Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3733 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2013 saghat 07:03

Túrsynbek Kәkishev. «Ózi adasqannan aman ba?» dep alandaymyn...

Túrsynbek KÁKIShEV, әdebiyettanushy-ghalym:

Túrsynbek KÁKIShEV, әdebiyettanushy-ghalym:

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy «Din men dәstýr» atty jana jobany bastap, onyng 1-shi kitabyn jaryqqa shygharghan eken. Búl iygi bastamany Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly ózi qolgha alyp kiriskenin sezip otyrmyz. «Isting qalay bitkenine emes, qalay bastalghanyna qarar bolsaq», kónil quantarlyq joba ekeni kórinip túr. Qolymyzdaghy 1-shi kitaptyng bas-ayaghyna kóz jýgirtsek, bes paragraftan túratyn oqulyq formasynda jazylypty. Azdan kópke, tayazdan terenge damytqan oi-pikirler úghymdy, jenil, týsinikti tilmen bayandalypty. Ayattar men hadister oryndy keltirilgen. Qazaq halqynyng ómirimen, tirshiligimen tyghyz sәikestendirip ýilesimdilik tauyp túr. «Qolynyzdaghy kitap sonday iygi bastamanyng jemisi. Múnda qazaqy әdet-ghúryptardyng basym bóligining imany ústanymnan alynghandyghy turaly әngimelenedi», - depti Bas mýfty Erjan qajy. Óte oryndy. Islam dini ómirge kelgeli 1400 jyldan asty desek, bizding ata-babalarymyz óz qalauymen din retinde qabylday bastaghaly 1200 jyl shamaly uaqyt bolypty. Jeti ólshep bir kesetin bizding el birden «elp» ete qalghan joq. Ózining ómir sýru erejesimen, salt sanasymen, dәstýr-әdetimen sanasyp baryp, qabyldap edi. Ásirese, bir tәnirlik, bir qúdaylyq senimining dәl kelui búl dinge degen qúrmetin oyatqan bolatyn. Sol kýnge deyin aityp kelgen kók tәnirisi sol Alla ekenine kózderi jetken son, «Alla – bir, Kúran – shyndyq, payghambar - haq» dep kәlimagha tilderin keltirip, «Alladan ózge tәnir joq, Múhammed – onyng elshisi» - dep sert etken. Mine, sodan beri haq joldy tapqan halqymyz adaspay, ainymay kele jatyr. Eshkim de «biz qatelesippiz, bylay edi...» - degen emes. Óitkeni islamnyng ústanymdary qazaqtyng ústanymyna, dәstýrine, dýniye-tanymyna birdey edi, eshbir qayshylyq tudyratyn alauyzdyqty kórgen de, aitqan da jan bolghan joq. Búl jol 1200 jyl barysynda ómirimizge dendep kirip, bite qaynasyp ketken bolatyn. Maqal-mәtelderimiz, izgi amaldarymyz Qúran qúdiretine jaqyndap qanymyzgha, janymyzgha sinip ketti. Ghúlama imam Ábu Hanifanyng mazhaby bizding dittegen jerden shyqqandyqtan da, aqyldy babalarymyz Hanifa mazhabyn jol retinde tandady. Ádet-ghúryptyng dinge qarsy kelmeytin ónegesinen paydalanu mәselelerge ýkim shygharghanda, últtyq erekshelikpen sanasu halyqtyng qajetine jarady.

Jastardyng top-tobymen kәlimagha tilin keltirip, ótken zamannyng zardabynan qútylyp jatqanyn kórip quanyp jýrgende, boyymyzdy ýrey biyleydi. Endigi jerde dinge kelgen jastardy kórsek «ózi adasqannan aman ba eken?» - dep alandaytyn boldyq. Dinin joghalta jazdap, qayta tauyp jatqan últymyzdyng tu syrtynan karap otyrghan әldekimder qysylyp túrghanda, qamtyp qalghysy kelip, tap bergen eken de, ózderining ótpey jýrgen iydeyalaryn bazargha salyp, biraz bauyrlardyng basyn auyrtypty. Oqyp kelgeni bar, tartylyp jatqany bar, olar ghúryp-әdetimizge, ómir-saltymyzgha qarsy shyghyp, bara-bara últty tәrk etuge deyin bardy. Tarihty asyl dinimizdi zerttep ýirenuding ornyna qojayyndarynyng búiryghyna әdettengen әperbaqandar eldi ala tayday býldirip, qalyptasqan asyl dinimizge kir keltirdi.

Mine, osynday kezde qarap otyrmay, el bolyp, biylik bolyp býlikke, bólshektenuge qarsy «maydan» ashty. Búl óte qúptarlyq. Diny basqarma shúghyl kirisip, imamdardyng qyzmetin, uaghyzdyng jýiesin rettedi. Jer-jerdegi moldalardy birauyzdylyqqa keltirip, meshitter júmysyn bir din, bir mәzhab jýiesine keltirdi. Osynday ondy bastamalardyng jýrui ýshin kópting kózin ashatyn, oiyn túraqtandyratyn sapaly kitaptar kerek edi. Osy mәselening de der kezinde qolgha alynghanyna da kuә bolyp otyrmyz. Qolymyzdaghy «Din men dәstýr» atty kitap osy sózimizge dәlel. Kitapty kóbeytu arqyly sauatty músylmandardyng sanasyna jetkize beru kerek.

Búl kitaptyng ózge diny kitaptargha qaraghanda ózgesheligi – últtyq sipatynda. Bizding ómirmen súryptalghan ghúryp-әdetterimizben, tandauly dәstýrlerimizben dinning birligin týsindirip, qazaq halqynyng әuel bastan tura jolda ekenin, ótken ghasyrlardaghy sahabalar jetkizgen dinning shyp-shyrghasy búzylmay saqtalyp kele jatqanyn dәleldeydi. Myndaghan maqal-mәtelderge sinip ketken imandylyq ruhy - ónegemiz, ústanar qaghidamyz. Jýzdegen aqyn-jyraularymyz qaldyrghan tolghaular men dastandar asyl dinimizding taptyrmas nәsihaty. Búqar jyraudyng «Birinshi tilek tileniz, Bir Allagha jazbasqa» - dep bastalatyn danalyghynan bastap, barlyq arghy-bergi aqyn-jyrshylardyng óleng joldarynan ýzindiler keltirilgen. Ár bólimin oqyghan sayyn rizalyq sezimine bólenesin.

Qúranda: «Áy, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden (Adam ata men Haua anadan) jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin últtar, rular qyldyq. Shynynda, Allanyng qasynda eng ardaqtylaryng – taqualaryn. Alla tolyq bilushi, әr nәrseden habar alushy» (Hujurat sýresi, 13 ayat) deydi. Kórip otyrghanymyzday, Allanyng ózi aityp otyr: bizding qazaq boluymyz da Allanyng qalauy. Ári teginnen ainyp, ózge últqa ainal degen joq. Óz ornynda, óz ortanda aqiqatty tany, adamsha ómir sýr. Taqua, shynshyl bol dep otyr.

Bizge Múhamed payghambardyng (s.gh.s.) joly, Hanafy mәzhaby ýilesedi, ol tarihtyng synynan ótken. Mine, osy izdegen nәrselerimizdi qolymyzdaghy kitaptan tabamyz. «Jas kelse, iske» - degen ondy bastamalarynyz oryndala bersin. Diny birlik – tәuelsizdigimizge, el ertenining jarqyn bolashaghyna nyq qyzmet etsin!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377