Qazaq qoghamyn alandatqan basty saual – Kurskige ÚQShÚ (ODKB) kýshterin aralastyru-aralastyrmau jayly sóz qozghap kóreyik...

ÚQShÚ (ODKB) býideydi:

«Soghys ÚQShÚ jauapkerlishigi aumaghyna oiysty. Búl qaqtyghystyng jana kezeni jәne bizding analitikter tәulik boyy jaghdaydy baqylap otyr. Biz úiym jarghysyna say әreket etemiz. Bizge qazir Resey Kurskidegi jaghdaylar turaly bayandap otyr. Eger Resey tarapynan resmy kómek súralsa, ODKB seretariaty tiyisti proseduralargha jýginedi», - dedi. ÚQShÚ osynyng aldynda: «Resey bizden kómek súraghan joq», - dep aitqan edi.

ÚQShÚ prosedurasy boyynsha Resey kómek súraghan jaghdayda oghan mýshe barlyq memleket ortaq sheshim qabyldauy kerek. Yaghni, konsensus bolmasa, sheshim de qabyldanbaydy.

RESEY

Subiektivti pikirimshe, Resey ODKB-dan kómek súray qoyy ekitalay. Birinshiden ÚQShÚ-dan kómek súrau – Resey ózining maydan dalasyndaghy (meyli ol Kurski aumaghy bolsa da) jenilisin moyyndaumen para-par. Kremlidegi basshy-qosshylar ýshin búl onsyz da onbay «nokdaun» alghan imidjine qosymsha soqqy bolatyny aidan anyq.

BELARUS

Sosyn ÚQShÚ-nyng ózge mýsheleri de búl tóbeleske aralasugha niyetti emes. Aralasar bolsa, Tәuelsiz Belarusiti eshqanday úryssyz, soghyssyz, 28 bólimnen túratyn «Odaqtas Respublika» kelisimi arqyly «Reseyding bodany» etip bergen Lukashenko birinshi bolyp aralasar edi. Ol da efirlerde ekipindep sóilegenimen, iske kelgende qos qolyn shalbar qaltasyna myqtap salyp qoyyp: «Volodya, moy starshiy brat, esly chto ya na shuhere», - deumen shektelude.

Lukashenkony qansha jerden Putinning kólenkesindegi adam desek te, Belarusiti 30 jyldan basqaryp kele jatqan naghyz әkki, naghyz qu ghoy. Búnyng da bir sausaghy býguli eken.

IYә, Belarusi Resey әskerine shekarasyn ashyp berdi. Bylaysha aitqanda: «Jerimdi paydalan. Biraq, elimdi soghysqa aralastyrma», - dedi. Sóitip, soghysqa ol da aralasqan joq.

Aytpaqshy, qazir Belarusi jerinde Reseyding rezervtik әskeri bar. Onyng ýstine óldi degen Prigojinning «vagnerlikteri» osy Belarusi jerinde. Resey sәti tughanda, búl rezervtik kýshti de qoldanatyn bolady. Sondyqtan, logika boyynsha ÚQShÚ-dan búryn soghysqa Belarusi aralasuy kerek. Ázirge, búl jaq qozghala qoyghan joq.

QYRGhYZSTAN MEN TÁJIKSTAN

Búl ekeui de ÚQShÚ-gha mýshe. ÚQShÚ osy kýnge deyin ózining dәrmensizdigin әbden tanytyp bolghan. Tipti, úiym mýsheleri arasyndaghy qaruly qaqtyghystar kezinde de «lәm-miym» dey almaghan beyshara úiym. Sózimizge dәlel osy Qyrghyzstan men Tәjikstan bolmaq. Búl ekeuining arasynda «sheshilmegen shekara dauy» deytin sýiel-jara bar. Jylda shekarada qaqtyghys. Keyingi 1-2 jylda ghana basyldy. Sonday qaqtyghystardyng eng auqymdylarynyng biri - 2022 jyly boldy-au, shamasy. 100-ge juyq adam opat bolghan kez. Ol kezde tankter men aviasiya iske qosylyp, tipti, әigili «Bayraktar» әuege kóterilgen. Kәdimgi soghys boldy. Sol kezde osy ÚQShÚ soghysushy taraptargha qoy deuge jaramady. Qúiryghyn búqqan sýmelek itter sekildi, ýn shyghara alghan joq.

ARMENIYa

ÚQShÚ-nyng osynday dәrmensizdigine janaghy qyrghyz ben tәjikten búryn Armeniya ókpeli. Ol ókpesi qara qazanday. Osyghan deyin Reseyding әskery qanatynyng astynda sanalyp kelgen Armeniya sol Reseyden de, ol negizgi kýshi sanalatyn ÚQShÚ-dan da kónili qalghan. 2020 jyly Qarabaq soghysynda ÚQShÚ, sonyng ishinde Erevan qatty senim artqan Resey sausaghynyng úshyn da qimyldatpay qoydy. Áytpese, janaghy aitqan prosedura bolmady emes, boldy. Erevan resmy súraudy bir emes, birneshe kezek saldy.

Osydan son, Erevan ÚQShÚ-dan shyghu turaly talqyny ashyq jasap, Pashinyan bastaghan Armeniya sayasy basshylghy ÚQShÚ-ny aiyptady. «ÚQShÚ ózin-ózi óltirgen úiym», - degen sóz de osy Erevan jaqtan estildi. «Biz Reseyge ghana senemiz dep, Qarabaqta jenildik. Búlay bolmaydy eken», - dep, әskery әriptestikting aliternativlaryn qyzu izdep shyqty jәne ony AQSh pen Batystan tapty. «ÚQShÚ-dan shyghamyz», - dep mәlimdep, onyng әskery oqu-jattyghularyn elemeytin boldy.

Dese de, de-yre Armeniya ÚQShÚ mýshesi, әli. Sondyqtan, konsensus ýshin onyng da dauysy eskerilui tiyis.

QAZAQSTAN

Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi Kurski shayqastaryna qatysty mәlimdeme jasap, «territoriiyalyq tútastyqty saqtau, BÚÚ Jarghysyn búzBau, taraptardy soghysty toqtatugha shaqyru» deytin pozisiyasyn jariyalady. Ásili, osymen tәmam boluy kerek. Sebebi, búl bizding soghys emes. Jәne búl soghysqa qatysty Qazaqstan pozisiyasy – neytraldy. Resey Ukraina jerine basyp kirgende qanday pozisiya ústandyq, qazir de sol pozisiyadan ainymaymyz. Búl pozisiya әueli bizding últtyq, memlekettik qauipsizdigimizding mәselesi. Óitkeni, bizding әr basqan adymymyzdy halyqaralyq úiymdar andyp qarap otyr.

Onyng ýstine, Aqordadaghylar Qazaqstan qoghamynyn, qazaq qoghamynyng ÚQShÚ-gha qatysty kózqarasy qanday negativti ekenin bilmeydi emes, biledi. Sondyqtan, saq әreket etedi.

Taghy bir faktor: Qazaqstannyng әskery әriptestik baghyttary da әrtýrli. Sonyng ishinde, songhy jyldary Týrkiya, Qytay, Fransiyamen ekijaqty alys-beris, barys-kelister kýsheyip keledi. Búl salada OA jәne Ázerbayjanmen de әskery baylanystar nyghay ýstinde. Qazaqstan әskeri BÚÚ missiyalaryna qatysushy әsker. Sondyqtan, soltýstikke balama bizde de bar.

TÝIIN:

Osylardy eskere otyryp, ÚQShÚ bizden kómek súray qoyy ekitalay dep oilaymyz. Biraq, Mәskeude otyrghan myrtyqtardyng milaryna ne kirip, ne shyghyp jatqanyn dóp basar eshkim joq. Qúday atyp, súray qalsa she?

Onday jaghdayda, syiyrdyng býiregindey bytyrasyp jatqan ÚQShÚ ortaq kýsh shygharu turaly ortaq kelisimge kele qoymaydy. Óitkeni, oghan mýshe әrqaysynyng óz kózdegeni, óz oilaghany bar. Kómek beruge kónetini – Belaursi boluy mýmkin. Qyrghyz ben Tәjik 50/50 bolsa, Qazaq barynsha qarsy bolady. Al endi 100 payyz qarsy bolatyny – Armeniya.

Jalpy, sarapshylar osy ÚQShÚ-nyng ómiri turaly: «ÚQShÚ ydyraugha bet alghan úiym. Reseylik blok ózining tolyq dәrmensizdigin kórsetkendikten, basqa elder de odan shettey bastaydy deuge negiz bar», - deydi.

Layym solay bolghay! Qazaq qoghamy ÚQShÚ-gha, onyng Reseyge kómektesuine qarsy. Sebebi bireu ghana – búl soghysty bastaghanda Kremli bizben aqyldasqan joq. Ukraina Reseyge shabuyl jasaghan joq, kerisinshe Resey Ukrainagha әskerlerin kirgizdi! Bitti.

Aytpaqshy: ÚQShÚ-nyng qazirgi Bas hatshysy ózimizding Imanghany Tasmaghambetov.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz