Kózi qaraqty qazaqqa ishtey de, syrttay da jaqsy tanys qalamger Uahap Qydyrhanúlymen 1962-1964-jyldary Shyghys Qazaqstan oblystyq «Kommuniz tuy» (býgingi «Didar») gәzetining redaksiyasynda birge qyzmet istedik. «Mәdeniyet jәne túrmys» bólimining mengerushisi Uahap Almatygha kóship, «Sosialistik Qazaqstan» (býgingi «Egemen Qazaqstan») gәzeti redaksiyasyna  ornalasty. Redaksiyanyng jauapty hatshysynyng orynbasary bolyp jýrgen meni de Almatynyng dәmi tartyp (1966-jyly), «Qazaq әdebiyeti» gәzetining redaksiyasyna kelip, qatardaghy әdeby qyzmetker boldym.

Ekeuimizding dostyq qúshaghymyz suymay jýrgenimizge 60 jyl!

Taghdyrdyng tauqymetine tap bolghan Qydyrhan әuleti 1933-jyly, Uahaptyng 1 jasynda, Zaysannan auyp, Qytaydan pana tapqan. Sonda, Shyghys Týrkistanda, erjetken Uahap ol jaqtaghy qazaqtardyng tirligine aralasyp, mýmkindiginshe jәrdemdesken. Olardyng atamekenge oralar alghashqy kóshin úiymdastyrysqan.

1955-jyly elge oralyp, qazirgi әl-Faraby atyndaghy últtyq memlekettik uniyversiytetting jurnalshylar fakultetine oqugha týsip, tәmәmdap shyqqan song «Leninshil jas» (qazirgi «Jas alash») gәzeti redaksiyasyna ornalasqan. Odan «Kommunizm tuyna» kelip, bólim mengenushisining orynbasary, mengerushi boldy.

Uahap әdeby jolyn ólennen bastady.1960-jyly jas aqyndardyng «Jyrgha sapar» jinaghynda bir top ólenderi jaryq kórdi.

Jas jazushynyng alghashqy «Ant» hikayaty «Jol basy» atty újymdyq jinaqqa endi. «Shanqay týs», «Tang núry», «Tasqaynat», «Altyn ai» atty әngime-hikayattar jinaghynyn, «Saghynysh sazdary» atty diasporalyq shejire kitaptyn, basqa da kitaptardyng (jiyrma shaqty) avtory. Orys jәne týrik halyqtary tilderinen birneshe kitap audarghan. 1991-jyly Qúran Kәrimdi Qazaqstanda qazaq tiline alghash audardy. «Qúran Kәrimdi ana tilime audarghanym – eng basty enbegim, halyq aldyndaghy birinshi paryzymdy ótegenim!» - dedi Uahap, shynayy shýkirshilik sezimmen.

Qalamger-tarihshynyng Ór Altay qazaqtarynyng tariyh-taghlymdary arqyly tútas últ taghdyryn anghartqan tarihiy-derektik qos kitaby – «Átteng «Altay», «Marqakól» 2008-jyly jaryq kórdi.

Uahang Halyqaralyq әdeby «Alash» silyghynyng iyegeri. Jurnalister Odaghynyng syilyghymen ýsh mәrte marapattaldy. «Qazaqstannyng Enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri», «Qúrmet belgisi» ordenin alghan. «Zaysan qalasynyn  Qúrmetti azamaty».

Minez-qúlqynyng qarapayymdylyghynyn, at-ataqqa, syi-siyapatqa   úmtylmaytyn ústamdylyghynyng «arqasynda» ózine tiyesili sybaghadan qúr qala beretin Uahaptyn  azamattyq ústanymy, jazushylyq daryny, halyqaralyq «Shalqar» (búrynghy «Bizding Otan») gәzetinin  bas redaktory bolysymen (1965 j.) halqymyzdyng kóne tarihyn, kórkem ónerimizdi, salt-dәstýrimizdi, әdet-ghúrpymyzdy nasihattaudaghy, ózimizde «eskire» bastaghan Nauryzymyzdy jaghyrtu-janartudaghy, shet elderdegi qazaqtarymyzben baylanysty nyghaytudaghy («Shalqar» gәzeti әlemning 30 eline 40 myng dana bolyp taraghan)  enbegi zor. Qiyrlardaghy qandastarymyz gәzetke elge oralu jónindegi oi-pikirlerin, ólen-jyrlaryn, әngimelerin joldap, gәzet olardy jariyalap túrdy. Shetke kete barghan bayyrghy «Aushadiyar» jyrymyz da bizge sol jolmen  oraldy.  Ángimemizding auanyna oray birneshe shumaghyn oqylyq:

AUShADIYaR - bir bolar,
Jamannyng kónili kir bolar.
Ata-anasyn silaghan
Aq shalmaly by bolar.
AUShADIYaR - eki der,
Erjetkenning erki der.
Omyrauy tolghan týimeler,
Qyz balanyng kórki der.
AUShADIYaR - ýsh bolar,
Atan týie kýsh bolar.
Eki jaman qosylsa,
Ómirbaqy ósh bolar.
AUShADIYaR - tórt bolar,
Jarynnyng qoyny órt bolar.
Eki jaqsy qosylsa,
Ómirbaqy sert bolar.
AUShADIYaR - bes bolar,
Jaqsy jaryng es bolar.
Jaman jargha kez bolsan,
Qayghymenen kesh bolar.
AUShADIYaR - alty der,
Búrynghynyng salty der.
Aghayynmen ósh bolsan,
Berekesiz halqy der.
AUShADIYaR - jeti der,
Er tileuin el tiler.
El ishinde erlerdin
Uədeli serti der.
AUShADIYaR - segiz de,
Su ayaghy teniz de.
Eki jaqsy qosylsa,
Ómirbaqy egiz de.
AUShADIYaR - toghyz de,
Kýy tórkini qobyz de.
Jaudan qashqan  jigitti
Jorghalaghan qonyz de.
AUShADIYaR - on bolar,
Qoy terisi ton bolar.
Kópting qamyn oilasan,
Qylghan ising ong bolar.

Ertede qazaqta Aushadiyar atty han bolypty. Sol tústa taraghan, sanamalap aitylatyn búl ósiyet-jyrdyng shet elderdegi qazaqtarda 50 shumaqtan asatyn núsqasy da bar desedi...

«Bir syrly, segiz qyrly» jazushynyng sezimi sәuleli, shuaqty. Kósemsóz bolyp qúiylyp, aq ólenge ainalyp, asa aishyqtanyp ketetin sәtteri kóp. Ol sheberlik qasiyeti barsha tuyndysynda túnyp, túshyndyra tanylyp túr. Mysaly, «Quan, Qazaq!» dep ataghan sýiinshi lebizinen ýzindi:

«Quan, Qazaq! Quanatyn kýn býgin. Qunap alar qúdiretti tudy kýn. Sarayyng tolsyn Saharadan esken samalgha, kýn núry qonsyn kýngirttep qalghan janargha. Biyiktegi jaudyrap túrghan júldyzdy kósilip jatyp sanaugha – keng týrip tasta Tәuelsiz ýiding týndigin!

Egemendigindi, egey eldigindi, erik-tendigindi, kemeldenuindi, kemerlenuindi Zanmen aldyng bekemdep. Oilama endi, әli de ógey ekem dep. Últtyq saltyn, halyqtyq qalpyng – bәri de Zanmen qorghaldy. Qaytadan taptyng qasqayyp algha tartatyn Qasym han salghan danghyl da danqty joldardy. Eskirip qalghan Esimning joly janardy. Serpildi sanan, sayasy aspan aghardy. Ekshelip elding bergisi men arghysy, tasadan shyqty Tәukening «Jeti jarghysy»! Atannyng salty, últynnyng narqy toghysyp, zamangha ýiles zanghar bir qújat jasaldy. Qolyna al da osynau úly kanondy, Abylay bolyp qorghay bil úly qamaldy!

Últynnyng ýni ilgeri shyqty úrandap. Tili joq halyq qalaysha eldik qúra almaq?! Jahangha jar sal ózinning ana tilinmen, danqyndy jetkiz halyqtyq qonyr ýninmen! Qazaq qyp ósir úlyng menen qyzyndy, boyausyz kórset qazaqy núrly jýzindi! Taysalma, tuys, Tәuelsiz boldyng sen tolyq, bodandyq búghau birjola endi ýzildi. Týrikstandaghy tayqazanyndy kóterip, Qazaqsha dәmde aq nanyng men túzyndy!..  Quan, qazaq! Quanyshty kýn býgin! Qorghalamay qorghanatyn, Úly isterdi qolgha alatyn tudy kýn!» dep shattandy, 1994-jyly, Atazanymyz alghash qabyldanghanda. Qarasózben jazylghan jyr!

Qadirli qajy Uaha! 90 jyl jasaghan adamgha qúdaydyng qalauymen esepke týzu endi bir 10 jyl jasau kóp bolmaghay! Qalamyndy әli de bekem ústap, nemere-shóbere-shópshekterinning tek jaqsylyghyn kóruine seni qúrmetteushi barshamyz tilektespiz!

Ókshendi basyp kele jatqan dosyng Ghabbas (Qabyshúly).

Abai.kz