Múnday tosyn súraqtyng jauabyn bilginiz kelse, Leonid Gaydaydyng әigili «Ivan Vasilievich mamandyghyn ózgertedi» komediyasynyng qazaqsha audarmasyn kóriniz...

«Qazangha kirdim, al Shpaktikine kirgenim joq»

Turasyn aitayyq, qazir bizde audarmamen kim kóringen ainalysatyn boldy. Telearnalargha bәribir – olar ýshin tapsyrys der kezinde oryndaldy, al búl el auzynda «50 de 50» atalyp ketken әlgi bir zang talabyna say әreket etuge mýmkindik beredi, bitti. Onyng sapasy, mazmúny, týpnúsqamen qanshalyqty sәikesetini, tuyndynyng bolmysyn, keyipkerding minezin qanshalyqty ashatyny esh oilandyrmaydy da. «Kótere almas shoqpardy beline baylaghysh» belsendi audarmashysymaqqa da bәribir – uaqytynda ayaqtady, ótkizdi, endi qalamaqysyn alsa boldy, basqasyna bas auyrtpaydy. Basy auyratyn – bayaghy sol audarylghan dýniyeni kóretin bayghús kórermen ghana. Yaghni, qazaq. Yaghni, siz ben biz. Óitkeni, tәrjimening dengeyin tekserip, qadaghalap otyrghan eshkim joq. Ár telearna óz bilgenin istep jatyr.

Múnday tosyn súraqtyng jauabyn bilginiz kelse, Leonid Gaydaydyng әigili «Ivan Vasilievich mamandyghyn ózgertedi» komediyasynyng qazaqsha audarmasyn kóriniz...

«Qazangha kirdim, al Shpaktikine kirgenim joq»

Turasyn aitayyq, qazir bizde audarmamen kim kóringen ainalysatyn boldy. Telearnalargha bәribir – olar ýshin tapsyrys der kezinde oryndaldy, al búl el auzynda «50 de 50» atalyp ketken әlgi bir zang talabyna say әreket etuge mýmkindik beredi, bitti. Onyng sapasy, mazmúny, týpnúsqamen qanshalyqty sәikesetini, tuyndynyng bolmysyn, keyipkerding minezin qanshalyqty ashatyny esh oilandyrmaydy da. «Kótere almas shoqpardy beline baylaghysh» belsendi audarmashysymaqqa da bәribir – uaqytynda ayaqtady, ótkizdi, endi qalamaqysyn alsa boldy, basqasyna bas auyrtpaydy. Basy auyratyn – bayaghy sol audarylghan dýniyeni kóretin bayghús kórermen ghana. Yaghni, qazaq. Yaghni, siz ben biz. Óitkeni, tәrjimening dengeyin tekserip, qadaghalap otyrghan eshkim joq. Ár telearna óz bilgenin istep jatyr.

Ras, memlekettik arnalarda búl mәselening dúrys jolgha qoyylghany bayqalady. Múny, әsirese, «Qazaqstannyn» dublyajyna baylanysty aitugha bolady. Sóilemder týpnúsqa maghynasyn saqtay otyryp, qazaq tilining zandylyghyna oray qúryluymen qúlaqqa jaghady. Sondyqtan da teledidardaghy korey nemese týrik keyipkerler tura qazaqsha sóilep jatqanday әser qaldyrady. Ekran etegindegi oryssha subtitrden góri akterlerding qazaq tilindegi mәtindi oquy hәm oinauy dialogtar mazmúnyna etene ýilesedi. Múnyng bәri últtyq arnada audarma mәselesimen kәsiby komanda shúghyldanyp jatqanyn anghartady.

Al basqa arnalar óz qalauynsha tәrjime jasap, shiykili-pisili dýniyelerin efirge toghytyp jatyr. Tildi búlay qorlaudy qalay toqtatamyz? Bizdinshe, endi audarma salasyna bir ortalyqtan qadaghalau, baqylau qajet-aq. Telearnalardyng ózderining dublyaj jasauyna tyiym sala almaspyz, biraq olardyng audarmasynyng sapasy ýnemi nazarda boluy kerek.

Jaqynda teledidardan («KTK») danqty rejisser L.Gaydaydyng osydan qyryq jyl búryn týsirilgen «Ivan Vasilievich mamandyghyn ózgertedi» («Ivan Vasilievich menyaet professii») atty komediyasy kórsetildi. Áriyne, orys tilinde. Biraq ekran eteginde qazaqsha subtitri jazylyp otyrdy. Filimdi búryn da san ret tamashalaghandyqtan, bar zeyinimizben teleekrannyng tómengi jaghyndaghy sol jazulargha ýnildik. Ýnildik te týnildik.

Sebebi, filimde kóp kezdesetin, qoghamnyng sol kezdegi tynysynan habar beretin astarly da uytty әngimeler kәdimgi «sen bardyn, men keldim» keypindegi sylbyr sóilemderge ainalyp shygha kelipti. Kýlli kórermen jatqa soghatyn qyzyq dialogtar dúrys audarylmaghan, kýlkili de tapqyr sipattarynan júrday bop tonalyp, júpyny, solghyn, beyshara kýige týsken. Audarmanyng múnday siqy kimdi qyzyqtyrsyn?

Mәselen, osy zamangha ótip ketken bayaghy shyn patshany «qolgha týsirip», tergep jatqanda tәrtip saqshylarynyng odan «Kvartiru Shpaka vy braliy?» («Shpaktyng pәterin tonaghan siz be?») dep súraytyn jeri bar, esinizde shyghar? Sonda patsha «Kazani bral, Astrahani bral, Reveli bral, a Shpaka... ne bral» dep jauap beredi. Yaghni, búryn óz biyligine qaratqan qalalaryn tize kelip, Shpak ta (bas keyipker Shurikting kórshisining familiyasy) sonday shaharlardyng biri me dep dalbasalaghany ghoy... Sony tәrjimeshiler «Qazangha kirdim, Astrahangha kirdim, Revelige kirdim, al Shpaktikine kirgenim joq» dep audarypty! Dúrysy – «Qazandy aldym, Astrahandy, Revelidi de aldym, biraq Shpakty... alghanym joq» bolmay ma?..

«Chto eto u vas, tovarish uchenyi? Na ploshadke milisiya dejuriyt...» deytin baukespe úry Miloslavskiyding sózin «Búl ne, ghalym joldas? Aulada milisiya jýr...» dep tәrjimelepti. Al filimdi kórip otyrsanyz, milisiya aulada emes, pәleninshi qabattaghy Shurik pәterining esigining aldynda jýr. Yaghni, búl jerde «ploshadka» – «lestnichkaya ploshadka» maghynasynda bolyp túr. Demek, «aulada» emes, «esik aldynda» deu jón bolar edi.

Biyleushining әmiri emes, tamadanyng ótinishi siyaqty...

Ári qaray kettik. Ýy ishin úry ýptep ketken әlgi Shpak aita beretin «dom vysokoy kulitury y byta» degen sóilem «túrmystyq dengeyi joghary ýi» dep qazaqshalanypty. Sauatty tәrjimesi «Mәdeniyeti men túrmysy joghary ýi» bolsa kerek-ti. Magnitofondy «magnitti taspa» depti. Magnitti taspa degen «magnitnaya lenta», yaghni, ýn (әn) jazylghan taspa emes pe? «Magnitofon» sózin sol kýii qaldyrghan dúrys edi.

«Boyariyn» de, «knyazi» da – «aqsýiek» bop audarylypty. Osylardy qazaqshalaudyng qajeti bar ma edi? Ras, ekeuining de «aqsýiek» degen úghymgha jaqyn ekeni anyq, biraq «boyar», «knyazi» degen bayyrghy ataq-shender qazaqsha-oryssha sózdikterding bәrinde de sol kýii berilgen ghoy! «Velikiy gosudari» degen tirkes birese «úly patsha aghzam», birese «úlyq patsha ghúlamam» bop jýr. «Aghzam» degen sózding ózi «ego velichestvo», «velikiy» úghymdaryn beredi, yaghni, «úly» sózimen ekeuin beker qabattastyryp, qabystyrghan. Al «ghúlama» degen sóz búl jerde tipten artyq. Qazaqy úghym ýshin «patsha aghzam» men «taqsyr iyemnen» ynghaylysyn tabu qiyn-aq.

«Ne vely kazniti!» te, «Poshadiyte ego!» da – «Ayay kóriniz!» dep audarylypty. Jaraydy, búlardyng ekinshisine múnday tәrjimening sәikes keletinine keliseyik. Al birinshisin, әli esimde, ózbekter bayaghyda-aq «Qasyq qanymdy keshe gór!» dep audarghan-dy. Qazaqshagha da ýilesip túrghan sekildi.

Al HH ghasyrdan zu etip sonau Ivan Groznyy (Qaharly Ivan) dәuirine top ete týsetin, sosyn syrt kelbetining úqsastyghynan taqqa otyrugha mәjbýr bolatyn jalghan patshanyng býkil el әli kýnge deyin oiyn-toyda jii aityp jýretin «Tansuit – vse!» degen «ýndeuin» audarmashylar «Qane, bәriniz biylenizder!» dep qana qazaqshalapty. Patshanyng (meyli, ol jalghan bolsa da) auzyna layyq sóz be osy? Biyleushining әmiri emes, toydaghy tamadanyng ótinishi siyaqty bylq-sylq birdeme. Onyng ýstine, audarmashylarymyz ózge tildegi sóilem qansha sózden túrsa, qazaqshasyn da sonsha sózben qysqa da núsqa qúrugha mәn bermey keledi. Bizdinshe, әlgi sózding qazaqy úghymgha da, jalghan patsha bedeline de sayma-say núsqasy «Jappay–biyge!» bolsa kerek.

 Dastarhan basyna patshayym kelgen kezde ishimdik әserinen batyldana týsken jalghan patshanyng oghan sharap úsynatyn sәti bar: «Chelovek, chelove-ek! Ofisiant, s bochky odin raz sariyse!». Múndaghy «bochka» – «bóshke», yaghni, sharap qúiylghan kespek nemese kýbi. Yaghni, búl – «patshayymgha kýbiden sharap qúiyp әkelinder!» degen búiryq. «S bochki» degen sózdi telearnadaghy tәrjimeshiler «pochki» dep estise kerek, «patshayymgha bir býirek әkelinder!» dep audarypty! Sharapty ydysqa emes, býirekke qúiyp әkele me sonda?..

Kýlesiz be, jylaysyz ba – ony óziniz biliniz...

«Baklajannaya ikra» «Kәdi ezbesi» delinipti. Búl sózdi qansha qazaq týsindi eken, bilmeymin. Sózdikterding keybirinde baklajan «bayaldy», endi birinde, ras, «kәdi» dep berilgen eken. Biraq basym kópshiliginde «baklajan» kýiinde jýr. «Ikranyn» uyldyryq ekeni ras, biraq búl jerde taghamnyng týrine qarasanyz, uyldyryqqa da, ezbege de úqsamaydy. «Baklajan ikrasy» dey bergenning esh sókettigi joq edi degen oidamyz.

Bizde «qazangha sap qaynatyp» tynamyz ba?

Komediyanyng búdan tórt ghasyr búrynghy Qaharly Ivan zamanyn kórsetetin bóliginde jii aitylatyn «holop» sózin tәrjimeshiler «malay» dep qoldanypty («ty chey holop?» – «sen kimning malayysyn?»). IYә, búl eski sózding «jalshy, malay, basybayly» degen maghynasynyng bary ras. Biraq búl jerdegi kontekstte ol audarma sóz úghymyn dәlme-dәl berip túrghan joq. Patshanyng «ty chiih budeshi, holop?» dep te súraytyn túsy bar. Sirә, onyng múndaghy mәni «sen kimning qolshoqparysyn?» degenge sayyp túr. Demek, «holopty» búl jerde «soyylsoghar», «qolshoqpar», «atqosshy» degen úghymda paydalanghan jón edi.

Shpaktyng milisiya shaqyryp bolyp, «jdu» deytini bar. Sony «tosamyn» degenshe, «kýtem» dep audaru әldeqayda shynayy emes pe edi? «Isterichkany» «esirik» depti. Al ol sóz tútas mәtinge qosylghanda asa kirikpey qalghan. Kalika týrinde sózbe-sóz audarugha tyrysqandyqtan, sóilemder mýlde jasandy shyqqan. Eger «Ya s ney prohodil ssenu, isterichka!» degendi «Olbirqoyylymnynkórinisiedi ghoy, qoyanshyq-au!» sipatynda keltirse, әldeqayda kýlkili de týsinikti shyghar edi.

Al «belaya goryachka» degen dertting «qany agharyp ketti» bop jýrgenine ne deysiz? Qaydaghy «agharghan qan»? Búl – ústamaly elirme auruy emes pe? «U moego muja belaya goryachka, na ludey kidaetsya!» – demek, «kýieuim elirmesi ústap, elding esin shygharyp jatyr!» boluy kerek.

Shurikting aktrisa әieli shyn patshagha osy zamanghy sporttyq kiyimdi kiyip aludy úsynghanda, Qaharly Ivannyng «tfu, besovskaya odejda» dep jaqtyrmay tyjyrynatyny bar emes pe? Sony bizding bilgishter... «mynaday da kiyim bola ma eken?» dep audarypty. «Bes» – «jyn-shaytan» degen sóz. Demek, qazaqshasynda «tfu, shaytannyng shoqpyty» delinse, últtyq úghymmen ýndese týspes pe edi?

«Menya terzangt smutnye somneniya: u Shpaka magnitofon, u posla medalion...» – әli kýnge deyin el auzynan týspey kele jatqan filimdegi әigili sóilemderding biri. Búl – әy joq, shәy joq, «kónilim bir týrli mazdap sala berdi» dep audarylypty! Maghynasy sәikespek týgili, juyqtasa búiyrmasyn! «Kókeyime kómeski kýmәnkeledi: Shpaktyng magnitofony, elshininmedaliony...» dese, mazmúndyq dәldigimen qatar kórkemdik sipaty da arta týser edi-au...

«Ivan Vasilievich mamandyghyn ózgertedi» komediyasynda jalghan patshanyng shved elshisin qabyldaytyn túsy bar. Elshi shvedshe me, nemisshe me, sayrap qoya bergende, búl jaqta knyazi bop jýrgen bayaghy baukespe Miloslavskiyding «nado by perevodchika...» («audarmashy bolsa ghoy...») degen ótinishine patsha sarayynyng qymetshisi Feofan: «Byl u nas odin tolmach nemchiy. Emu perevoditi, a on ny lyka ne vyajet. Vot my ego v kipyatke y svariliy», – dep jauap beredi («Tilmashymyz bolghan. Audar desek, tilik ýrmelip, kýmiljy beredi. Aqyry qazangha sap qaynatyp tyndyq»). Sonda úry-knyaziding «Nelizya tak obrashatisya s perevodchikami» («Audarmashylardy qazangha salghany nesi») deytini oqyrmannyng esinde bolar. Osy sóilemdi KTK-ning «tilmashtary»... «Audarmashylar da nelering bar?» dep tәrjimelepti!

Bizdinshe, sapasyz tәrjime jasap, elge úsynudan iymenbeytin, sóz qadirine jetik qazaqtyng bәrining qanyn qaynatatyn býgingi zamannyng osynday olaq audarmashylarynda «qazangha sap qaynatsa» artyq bolmas edi...

Abai.kz