Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5096 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2013 saghat 03:51

Oralmanofobiya (jalghasy)

Ashy da bolsa aitugha tura keletin shyndyqtyng biri – qoghamymyzda oralmandargha qatysty jekelegen teris pikirlerding boluy. Basqasy basqa, keybir qazaqtardyng ózining sheteldik qandastaryna «oralman» dep, múryn shýiirip, keybireuleri kýndep, «Oralmandar jenildik alatynday Qazaqstangha qanday enbek sinirip edi?» - dep alakózben qaraytyny qynjyltady. Tipti, «Oralmandar - qiyn kezende eldi tastap qashqandar» dep kinәlaytyn «bizdin» qazaqtar barshylyq. Qarapayym halyq ne aitsa da, ózara kýnkildeumen shekteletini belgili. Qarasha halyq aitar da qoyar desek, resmy adamdargha qatysty olay dey almaymyz. 2011 jylghy 6 qyrkýiekte Almatydaghy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda «Etnikalyq kóshi-qon: qúryltay sheshimderi jәne jana zan» atty dóngelek ýstel ótip, oghan  sheteldegi qazaqtardyng birli-jarym ókili, kóshi-qon komiyteti, syrtqy jәne ishki ister,  bilim ministrlikterinen qyzmetkerler, qazaq kóshine alandap, alystaghy aghayynnyng atajúrtqa oraluyna atsalysyp jýrgen azamattar qatysqan. Osy jiyndy jýrgizgen Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev aryz-shaghymy bar oralmandargha qyryn qarap, jekip sóilep, tipten dýiim júrttyng aldynda qandastarymyzgha: «Oralmandardy úrghanym bar. Syilasyp jýrmiz be, syilasyp, adam siyaqty jýrinder.

Ashy da bolsa aitugha tura keletin shyndyqtyng biri – qoghamymyzda oralmandargha qatysty jekelegen teris pikirlerding boluy. Basqasy basqa, keybir qazaqtardyng ózining sheteldik qandastaryna «oralman» dep, múryn shýiirip, keybireuleri kýndep, «Oralmandar jenildik alatynday Qazaqstangha qanday enbek sinirip edi?» - dep alakózben qaraytyny qynjyltady. Tipti, «Oralmandar - qiyn kezende eldi tastap qashqandar» dep kinәlaytyn «bizdin» qazaqtar barshylyq. Qarapayym halyq ne aitsa da, ózara kýnkildeumen shekteletini belgili. Qarasha halyq aitar da qoyar desek, resmy adamdargha qatysty olay dey almaymyz. 2011 jylghy 6 qyrkýiekte Almatydaghy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda «Etnikalyq kóshi-qon: qúryltay sheshimderi jәne jana zan» atty dóngelek ýstel ótip, oghan  sheteldegi qazaqtardyng birli-jarym ókili, kóshi-qon komiyteti, syrtqy jәne ishki ister,  bilim ministrlikterinen qyzmetkerler, qazaq kóshine alandap, alystaghy aghayynnyng atajúrtqa oraluyna atsalysyp jýrgen azamattar qatysqan. Osy jiyndy jýrgizgen Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev aryz-shaghymy bar oralmandargha qyryn qarap, jekip sóilep, tipten dýiim júrttyng aldynda qandastarymyzgha: «Oralmandardy úrghanym bar. Syilasyp jýrmiz be, syilasyp, adam siyaqty jýrinder. Jóni joq esirip, qútyrmandar!» dep kijingenin BAQ ókilderi býkil elge taratyp jiberdi. «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy» degen darday aty bar úiymda oralmandar osynday teperish kórse, ózgesin aitpay-aq qoysaq ta bolar...

Janaózen oqighasynyng qarsanynda jekelegen resmy biylik ókilderi de oralmandargha qatysty oilaryn jariya aita bastady. Timur Qúlybaev 2011 jylghy 29 qyrkýiekte Astanada óken «Expert» pikirtalas klubynyng otyrysynda Janaózendegi ereuilshilerdi «Týrkimenstan, Qaraqalpaqstannan tútas auyl bolyp kóship kelip jatqan oralmandar. Olarda ózderining Qaraqalpaqstannan birge kelgen resmy emes jetekshileri bar. Ol jaqqa keletin adamdar sanyn bayaghyda-aq shekteu kerek edi» dedi. T.Qúlybaev búl ereuilge jergilikti qazaqtardyng esh qatysy joq ekenin basa aitqan. Sóitip, qazaq qoghamynda «Oralmanofobiya» ashyq boy kórsete bastady. Sol siyaqty, 2012 jylghy 12 qantarda Londondaghy Chatem Haus atty Korolidik halyqaralyq qatynastar institutynda sóz sóilegen Qazaqstan preziydentining sayasy mәseleler boyynsha kenesshisi E. Ertisbaev eldegi sayasiy-әleumettik ahualgha qatysty biylikting resmy ústanymyn jariya etken. BBC-ding orys qyzmetining jazuynsha, búl joly Chatem Haus óz erejelerine ózgeris jasap, bayandamashynyng sózderin baspasózde jariyalaugha rúqsat bergen. Azattyq radiosy osy kezdesuge qatysqan London uniyversiytetine qarasty Shyghystanu jәne afrikatanu mektebining dosenti Bavna Davemen qysqasha súhbattasqan.  B. Davening aituynsha, E.Ertisbaev saraptamasynyng birinshi sóileminde-aq Janaózendegi mәseleler qate kóshi-qon prosesining sharyqtau shegi ekendigin aitqan. «Sosyn E.Ertisbaev Janaózen halqynyng sany songhy 15-20 jylda Ózbekstan men Týrkimenstannan kelgen migranttardyng sebebinen eki esege juyq ósip ketkenine basa nazar audardy. Onyng «migranttar» dep oralmandardy menzep otyrghany týsinikti» - deydi B.Dave.

«Arqada qys jyly bolsa, arqar auyp nesi bar» degendey, alpauyt júmys berushiler múnayshy júmysshylardyng taban aqy, manday terimen tapqan jalaqysyn uaqytynda berip, qarapayym enbekshilerding mún-múqtajyn elep-eskerip otyrsa, kәsipodaq pen memlekettik biylik tiyisti qadaghalauyn jasasa, Janaózende qandy qyrghyn oryn almasy anyq edi. Búghan oralmandardyng qanday qatysy bar ekenin dýiim júrt sol boyy týsine almay qala berdi.

Múnymen qosa, aqparat qúraldarynda oralmandar turaly jaghymsyz  pikirler de boy kórsetip qalady. Reti kelip túrghasyn, J. Mәkishevting «Orystar oralmandardan nege qorqady?» degen 2011 jylghy 23 jeltoqsanda Abai.kz saytynda jariyalanghan maqalasynan ýzindi keltire ketkendi jón kórdik: «...RussiansKz.Info sayty elimizdegi býirekten siraq shygharugha qúmar Ghalamtor portaldarynyng biri ekenin bәri biledi. Juyrda osy sayttyng betinde «Oralmandar «ordasy» Qazaqstannyng sayasy túraqtylyghyna qauip tóndirude» dep atalatyn arandatushylyq baghyttaghy taghy bir maqala jaryq kórdi. Keyin bilsek, búl maqala «Oralmandar jәy ghana qauip emes, qauipting 100 payyz ózi!» degen atpen www.centrasia.ru saytynda basylghan eken. Ókinishke qaray, avtory ózge últtyng ókili emes, Syrym Júmajanov degen qazaq nyspyly bireu bolyp shyqty. Uyzyna jarymaghan bauyrlarymyzdyng biri bolar dep payymdadyq. Biraq, «otqa may qúighandy» qatty jaqsy kóretin RussiansKz.Info sayty búl maqalany kóshirip alyp «Oralmandar «ordasy» Qazaqstannyng sayasy túraqtylyghyna qauip tóndirude» degen atpen qayta basqan. Atalghan sayt maqalany: «Oralmandardyng sózine qúlaq asa bersek, olardy basymyzgha shygharyp alamyz» dep týiindepti. Qazaqtyng ózi ghana sheshui tiyis mәselege bәzbireulerding nege bas auyrta beretini týsiniksiz. Árkim óz ornyn bilui kerek emes pe? Al, búlar taghy da Qazaqtyng ishki isine jónsiz aralasyp otyr. Búny bizdi basynghany deymiz be, әlde aitaqqa qosylyp ýrgeni deymiz be? Áyteuir, joq jerden janalyq ashyp otyrghandary anyq. As-suymyzdy iship otyryp, Qazaqqa qarsy qylyq kórsetetin «orekenderdin» múnday túrpayy tirligine et ýirengen. Sóz saptaularyna qaraghanda, maqala avtorlary tarihy otanyna qaytyp jatqan «oralmandardan» kәdimgidey seskenetin siyaqty. Sebebi týsinikti. Kýn sayyn órisi tarylyp bara jatqan «otandastarymyz» Qazaqtyng óz arasyndaghy bolmashy kiykiljindi ushyqtyra týsip, oralmandar mәselesin óz paydasyna sheshpek» (silteme: abai.kz/node/11966) - dep maqala avtory ózining qynjylysyn bildirgen. IYә, búl oilandyrarlyq jәit. Biz qashanda «Jýzden jýirik, mynnan túlpar» shyghatynyn úmytpayyq, jeri ken, halqy az Qazaqstan ýshin manyzdy mәsele - demografiyalyq resurs pen adamy kapitaldy kýsheytu.

Oralmandargha qatysty taghylatyn «kinәlardyn» biri – kvotagha bólingen aqshany alyp alghan son, qaytadan shetelge qashyp jatyr degen qaueset. Oilap qarasan, qisyny joq jala. Qazaqstangha alghash kelgen etnikalyq qazaq oralman mәrtebesin alghansha sheteldik azamat bolyp tabylady. Shetelding azamaty qazaqstandyq zannamanyng qaltarysty tústaryn, bóten elding zanyn búzu arqyly alayaqtyq jasaudy qaydan bilsin. Birdi-ekili jylpos oralmandar bar da bolar, bes sausaq birdey emes qoy. Biraq, «Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritetini» siyaqty, keybir oralmannyng qylmysy ýshin býkil oralman qauymyna kýie jaghugha bolmas.

Qalay bolghanda da, bәlening bәri ózimizding elimizding ishinen shyghyp jatyr. Yaghni, «Kýrishting arqasynda kýrmek su ishetin» jaghday qalyptasyp otyr. 2003-2004 jyldary qabyldanugha tiyis 15 myng otbasynyng 13807 ghana oralghandyqtan, Ýkimet el-elge bólgen kvotanyng shekteuin alyp tastady. Budjet qarjysy iygerilmey qalatyndyqtan, kvota boyynsha baspana beriletin tәrtip te ózgerip, ýy ornyna naqty aqsha bóline bastady. Oralman otbasyndaghy jan basyna belgili bir mólsherde (1000 AQSh dollary shamasynda) qarajat taghayyndaldy, bir otbasy adam sanyna qaray orta eseppen 1 million tengege juyq  jәrdemaqy alatyn boldy. Búl  jemqor­lyqqa keninen jol ashty. Jalghan qújat jasap, oralmangha bólingen aqshany talan-tarajgha salu beleng aldy. Mysaly, 2008 jyly baspasóz betinde Aqmola oblysyna kelgen 700 oralman otbasynyng jәrdemaqy alysymen izim-ghayym joq bolyp ketkeni aityldy. Keyinirek, ol oblysqa 700 oralman  otbasy­nyng ózderi emes, jalghan qújattary ghana barghany belgili boldy. Búl bir oblysta keminde 700 million tenge qoldy boldy degen sóz. Sheteldegi qazaqtardy syrtynan kvotagha engizip, zansyz aqsha tabu әreketi osy kezende kóbeydi. El ishidegi keybir jemqor qazaq pen sheteldik jylpos qazaq «tandem» qúryp, qu qúlqynnyng qúlyna ainaldy. Sóitip, «Núrly kóshti» qojyratty, irgeli isti ishten iritip, kesirin jalpy qazaqqa tiygizdi.  Osynyng saldarynan pәter berude aldanghan oralmandar da jeterlik. "Núrly kósh" baghdarlamasy boyynsha elge oralyp, kvotamen Kurchatov qalasynan pәter aluy tiyis 10-nan astam oralman otbasy qaghazbastylyqtyng kesirinen ýisiz-kýisiz aryp-ashyp, býginde Qytaygha qayta kóship ketkenin jurnalister qauymy shulap aitty. Óz eli ózeginen tepkenderge onay tiyip túrghan joq. Qazaq eline «oralman» bolyp sinbey, qaytyp kelgenderdi Qytayda «qarabet» dep kemsitetin kórinedi. Ontýstik Qazaqstanda qanshama oralman otbasy jer alamyz dep alayaqtargha jem boldy. Odan qaldy, qaraqalpaq, úighyr, dýngen, qytaydy  sheteldik etnikalyq qazaq dep rәsimdep jiberu faktileri de oryn aldy. Tipti, kelensizdikting asqynghany sonsha, búl mәsele turaly Elbasynyng ózi oqityn respublikalyq «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Oralmandar­dy ornalastyrudaghy oralymsyzdyqtar» (25.10.2005), «Kóshi-qon jәne jana zan» (25.05.2010), «Oralman kóshi: kýdik pen ýmit», «Adal joldyng azaby» (24.07.2012) siyaqty týrli materialdar jariyalandy, telearnalarda nebir reportajdar jasalyp, Azattyq radiosy oralmandardyng aldanuy jayly arnayy zertteu de jýrgizdi. Qaysy birin tize beremiz, «Núrly kóshtin» sony «Bireuge mal qayghy, bireuge jan qayghy» deytin jaghdaygha úqsap ketkeni ókinishti-aq... Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HH sessiyasynda jazushy D.Isabekov sóz alyp, Elbasyna oralmandargha qatysty oryn alyp otyrghan alayaqtyq faktilerdi joIdy, aiyptylargha әdil jaza berudi ótinip súrady. D. Isabekov Mongholiyadan kelgen 800 qazaqtyng qaytadan Mongholiya azamattyghyn súrauynyng sebebin oralmandardyng kvotagha almaqshy aqshalaryn qazaqstandyq alayaq azamattar iyelenip ketip, taqyrgha otyrghyzuy dep mәlimdedi.

Sonday-aq, oralmandar esebinen jeke bastaryn bayytugha tyrysatyndar da jeterlik. Bir ghana mysal: Shyghys Qazaqstan oblystyq Ekonomika jәne budjettik josparlau bólimin basqarghan Janet Núrlan degen sheneunik «Núrly kósh» baghdarlamasy boyynsha «Shyghys» auylyndaghy oralmandargha ýy salugha bólingen 500 mln. tenge qarjyny qaltasyna basyp, qashqany belgili. Tekseru barysynda oralmandargha arnalghan 300-ge tarta jana ýiding 170-i jaramsyz ekeni anyqtalghan. Keyin tergeude jatqan kýdikti úrlaghan qarjynyng 150 mln. keri qaytaryp, «Shyghys» auylyndaghy 70-ke juyq ýy qayta jóndelgen. Alayaqtar qúrylys baghasyn arzandatu maqsatynda ýiding jylu jýiesin tútynushygha qymbatqa týsetin elektr energiyasyna qosa salypty. Qys boyy azap kórgen oralmandar kóktemde Óskemenge kireberis joldy jauyp tastaghan song ghana búl qylmystyng beti ashyldy. Aqyrynda, anghal oralman aghayyndar elektr energiyasyna 42 mln. tenge qaryz bolyp shyqty. 

«Ishten shyqqan jau jaman» ekenin osyndayda týsinesin. Elimiz ýshin strategiyalyq manyzy bar salalardy jemqorlyqtyng jaulauy – últtyq qauipsizdigimizge tóngen qater bolyp tabyldy. Oralmandardyng qúqyqtaryn paydalana otyryp, aldau-arbau arqyly mal tabudy ýirengen baukespelerding kesirinen elimiz ýshin mәni zor «Núrly kóshimiz» daghdaryp túr. Al, oralmandar bolsa, aldanyp sergeldenge týskenderi bylay túrsyn, «payda ýshin otanyn satqan opasyz» degen qara kýieni ózderine qalay jaghyp alghandaryn bilmey abdyrap jýr. Qysqasy, oralmandarmen júmys isteytin ókiletti organdardaghy sybaylas jemqorlyqtyng saldarynan «Ayran ishken qútylyp, qazan jalaghan tútyladynyn» keri kelip otyr. Oralmandardyng «núrly kóshinin» tizginin ústaghandar shettegi qazaqtardy elge kóshirudin, qújattandyru men ornalastyrudyng tiyimdi joldaryn qarastyrmady. Etnikalyq kóshi-qonda oryn alyp otyrghan kemshilikter der kezinde týzelmedi, jemqorlyqqa arqau bolyp otyrghan alyghysharttar men sebepter joyylmady. Syrttan kelgen qazaqtardy ortagha ýilestiru, beyimdeu men intellektualdyq potensialyn, bilimi men biliktilik quatyn, ózge de qabiletterin ashugha jetkilikti nazar audarylmady. Atqarushy biyligimiz kóship kelgen qazaqtardy kóbine azamattyq berip, aimaqqa bólip, tirkeumen ghana shekteldi. Ary qaray bilgenindi iste, óz kýnindi ózing kór degen salghyrttyq әli kýnge deyin oryn alyp otyr. Jenildetilgen azamattyq alu qúqyghy bolghan kezding ózinde oralman aghayyndar uaqytsha qújat ústap, bir jarym-eki jyl shamasynda azamattyq ala almay jýretin. Endi, búl az bolghanday, týzde de, ýide de teperish kóruden kóz ashpaghan oralmandardyng jaghdayy odan sayyn qiyndamaqshy. Búghan ne sebep bolyp otyr? Endi osy súraqqa dolbarlap jauap izdep kóreyik. Áriyne, jogharyda qarastyrylghan mәseleler oralmandardyng imidjin shayqaltyp, Elbasy men el halqy aldynda oralmannyng jaghymsyz obrazyn qalyptastyrugha beolgili bir dәrejede yqpal etken de bolar. Biraq mәsele terende jatqan siyaqty.

Bәrimizge belgili, 2012 jylghy 22 qarashada Halyqaralyq kórmeler burosynyng (HKB) jasyryn dauys berui nәtiyjesinde Astana EXPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylghan kórmesi ótetin oryn bolyp tandaldy.  EXPO -2017 tenderin úiymdastyrushylar búl kórmeni ótkizuding jalpy qúny kem degende 2,3 mlrd. dollar, yaghni, qabyldaushy tarap osynsha qarajat júmsay alatynday boluy tiyis degen talap qoydy. Ekonomikalyq daghdarys jaghdayynda qarjylyq tәuekelge barudan Kanada, AvstraliyaIspaniyaFransiyaNorvegiya, Serbiya jәne t.b. elder bas tartyp, ózderining kórme ótkizuge bergen ótinishterin qaytaryp aldy. Aqyrghy dauys beruge eki qala ghana kandidat retinde úsynyldy: Astana men Beligiyanyng Liej qalasy. HKB-ge mýshe 161 elding ókilderining jasyryn dauys beru barysynda Astananyng ótinimin 103 el qoldady. HQB talaptaryna say kóremeni ótkizuge belgilengen ýsh ay ishinde Astana qalasynyng әlemning 100 memleketi men halyqaraly úiymdardan keminde 4 mln adamdy qabyldaytynday shamasy bolu kerek. EXPO-2017 ótkizu TMD aumaghynda túnghysh ret Qazaqstangha ghana búiyryp otyr. Búl ýlken abyroy әri jauapkershiligi óte auyr halyqaralyq is-shara. Memlekettik budjetke de aitarlyqtay auyrtpalyq salary sózsiz. Osyghan baylanysty, Qazaqstan ekonomikasy ýnemdeu rejiymine ótip jatqan synayly. 2013 jyl zeynetkerlikke shyghu jasyn kóteru, alym-salyq dengeyin arttyru, búryn bolmaghan jana salyq týrlerin endiru, keybir ótemaqylardy qysqartu, tútynu tarifterin ósiru, oralmandargha azamattyq beru merzimin úzartu siyaqty dau-damayly zang jobalaryn talqylaumen este qaldy. Zeynetkerlerding ashu-yzasyn keltirgen Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri S.Ábdenov otstavkagha ketip tyndy. Al, Ekonomika ministri E.Dosaev bolsa, zannamalyq bastamalarynyng bәrin qabyldata aldy: salyqtardy kóterdi, jana salyqtaryn endirdi, qazaqtardyng ashulanghanyna qaramastan, oralmandargha azamattyq beru merzimin de tórt jylgha deyin sozdyryp bekitkizip aldy. Endi, «Alla taghala qayyryn bersin, Qazaq elining mәrtebesi arta bersin!» dep tileuden basqa, qoldan keler qayran joq. Myng ólip, myng tirilgen qazaq tórt jylgha da shydar. Biraq, Atamekendi baghytqa alghan sheteldik qazaqtardyng kóshi qojyrap qaluy әbden mýmkin.

Jalpy, týiindep aitar bolsaq, әlemdegi kez-kelgen Qazaqstan sekildi últtyq unitarly memleket ýshin tútastyq pen tәuelsizdikti saqtaudyng negizgi sharttarynyng biri – azamattaryn birtútas halyq etip biriktiru. Tәuelsizdikke qol jetkizgeli beri atqarylghan auqymdy sharalardyng biri – qandas bauyrlarymyzdyng tarihy otanyna oraluyna qúqyqtyq túrghydan negiz qalap, syrtqy kóshi-qon júmystarynyng qolgha alynuy. Qazaq elining bolashaghy ýshin manyzy zor osy ýlken tarihy ýrdistin, yaghni, Úly kóshting bastaluyna qozghau salghan Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng iygi bastamasy edi. Sonyng arqasynda milliongha tarta qandasymyz elge oraldy, biraq, tórt jarym millionnan astam qazaq shetelderde taryday shashylyp jýr. Jatjúrttyq qandastarymyz HH ghasyrda oryn alghan kenestik kelensiz sayasattyng qúrbandary ekenin úmytpayyq. Olar úzaq uaqyt jyraqta jýrse de, qazaq tilin, dili men dinin saqtap keldi. Ókinishke oray, ózge elderdegi qazaqtargha tolyqqandy qoldau kórsete almay kelemiz, olar qazaq tili men mәdeniyetin saqtap, odan әri damytu jaghynan qysymshylyqtar kórude, jymysqy assimilyasiyalyq sayasattyng zardabyn tartuda. Osylay jalghasa berse, shet memlekettik qazaqtardyng keler úrpaghy últtyq gendik qoryn joyyp alu qaupi bar. Sondyqtan, sheteldegi etnikalyq qazaqtardy barynsha tez Qazaqstangha jinaugha kýsh salyp, «Núrly kósh» memlekettik baghdarlamasyn qayta jandandyru ótkir qajettilik bolyp tabylady. Yaghni, etnikalyq kóshi-qonda búryn oryn alghan olqylyqtardan sabaq ala otyryp, memlekettik qadaghalaudy kýsheytu arqyly ashyq әri móldir qúqyqtyq jolmen jalghastyruymyz qajet. Mysaly, Izraili «Aliya» degen repatrianttardy evrey jerine jinau sayasatyn jýz otyz jyldan astam uaqyt toqtatpay jýrgizip keledi. HH ghasyrda «Aliya Bet», «Qyran qanaty», «Siqyrly kilem», «Moshe», «Solomon» siyaqty arnayy operasiyalar jýrgizip, holokost, týrli repressiyalar men genosidterden evreylerdi aman alyp qaldy. Bir ghana «Qyran qanaty» operasiyasy barysynda Izraili 1949-1950 jyldary IYemendegi 50 myng evreydi damyl tappay, úshaqpen tasyp alghan. Bir zamanda toz-toz bolyp, qayghy-qasiret shekken evrey halqy qazir Tayau Shyghystaghy júmylghan júdyryqtay myqty memleket. Árqashan úqyptylyghymen erekshelenetin nemis últy da repatriasiya mәselesine asqan múqiyattylyqpen qarap, 1990-2000 jyldar aralyghynda ghana 2 mln. asa nemis qandastaryn yn-shynsyz kóshirip aldy. Jalpy, 1950 jyldardan bastap qazirgi kezge deyingi statistika boyynsha Germaniyagha shet elderden 4,5 mln. etnikalyq nemis oralghan. Olardan qazaqtyng nesi kem? Qazaqstan algha basqan etnikalyq kóshi-qondy keri artpay, әlemdik tәjiriybedegi osynday ozyq ýlgilerden sabaq aluy qajet. Oralmandargha qatysty qabyldanghan qatal zang rayynan qaytyp, qayta qaralatyn sәt te tuar.

Oralmandardyng elge oraluy elimizding kórkengine, birtútas boluyna iygi yqpal etpek. Olardyng intellektualdyq әleueti, biliktiligi, ómirlik tәjiriybeleri men iskerlik qasiyetteri Qazaqstannyng nyghangyna qyzmet jasaytyn bolady. Búghan qosa, memlekettik tilding nyghangyna, tituldy qazaq últynyng kýshengine de aitarlyqtay ýles qosylmaq. Ásirese, 35 jasqa deyingi sheteldik jas qazaqtardy Qazaqstangha tartugha strategiyalyq basymdyq berilui qajet, óitkeni, jastar jana ortagha tez beyimdeledi, bilim alu, enbek etu, demografiyagha ýles qosu әleuetteri de asa zor. Sәikesinshe, elimizding damuyna qay jaghynan bolsa da, ózderining ýlesterin qosary dausyz. Sondyqtan, 35 jasqa deyingi oralman qazaqtargha eshbir shekteusiz, jenildetilgen jolmen Qazaqstannyng azamattyghyn aluyn erekshe qarastyrghanymyz jón.

Shetelden kelgen bauyrlarymyzben birge jana lep,  jana ruh kelgenin kórip te jýrmiz. Qúdaygha tәubә, oralman qazaqtardyng qatarynda qanshama óner sanlaqtary, daraboz sportshylar, ghalymdar men shygharmashylyq qauym ókilderi, bilgir mamandar men kәsipkerler tarihy otanyna kelip, Qazaqstannyng atyn әlemge shygharyp ýlgerdi. Olardyng ghalamdyq aqparat aidynyna tikeley shyghuymyzgha, sol arqyly orys tiline degen tәueldilikten arylugha da septigin tiygizetinine senimimiz mol. Keybir úmyt bola bastaghan salt-dәstýrlerimizding janghyruyna qandastarymyz yqpalyn tiygizude. «Bar qazaq – bir qazaq» degen ústanymdy damytyp, kýshti últ bolyp úiyssaq, eldigimiz bayandy bolmaq.

Seyilbek Músataev, sayasy ghylymdarynyng doktory, әl-Faraby atyndaghy QazÚU Sayasattanu kafedrasynyng professory

Cony

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377