Júma, 22 Qarasha 2024
Alashorda 3262 4 pikir 23 Mausym, 2023 saghat 12:39

«Alash-Ordany» memlekettik dәrejede moyyndau kerek!

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng jarlyghymen  qúrylghan Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiyanyng mýsheleri elimizding jәne shet elderding arhivterinde auqymdy zertteuler jýrgizip keledi. Biylghy jyl basynda  әrtýrli qughyn-sýrgin sanattary boyynsha jinaqtalghan 31 tomdyq qújattar men materialdar jinaghy  Memleket basshysyna tanystyryldy. Qazirgi tanda memkomissiya qúzyrly memlekettik organdarmen birlese otyryp, jabyq qorlardy, vedomstvolyq arhivterdi qúpiyasyzdandyrugha, sóitip qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtaugha qatysty júmystardy jalghastyruda.

Barshagha mәlim, 1930, 1932 jәne Ýlken terror jyldary sayasy repressiya qúrbany bolghan alashordashylar týgelge juyq aqtalghan. Sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, jazyqsyz jazalanghan diny qyzmetshilerdi, 30-shy jyldarghy qarsylyq qozghalysyna («banditter býligine» emes,  is jýzinde, bolishevizmning halyq mýddesine kereghar reformalar tyqpalaghan solaqay biyliginen qútyludy kózdegen últ-azattyq kóterilisterge) qatysushylardy  aqtau jónindegi júmystar jýrip jatyr.

Memkomissiya aldynda túrghan manyzdy mindet – Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghy, últ bostandyghy, tәuelsizdigi ýshin kýresip qughyn-sýrginge úshyraghan sayasy partiyalardy, qoghamdyq úiymdardy, solardyng qatarynda, Jobalyq ofis tóraghasy Sabyr Qasymov atap aitqanday («Ata-babalarymyzdyng amanaty», «Tan-Sholpan» jurnaly, № 5, 2022 j., 11–22-bb.), «Alash-Ordany» da sayasy túrghyda aqtau. Yaghny onyng býgingi memlekettik tәuelsizdigimizding basy ekenin joghary dengeyde tanugha qol jetkizu – paryz...

«Alash-Orda» memlekettiligi qalay dýniyege kelgen edi?

Osy orayda ótkenimizge shaghyn sholu jasap alayyq. Qazaq últ-azattyq qozghalysy   (Alash qozghalysy) HH ghasyrdyng basynda Resey imperiyasyndaghy jalpyrevolusiyalyq jәne músylman qozghalystarymen tyghyz baylanysta tuyndap, birge damydy.

Otarshyldardyng jer-sudy taryltqany azday, ruhany qyspaghy arta týskenine baylanysty qazaq elindegi diny qyzmetshiler kózi ashyq azamattardy aqyldasu ýshin basqosugha shaqyrmaq bolghan. Alayda olardyng әreketin jandarmeriya jansyzdarynyng kómegimen  jyldam әshkereledi. 1903 jyly Kókshetau meshitining imamy Nauan haziret (Nauryzbay Talasov) pen medrese múghalimi Shәimerden Qosshyghúlov sottalyp, biri Yakutiyagha, ekinshisi Eniyseyge jer audaryldy. Halyqty qatty narazy etken osy derekten Alash qozghalysy bastau alghan edi.

1905 jylghy petisiya nauqanyna jer-jerdegi qazaq ziyalylary belsene qatysty. 1-shi revolusiya tolqynymen bolashaq qúrylymdardyng proobrazdary – Qarqaraly ónirinde az merzim ómir sýrgen respublikalyq rejiym, Nildi kenishinde shetel kapitalyna qarsy úiysqan orys-qazaq odaghy, Oral qalasynda ashylghan túnghysh qazaq sayasy partiyasy – boy kórsetti.

Jer audarylghan diny qyzmetshiler alghashqy orys revolusiyasynyng dýmpuimen azattyq aldy. Qosshyghúlov jalpyimperiyalyq músylmandar qozghalysyna belsene qatysty, alghashqy eki Memlekettik dumagha deputat bolyp saylandy. Jalpy, últ-azattyq qozghalys qayratkerleri tórt mәrte shaqyrylghan Memdumada da (songhy eki shaqyrylymda óz deputattary bolmaghanmen) el mýddesin kózdegen parlamenttik kýres jýrgizdi. Gazet-jurnal ashyldy. Oqu-aghartu isine den qoyyldy. Múnyng bәri Alash qozghalysynda óshpes iz qaldyrghan belester bolyp tabylady.

Últtyq qozghalystyng Aqpan revolusiyasynan keyin airyqsha óristegeni belgili...

Aqyry, Qazaq últ-azattyq qozghalysy alghash payda bolghannan beri bir mýshelden astam uaqyt ótkennen keyin, 1917 jylghy 5–13 (grigoriylik kýntizbemen 18–26) jeltoqsanda ótken II Jalpyqazaq sezinde jenisti shynyna jetti: tórt ghasyr derbes ómir sýrgennen song Resey imperiyasynyng otaryna ainalyp, mýldem joyylghan qazaqtyng memlekettiligi órkeniyetke say janghyrtyldy.

Demokratiyalyq Resey Respublikasynda ótkiziledi dep kýtilgen Qúryltayshy jinalysta zandastyryluy yqtimal sanalghan Alash avtonomiyasy qúryldy, avtonomiyanyng «Alash-Orda» Halyq Kenesi (Últ kenesi) dep atalghan ýkimeti saylandy. Mine, osy tarihy oqighany sayasy túrghyda aqtap alu súranyp túr. Ony býgingi tәuelsizdigimizding basy dep tanu, sóitip 1917 jylghy 12 (25) jeltoqsandy Qazaq demokratiyalyq memleketining tughan kýni retinde belgileu lәzim. Osy jәitterdi zandastyrugha memkomissiya kýsh salsa  jón bolar edi.

«Alash-Orda» memleketin Sovet ýkimetining moyyndauy

1918 jylghy nauryzda «Alashorda» Últ kenesining mýshesi Jansha (Jahanshah, Jahansha) Dosmúhamedov  Alashtyng Ordasynyng (yaghny Ekinshi sezde saylanghan qazaq ýkimetinin) delegasiyasyn basqaryp, Oraldan Mәskeuge attandy.

1918 jylghy nauryz-sәuirde Alashorda delegasiyasy Resey Sovnarkomy basshylyghymen túnghysh ta songhy kelissóz jýrgizdi. Alash avtonomiyasyn qúryp, «Alash-Orda» Halyq Kenesin – ýkimetin saylaghan Ekinshi Jalpyqazaq sezining hattamasymen tanysqan Lenin men Staliyn  onyng Resey halyqtarynyng qúqtary jónindegi sovet ókimeti jariya etken deklarasiyagha say ekenin atap aitty.

Qazaq avtonomiyasy moyyndalyp, ony sovettik reliske týsiru jobasyn jasau ýshin delegasiyanyng Kishi Sovnarkomda júmys isteuine mýmkindik jasaldy.

Últ isteri jónindegi komissariat ishinen qazaq bólimi ashylatyn boldy. Sonda qazaq sovet avtonomiyasynyng mәseleleri  týbegeyli qarastyrylyp, әzirlengen son, avtonomiya jariyalanady degen uәde berildi.

Resey Halkomkenesi Oral oblystyq zemstvo basqarmasynyng júmysyn jalghastyra beruin qoldady, oblystaghy alashtyq qúrylymdy sovet baghytyna auystyrugha qajet qarjy bóldi.

Narkomnas (Últ isteri jónindegi halyq komissary) Stalin tóte jelimen Semeydegi Ortalyq Alash-Orda basshylyghymen baylanysty.

***

Delegasiya sapargha Oral qazaqtary oblystyq sezining sheshimi boyynsha shyqqan. Qúramynda Últ kenesining taghy bir mýshesi, Oral oblystyq zemstvo basqarmasynyng tóraghasy Halel Dosmúhamedov pen birneshe mýshesi boldy. Olar Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy Vladimir Iliich Leninning aldynda bayandama jasap, jogharyda aitylghanday, sovet ýkimeti basshylaryna Qazaq avtonomiyasyn qúrghan Ekinshi Jalpyqazaq sezining qújattaryn tapsyrdy. Zamanauy ózgeristerge oray tuyndaghan ózekti talaptardy Ortalyq Alash-Orda atynan algha tartty.

Kezdesuler sәtti ótti. Dosmúhamedovter Predsovnarkom Leninmen jәne Narkomnas Stalinmen útymdy kelissózder jýrgizdi. Sovet ýkimeti Alash-Ordany moyyndady. Dosmúhamedovter Halkomkenesting qarauyna úsynylatyn mәseleni aldyn ala qarastyratyn Kishi Sovnarkom atty kensede júmys istep, sovettik biylik moyyndap otyrghan Alash avtonomiyasy qúrylymyn kenestik reliske ýilestiru jobasyn jasady.

Alash-Orda ýkimeti («Alash-Orda» Halyq Kenesi) II jalpyqazaq sezining sheshimine say, ýkimet júmysyn jýrgizu ýshin Alash qalasyna (Zarechnaya slobodka) ornalasugha barghan, alayda Semeydegi bolishevikter biyligimen týsinistik bolmaghandyqtan, is jýzinde júmysyna kirise almay túrghan-dy. Sol shaqta, Mәskeuge Jansha Dosmúhamedov basqaryp kelgen  delegasiyamen bolghan kelissózden keyin, Lenin men Stalin Semeyge Alash avtonomiyasy ýkimetining basshysy Álihan Bókeyhanovty tóte jelige shaqyrghan  jedelhat joldady...

1918 jylghy 2 sәuirde Iosif Vissarionovich Stalin tóte jeli arqyly Alashorda ýkimeti tóraghasynyng orynbasary Halel Ghabbasovpen sóilesti...

Stalinning Sovet ýkimeti atynan aitqan týiindi sózin «Abay» jurnaly shyqqaly jatqan 3-shi nómirining múqabasyna «Quanysh qútty bolsyn!» dep sýiinshiletken taqyryppen basyp, dýiim júrtqa jariya etti. Onda Narkomnas Stalin Predsovnarkom Lenin ekeui 1917 jylghy 2 qarashada qol qoyghan «Resey halyqtary qúqtarynyng deklarasiyasynda» jariya etilgen últ sayasaty prinsipteri kýshinde ekeni aita kele, «Sizderding ókilderiniz bizge әkelip tapsyrghan jalpyqazaq siyezining qaulysyn týgelimen qabyl alamyz» dep, osy orayda Alashordanyng Sovet biyligin tanuynda ashyq moyyndalugha tiyis Halkomkenesting sharttary men tilekterin bildirgen.

Stalinnen estigen osynau manyzdy habardyng sonyna jurnaldy shygharushylar: «Aq týiening qarny jaryldy. Ómiri qazaq – qazaq bolghaly kórmegen quanysh basyna keldi, kórdin. ...Alashtyng balasy, kóter basyndy! Quanyshyng qútty bolsyn! Toyyng toygha úlassyn! Tiril, Alash! Silkin, Alash! Quan, Alash! Jasa, Alash!» – degen shattyq lepes bildirdi. Oghan  qosa: «...Bókeyhanov, Ghabbasov, Ermekov, Mәrsekov atyna Mәskeuden taghy telegram aldyq. «Halyq komissarlarymen sóilesip jatyrmyz, Alashtyng avtonomiyasyna qarsylyghy joq. Býgin-erteng Alashorda ókilderimen Stalin auyzba-auyz sóilesedi», – dep. Jahansha, Halel Dosmúhamedovter, jogharydaghy ókilder osy sabazdar eken», – dep jazdy.

Al «Saryarqa» gazetining 1918 jylghy 35-shi sanynda kenes ókimetining últ mәselesin sheshu josparlary jayynda Stalinning aitqandary jәne Halkomkenesting qazaq sezi sheshimderin qabyl ala otyryp, qoyghan sharttarymen birge, oghan «Alashorda» Últ kenesining bergen jauaby qosa jariyalandy.

Jauapta: «...Últ júmysyn basqarushy Halyq Komissary Stalinning Alash avtonomiyasy turaly aitqan sózin teksergennen keyin, Sovet húkimeti Rossiyadaghy barlyq avtonomiyaly halyqtardyng Kindik Húkimeti deuge qauly qylyp», on bir babqa Alashorda sharttary tújyrymdaldy. Arnayy babta: «Qazaq-qyrghyz (sol zamanda qazaq-orys jәne qazaq-qyrghyz terminderi kazak pen qazaq úghymdaryna sinonim ispetti qoldanylghan, yaghny qazaq-oryskazak, al qazaq-qyrghyz – qazaq pen qyrghyz degendi emes, tek qazaq atalymyn bildiredi– B.Q.) isteri turaly elshi Halel hәm Jahansha Dosmúhamedovterdi ókil ettik. Olar qazir Mәskeude avtonomiya turaly Alashorda atynan sóilesip jatyr», – dep kórsetildi.

«Alashorda» Halyq Kenesining mýsheleri Últ isteri boyynsha halyq komissary Stalinning tóte jeli arqyly aitqan «II Jalpyqazaq sezi qaulylary tolyghymen Sovnarkomnyng avtonomiya turaly dekretine sәikes» degen mәlimdemesin talqylay kele, Federativtik Sovettik Respublikanyng ortalyq biyligin tanyghanyn, sóitip Alash últtyq-territoriyalyq avtonomiyasyn toqtausyz jariyalau qajet ekenin habarlaghan jedelhat Halkomkeneske 1918 jylghy 3 sәuirde salyndy.

***

Jahansha men Halel Dosmúhamedovter Kishi Sovnarkomda (sol uaqytta Resey ýkimetining janyndaghy túraqty komissiyany osylay ataghan, ol Halkomkenesting – Ýlken Sovnarkomnyng – qarauyna jatatyn mәselelerdi aldyn-ala qarau ýshin qúrylghan  bolatyn) kenes ýkimetining sheshuine qoyyp otyrghan úsynystaryn bolisheviktik biylik talaptarymen úshtastyra pysyqtaumen shúghyldanyp, tiyisti qújattar jobasyn biliktilikpen dayyndaghan edi. Sovnarkom (Halkomkenes) qorytylghan úsynystardy maqúldap,  Oral oblysyndaghy zemstvo mekemelerining júmysyn jalghastyra beruine kelisti. 1918 jyldyng 1 sәuirinde ótken mәjilisining № 335 Qaulysy boyynsha, Zauraliening (Jayyq syrtyndaghy) zemstvo mekemeleri ózderining әdettegi mindetterin búrynghysynsha atqara beretin boldy. Sonday-aq, Halkomkenes sol ónirdegi  qazaq (alash) úiymdaryn sovet relisine audarugha qajetti aqshalay qarjy bólip, delegasiyanyng qolyna berip jiberuge qauly aldy.

***

Alashorda men Sovet ýkimeti arasyndaghy alghashqy tarihy kelissózdi tabysty jýrgizip, ýlken sayasy jenispen Oralgha qaytyp kele jatqan delegasiyany Saratov qalasyndaghy Deputattar kenesi (Sovdep) Atqaru komiytetining mýsheleri toqtatty. Olargha Oral sovdepin qúlatyp, mýshelerin tútqyngha alghan Áskery kazachestvo ýkimetining qamauynan qútylyp qashyp kelgender Dosmúhamedov delegasiyasy Mәskeuge Áskery ýkimetting tapsyrmasymen ketti degen joramalmen shaghym aitqan bolatyn.

Alashtyq delegasiya mýsheleri Saratov sovdepshilerining talqysynda ózderin mәrtebelerine say, óte layyqty dәrejede ústady. Kózqarastary men ústanymdaryn dәleldi týrde qorghady. Ortalyqpen kelisimderin jýzege asyrugha Saratov sovdepshilerining jәrdem bergeni dúrys bolmaghyn dәiektedi.

Oral delegasiyasy turaly mәsele qaraghan Saratov Atkomynyng 1918 jylghy 17 sәuirdegi songhy mәjilisinde  Jansha Dosmúhamedov taghy da sóiledi. Mәskeuge sapardyng maqsaty men qol jetkizgen nәtiyjesin tilge tiyek ete kele, Oral sovdepining qúlatylghany delegasiyagha Halkomkenes qabyrghasynda ghana mәlim bolghany jóninde aityp, Saratov sovdepimen qalay birlesip júmys istegendi jón kóretinin әngimeledi. Oral ónirining túrghyndaryna ýndeu jazghanyn, ony úshaqpen elge jetkizip, júrtqa taratugha Saratov sovdepinen kómek súraytynyn aitty.

Jansha Dosmúhamedovting aqtar qolastyndaghy ónirge úshaqpen jetkizilip, auyldar men qalalargha aparyp tastalghan «Oral oblysynyng Jayyq syrtyndaghy býtkil qazaq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdaryna, lauazymdy túlghalargha jәne barlyq azamattargha» arnaghan sondaghy ýndeuinde: «Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesi Resey Federativtik Respublikasynyng sovettik biyligin moyyndady da, Halyq Komissarlary Kenesimen qarym-qatynas ornatty», – delinip, kelissózderding jaqsy nәtiyjesi retinde: «Halyq Komissarlary Kenesining janynan jaqyn kýnderde Qazaq isteri jóninde komissariat qúrylady da, eng qysqa merzim ishinde qazaq ólkesining avtonomiyasy jayynda dekret jariyalanady», – degen habar jәne Halkomkenesting zemstvo jónindegi qaulysy aitylghan-dy.

Solardy habarlay otyryp, Jansha Dosmúhamedov ýndeude: «Oral oblysynyng Jayyq syrty bóligindegi qazaqtyng barlyq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdary men lauazymdy túlghalaryn, barsha qazaqtardy sovet ókimetine qarsy baghyttalghan qozghalystardyng eshqaysysyna da qatyspaugha, sonday qarsylyq qozghalystargha aralasy bar adamdargha eshqanday kómek kórsetpeuge» shaqyrghan jәne kenestik biylikting qazaq ýshin tiyimdiligine nazar audarghan. «Esterinizde bolsyn, qandas qazaq bauyrlar, sizderding últtyq taghdyrdy óz qoldarynyzgha alu, últtyng ózin-ózi biyleu qúqyghyna ie bolu jónindegi tabighy tilekterinizge túnghysh ret enbekshilerding Sovet ókimeti resmy týrde qúlaq asty, Sovet ókimeti qazaq últynyng últtyq mýddesin jәne ózin-ózi biyleu qúqyghyn moyyndap otyr. Orys proletariatynyng osynau sayasy tektilik-mәrttigin baghalay bilinizder!» – degen jýrekjardy sózdermen ýndeuin ayaqtap, «Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesining Mýshesi Dos-Múhamedov» dep qol qoyghan.

Alashorda delegasiyasynyng Sovnarkomgha sapary, Leninmen, Stalinmen jýrgizgen kelissózi, sovet ýkimetining Alashordany moyyndaghany jayynda bolisheviyk, Alash qozghalysynyng bastauynda bolghanmen, keyin ony qoldamaghan bayyrghy qayratker Baqytjan Qarataevtyng Ortalyq Memlekettik Arhivtegi «Qarataev qorynda» saqtauly túrghan Alashorda turaly syniy-zertteu enbeginde tolyq aitylghan. Ol enbeginde týrli derekkózdermen qatar Saratov sovdepining 1918 jylghy mәjilisterining hattamalary kitabyn («Saratovskiy sovet rabochih deputatov». – Saratov q., 1931 j.) paydalanghan.

Sovet ýkimetining «Alash-Ordany» moyyndauynan bastartuy

Alayda Jansha men Halel Dosmúhamedovter bastaghan delegasiya óz mekenine – Oralgha jetip ýlgermesten sovet basshylary uәdesinen tayyp ketti. Búghan Ortalyq Alashordanyng jergilikti Semey sovdepin moyyndamay, kenes ýkimetinen shúghyl Alash avtonomiyasyn jariyalaudy súrauy sheshushi әser etui yqtimal. Jәne, әriyne, sovet ókimetine qyzmet etip jýrgen qazaq qyzmetkerlerinen kelgen: «Alashshyldardy» bólmey, qazaqqa qazir avtonomiya berse, «Alashordashyldar» iyelenip ketedi.  «Alashorda» alghan avtonomiyanyng qazaq enbekshilerine keregi joq...» (Sәken Seyfulliyn. «Tar jol, tayghaq keshu»)  degen újymdyq jedelhaty da sebep boldy.

Sovet ýkimeti  jer-jerdegi komissarlaryna joldaghan jedelhattarynda jәne «Pravda» gazetinde qazaq halqyn «burjuaziyalyq qanaushylarynan» qútylugha shaqyrdy. Avtonomiyany sovettik negizde dayyndap, kóp  úzamay jariyalaytyndyqtaryn habarlady.

Birtútas últtyq memlekettigin taptyq negizdegi jana ókimetting tuy astynda  saqtap, órkendetudi kózdegen Alashordanyng kelissóz barysynda qol jetkizgen kelisimderi keri qaghyldy. Bolishevizmning qily amaldarynan son, Alashorda 1920 jylghy 5 nauryzda Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskeriy-revolusiyalyq komiytetting qaulysymen birjola taratyldy. Últtyq bitimine, ómir saltyna kereghar sovettik biylik qazaq halqyna endi is jýzinde kýshpen tanyla bastady. Sovettik nasihat sodan beri Alashordany búqaragha jat qúrylym retinde qúlaqqa sinirdi. Onyng úzaqqa ketken saldarynan tәuelsizdik kezeninde de әli kýngi tolyq aryla almay kelemiz.

***

Tәuelsizdik jyldary Alash últ-azattyq qozghalysy jәne onyng monarhiya qúlatylghannan keyin qol jetkizgen nәtiyjesi (avtonomiya qúryp, ýkimetin saylau) әigili akademiyk-tarihshylar Kenes Núrpeyisovtin, Mәmbet Qoygeldiyevtin, basqa da ghalymdardyng enbekterinde әldeqashan qarastyrylyp, ghylymy túrghyda baghasy berilgen. Yaghny sayasy túrghyda aqtaugha negiz jetip-artylady. Osy orayda, memkomissiya  jogharyda aitylghandardy eskere otyryp,  qosymsha qajetti zertteu jýrgizgennen song Alash-Orda ýkimetin sayasy aqtau mәselesin kóterer dep senemiz.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1444
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199