Biyl KSRO-nyng tarih sahnasynan ketkenine tura 31 jyl. Búl aralyqta postkenestik kenistikte jana buyn ósip ýlgerdi. Kremli songhy uaqytta "KSRO-nyng ydyrauy ýlken geosayasy apat boldy" degen oiyn jasyrmay aituda. Onday pikirdi Putin de birneshe mәrte aitty. 

Putinning syrtqy sayasattaghy qadamdary men ishki sayasattaghy últty úiystyru әreketteri KSRO-ny jandandyru iydeyasyna negizdelgen. Mәskeu ony ashyq moyyndamasa da, әr әreketinen angharu qiyn emes. 24-aqpan kýni Ukraina jerine basyp kirgen reseylik tankterde KSRO-nyng qyzyl tuy jelbirep túrghany sonyng aiqyn dәleli. Songhy uaqytta Reseyding aqparat salasy kenestik kezendi maqtau-madaqtaudy arttyrdy. Stalindi úly ósem retinde dәripteytin serialdar týsirilude, KSRO-nyng qandyqol jendetterine arnalghan jekelegen filimder jetkilikti. Tom-tom tarihy kitaptar jazyluda. Reseylik sayasatkerler "erte me, kesh pe KSRO-ny qayta qúru kerek" degendi ashyq aita bastady.

KSRO-nyng premieri bolghan Nikolay Ryjkov kýni keshe ghana KSRO-ny jandandyrugha qatysty pikir bildirdi. Ol 1922 jylghy format negizinde KSRO-ny qayta qúru mýmkin emes, alayda basqa doly bar degen oida.

"Europalyq birlestikterge úqsas birlestik qúrugha tyrysuymyz kerek. EO bar jәne onyng arnayy organdary bar. EO ispettes postkenestik kenistikte memleketter birlestigin qúrugha bolady dep oilaymyn. Jana sharttardy qarastyra otyryp jasaugha bolady ghoy", - deydi ol.

Ryjkov búrynghy KSRO-ny qalpyna keltiru mýmkin emes deydi ol. "Sebebi memleket degen tiri organizm ispettes, bir orynda túrmaydy, damidy, ózgeredi"   dep týiindedi oiyn.

KSRO-ny ansau Reseyde týrli úsynystarmen jalghasyn tauyp keledi. Reseylik әsireúltshyldar "Reseyding tuyn KSRO tuyna auystyru kerek" degen úsynysty aitqandaryna birneshe jyldyng jýzi boldy. Al reseylik kommunister "Stalindi kesenege qayta jerleu kerek" degen úsynysty kóterude.

Ka Myrza

Abai.kz