Memlekettik qyzmetting mәnin ketirip jýrgen joqpyz ba?
Ásilinde últqa, elge qyzmet etu - Mústafa Shoqay babamyz aitqanday - «bir muhabbәt uәzifa bolmaq». Áytkenmen býginde memlekettik qyzmetti últqa qyzmet etu emes, shen taghyp, shekpen jamyludyn, jyly-júmsaq jerge ósuding trampliyni retinde baghalaydy júrt. «Balamdy memlekettik qyzmetke «halqyna qyzmet et!» dep emes, shekpen kiyip, shirenip «ós!» dep berdim» deydi el ishi osy kýni. Múnysy shyndyq endi. Memlekettik qyzmette eshtenening bayybyna barmaytyn, «agent» oinaudan aspaytyn, ónsheng shiykiókpe jastardy kórgende, kadr jasaqtau sayasatynyng qan qaqsap túrghanyn anyq bayqaugha bolady. Elding ertenine kim tútqa?
Býginde qay memlekettik mekemening esigin ashsanyz, aldynyzdan ýstine jeydesin jyrtylarday tyrystyra ilgen, bútyna shalbaryn jelimdelip qalghanday jabystyra kiygen, moynyna qylghyna galstuk taqqan, múrty әli tebindep te ýlgermegen jas balalar atyp-atyp shyghady. Atyp shyqqany bylay túrsyn, tap bir sol mekemening tireui bir ózi sekildi syzdana til qatqanda, bayaghy «burokrattarynyzben» jylap kórisesiz. Qosh. Aytpaghymyz búl emes. Aytarymyzdyng auany - әrbir saladaghy memlekettik qyzmetke alynyp jatqan jastardyng sol ózi nan tauyp jep otyrghan júmysynyng mәn-jayyn anyq bilmeytindigi haqynda. Memlekettik qyzmetting qadirining qalmay bara jatqandyghy haqynda.
Kreslogha qúmarlyq qúmar oiyn sekildi
Ásilinde últqa, elge qyzmet etu - Mústafa Shoqay babamyz aitqanday - «bir muhabbәt uәzifa bolmaq». Áytkenmen býginde memlekettik qyzmetti últqa qyzmet etu emes, shen taghyp, shekpen jamyludyn, jyly-júmsaq jerge ósuding trampliyni retinde baghalaydy júrt. «Balamdy memlekettik qyzmetke «halqyna qyzmet et!» dep emes, shekpen kiyip, shirenip «ós!» dep berdim» deydi el ishi osy kýni. Múnysy shyndyq endi. Memlekettik qyzmette eshtenening bayybyna barmaytyn, «agent» oinaudan aspaytyn, ónsheng shiykiókpe jastardy kórgende, kadr jasaqtau sayasatynyng qan qaqsap túrghanyn anyq bayqaugha bolady. Elding ertenine kim tútqa?
Býginde qay memlekettik mekemening esigin ashsanyz, aldynyzdan ýstine jeydesin jyrtylarday tyrystyra ilgen, bútyna shalbaryn jelimdelip qalghanday jabystyra kiygen, moynyna qylghyna galstuk taqqan, múrty әli tebindep te ýlgermegen jas balalar atyp-atyp shyghady. Atyp shyqqany bylay túrsyn, tap bir sol mekemening tireui bir ózi sekildi syzdana til qatqanda, bayaghy «burokrattarynyzben» jylap kórisesiz. Qosh. Aytpaghymyz búl emes. Aytarymyzdyng auany - әrbir saladaghy memlekettik qyzmetke alynyp jatqan jastardyng sol ózi nan tauyp jep otyrghan júmysynyng mәn-jayyn anyq bilmeytindigi haqynda. Memlekettik qyzmetting qadirining qalmay bara jatqandyghy haqynda.
Kreslogha qúmarlyq qúmar oiyn sekildi
Keleshekte kreslo iyemdenuding jalghyz hәm tóte joly ekenin jete týsingen jas ta, kәri de búl kýni memlekettik qyzmetke әbden әues. Bir kezderi Elbasy ministrlikterding «kókesinin», «akasynyn» balalaryn jiynap alyp, kileng jastarmen ulap-shulap otyrghanyn ashyq synady. «Balabaqsha» dedi. Ony el-júrt әli kýnge deyin auzynan suy qúryp aitady. Sodan keyin azdy-kem seng qozghaldy. Ministrliktegi «bóbekterdi» ónirlerge bóle bastaghan-dy. Alayda alghashqyda qarqyny kýshti búl sharua keyin sayaqsydy. Onyng asqynghany sonshalyq, qazir әrbir memlekettik mekemening ózining «balabaqshasy» bar. On-solyn әli tanyp ýlgermegen bozókpeler - memlekettik qyzmetshiler. Áriyne, bәrin birdey qaralaudan aulaqpyz. Biraq býgingi jaghday onyng basym bóligi osynday ekenine shýbә keltirtpeydi. Qolyna diplomyn ala salysymen ya әkimdikke, ne bir kez kelgen memlekettik mekemege mýiizi qaraghayday bir maman etip otyrghyzyp qoy, odan song qas pen kózding arasynda odan «dókey» sheneunik jasau syndy kadr sayasaty qazaqtyng kósegesin kógertpeydi.
Osyndayda keshegi kelmeske ketken kenes kezeni taghy til úshyna oralady (kózimizdi ashqaly kórgenimiz sol bolsa, kaytemiz endi). Sol kenestikter kadr dayyndau sayasatynda qanday amal-tәsilder qoldanghanyn agha buyn óte jaqsy biledi. Sol mamandardy dayyndauda miyna qúyylghan sayasattyn, ústanymnyng beriktigi sonsha, әli kýnge sol baghyttarynan jaza baspaydy. Zaman qansha audarylyp, tónkerilse de, mynq etpeytin myqty kadrlar. Óitkeni olar kadrlyq sayasattyng barlyq ótkelderinen ótip, ystyq-suyghyna әbden tóselgen. Olar birden bastyq ya birden maman bolyp shygha kelgen joq. Kenestik sayasat olardy birtin-birtin әrbir salada pisirdi. Shiykileri qalyp, shynyqqandary irikteldi. Basqasyn bylay qoyghanda, sonau oktyabryat kezeninen bastap, kommunist bolghangha deyin ony talay ystyq-suyqqa saldy. Nәtiyjesinde elge ólsheusiz enbek sinirgen bilikti basshy, bilimdi mamandar shyqty.
Al býgin biz kimdi «ósirip» otyrmyz? Sheneunik dayyndaudaghy búl kýngi «qara dýrsin» tamyr-tanystyq tәsili qazaqty púshpaqqa jetkizbeydi dep qara aspandy tóndiruimizding tórkini terende. Kezinde enbek jәne halyqty әleumettik qorghau miynistrining orynbasary Serik Ábjәliúlynyng «júmyssyz jýrip bosanghan әielderge qosymsha jardemaqy bere almaymyz, adamdar balaly bolmas búryn jaghdaylaryn oilanulary tiyis» degenin әmbe júrt estidi. Deputat Rozaqúl Halmúradov: «Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining sheneunikteri kópbalaly analardan júrt aldynda keshirim súrasyn! Aqshasy bolmasa, kóp bala tumasyn deytinderding memlekettik qyzmette júmys isteuine moralidyq qúqyghy joq», - dep talap qoyghanyn jәne bilemiz. Búl - búl ma, kishigirim әkimsymaqtardyng halyq aldynda esep beru kezinde tribunagha shyghyp alyp, mún-zaryn aitqan elge «jalqausyndar, masyldyqqa ýirenip alghansyndar» dep úrysqanyn da kórgenbiz. Qazir alyp jýre almaytyn shoqpardy beline baylap alyp, ózi soghan sýrinip-jyghylghan, keyde sol shoqpardyng astynda qalyp qoyyp jatqan sheneunik kóp.
Memlekettik qyzmetker «terminator-robottyn» tuysqany siyaqty
Memlekettik qyzmettegi dәl býgingi kadr sayasaty bilgir memlekettik qyzmetshini emes, belgili bir búiryqty ghana oryndaytyn «terminator-robot» mamandardy shygharuda. Inine su qúiyp, suyr suyrghanday әreketter әste jarylqamaydy.
Álbette, búl jastardyng memlekettik qyzmetke baruyna qos qoldap kórsetken qarsylyq emes. Biraq qazaq «orda búzar otyz, qamal alar qyryq» dep beker aitpaghan. Taghy bir mysal. Qazaq jas balanyng qolyna jetige kelgenshe pyshaq, qayshy sekildi qauipti zattardy bermegen. Andausyzda jazym bolady deydi. Biylik te sonday. Qauipti. Ne ózin, ne ózgeni jazym etedi. Keyde oilaysyz: «Sonau 30-jyldary últtyng qaymaghyn qalqyp alyp, ziyalylardy qyryp tastaghan «sholaq belsendiler» osyndaylardan shyqty ghoy» dep. Bayaghynyng «qoy asyghy demegin, qolyna jaqsa, saqa ghoy» deytinderi nekensayaq...
Kenestik kezendegidey olardy birneshe qaytara qaynatatyn sayasy mәni zor «qazandar» joq. Átten, qajet-aq. Áytpese eki kýnning birinde qarapayym túrghyndar memlekettik qyzmettegi biliksiz mamandardan kóresini kórip jýr. Ýmit - memlekettik qyzmetke kóldeneng kók attyny ótkizbeydi dep senim artyp otyrghan nauryzda kýshine enetin «QR memlekettik qyzmet turaly» su jana Zanda bolyp túr.
Dulat AMANJOL, aymaqtyq «Til jәne Ruh» jurnalynyng redaktory:
- Memlekettik qyzmetke, biylikke ómirlik tәjiriybesi mol adamdar baruy kerek. «Jastar keledi, namystyng sózin sóileydi, bәrin ózgertedi» degendey qúrghaq pafos pen arzan populizmnen aryluymyz qajet-aq. Óitkeni memleketimizding damuyna bel sheship qyzmet ete alatyn jastardy toptastyratyn jas kóshbasshy joq. Jastar jauapty qyzmetke túryp, oryntaqqa jayghasqannan keyin ústanymyn, prinsipshildigin, tegeurindiligin artta qaldyryp, kerisinshe, masattanyp, memleket mýddesin, últ úpayyn, jastardy úmytyp ketedi. Jaltaqtyq pen jalpaqshesheyligi algha shyghady.
Aygerim AHANOVA, QR Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi BAQ-pen baylanys basqarmasynyng bas sarapshysy:
- Óz basym jastardyng memleket isine aralasuyn qúp kóremin. Áriyne, memlekettik qyzmetting talaby kýshti, bәsekelestik joghary. Biraq býgingi jastardyng sana-sezimi, biliktiligi halyqqa qyzmet etude qarymdy der edim. Memlekettik qyzmetke ótu ýshin konkursqa qújat tapsyratyn jastar sayasy sauatty, patriottyq sezimge toly, óz isin jetik mengergen dep aitugha bolady. Armanshyl, jan-jaqty, ambisiyasy joghary jastardy kóp taniymyn. Memlekettik qyzmet pen oqudyng tizginin qosa alyp jýrgender de óte kóp. Qazirde olar ýlken jetistikterge jetip otyr. Bizde újymnyng 60 payyzy - jastar. Júmys barysynda aqparat almasu, sharalar úiymdastyru, sheshim qabyldau kezinde shapshandyq pen batyldyq tanytyp, útqyr oilaryn da bildirip jatady.Osynday jastar el ekonomiykasynyng tútqasyn ústasa, damu da, serpilis te bolatynyna senimim mol.
Avtor: Qyzghaldaq AYTJANOVA
"Alash ainasy" gazeti