Qarashoqy

 

Tamyzdyng jeli betime óbetin,

Tang ata anam mosy keretin.

Biyshigin әkem beline alghanda,

Sarkidir saulyq mekirenetin,

Qoraly otar sosyn óretin.

 

Shatqalda ósken shúghynyghynnan,

Shattyqtyng sheksiz syryn úghyngham.

Suyrly saydyng samaly jelpip,

Sezbedim qyrdyng suyghyn úrghan.

 

Jylqyly júrtqa únaghasynba?

Arsyldaydy arlan týn arasynda.

Túsamysymen tyqyrshyp túrar,

Túmarly torym túma basynda.

 

Tylsymy san myng taudyng úqtratyn,

Úlarlar salghan әn qúnyqtyratyn.

Saryqymyz bókken sabanyng dausyn,

Sabaudyng ýni janghyryqtyratyn.

 

Tórt týlik týgil ghashyq andar da.

Kýrenshe kýlgen jasyl anghargha,

Qosnaua basyn qorys qylatyn,

Búghy beybaqtar ashylaghanda.

 

Ár kezeng sayyn arly auyl qonghan,

Asyrghan shyny armanyndy aidan.

Jengeler alghan barmaghy baldan,

Saryatan shókken saryqaryn maydan.

Ayranyng qayran, qaymaghyng qayran.

 

Tauyn jyr etip, tasn jyr etip,

Áz janyn óter aqyn jýdetip.

Shekildeuikshil shau qarghalardan,

Balqaraghaydyng basyn kýzetip.

 

Qarashoqy

 

Tamyzdyng jeli betime óbetin,

Tang ata anam mosy keretin.

Biyshigin әkem beline alghanda,

Sarkidir saulyq mekirenetin,

Qoraly otar sosyn óretin.

 

Shatqalda ósken shúghynyghynnan,

Shattyqtyng sheksiz syryn úghyngham.

Suyrly saydyng samaly jelpip,

Sezbedim qyrdyng suyghyn úrghan.

 

Jylqyly júrtqa únaghasynba?

Arsyldaydy arlan týn arasynda.

Túsamysymen tyqyrshyp túrar,

Túmarly torym túma basynda.

 

Tylsymy san myng taudyng úqtratyn,

Úlarlar salghan әn qúnyqtyratyn.

Saryqymyz bókken sabanyng dausyn,

Sabaudyng ýni janghyryqtyratyn.

 

Tórt týlik týgil ghashyq andar da.

Kýrenshe kýlgen jasyl anghargha,

Qosnaua basyn qorys qylatyn,

Búghy beybaqtar ashylaghanda.

 

Ár kezeng sayyn arly auyl qonghan,

Asyrghan shyny armanyndy aidan.

Jengeler alghan barmaghy baldan,

Saryatan shókken saryqaryn maydan.

Ayranyng qayran, qaymaghyng qayran.

 

Tauyn jyr etip, tasn jyr etip,

Áz janyn óter aqyn jýdetip.

Shekildeuikshil shau qarghalardan,

Balqaraghaydyng basyn kýzetip.

 

Tobylghy býrlep keledi

Tobylghy býrlep keledi Tóldeuliktegi,

Terbelip tegi tәiirding kózdi elitkeni.

Ókinip túrghan kezmde esime alghan,

Kekilik qughan kýnderim kezbelik pe edi?!

 

Kýibeni bolghan tórt týlik kýn kóris degen,

Ózgeshe baqqa júrt edik ýirenispegen.

Jamyrap jeter keshkilik kógen basyna,

Qozy-laqpenen qyratta birge óristegem.

 

Bal ghúmyr ótken aqshaghyl janbyr aptaghan,

Ózidey qúshaq ashady qay júmaq maghan?!

Shoghyrly júrttyng shulatyp alamrynaghyn,

U taqym úldy úmatpas tay qúlaqtaghan.

 

Ákemning jortqan jonynda aitóbel keri,

Túratyn ansap sekildi әr tóbe meni.

Jengeler barghan bastaudan shoqyrandatyp,

Atamnyng atyn suaru mәrtebe edi.

 

Atasyz jýrmin alaqan aigha kótermey,

Ertegi kýnnen ne qaldy aighaq eterdey.

Qúryq týspegen qúlynday kekildi shaghym,

Tobylghy sayda adasyp qalghan eken ghoy.

 

Taghzym

Basqagha bodan paqyr emespin,

Baspanam bolghan tyndashy dala.

Joldary taram jatyr elestin,

Armannyng alys súlbasy ghana.

 

Kórem men elden keremet ýlgi,

Ólenmen ómir órnegin órgen.

Keudemnen múny nege ketedi,

Babamnyng jaugha kezenip ólgen.

 

Qorqam ba sirә, qamalym bar da,

Ortanda jýrsem jýrek basylmay.

Bolghany mening jazarym ghana,

Ordaly elding kletkasynday.

 

Sózderim sinse zerdene elim,

óz jónim mýlde basqasha.

Kónbesin alys kózdegen erin,

Kóriner shalys baspasa.

 

Aytamyn mýmkin ashynyp әli,

Qaytamyn bir kýn tirlikten.

Ózine elim osynyng bәri,

Sózimnen mening syr kýtken.

                                      24.01.2007 j

Tilek

Jyraqta tuyp er jetkem,

Jylapta, talay seldetkem.

Samaly saumal Saryarqam,

Sanamda seni terbetkem.

 

Baqytym,

                barym,

                           baylyghym,

Armanym, 

               arym,

                           aibynym.

Kók tuym kókte jelbirep,

Jarqyra mәngi ai,

                              kýnim.

 

Tiregim - ana tilimde,

Jýregim - ata dinimde.

Tilegim Alla jar bolyp,

Eldigim mәngi býlinbe!

 

Ózektegi u

         

Jasadym qoghamda men úly,

Tasaghyp shyndyqty kelgemin.

Mlliard masanyng yzyny,

Miymdy ulaghan pendemin.

 

Qazaghym– jyr-әnim,

                                úranym,

Túmarym-tughan jer tósimde.

Júrtynda ghúndardyng jyladym,

Mәngilik keruenning kóshinde.

 

Pir tútyp miskinge tabyngham,

Ýrkitip oiymnan Allany.

«Aghajay-Altaylap» anyrgham,

«Elim-ay» elimning salghany.

 

Bostandyq auasyn ansadym,

Jaratqan jolymdy jalghadyn.

Bilmeymin shyrqalar qansha әnim,

Arnadym ómirding qalghanyn.

 

Alashpen tamyrlas tynysym,

Tarihym,

               taghdyrym,

                                 tilim de.

Obaldan bezingen tuysym,

Oralman ataydy býginde.

 

Tanydym tәnirim iyemdi

Maymyldan azbaghan ekenmin.

Esimim enshimde bil ony,

Bәrimiz iyesi mekennin!

 

Kertolghau

Sóilesem ketem kósilip,

Keruenin oidyng kóshirip.

Kepteldi sózim kómeyge,

Kektendi kózim kerenge,

Kókbóri shabyt keshigip.

Qaydasyn, qolda kiyelim,

Aghytam oidyng tiyegin,

Aqiqat aitam sheshilip.

Otanym ordam óz jerim,

Qút meken izdep kelmedim,

Qorqyttyng kýiin keshirip....

 

Kóremin baqyt baghymdy,

Beremin boyda barymdy.

Qazaqtyng jeri baylyghym,

Azat búl elim aibynym,

Asqaqtay shyrqa әnimdi.

Tәnirim jalghyz kóktegi,

Núrynmen qoldap óp meni,

Taptatpa jatqa arymdy.

Kindikti úlmyn, erekpin,

Jórgekke sәby bólettin,

Sýidirding adal jarymdy.

Tiregim tilim, dinimde,

Teksizge tartyp býlinbe,

Qaynatpa qúrghyr qanymdy.

Qolyma nayza aldyrma,

Túlpargha toqym saldyrma,

Jolynda qiyam janymdy.

Otyna janghan týspesem,

Últym dep udy ishpesem,

It jesin sasyq tәnimdi.

Qiyrda jýrgen bauyrlar,

Elindi jalghyz tabyndar,

Shaqyram jylap bәrindi.

Otardan jýrip oyangham,

Otauym mening óz ordan,

Beremin bólip nanymdy.

Tozbasyn deseng búrymdyn,

Azbasyn deseng túlymdyn,

Býginnen jasa qamyndy.

                     

Atamekendi ansau

Qazaqstanym júmaq mekenim,

Kýrsinsem kózdi búlaqty etemin.

Aqyl kirgeli aitar úranym:

«Atamekenge bir-aq ketemin!».

 

Jalghanda baghym dara qúshatyn,

Túmary tútqan san arys atyn.

Qabanyng qara qarghalary da,

Qazaqstangha qaray úshatyn.

 

Túraghym - Ertis basy bolatyn,

Arnannan Alash asyn alatyn.

Jerúiq meken jetuge saghan,

Jeti Qabamda asygha aghatyn.

 

Qymbaty sensing qalaytynymnyn,

Tәtti әuenising talay týnimnin.

Qarashoqynyng qúzyna shyghyp,

Kýn salyp kýnde qaraytúghynmyn.

 

Ánime qostym aqmaralyndy,

Ansadym qansha aq tamaghyndy.

Bezsem de ketem, sezsem de ketem,

Tughan jerime jat bolarymdy.

 

Jelinning iysin jel jetkizetin,

Saghynysh dertin emdetkizetin.

Kýnirenemin, kýiik ememin,

Kýn bolarma eken sende ótkizetin?!

Abai.kz