Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4456 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2013 saghat 14:00

Jana jyl merekesin qalay qarsy alasyz?

Qayrat BAYBOSYNOV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

– Jana jyl merekesin jyl sayyn ot­basynda qarsy alugha tyrysamyn. Biz Jana jyldy naghyz qazaqtarsha qarsy alamyz. Etimizdi asyp, dastarqangha qazy-qarta­myz­dy qoyyp, bala-shaghamyzben Elbasynyng qút­tyq­tauyn kýtemiz. Elbasynyng qúttyqta­uy­nan keyin tughan-tuystarymyzdy qúttyq­tay­myz. Biz ýshin Jana jyl meyramynyng ereksheligi – osy. Jana jyldan kez kelgen azamat janasha tilek, jana ýmit kýtedi. «Eski jylda oryndalmaghan armandar men josparlar jana jylda oryndalsa eken» dep tileytin qazaqpyz ghoy. Sondyqtan da sizderding basylymdy paydalana otyryp, men de barsha qazaq balasyna «Eski jyl esir­kesin, Jana jyl jarylqasyn» degim ke­ledi. Árdayym elimiz tynysh, týtinimiz týzu shyqsyn. Ózimizding dәstýrimizdi, di­li­mizdi, dinimizdi nasihattay bileyik. Kez kel­gen halyqaralyq merekening ózine qazaqy beder beruge bolady. Sondyqtan da Jana jyldy naghyz qazaqtarsha qarsy alayyq. Búl meyramnyng jeteginde kóp kete bermey, ózimizding tól merekemiz – Nauryzymyzdy dәripteuge, sol meyramnyng bedelin art­ty­rugha da kýsh salghanymyz abzal. Jel­toq­san­daghy Jana jyl halyqaralyq meyram bol­sa, Nauryz – ózimizding tól merekemiz. Son­dyqtan qanday meyramda bolsyn, qazaqtyghymyz biyik túrghay...

Qayrat BAYBOSYNOV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

– Jana jyl merekesin jyl sayyn ot­basynda qarsy alugha tyrysamyn. Biz Jana jyldy naghyz qazaqtarsha qarsy alamyz. Etimizdi asyp, dastarqangha qazy-qarta­myz­dy qoyyp, bala-shaghamyzben Elbasynyng qút­tyq­tauyn kýtemiz. Elbasynyng qúttyqta­uy­nan keyin tughan-tuystarymyzdy qúttyq­tay­myz. Biz ýshin Jana jyl meyramynyng ereksheligi – osy. Jana jyldan kez kelgen azamat janasha tilek, jana ýmit kýtedi. «Eski jylda oryndalmaghan armandar men josparlar jana jylda oryndalsa eken» dep tileytin qazaqpyz ghoy. Sondyqtan da sizderding basylymdy paydalana otyryp, men de barsha qazaq balasyna «Eski jyl esir­kesin, Jana jyl jarylqasyn» degim ke­ledi. Árdayym elimiz tynysh, týtinimiz týzu shyqsyn. Ózimizding dәstýrimizdi, di­li­mizdi, dinimizdi nasihattay bileyik. Kez kel­gen halyqaralyq merekening ózine qazaqy beder beruge bolady. Sondyqtan da Jana jyldy naghyz qazaqtarsha qarsy alayyq. Búl meyramnyng jeteginde kóp kete bermey, ózimizding tól merekemiz – Nauryzymyzdy dәripteuge, sol meyramnyng bedelin art­ty­rugha da kýsh salghanymyz abzal. Jel­toq­san­daghy Jana jyl halyqaralyq meyram bol­sa, Nauryz – ózimizding tól merekemiz. Son­dyqtan qanday meyramda bolsyn, qazaqtyghymyz biyik túrghay...

Temirhan MEDETBEK, aqyn, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, qogham qayratkeri:

– Mening tórt balam, segiz nemerem bar. Sol úrpaqtarymnyng barlyghy Jana jylda ýlk­en shanyraq dep bizding ýiimizge kelip, meyramdy qarsy alady. Osylaysha, Jana jyldy tek óz otbasymda qarsy alamyn. Jal­py, búl merekege qatysty qaysybir qa­uym «Jana jyldyng ne keregi bar» dep te ja­tady. Negizinde, búl meyramnyng halyqqa ziyany joq. Búl meyram әsirese balalar ýshin erekshe mereke bolyp qalyptasty. Qa­zir kez kelgen shanyraqtyng bala-shaghasy Jana jyldy quana qarsy alady. Áriyne, «Ja­na jyl meyramyna dayyndyqty, qa­lany bezendirudi Tәuelsizdik merekesinen ke­yin jasau kerek» degen pikirlermen tolyq ke­lisemin. Tәuelsizdik kýnin joghary dengey­ge jetkizip alghannan keyin baryp Jana jyl merekesine dayyndyq sharalaryn bastasaq ong bolar edi. Sondyqtan qalalardy be­zen­di­rudi 16 jeltoqsannan keyin ghana qolgha alu­dy jergilikti әkimdikterge mindetteu ke­rek. Sonda ghana biz egemendigin qaltarysta qal­dyrmaghan, ensesin nyq ústaghan el ata­namyz. Jalpy, biylghy jylqy jyly qazaqtyng basyna keler yrys molynan bolsyn. Ár qazaqtyng shanyraghynan shat­tyq-bereke arylmasyn.

Túrsynbek ÓMIRZAQOV, Mәjilis deputaty:

– Áriyne, óz otbasymda qarsy alamyn. Qo­lymda ýlken sheshem bar. Tughan-tuys­ta­rym, bala-shagham – barlyghymyz bir das­tar­qannyng basynda otyryp, merekede bir-birimizge jaqsy-jaqsy tilekter aityp, kónildi qarsy alugha tyrysamyz. Ásirese anam­nyng tilegine, bizge berer batasyna ba­rynsha den qoyyp, ol kisining úlaghatty sóz­de­rin ýnemi qúlaghymyzgha qúiyp otyramyz. Úr­paqtarymyzdyng aman boluyn, el-júr­ty­myzdyng tynysh boluyn әr jyl kelgen sa­yyn tilep otyramyz. Jalpy, búl ha­lyq­tyq meyramgha úlasatyn merekege bol­ghan­dyqtan, «әrbir qazaq balasynyng kónilin kir­bing shalmasyn» dep tileymin. Elimizde deni sau bala men deni sau ana kóbeysin. Qa­zaq shanyraghy eshqashan shayqalmasyn. Eli­miz arman-múratyna jete bersin. Al­dy­myz­da әli talay alar ekonomikalyq-әleu­met­tik asular bar. Sol jolda bereke-bir­li­gimiz nyghaysyn. Mine, sizderding basylym ar­qyly halyqqa osynday aq jýrekti ti­lek­ter joldaghym keledi.

Avtor: Qarlyghash ZARYQQANQYZY

"Alash ainasy" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379