Álemge әigili әnshi, fransuz shansonynyng búlbúly Miyrey Matie óz shygharmashylyghyn, onyng әlgi tanymal әninde aitylatynday, «ómirlik mahabbatqa» balaydy.

On tórt balanyng túnghyshy

Qara shashyn dóngelete qighan qighash qasty, aqqúba óndi, alasa boyly aru óz zamanynyng gýli bolyp qana qoyghan joq, tipti birneshe ondaghan jyldar boyy býkil Fransiyanyng piri retinde qasterlenip keledi. Fransiyanyng últtyq simvoly sanalatyn Marianna esimdi әiel-statuya búryn negizinen tek suretshilerding qiyalynan tuyndasa, 60-jyldardyng ayaq sheninen bastap aituly mýsinning prototiypi retinde elding eng súlu әielderin kóruge qúshtarlyq kýsheydi. Alghashynda kinoaktrisa Brijit Bardo «Mariannagha ainalsa», 1978 jyly tandau әnshi Miyrey Matiege týsti.

Elining últtyq simvolyna ainalghan sahna júldyzy eshqashan múnday tabysty, múnday baqytty armandap ta kórgen emes-ti. Ol óte kedey otbasynda ósken edi. 1946 jyldyng 22 shildesinde dýniyege kelgen Miyrey shanyraqtaghy 14 balanyng túnghyshy bolatyn! Ákesi Roje kәdimgi tas qalaushy bolyp júmys isteytin, al sheshesi Marseli-Sofiyding bala baghyp, ýy sharuasymen ainalysudan-aq qoly bosamaytyn. Ýy deytindey olardyng ýii de joq edi, syz býrkegen salqyn baraqta túratyn. Tek otbasynda segizinshi bala dýniyege kelgende baryp, olar tórt bólmeli pәterge ie boldy. «Men keyde ótkenime oisha oralyp otyryp, qanshalyqty jolymnyng bolghanyna kóz jetkizemin. Sener-sýiener eshkimi joq kedey otbasynda dýniyege keluim meni tynbay ter tóguge mәjbýrledi. Bolyp-tolghan bay ýide tughanymda, múnshalyq enbekqor bolmas pa edim, kim bilsin» deydi әnshi óz esteliginde.

Ákesining azannan aqshamgha deyin auyr júmys istep, beynettenip tapqan aqshasy kópbalaly otbasyny asyraugha jete bermeytindikten, ata-anasyna kómektesu ýshin Miyrey 13 jasynan bastap enbekke aralasty. Jabyqhat, ashyqhat, qaghaz shygharatyn fabrikada júmys istep jýrip, ol mektepti tastaugha mәjbýr boldy. Búghan ol onsha ókine de qoyghan joq, óitkeni múghalimimen asa til tabysa bermeytin. Miyrey solaqay edi, al ústazy múny ýnemi «ong qolynmen jaz!» dep qinaytyn. Jaratylysy solay bolsa, búl qalay ong qolymen jazady – aqyry úrsysyp tynghan-dy. «Alaqanyndy ash!» dep qoyyp, syzghyshpen úratyn múghalimining qataldyghy qyzdyng qolynda ghana emes, jýreginde de óshpes iz bop qaldy.

Ánge әuestik – әkeden

Bala kýninen әn saludy jaqsy kórgen Miyrey 15 jasqa tolghanda, Matie otbasy bes bólmeli jana pәterge kóshti. «Quanyshymyzda shek bolghan joq. Mening erekshe shattanghanym – búl pәterde vanna bar edi! Osyghan deyin qalay qinalghanymyzdy bilsenizder ghoy!» deydi әnshi súhbattarynyng birinde. Al muzykagha qyzyghushylyq oghan әkesinen júqsa kerek. Roje aghay júmysynda da, ýiinde de ýnemi arqyrap әn aityp jýredi eken. Oqymay qalghany, jalpy әnshilik darynyn qúnttap, sol salany quzamaghany bolmasa, ol kisi operagha súmdyq ghashyq, anau-mynau óner adamyna des bermeytin tenor bolghan desedi. Merekelik jiyndarda, shirkeudegi diny joralghylarda әrdayym birinshi dauys Roje myrzagha tiyesili bolghan.

«Ákem sheberhanasynda júmys istep otyryp әn aita bastaghanda-aq jýregim órekpip, atqaqtap sala beretin, – dep eske alady Miyrey Matie 1987 jyly shyqqan «Men senemin» atty ghúmyrbayandyq kitabynda. – Birte-birte onyng aitqan әnderin men de qaytalap aityp, qosyla shyrqaytyn boldym. Ákem múnymdy qúptap, quanyp otyratyn. Kóp úzamay tek meni shyrqatyp qoyyp, tyndaytyndy shyghardy. Men Edit Piaftyng әnderin keremet sýietinmin. Birde «Jaraysyn, qyzym! Erteng shirkeude menimen birge óner kórsetesin» dedi. «Ol әli kishkentay ghoy, әri úyan, ýrkek, el aldynda kýlki qylmaqsyng ba?» dep anam qarsy bolyp edi, әkem: «Kýlki bolghany nesi? Kór de túr, mening qyzym naghyz búlbúl bolady!» – dedi nyq senimmen. Ertenine men túnghysh ret kópshilikting kózinshe әn saldym. Qorqyp, tolqyghanym sonsha, tórtinshi taktide... qatelesip tyndym. Ákem dereu týzep, demep jiberdi de, әri qaray shataspay shyrqadym. Júrt du qol shapalaqtady. Ákem mandayymnan sýiip, maghan bir kәmpit berdi. Búl – mening túnghysh «gýlim», «syiaqym» edi».

16 jasynda Miyrey ózi tuyp-ósken Avinion qalasyndaghy әn bayqauyna qatysyp, 2-oryn aldy. 1965 jyly osy óner dodasyna taghy da baghyn synaghan bolashaq búlbúl әnshi jenimpaz atanyp, kýlli Fransiyagha tanymal «Sәttilik oiyny» atty baghdarlamagha shaqyrylady. Telekórermender aldynda ol E.Piaftyng әigili «Jezebeli» әnin oryndaydy. Júrtshylyq jas әnshining talantyna tamsana qol soghady – onyng dauysy, shyrqau mәneri sodan eki jyl búryn ghana dýniyeden ozghan E.Piaftyng ýninen esh ainymaydy eken!

Erteninde-aq talay sahna sanlaghynyng baghyn ashqan produser Djonny Stark Miyreyding әkesimen kelisim-shartqa otyrdy. Sóitip, 1965 jyldyng 22 qarashasynda 19 jastaghy Miyrey kәsiby әnshi retinde júmysyn bastady. Starktyng búghan qoyghan birinshi talaby – Piafty tyndaugha tyiym saldy. Kәnigi maman jas ónerpazdy әigili әnshining kóshirmesine ainaludan saqtandyryp, óz jolyn izdeuge baghyttaghan edi.

Mynnan astam әn salghan sanlaq

Dj.Stark Miyreyge sahnada ózin qalay ústaudy, qalay sóileudi, dauysyn saqtap-kýtudi, sonday-aq adamdarmen qarym-qatynas mәdeniyetin ýiretti, notagha sauatyn ashty. Miyreyding ony ózine ústaz tútyp, ýnemi «Djonny әkey» dep atauy da sodan. Kóp úzamay daryndy әnshi Fransiyanyng eng kiyeli de jauapty sahnasy – Parijdegi «Olimpiya» zalynda әn shyrqady. Byltyr ghana «ekinshi Piaf» delingen jas talant búl joly óz stiyli bar dara dauysty әnshi ekenin tanytty. Konsertten song fransuz shansonynyng aqsaqaly Moris Shevalie órimdey qyzdyng qolyn alyp túryp: «Ýning qanday túnyq edi, jarqynym! Sen Piaf emessin, sen әli odan da asyp týsesin! Osy baghytynnan tayma!» – dep batasyn berdi. Rasynda da, Miyreyding alghashqy «Mon credo» («Mening ústanymym») atty diskisi million danamen taraldy.

Sodan beri, mine, elu bes jyl ótti, M.Matie әli de sahnanyng sәni bolyp keledi. Onyng «Femme amoureuse» («Ghashyq әiel»), «Nos souvenirs» («Esimizde qalghan sәtter»), «Paris un tango» («Parijdegi tango»), «Ciao, bambino, sorry!» («Qosh, jigitim, keshir!»), «Pardonne moi ce caprice d’enfant» («Sol bir balang erkeligimdi keshirshi») jәne t.b. kóptegen әnderi dýniyejýzi tyndarmanynyng sýiikti hityna ainaldy. «Une vie d’amour» («Ómirlik mahabbat») әnin ol ataqty әnshi Sharli Aznavurmen júptasa shyrqady, sodan birneshe jyl boyy ekeui shygharmashylyq baylanysta boldy. Poli Moria, Ennio Morrikone, Pier Delanoe, Klod Lemeli sekildi kompozitorlardyng әnderin әlemge tanytty. Mynnan asa tuyndynyng baghyn ashqan әnshi tek fransuz ghana emes, aghylshyn, nemis, italiyan, ispan, katalan, orys, fiyn, tipti japon jәne qytay tilderinde әn saldy. 1989 jyly Eyfeli múnarasynyng 100 jyldyghyna oray Respublika gvardiyasy orkestrining sýiemeldeuimen fransuz әnúranyn – «Marseliezany» shyrqady.

Miyrey Matie qazir qayyrymdylyq sharalaryn jii úiymdastyrady, konsertterden týsken qarjynyng biraz bóligin balalar ýiine audarady, mýgedek balalardyng em-domyna kómektesedi. Ár mereke sayyn sonday mekemelerding bәrine arnayy syilyqtar jiberedi. «Óz perzentim bolmasa da, jalpy bala ataulynyng eshteneden taryqpaghanyn qalaymyn» deydi ol.

«Men ónerdi tandadym»

Ánshi eshqashan túrmys qúrmaghan, kishi sinlisi Monikpen birge túrady. 1983 jyly bir jigitpen sóz baylasqanymen, tura saqina almasar sәtte sheshimin ózgertip, shirkeu aldynan qaytyp ketipti. Sebebin ol esh jerde ashyp aitpapty, degenmen, baspasózding jazuyna qaraghanda, kýieu jigit nekelesu rәsimine kele jatyp: «Bala tughan son, әn aitqanyndy qoyasyn!» – dep shart qoysa kerek. Ómirin ónerinen bólip qaray almaytyn Miyrey birden bas tartqan tәrizdi. Sodan beri ýilenu turaly eshkimning de úsynysyn tyndamapty. Áytpese múnday súlu әielge sóz salghandar az boldy deymisiz...

Jurnalisterding jeke ómir turaly saualdaryn jaqtyra bermeytin әnshi: «Ras, ómirdi mahabbatsyz elestetu qiyn. Mahabbat –dýniyedegi eng ghajap sezim. Biraq bireudi jaqsy kóru – onymen nekelesu degen sóz emes shyghar? Qúday adamgha bәrin birdey ýiip-tógip bere salmaydy, bir salada baqytqa jetu ýshin basqa baghytta tizgin tartugha, qúrbandyqqa barugha tura keledi. Mahabbat pa, óner me? Men ónerdi tandadym», – deydi. «Onda, óz basynyzdan ótkizbeseniz, ghashyqtyq syrgha, mahabbat sezimine toly әnderdi qalay shyrqaysyz?» degen súraqqa Miyrey Matie: «Kinodaghy siyaqty ghoy. Akter kisi óltirgish qanisher bolyp oinaydy, al ózi ómirde eshkimning múrnyn da qanatpaghan. Meniki de solay», – dep jauap beripti.

Salmaghy 45 keliden asyp kórmegen әnshining boyy – 153-aq santiymetr. Jas kýninde osy kemshiliginen qatty qysylghan ol boyyn ósiruge niyettenip, voleybolmen de ainalysypty. Biraq eshqanday ózgeris bolmaghan. Óz súlulyghynyng syryn Miyrey geni arqyly týsindiruge tyrysady. «Mening anam 95-ke kelip dýniyeden ótti, songhy kýnine deyin sýikimdiligin saqtady, – deydi ol. – Sol kisige tartqan shygharmyn. Áytpese esh qúpiyam joq. Temeki tartpaymyn, kýnge kýimeymin, tamaqty kóp jemeymin. Ras, kóp úiyqtaymyn. Óitkeni úiqy ghana adamnyng sharshauyn tolyq basady, tynyqtyrady».

* * *

Dóngelene qiylghan shash qoi ýlgisin Miyrey Matie eshqashan ózgertken emes. «Jarasymdy nәrseni búzudyng qajeti qansha? Onyng ýstine, Fransiyada da, jalpy әlemde de mening shash ýlgime elikteushiler az emes» deydi ol. Jýzinen qashanda dýniyege inkәrlik lebi esip túratyn әnshi: «Ómirden artyq ayauly eshtene joq. Sondyqtan da men aqyrghy demim ýzilgenshe Ómirdi jyrlap ótemin. Kim biledi, bәlkim, mening әnim ózimnen de úzaq jasaytyn shyghar?» – depti jogharyda atalghan kitabynda.

Biz, әriyne, úly әnshige úzaq ómir tileymiz, alayda onyng ónerining ghúmyry adamdar jýreginde zamandar boyy jasay beretinine de senemiz.

Sәken Sybanbay

Abai.kz