Senbi, 23 Qarasha 2024
Din men tin 1610 14 pikir 17 Mausym, 2024 saghat 12:48

Tәnir qazaqtyng jauynger Ruhy

Kollaj: Abai.kz

Pikirlesushiler: Filosof Ábdirashit Bәkirúly men filosof Berik Atash...

Á.B. – Kóp adam qazaq halqynyng tarihyn últ bolyp qalyptasqan Qazaq handyghynyng qúryluymyn baylanystyrady. Býginde biz shegarany úzartyp, Qazaq eli memlekettiligin Altynordagha jaqyndattyq. Joshy han basqarghan Aqordany qazirgi Qazaqstan Respublikasy memlekettiligining bastauy retinde kórsetuge úmtyludamyz. Soghan say, qoghamdyq sanada sol zamanghy halyqtyng qúramy, onyng dýniyetanymy turaly tolyq aqparatqa qajettilik tuyndauda. Sonyng kórnekti bir salasy – halyqtyng diny nanym‑senimi túrghysynda bolyp otyr. Onyng óz sebepteri bar, mysaly, songhy otyz jyldam astam tәuelsizdik uaqytynda elimizde, әsirese, qazaq últynda dinge kózqaras kýsheydi. Barlyq jerlerde meshitter salynyp, diny oqu oryndary ashyldy. Kóp qazaq balalary islam dini qatang ústalatyn Iran, Týrkiya, Siriya, Irak, Arab Ámirligi, Saud Arabiyasy, Egiypet jәne basqa elderde diny bilim alyp qaytty.  Áriyne, halyq oghan quandy. Alayda, ol quanysh kópke sozylmady. Ol memleketterden diny bilim alghan jastar,  elge kelgen song óz «diny koalisiyalaryn» qúra bastady. Mәselen, arab elderinen oqyghandar din erejesine baghynyshty qogham qúrudy kózdese, Týrkiyada oqyghandar diny liyberalistik baghytty ústanyp, sopylyqty jandandyrghysy keldi. Bizde shet memleketterding kómegimen diny uniyversiytetter jәne fakulitetter, medreseler ashyldy. Shet elden oqyghandar sol jerge ústaz bolyp, jastardy óz kózqarasy men tanymyndaghy «dinge» ýiretudi qolgha aldy.

Biraq, ol ústazdarda da, oqushy jastarda da ýlken kemshilik bar edi. Ol – Qazaq elining tarihyn kelte týsinip, ony tek islam dinining taraluymen ólshenetin tariyhqa bet búruy edi. Mәselege osy tarihy kózqaraspen kelgende, qazaq elining «qazaq» degen atpen tanylghangha deyingi tarihy sanadan joyylyp, últ «tarihy sanadan» ajyraydy. Sodan keyin, diny adam óz últynyng tarihyn tek qana osy dinmen baylanystyratyn kýige týsedi. Endi ol  adamgha Qazaq elining dýniyetanymy, yaghni, diny tanymdyq tarihy kóne saq‑ghún dәuirinen bizge salt‑dәstýr týrinde kele jatqanyn aityp týsindiruding ózi mýmkin bolmay qalady. Osylaysha, qoghamnyng diny sanasy «kelte tarihty» algha tartyp, «islam ata‑babadan kele jatqan dinimiz» degen qatang erejeni qabyldaydy. Qazaq óz tarihynda odan ózge de ústanymdarda bolghan degen tújyrymdy joqqa shygharady. Sóitip, ol ózining «arghy tarihynan» jerip, ony jabayylyq, qorashtyq, anayylyq retinde synay bastaydy. Búl ýrdis órshy kele kóneden kele jatqan últtyq salt‑dәstýrlerdi teristeuge, ne bolmasa, qazaqy salt‑dәstýrdi kóp ghasyrlar keyin payda bolghan islam dininning býgingi qalybyna ýilestiruge, aqyr‑sony ‑ qazaq dәstýrining bәrin tek qana islam dini men onyng payghambarlarynan  shygharugha bet búrady.

Nәtiyjesinde qogham ekige jarylady: biri – óz halqynyng tereng tarihyn joqqa shygharushy diny radikaldy topqa ainalsa, ekinshisi – tereng tarihty negizge ala otyryp, salt‑dәstýrimizdi islamdanudan qorghaushy topqa ainaldy. Alghashqy top – tarih pen din arasyn ajyrata bermeytin, dinge tek qana «din» dep qaraytyn, sanalary dinmen dogmalanghan, alayda býginde  kópshilikten qoldau tauyp otyrghan din ókilderi bolsa, ekinshi toptaghylar – Qazaq Elining tәuelsizdigin joghary qoyatyn, onyng unitarly memleket retinde óz mәdeniyeti, óz dәstýri, óz diny nanym‑senimi boluy qajet ekendigin týsingen, ghylym‑bilimge jaqyn zayyrly qogham ókilderi bolyp keledi.  Býginde osy qayshylyq shegine jetip, ol endi Qazaqstannyng memlekettik damuyna, últtyq dýniyetanymnyng qalyptasuyna, ghylym‑bilimge ashyq baghytqa kóshuge kedergi keltire bastady desek bolady. Búl qayshylyq kýnnen kýnge ýdep barady. Osyghan ne aitugha bolady?

B.A. – Kóneden sabaqtasqan tәnirlik dýniyetanym  keybireuler oilap jýrgendey, qanday-da bir apriorly (tәjiriybege qatyssyz), noumenaldy (tek atau, sóz, úghym), sholastikalyq (diny bos sózdilik), bayyrghy mifterding jiyntyghynan basqa týk te emes, nemese, zamangha say kelmeytin kónening sarqynshaqtary t.b. emes, ol ‑  zamanauy ómir shyndyghy.

Ol ‑ Siz ben Bizding bite qaynasyp ketken qazaqy ómir saltymyz, býgingi kýni de manyzy men ózektiligin joymaghan, qoghamdyq ómirimizding әr salasyn qamtityn mәngilikke arnalghan erejeler men qaghidattaryng jiyntyghy. Tәnirlik degenimiz – sana ekologiyasy, medisina, terapiya, tolyqqandy azamat qalyptastyru pedagogikasy, asqaq adamgershilik qúndylyqtar qaghidasy, din aralyq tatulyqty saqtau men zayyrlylyq ýlgisi t.b. qamtyghan әmbebap dýniyetanym men ómir tәjiriybesi.

Sonyng biri – tәnirlik patriotizm, últjandylyq, elinsýigishtik qazirgi zamanghy patriotizm ýshin úmyt qaldyrmay saqtaudy súranyp túrghan zamanaui  qajettilik. Onyng ishinde ‑ әskery patriotizmdi nyghaytudyng iydeologiyasy da bar. Býginde әskery qyzmetten ne otan qorghau boryshynan qashyp jýrgen azamattarymyz qanshama. Tipten, búl órship bara jatqan betalysqa ainalghan siyaqty.

Al, Tәnirshildiktegi últtyq Ruh iydeyasy jalghan patriotizm emes. Ol namys pen jiger, shabyt pen erlik, arqalanu (arqasy qozu) men el ýshin ózin qúrban etuge alyp baratynday – batyrlyq pen erjýrektilik. Ony batyrlar jyryndaghy epostardan da kóruge bolady. Biraq mәsele, búl tústa, sol tәnirlik әskery patriotizmning qalay qalyptasqandyghyna, onyng geneziysine, filosofiyasyna sholu jasaudyng manyzdylyghynda bolyp otyr.

Á.B. – Keyingi kezde әlemdik sayasat shiryqty. Árbir el óz qauipsizdigine tónetin qauip bar ekenin sezine bastady. Sondyqtan, «El –erin qorghaydy, Er – jerin qorghaydy» demekshi, biz de Últtyq qorghanys mәselesin kótere bastadyq. Sonda  óziniz aityp otyrghan jaghdaylarmen jolyghyp jatyrmyz. Shyn mәnisinde, bizding halyq otyz jyl boyy bir ghana batamen ómir sýrdi dese bolady, ol – «Bay bolayyq, baquatty bolayyq» degen sóz edi. Áriyne, bay boludyng da, baquatty boludyng da esh sókettigi joq. Múndaghy mәsele basqada bolyp túrghan synayly, ol – «Baylyq pen baquattylyqqa jetuding joly qanday?» degen súraqtyng nazardan tys qaldy ma deymin. Jalpy, qazaq dýniyetanymy tek adal enbekpen tapqan dýniyeni baghalaydy. Qazaq eshqashan «kýni‑týni jalbarynsam ‑  maghan Tәnir ýiip‑tógip bere salady» degen diny paternalitstik ústanymgha barmaghan halyq edi.  Sondyqtan, ol «Enbek etseng – emersin» dep, úrpaghyn enbekke, yaghni, adaldyqqa, shynayy ómirge beyimdegen. Mening payymdauymda, sol dәuirding «Batyrlyq bastauynda» ómirge degen osynday kózqaras jatyr ma dep oilaymyn. Býginde osy prinsip ózgerdi. Baidyng jәne baquatty boludyng neshe týrli tehnologiyalyq mýmkindikteri payda boldy. Ol әrkimge belgili. Mysaly, әlemdegi eng bay adamdardyng kóbi baylyghyna talanty men ghylymy ne basqa janalyqtary arqyly jetken. Al, bizding eldegi jaghday mýldem basqasha bolyp shyqty. Bizding baylar baylyghyna ata‑babadan miras bolyp qalghan qazyna‑baylyqty satu arqyly, óz memleketin úrlau‑tonau arqyly qol jetkizgeni qúpiya emes. Qazir olardyng bәri derlik shet elderge qashyp ketti. Biraq, olar bizge ózderining «jaman ýlgisin» qaldyryp ketti. Sonyng arqasynda, jastardyng sanasyna «Otan» úghymy emes, «Baylyq» úghymy sindi. Al, «baylyq» ‑ shegara tandamaytyn qúbylys. Ol jerde «patriotizm» tek shartty týrde aitylady: «Otannnan saghan payda bolsa ghana ol ‑ Otan, bolmasa – onyng qajeti shamaly» degen... Al, «adal enbektin» ornyn memlekettik jәne diny paternalizm basty. Mysaly, dinshilder «Kýndiz‑týni uaghyz aityp otyrghan adamgha Qúday bere salady» dep, sanasy bekimegen jas úrpaqty adastyrugha qyzmet etip jatyr. Odan ózge, din boyynsha qazir «Otan» degen qasiyetti sózdi «Júmaq» degen tanghajayyp әlem almastyrghan. Oghan sengen jastar da Otannan búryn júmaghyn oilaytyn «diny egoizm» keseline úshyrauda. Bәlkim, mening búl oilarym shamadan tys pessimizm shyghar. Degenmen, aqiqattyng bir úshy osynda jatqan siyaqty...

 B.A. – Tәnirlik senimde: Últ – Últtyq ruh týrinde shynayy óz mәnin qaytalaytyn satylardan ótedi: «adam» – týrki úrpaghy, Kók Tәnrining úldary, әlemning azamaty». Tarihtaghy týrkilik etnosentrizmdik dәuir ózderining әlemge tolyq ashyq etnikalyq sanasyn  - tylsym (transsendentalidy) Ruhtyng ózegin (substansiyasyn) tudyrdy. Osy «Ruhtandyrushylyqtyn» arhetiptik, qan arqyly, shejire, epostar t.b. arqyly berilgen tútas mazmúny bar. Aldymen, búl ‑ «Tәnirining úldary» iydeologiyasy. Tәnirshildikte Adam qúdaydyng qúly emes, onyng úldary. Bilge qahan, Kýltegi t.b. Tәnrining qalauymen bolghan dep sanalghan.

Týrkiler turaly orta ghasyrdaghy úly ghalym Mahmúd Qashghariydin «Týrik tilderining lúghatynda» bylay degen: «Úly Tәnir aitady: «Mening bir taypa qosynym bar. Olardy týrik dep atap, kýnshyghysqa qonystandyrdym. Keybir taypalargha renjisem, týrikterimdi qarsy attandyramyn»  degen joldar osynyng aighaghy. Yaghni, eshkimge de bas iymeytin erkindik pen azattyq ruhty boyyna siniru tәnirshildikting basty iydeyasy. Osy iydeya týrki halyqtarynyng әlemde san mәrte ret alyp imperiyalar men handyqtar qúruyna alyp kelip jigerlendirdi, Ruh berdi, Mysyr, Ýndi jeri, Qytay t.b. elderding biyleushi әmirleri etti.  

Tәnirlik ruh qalyptastyrudyng taghy bir motivasiyasy kóne týrkilik dәuirdegi – kók bóri totemi. Ol bórige syiynugha emes, ony da týz taghysy retinde qúrmettep,  sanasyp ómir sýruine alyp keldi.  Bóri – týrki dalasynda jeke dara ómiri arqyly týrki halqyna ruh berdi, bórilik ruh týrkilik ruhqa tasymaldandy. Bóri – ózine senimdiliktin, dalanyng qatal zandaryndaghy tәjiriybe alanynda ózin-ózi ýnemi synau tәjiriybesining jalqy ókili; qaysarlyq, jigerlilik, qaytpas ruhty, ójet, ailaker t.b. psihologiyalyq sapalardy jinaqtaghan tirshilik ýshin kýreste «jenimpaz» atanghan ómirsheng «jandy tirshilik iyesi». Ol jalyghu men qorqudy, sharshau men demaludy, sheginis pen jeniliske kónbeytin «biologiyalyq robot» syndy hayuan.  Boyynda namys pen jigeri bar, yaghni, aqyly bolsa «ólimnen úyat kýshti» degen qazaqy qaghidany basshylyqqa alatyn januar. Sonymen qatar, qartayghan kәrilerin de dalagha tastamaytyn jәne ómir boyyna bir ghana júp qúrugha taghayyndalghan. Qosaghynan airylsa, birneshe ay boyy aza tútyp, oghan degen adaldyghyn bildiretin erekshe tabighy jaratylys.

Osy sapalardy er týrkiler ózderine kóshirgen (proeksiyalaghan), onyng qasiyetterin ózine tasymaldaghan, tirshiliktik bolmysyn  ýlgi retinde úqsatqan, «ózinen - bórini, bóriden - ózin kóre biludin» ózindik bir beynesin qúrastyrghan. Búl dalalyq danalyqtyng rәmizi – «Bóri bolmysy», ne bolmasa, «Bórilik bolmys»! . Sondyqtan, qasqyrdyng qazaqtarda birneshe tabulyq balamaly ataulary qalyptasqan: bóri, iytqús, qúrt t.b.

Á.B. – Býginde keybir dogmashyldar ne әdeyi, ne bilmestikpen osyny fizikalyq túrghyda týsindiruge tyrysady. Olar «Bóriden qalay tudyndar? Úmay Analaryng odan qalay bala tapty?» degen súraqty qoyyp, ózderinshe «tәnirshilerdi keremet múqatyp tastadyq» dep oilaydy. Soghan rahattanady. Alayda, olar ózderining sholaq oiyn angharmaydy. Jalpy, dinderde múnday sujetter kóp. Mysaly, hristian dininde «tazalyghynan ajyramaghan qyz – Deva Mariya» bar. Ol tikeley «Qúdaydyng qalauymen bala tapqan qasiyetti әiel‑ana». Biraq, bizding din ony talqylamaydy. Tek Tәnirlik dýniyetanymdaghy Úmay Ananyng obrazy olargha tynyshtyq bermeydi. Meninshe, Úmay – tirshilik bastauy, tirshilikting qúdayy. Ol da ejelgi týrkilerding ruhany bolmysynyng bir bóligi.

B.A. – Bórilik ‑  ruhtandyrushylyq ruh!  Ol últtyq Ruh ózegining ózin-ózi qaytadan tanuyna, ózin-ózi ýnemi qaytalauyna jol ashyp otyratyn simvolikalyq tylsym. Sonymen qatar «bórilik ruh» týrkilerde qanaghat sezimderin tughyzyp, olardyng quatty Ruhyna retteushilik, tolyqtyrushylyq (kompensatorly), jәne kelisimdilik qyzmetterin atqardy. Yaghni, Bóri men Ruh kiriktirilgen núsqada últtyq bolmysty, quatty jauyngerlik ruhty «qaytalaydy». Sóitip, ol әskery patriotizmnin negizin qalaydy. Búl әleumettik iydeologiya týrki azamatynyng biologiyalyq, fiziologiyalyq quattylyghynyng ornyghuyna belgili bir dengeyde yqpal etti.  Mine, osy  arqyly kóshpendilik órkeniyet pen týrki halqynyng ghasyrlar boyy әlemge qalay ýstemdik jýrgizgenin, nelikten jarty әlemdi biyley alghandyghyn onay týsinuge bolady.

Á.B. – Osy «bórilik ruhty» joy qalay jýzege asyryldy?

B.A. – Rossiyanyng otarlau sayasatshylarynyng psihoanalitikteri qazaqty tolyqtay baghyndyru ýshin eng basty qauip, eng negizgi kedergi  osy – «bórilik ruh» arhetiypi ekendigin tereng baghamday aldy. «Bórilik ruh sanasyn óltirudi» olar qazaqtyng úrpaqtarynan bastau kerektigin jete týisindi. Sondyqtan, kenes zamany túsynda an men arystannan qorlyq kórip, adam men týlkiden ýnemi aldanyp jýretin «bayghús» qasqyrdyng obrazyn jasaqtau mifologiyasyn (iydeologiyasyn) mulitfilim, ertegi týrinde qazaq halqynyng balalarynyng sanasyna sinirdi. Olar osy psihotehnikamen arnayy ainalysty. Bórilik ruhty joymayynsha, otarlau, yaghni, halyqty qúldyq psihologiyada ústau mýmkin emes ekendigin anghardy. Olar sol sebepti osy qauipti dep sanalghan ruhpen kóptegen jyldar boyy arnayy ainalysty.

Ruh degenimiz, meyli ‑ bórilik bolsyn, meyli – qyran bolsyn, meyli  qanday-da basqa da kózderden nәr almasyn ‑ mәngilik ómirshen, asa quatty,  ózgergish-beyimdelgish óris. Ony 1986 jylghy qazaq jastarynyng kóterilisindegi «Úiqyly ruhtyng qayta oyanuy» dәleldedi. Qazirgi tanda da erlik pen eldikti nasihattauda, er azamattar ýshin namys pen jiger qalyptastyruda osy tәnirliktegi «bóri ruhynyn» qanshalyqty manyzdy ekendigi týsinikti jayt.

Á.B. – Býginde belgili filosof «Býgin» atty mәsele kótere bastady. Yaghni, ol boyynsha bolashaqtyng negizin qalaugha býgingi úrpaq jauapkershilikti ‑ ol osyny aiqyn bilui kerek eken. Yaghni, qazaq el bolamyn dese ótkenimen maqtana bermey, bolashaqtyng bos qiyalyna bara bermey – býgin bolashaqtyng irgetasty bolatynday «ertenning konsepsiyasyn» úsyna aluy tiyis deydi ol. Alayda, ol kezde basqa bir súraqtar tuady ghoy, ol:  «Býgingi úrpaqtyng bolmysy qanday? Ol ertenning ghana emes, býginning jauapkershiligin óz moynyna artugha qabiletti me? Erteng halyqty orgha jyqpasyna kepildik qayda?» degen. Endeshe, býgingi úrpaq bolmysynyng anyqtaushysy tek tarihta jatyr der edik. Ózimiz kórip otyrghanday, osyghan deyingi qalyptasqan qazaqtyng últtyq qúndylyqtary osy zamannyng serpindi damuyna tótep bere alushy edi...  Jәne de, tәuelsizdik oghan qosymsha mýmkindik berdi. Biz filosof retinde «osyny joghaltpayyq» dep zar iyledik, kóldey maqalalar jazdyq..

Biraq, ekinshi shyndyq – osyghan deyin kez kelgen apatqa tótep bere alatyn «qazaq qúndylyghyna» ayaly alaqan jolyqpady. Biylik - ózin qúndylyq sanap ketti. Halyq – «bay‑baquatty» oilaumen ketti. Sóitip, «bәrin jarylqaushy» degen bir adamgha tabynu epiydemiyalyq dengeyge jetti. Daualy sózi bar adam «anysyn andyghan anshygha» úqsap, maydalandy... Beynesin joghaltty... Úyat, Obal, Jaqsy degen jayyna qaldy. Biz Qasqyr qogham ornattyq. Qasqyr emes, shýiebóri desek te bolady...

Qogham bolsa ‑ bolashaqtyng ertegisine lyqa toydy...  Toyghan son, «bolmaghanda  bolmysymyzdy joghaltyp almayyq" dep, ótkenin qauzap ketti... Ony sanagha sinsin dep miftendirdi...  Sebebi, halyq bolashaqta bәribir tek osy bastaudan qayta týleytinin bildi... Endi, sonyng uaqyty kele jatyr ma deymin. Býgingining jauapkershiligi – bolashaqqa «Otanyn sezingen úrpaq qaldyru» bolsa kerek. Qazir biz sol prosesti bastan keshudemiz...

B.A. – Jogharyda aitylghanday, filosof aghamyzdyng «býgin» dep otyrghany da «aruaqqa senim» týsinigimen baylanysty. Ol úghym tәnirshildikting qúramyna sinirilip, býgingi kýni de ózindik kelbetin saqtap kele jatyr. Ol qazaq nanym‑senimining ózeginde túr. Qazaq qay jerge barmasyn, ata-baba aruaghyna syiynyp, «ata-baba aruaghy qoldasyn» dep tilek aityp, jalbarynady. Búl – mynaday formalarda kórinis tabady.

Birinshiden ‑ dem berushi qoldaushy, ruhtandyrushy qyzmeti. Mәselen, bayyrghy jaugha shapqan qazaq aruaq shaqyryp, shabyttanyp alatyn.

Ekinshiden ‑ emshilik dәstýrden bayqalady.

Ýshinshiden ‑ ótkendi qúrmet tútu retinde.

Árkim ózining ata-babasynyng ziratyna taghzym etedi. Búnda da ýrey men saqtau, qorqynysh pen syilau, qúrmetteu men jýreksinu, syiynu men qasterleu bәri qatar jýrip otyrady. «Aruaq atqan», «Aruaq keshirmeydi», sonymen qatar «Aruaq qonghan», «Aruaq qoldaghan» degen týsinikter osydan shyghady.

Búl san myndaghan jyldar boyy saqtalyp kele jatqan, halyqtyng dәstýrli senimine ainalghan týsinik. Býginde de, aldymen, ózining atasy-babasy-arghy babasyna taghzym etu, ózining onyng úrpaghy ekendigin maqtanysh tútu, ata jolyn quu t.b. oryn aluda. Sonyng biri ‑ jalpy týrki-qazaq halqynyng әuliyelerin qadirleui,  tarihty úmytpau, danalar men úlylardy qasterleui, olardyng arughy jәrdem beretinine senu siyaqty ýlgilerde saqtalghan.

Búl týsinikting ghylymiy-teoriyalyq negizderi K.G. Yungting «újymdyq beysanalyq» teoriyasyna juyqtaydy.  Ol boyynsha, búrynghy ótken ata-babalarynyng sanasy, dýniyetanym men ústanymdary, keyingi úrpaqtarynyng sana týpkirinde saqtalyp qalatyndyghy turaly aitylady.  Demek, belgili bir dengeyde, aruaqqa syiynu men qúrmet tútu K.G. Yung teoriyasyna «qazaqy forma» beretin tәrizdi. Býginde ol «Tәnirge, aruaqqa, halyqqa til tiygizbe», «Ata-baba qorymdaryna soghyp, olargha dúgha oqudy úmytpa» degen siyaqty shartpen sheshimin tapqan.

Osy mәselelerdi S.Ospanov bylaysha týsindirip ótedi: «Aruaqtylyqqa ie bolghan adamnyng da, ony kórip, sonyng yqpalyna engen, erekshelikterin kórgen adamdardyng da sanasy, senimi erekshe sapalyq sipattargha ie bolady. Mysaly, aruaqty batyrdyng soghys kezinde sol aruaghyn shaqyryp, orasan kýsh pen batyldyqqa ie bolyp jaudyng shebine tiyip, ony qaqyratuy ózgelerge quat berse, jaudyng ýreyin úshyrady, basqasha aitqanda jenis aiqyn, kýmәnsiz jaqyndaydy....Mine osy aitylghandardyng barlyghy ertedegi tәnirshilderding ghana emes, solardy moyyndaytyn bizderding de sanalarymyzgha ontologiyalyq әser etedi. Yaghni, búl qúbylystardy tәnirlik túrghysynan qaralghan sana ontologiyasynyng kórinisteri dey alamyz».

[Ospanov S. Arghytektanu negizderi: tәnirlik pen jaratushylyq ilimdi zertteuding ghylymiy-praktikalyq mәseleleri.-Almaty: Arys, 2009.-424b. ,265b.].

Á.B. – IYә, kýn tәrtibinde aruaq mәselesi ótkir túr. Alayda, ol aqyryndap tómendeu ýstinde. Mәselen, býginde qanshama ata‑baba qorymdary qarausyz qalyp, olardyng úrpaqtary odan qatynasty ýzip aldy. Olardyng býgingi nemereleri, ne, shóbereleri endi ol babalar qorymyn úmytqan. Olar, endi, óz aruaqtaryn «jalpylama aruaq» atyna qosady. Áriyne, bir jaghynan búl Últ retinde qalyptasu ýrdisi bolsa, ekinshiden, búl bolashaqta diny kosmopolitizmning negizi bola alady.

Eger, qazaq salt‑dәstýri últtyq iydeologiya negizin qúrasa, onda «aruqtyng jalpylama týsinigi» últqa qyzmet etedi. Eger, últtyq iydeologiya «jalpymúsylmandyq» prinsipke qúrylsa – onda ol býkil músylman әleminin  jarshysyna ainaldy. Ol jaghdayda Otan úghymynyng mәni shayylyp, jauyngerlik patriottyq Ruh tómendeydi.

B.A. – Býgingi kýni  aruaqqa tabynu azaysa da, «iyә, aruaq», «ata-babanyng aruaghy qolday gór» t.b. qoldau kýtetin sózderdi paydalanu halqymyzda kezdesip otyratyn salt. Mysaly: «...Ábdisalan bolsa – qantarda jaraghan qaptaghayday shabynyp-aq túr. Búl alary – haq. Alla jar bolyp úly babasy Qara qypshaq Qobylandy aruaghy qoldasa...»,-degen sportshynyng jattyqtyrushysynyng ishki sezimdik tolghanysyn bildiretin sózdi [Qazaq sportynyng sanlaqtary. (Oktyabri Jarylghapov, Ábdisalan Núrmúhanov, Bekzat Sattarhanov turaly estelikter). / Qúrast. Jarylqasyn Núsqabayúly. – Almaty: Bilim, 2007.-272 b.,58-59bb.] kórsete ketuimizge bolady.

Búl – Tәnirlik týsiniktegi bayyrghy jaugha shapqan qazaqtyng aruaq shaqyryp, shabyttanyp alatyn kelbetining kórinisteri. Yaghni, býgingi tanda qazaq azamattaryna әskeriy‑jauyngerlik patriotizmde (әskery qyzmette de) qoldanyluy tiyis ‑ aruaqtanu, arqalanu, jigerlenu degen týsinikter qanymyzgha singen qajetti qúndylyq. Ol ýgit-nasihat, sayasiy-әskery iydeologiyalarda әldeqayda yqpaldy bolady. Óitkeni, ol qanymyzda bar, joghalmaghan, «jasyrynyp qalghan» ruh.

Qorytyndy avtorlyq sóz:

Jalpy tәnirlik dýniyetanym ruh berushilik, sayyp kelgende, otan qorghau men eldik, namys pen jiger, quat beru men shabyttandyrumen úshtasyp, sol dәuirding әskery patriotizmin saqtaudyng qúraly bolghan: «Jalanash bar da jaugha ti, Tәnirim ózi biledi Ajalamyz qaydan-dýr» (Aqtamberdi jyrau).

Al «Namys» óz aldyna jeke taldaudy qajet etetin qasterdi qúndylyq. Sayyp kelgende, býgingi últjandylyq pen patriotizm, onyng ishinde, әsirese, boyymyzda, qanymyzda bar tәnirlik әskeriy‑jauyngerlik patriotizmdi janshymay, kerisinshe, ony jandandyrudy qajet etip túr. Búl perzenttik paryz!  

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404