Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Qogham 4345 26 pikir 22 Sәuir, 2024 saghat 16:07

Ótkenin maqtan tútatyn últ jer betinen joghalmaydy!

Kórnekilik suret: Vikiypediyadan alyndy

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysynda sóilegen sózi júrtshylyqtyng ýlken qyzyghushylyghyn tughyzdy.

Búl qúryltayda qoghamdyq qúndylyqtargha qatysty manyzdy mәlimdemeler jasalady. Preziydent jana qúndylyqtar jýiesin qalyptastyru qajettiligine nazar audardy. Tәuelsizdik jәne Otanshyldyq, Birlik jәne Yntymaq, Ádildik jәne Jauapkershilik, Zang jәne Tәrtip, Enbekqorlyq jәne Kәsiby biliktilik, Jasampazdyq jәne Janashyldyq siyaqty negizgi qúndylyqtar bólip kórsetildi. Onyng bәrine toqtalyp jatpasaq ta, bodandyq qúrsauynan bosap shyqqan Qazaqstan ýshin últtyq biregeyligimizdi nyghaytu eng manyzdy mәsele dep oilaymyz. Qazirgi geosayasy teketires jaghdayynda Qazaqstannyng óz egemendigin saqtau ózekti bola týsude. Elimizding aumaqtyq tútastyghyna, el tarihyna aqparattyq shabuyldar keybir kórshi elderding BAQ betterinde, qoghamdyq sayasy tok-shoularynda  jii oryn aluda. Jerimizge kóz alartyp ony búrynghy metropoliyanyng syiy retinde kórsetetinder, shekaramyzdyng barlyghyna kýmәn keltiretin adamdar әli de kezdesip qalady. Osyghan oray preziydentting tól tarihymyzdyng auqymy aitarlyqtay keng ekenine arnayy toqtaluyn asa manyzdy ústanym dep esepteymiz. Óitkeni, últtyq biregeylikti jasauda tarihtyng róli óte zor. Memleket basshysynyng Qazaqstandy  Úly daladaghy kóshpendiler órkeniyetining tikeley múrageri dep shegendep aituy bizdi «tarihsyz halyqtar» tizimine qosqysy keletinderge layyqty jauap. Ásirese, Ortalyq Euraziyanyng baytaq dalasyndaghy eng quatty memleket retinde moyyndalghan Joshy Úlysyna jeke tom arnap, onyng tarihyn jazu isi últtyq Ruhty kóteretin manyzdy faktordyng biri. Biz ózimizdi ýsh ghasyr Resey imperiyasynyng jәne onyng tarihy múrageri bop sanalghan    Kenes Odaghynyng qol astyna qaraghan baghynyshty halyq retinde sanadyq. Otarshyldyqty mesheu halyqtargha órkeniyet núryn әkelu, aghartu missiyasy dep negizdegen konsepsiyalar sanamyzgha sinirildi.

Fransuz psihiatry, әleumettik filosof Frans Fanon «Baqytsyz jerler» (1961) atty songhy kitabynda otarshyldyqtyng bodan halyqtar ýshin ziyandy qiratushy sipaty baryn negizdep beredi. Onyng auyr saldarynyng biri — qúldyq otarshyldyq biregeylikti tanu.  Kolonizator jergilikti túrghyndargha qúldyq mentaliytetti sinirgisi keledi. Otarlanugha úshyrap qúldyqta bolghan bayyrghy halyq ókilderining psihikalyq densaulyghyna onyng tiygizgen teris zardaby úzaq uaqyt seziledi. Otarlau búl fizikalyq qúl bolu emes, ol mәdeny baghynu. Otarlanu jaghdayynda  bir tilden aiyrylyp (kóbinese avtohton halyqtyng tili shetke yghystyrylady), ekinshisin (óktem metropoliya tilin) siniru oryn alady. Óz ana tilinde sóiley almaushylyq qúbylysy - ghasyrlar boyghy otarshyldyq ýstemdikting aiqyn nәtiyjesi. Baghynyshty adam ózderine tanylghan bóten tildi qabyldaugha mәjbýr bolghan kezde, olar otarlanushylar әlemin qabyldaydy. Qazaqstandy orys әlemining bir bólshegi dep baghalau negizi osydan shyghyp otyr.

Memlekt basshysynyng myna sózi etnofor qazaqtar tarapynan ýlken qoldau tabatyny sózsiz: «Tilimizding qoldanu ayasyn keneyte týsu memlekettik sayasattyng basty baghyty bolyp qala beredi. Búl – biz ýshin myzghymas ústanym. Elimizde qazaq tiline degen súranys jyl ótken sayyn artyp keledi. Qazaq tili biznestin, ghylym men tehnikanyng tiline ainala bastady». Áriyne, búl salada atqaratyn júmystar әli jetkilikti. Ana tilin óz túghyryna qondyru onay júmys emes.

Jalpy postkoloniyalyq teoriyalar 1980 jyldary poststrukturalizm iydeyalarynyng әserinen payda bolghany mәlim (Miysheli Fuko, Jaka Derrida, Jilya Delyoza). Onyng bastauynda jogharda aitylghan Frans Fanon túr. Zertteushiler postkoloniyalyq teoriyanyng negizgi ókilderine Edvard Saiyd, Gayatry Spivak, Homy Baba jatqyzyp jýr. Búl jerde tegi ýndistandyq amerikandyq filosof, әdebiyet teoretiygi, mәdeniyet pen qoghamdy otarshyldyqtan keyingi zertteulermen ainalysqan Gayatry Spivaktyng әigili «Baghynyshtylar sóiley ala ma?» atty enbegine toqtalmay ótu mýmkin emes. Ol  «epistemologiyalyq zorlyq-zombylyq» termiynin qoldanysqa engizdi. Spivaktyng pikirinshe, subalternning (baghynyshty jannyn) batys tilderin ýirenui jәne sonymen qatar bir mezgilde ana tili kontekstinde qalu mýmkindigi nólge ten. Siz sóileuge tolyq qabileti bar Birinshi әlem intellektualsyz nemese siz ýnsiz baghynyshtysyz.

Subaltern ( aghylsh. Subaltern) – búl syny jәne postkoloniyalyq zertteulerde keng taralghan termiyn. Termin baghynyshty toptardyng kórinbeuin, ezgisin bildiru ýshin qoldanylady. Postkoloniyalyq teoriyanyng sózdigine kóshken «subaltern» úghymy býginde subaltern zertteuleri (subaltern studies) atty jeke pәnaralyq salasynyng negizgi týsinigine ainalyp otyr. Búl ózara terminalmasymdy  negizinen ýndi tektes ghalymdardan túratyn Ontýstik Aziyany zertteu tobynyng (Subaltern Studies Group) ókilderi shyghardy. Zertteushiler toby otarlanghan aimaqtardyng baghynyshty toptaryna qatysty resmy tarihnamalardyng soqyrlyghyn kórsetuge baghyttalghan. Búl toptyng iydeologtarynyng biri Ranadjit Guha bop tabylady. Ol tariyhqa ýstem toptyng túrghysynan qarau birjaqty bop keletinine nazar audarady. Óitkeni, tarih - iydeologiyanyng eng basty qúraly. Kez kelgen otarlaushy el aboriygen halyqtardy ózining tabighy mentaliytetinen, ana tili men salt-dәstýrinen jәne últtyq sanasynan aiyrudy kózdeydi.

Postkoloniyalyq teoriyalar otarshyldyq qamyttan bosaghannan keyingi últtyq biregeylikti qalyptastyru, eurosentristik kózqarastardy dekonstruksiyalau siyaqty taqyryptarmen ainalysady. Subaltern zertteuler Batystyng intellektualdyq gegemoniyasynyng saldaryn naqty ashyp kórsetedi. Importtalaghan paradigmalar (әdisnamalar ýlgisi) baghynyshty halyqtyng ózin-ózi kórsetuin shekteuge, olardyng әraluandyghyn azaytugha jәne Soltýstik-Ontýstik qarym-qatynastaghy tensizdikti kýsheytuge әkeledi dep sanaydy. Intellektualdyq egemendik, tóltuma ónimder mәselelerine erekshe nazar audarady.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysynda sóilegen sózinde ghylymy qauymdastyqqa postkoloniyalyq paradigma qanday bolu kerektigin  kórsetti. Otarlanghan halyqtardyng «qúl bolu kompleksinen» azat bolu ýshin qazir Qazaqstannyng jeti tomdyq jana akademiyalyq tarihy jazylyp jatqanyn atap ótti. Tarihty jazghan adam bolashaqty qalyptastyrady. Kim ony qalay jazyp týsindiredi, kópshilik solay qabyldaydy. Ásirese, oqulyqqa      kim qalay kirdi, keyingi úrpaq sol týsinikti alady. Eger tarihty basqalar jazatyn bolsaq, ómirge solardyng kózimen qaraymyz. Tarih - últtyq maqtanysh sezimin qalyptastyruda taptyrmas qúral. Búl jerde biz qazirding ózinde ózge elderding tarihshylary jazghan kitaptardyng qazaqstandyq studentterding sanasyna engizetin kózqarastar men qúndylyqtar turaly aityp otyrmyz. Bizge kórshi Reseyden kelgen oqulyqtardyng yqpaly óte zor. Ol kitaptyng avtorlary keyde óz kózqarastaryn sayasy qúralgha         ainaldyryp otyr. Kórshi memleketting tarihshylary qazaq últy ókilderining kez kelgen salagha, sonyng ishinde ghylymgha qosqan ýlesi men manyzyna kýmәn keltire otyryp, tarihy faktilerdi óz betinshe búrmalap týsindirip qana qoymay, sonymen qatar oqu oryndarynyng bilim beru baghdarlamalaryna da yqpal etip otyr. Búdan biz tól tarihymyzdy ózimiz jazudyng qajettiligin bayqaymyz. Mәngýrttikting túlgha boyynda últtyq nigilizm, ózgege soqyr elikteu siyaqty jaghymsyz qasiyetter tudyratyny mamandargha belgili boldy.

Tarihy sanasy bar halyq tәuelsizdikting qadir-qasiyetin tereng sezinip  baghalay biletini aidan anyq dýniye. Sondyqtan, óskeleng úrpaqtyng tarihy sanasyn qalyptasyru – manyzdy memlekettik mindet.

Jaras Seyitnúr,

psihologiya ghylymdarynyng kandidaty, Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ding jalpy jәne qoldanbaly psihologiya kafedrasynyng agha oqytushysy

Abai.kz

26 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3290