HVIII ghasyrda Piyter Zengerding basshylyghymen «Niu-York Uikly Djornel» atty alghashqy tәuelsiz amerikandyq basylym jaryq kóre bastaydy. Anyghy, «A newspaper is the Eyes, the Ears and the Honest Voice of the nation» («Gazeta - halyqtyng kózi, qúlaghy hәm ýni») dep amerikan júrtyna taraghan gazet AQSh-ta sóz bostandyghyn qalyptastyrdy. Halyq sanasynyng oyanuyna sony serpilis әkeldi.

Arada ghasyrlar ótkennen keyin Alash ziyalylary Batys hәm Europanyng gazet shygharu ýlgisine kóz jýgirtip, 1913 jyldyng 2-aqpanynan bastap «Qazaq» atty  jana basylymdy dýniyege әkeldi. Arman-ansary - alty million qazaqqa qyzmet etu edi. «Qazaq» - HH ghasyr basyndaghy últtyq ensiklopediyamyz ghana emes, sol zamannyng media talabyna say jauap bere otyryp jaryq kórgen jalpyúlttyq basylym. Álbette, búl - ótken tariyh. Al býgingi qazaq baspasózi she? «Halyqtyng qúlaghy, kózi hәm ýni» emes, memleketting bulletenine ainaldy. Yqpaldy, beytarap әri bedeldi halyqtyq minber emes, últtyq mәselerdi kóteretin (ony sheshuge sózi ótpeytin, shama-sharqy jetpeytin) ýnparaq dengeyinde qalyp qoydy. Sonda neden útyldyq hәm tútyldyq?!

Fakt-cheking salasy damymay keledi.

HVIII ghasyrda Piyter Zengerding basshylyghymen «Niu-York Uikly Djornel» atty alghashqy tәuelsiz amerikandyq basylym jaryq kóre bastaydy. Anyghy, «A newspaper is the Eyes, the Ears and the Honest Voice of the nation» («Gazeta - halyqtyng kózi, qúlaghy hәm ýni») dep amerikan júrtyna taraghan gazet AQSh-ta sóz bostandyghyn qalyptastyrdy. Halyq sanasynyng oyanuyna sony serpilis әkeldi.

Arada ghasyrlar ótkennen keyin Alash ziyalylary Batys hәm Europanyng gazet shygharu ýlgisine kóz jýgirtip, 1913 jyldyng 2-aqpanynan bastap «Qazaq» atty  jana basylymdy dýniyege әkeldi. Arman-ansary - alty million qazaqqa qyzmet etu edi. «Qazaq» - HH ghasyr basyndaghy últtyq ensiklopediyamyz ghana emes, sol zamannyng media talabyna say jauap bere otyryp jaryq kórgen jalpyúlttyq basylym. Álbette, búl - ótken tariyh. Al býgingi qazaq baspasózi she? «Halyqtyng qúlaghy, kózi hәm ýni» emes, memleketting bulletenine ainaldy. Yqpaldy, beytarap әri bedeldi halyqtyq minber emes, últtyq mәselerdi kóteretin (ony sheshuge sózi ótpeytin, shama-sharqy jetpeytin) ýnparaq dengeyinde qalyp qoydy. Sonda neden útyldyq hәm tútyldyq?!

Fakt-cheking salasy damymay keledi.

Oqyrmandy jalghan mәlimet keltirip janylystyrugha, dәlelsiz aqparat taratyp adastyrugha eshqanday basylymnyng haqy joq. «Sóz - qaru, búny búzugha júmsasaq, búzady. Týzetuge júmsasaq, týzeydi» deydi A.Baytúrsynov. «Sóz - qaru» bolsa, fakt - jurnalistikanyng ústyn-tiregi ekeni belgili. Ókinishtisi, býgingi qazaq baspasózinde fakt-cheking (fakt tekseru) salasy damymay keledi. Mәselen...

Tayauda «Halyq sózi» gazeti (08.01.2013) «Resey Mongholiyany bodan el etpek» degen jalghan aqparat taratady. Fakt joq. Runetting belgisiz saytynda jariyalanghan Leda Tamannayanyng aqylgha syimaytyn «fantastikalyq teziysin» qazaqshagha tәrjimalap, «sensasiya» jasaydy. Sonymen qoymay, kelesi nómirinde sayasattanushy Aydos Sarymmen osy orayda súhbat (15.01.2013) úiymdastyrady. Atalmysh súhbat barysynda keyipkerge qoyylghan súraqtardy oqysanyz, tipti kýlesiz. Onda da fakt joq. Reseyding de, Mongholiyanyng da syrtqy ister ministrligi jogharydaghy mәlimetti joqqa shygharghanyn bile túra, «Halyq sózi» búnymen ne «aytqysy» keldi?! Bәlkim, «bulivarlyq basylym» atanugha jasalghan alghashqy qadamy bolar.

Ótken jyly «Ayqyn» gazeti «Álemdegi eng taza su - Jezqazghanda» (16.11.2012) dep júrtshylyqty bir serpiltip tastady. «Ayqyngha» sensek, «sudy qúmyralargha qúiyp, Europagha asyryp jatqan qazaqstandyq biznesmen Vorrahmet Eleev degen azamat bar eken». Áriyne, búl da - jalghan aqparat. Ayghaq-dәleli joq. «Ekspress K» gazetining tilshisi Mihail Dvoryanchikovtyng «janalyghyn» (15.11.2012) sózbe-sóz, ýtir-nýktesine deyin qazaqshagha audaryp, jariyalay salghan. Sonymen qosa, búl janalyqty anau-mynau emes, «QazAqparat» (!) últtyq aqparat agenttigi (15.01.2011/08:43) kýn tәrtibinde túrghan kókeykesti aqpar retinde jariyalapty. Jogharydaghy aqparat qúraldary Jezqazghan qalalyq kәsipkerlik bólimine qonyrau shalsa, Vorrahmet Eleev esimdi kәsipker joq ekenin, salyq organynda tirkelmegenin de biler edi. Álde auyz su mәselesi әli kýnge deyin sheshilmey kele jatqan aimaq júrtshylyghyn osylaysha mazaq qylghany ma?! Taghy belgisiz...

Songhy bes-alty jyl múghdarynda qazaq baspasózinde «Eger... onda... Qytay Qazaqstan múnayynyng qyryq payyzyn iyelenedi» degen taqyryp qayta-qayta kóterilip, taza «oyynshyqqa» ainaldy. Tayauda QazTAG aqparat agenttigining qúpiya aqparat kózi (!) 2013 jyldyng kýzine qaray Qazaqstannyng múnay salasyndaghy qytaylyq kompaniyalardyng ýlesi 40 payyzdan asyp týsetinin habarlady. Bizding jurnalister «qúpiya aqparat kózi» keltirgen aqparatty teksermey jatyp, dýiim eldi dýrliktirip jiberdi. Áriyne, geosayasy túrghyda shyndyqqa janaspaytyn mәlimet búl. Al shyndyghynda «ýlesi 40 payyzdan asyp jatsa», otandyq BAQ sony dәleldeytin búljytpas faktologiyalyq, faktografiyalyq materialdar úsynuy tiyis edi oqyrmangha. «Qúpiya aqparat kózi... dedi... atyn jasyrghan sarapshy...deydi ...pәlen sayasattanushynyng pikirinshe...» - fakt emes! Oqyrmangha - shynayy aqparat kerek. Bәri auysady, al baspasóz qalady. Eger baspasóz halqyn (oqyrmanyn) qorghay almasa, immuniytet bola almasa, búl - eldigimizge min, últtyghymyzgha syn.

«Aryq týiege búlbúldyng sayraghanynan ne payda?»

Jurnalistika - kórkem әdebiyet, filosofiya nemese shou-biznes emes. «Qazaq» gazetining alghashqy sanynda: «Gazetada júrtqa ýgit qylghannan, nasihat aitqannyng ornyna, realny is kórsetken paydaly. Aryq týiege búlbúldyng sayraghanynan ne payda? Qústyng qanaty joq bolsa úsh degenmenen úsha ma? «Bay bolugha» kerektikti júrt ózi de biledi. Qaysy jolmenen barghanda baylyqqa jetedi, ne týsti bolghanda jaqsylyq tabylady, sony aitu kerek»-dep jazady. Shyny kerek, býgingi qazaq baspasózi zaman talabyna say saraptamalyq taldau jasaugha qauqarsyz. Ekonomika, geosayasat, gharysh, halyqaralyq qatynastar, industriya, arhiytektura (t.t.) siyaqty taqyryptargha tolyqqandy analitikalyq taldau jasap, qalam terbep jýrgen jurnalister neken-sayaq. Mәselen, Chinshanlo men Maneza nemese Bayqonyr dauy kezinde taqyrypty ashu, taldau bylay túrsyn, qazaq baspasózi birlik pen úiymshyldyq tanyta almady! Qytaylyq, reseylik әriptesterin jónge salugha qauqary jetpedi.

Al, alaulatyp, jalaulatyp, shalqyp, әsirelep, әdemilep jazatyn zaman bayaghyda ótken. El aldynda túrghan týitkildi mәselelerding týiinin tarqatyp, ong sheshiluine yqpal etu - aqyndyq pen aityskerlikting emes, jurnalistikanyng jýgi.

Qazaqstanda jalpyúlttyq gazet joq

Mәselen, aghylshynnyng The Times, nemisting Frankfurter Allgemeine Zeitung nemese amerikandyqtyng The Washington Post gazeti - últtyng ainasy, senimning belgisi ghana emes, asa yqpaldy kýsh. Bizde «elding basty gazeti...» degen - búldyr eles, illuziya ghana. Italiyandyqty Corriere Delia Sera gazetine kýshtep jazghyzyp kórinizshi, kelesi kýni basylymnyng kýl-talqany shyghady. Japonnyng Asahi Shimbun gazeti «Pәlen ministr para aldy» dep búljytpas faktologiyalyq material jariyalasynshy, kelesi kýni sol ministrdi Ýkimet ýiinde «jep qoyady». Nemis basylymyna qysym jasaghan Germaniya Preziydenti Kristian Vulif kelesi kýni-aq otstavkagha ketkeni belgili. Asyly, jalpyúlttyq basylym degenimiz - osy!

Al bizde qazaq jurnalisterine - bәri qoja. Lauazymdy sheneunikti aitpaghannyng ózinde, «qazaq basylymdaryna qysym jasaghany ýshin auyl әkimi ornynan ketti» degendi estigen emespiz. Qazaqtyng jurnaliysin balabaqshanyng sharuashylyq mengerushisi de, mektep diyrektory da, uniyversiytet kýzetshisi de, ministrlikting úsaq burokraty da sotqa sýirep, әurege sala alady. Shyntuaytyna kelsek, qazaqtyng býgingi baspasózi -pәrmensiz, jurnaliysi - dәrmensiz. Óitkeni qazaq - japondyqtay, italiyandyqtay, nemistey bola almady. Últtyq baspasóz ýshin onyng jýregi syzdamady da.

Osydan bir ghasyr búryn «Qazaq» gazetining № 12 sanynda (28 sәuir 1913 jyl) últ kósemi Álihan Bókeyhan: ««Pәlen han-ay!», «Pәlen bi-ay» dep ýide otyryp ókinesinder! Qazaqtyng búrynghy basshylarynda әdildik, bereke bolsa, býginde qazaq búl kýide bolar ma edi?! Júrttyng berekesi ketuge týpten sebep bolghan nәrse - qazaqta birlikting joqtyghy. Birlik joqtan әr hangha erip bytyraghan, birlik joqtan qazaqtyng әrqaysysyn әr jerde dúshpany oibaylatqan. Búrynghy han bolsyn, biyler bolsyn, әdildikten jyraq bolghan. Zamany adasqan song ózderi de adasyp, búrynghy handar men biyler ótip ketti, endigi tiri jýrgen kisilerge de tirshilik kerek. Ádildik joq júrtta bereke, birlik bolmaydy. ...qystygýni ýngirde jatyp óz ayaghyn sorghan an mysalynda ghoy, qansha qomaghaylansa da sorghany óz ayaghy»-dep jazady. Ras, qazaq birikpedi. Últ bolyp úiysa almady. Qazaqty oyatugha kýsh júmsady. Oyanbady. Býtin halyqty bir tudyng astyna biriktire alatyn qolbasshymyz da, jolbasshymyz da, kóshbasshymyz da bolghan joq tarihta.

«Býtin halyqty eshkim de qorqynyshta ústay almaydy, tútas júrttyng ózi soghan sep bolmasa» - deydi belgili jurnalist Eduard Merrou. «Amerikandyqty amerikan etken - baspasóz» degen tәmsil jәne bar. Eng bastysy, baspasóz - atqarushy biyliktin, lauazymger sheneuniktin, qúryltayshynyn, media-holdingting menshigi emes. Halyqtyng menshigi. Memleketting bulleteni emes, dýiim júrttyng jarshysy!

ABAI.KZ