Júma, 22 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2430 20 pikir 27 Tamyz, 2024 saghat 13:43

Biz biletin Toqaev...

Suretter: Abai.kz jәne Sputnik / Pavel Bednyakov

QR Syrtqy ister ministrining orynbasary Álibek Baqaev myrzanyng nazaryna!

Ýkimet basqaryp túrghan kezinde Asqar Mәmin de, Álihan Smayylov ta preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng Kóshi-qon sayasaty boyynsha bergen tapsyrmalary men núqaularyn óz dengeyinde oryndaghan joq. Óz dengeyinde oryndau bylay túrsyn, keri ketirdi!

Biylghy 20 aqpanda Senatta ótken Ýkimet saghatynda Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaev: «Ontýstikten soltýstikke erikti týrde qonys audaru baghdarlamasy biz kýtken nәtiyje bermegenin moyyndauymyz kerek!», - dedi.

Men Mәulen Saghathanúlynyng búl sózin Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2022 jylghy 30 jeltoqsanda bekitken «Qazaqstan Respublikasy kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasyna» da, odan búrynghy baghdarlamalargha berilgen eng ÁDIL bagha dep esepteymin!

* Senat demekshi, 2023 jyly 19 sәuirde Senattyng Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiyteti maqúldaghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zannyng 20-babynyng 5) tarmaghy Ýkimet aiqyndaghan segiz oblystan basqa toghyz oblys pen Almaty, Astana, Shymkent – ýsh qalagha óz betimen kóship kelip qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtardyng «Qandas» mәrtebesin aluyn shektep tastady;

* Búryn Halyqqa qyzmet kórsetu otalyghynan bes júmys kýni ishinde op-onay berilip kelgen «Qandas» mәrtebesi endi «Qútty meken» mobilidi qosymshasy arqyly otyz bes júmys kýninde beriletin bolyp, qiyndatyldy;

* Tamara Dýisenova Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining orynbasary әri Qazaqstan Respublikasynyng Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri bolyp túrghan kezinde Zangha engizilgen «Ata joly» kartasyna baylanysty, «Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri Zanmen bekitilmegen bolyp shyqty;

Qytayda túratyn qazaqtar taghy da sayasy qysymgha úshyrap, ondaghy qazaq ziyalylary top-tobymen qamaqqa alyna bastady...

Búl mәselelder BAQ-ta tolassyz kóterilip keledi. Preziydentke, Parlamentke, Ýkimetke, ministrlikterge jazylghan hattarda esep joq.

Qysqasy, aldynghy eki Ýkimet Qasym-Jomart Toqaevtyng «Qasiyetti paryzyn» QASYRETKE ainaldyryp jiberuge tyrysyp baqty!

Suret tuitter skriyni

Óz basym Kóshi-qon sayasaty osy shuly kýiinde qala beredi dep oilamaymyn.

Erte me, kesh pe, Oljas Bektenov basqaratyn Ýkimet búl salany qayta qolgha alyp, kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zandardy qayta qaraydy dep senemin.

Sondyqtan, aldaghy jerde qatysty zandar Parlamentte qayta qaralyp jatsa, búl saladaghy kemshilikterdi týzetu ýshin úsynystar beruimiz kerek qoy.

Ol ýshin osy salagha jauapty ministrlik ókilderimen kezdesip, týitkildi týiinderdi olardyng nazaryna saluymyzgha tura keledi.

Osy maqsatpen, Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrining orynbasary Álibek Ásetúly Baqaev myrzagha hat jazyp, qabyldauyn súraghan edik.

14 tamyzda Álibek Baqaev emes, onyng ornyna SIM Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektory Aqataev Bauyrjan Rymqanúly qabyldady.

Aytar joq, Bauyrjan Rymqanúly óte jyly qabyldady. Qasynda Konsuldyq qyzmet departamentining birinshi hatshysy Bauyrjan Saparbaev bastaghan taghy ýsh qyzmetker boldy. Erkin otyryp, bir saghattan artyq uaqyt ashyq әngimelestik.

Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektorymen әngimeni súrau qondan bastadyq.

Suret Auyt Múqiybekting jeke múraghatynan alyndy.

Auyt Múqiybek:

Qúrmetti Bauyrjan Rymqanúly, jaqynda Astanada ShYÚ-nyng kezekti sammiyti ótti. Osy Sammit qarsanynda, Qazaqstangha QHR Tóraghasy Sy Szinipin memlekettik saparmen keldi. Qytay men Qazaqstan arasynda otyzgha juyq qújatqa qol qoyyldy. Aytynyzshy, osy Qytay men Qazaqstan arasyndaghy joghary dәrejedegi kelisimder barysynda, Sizder jaghynan Qytaydaghy etnikalyq qazaqtardyng taghdyryna qatysty mәsele keterildi me?!

Bauyrjan Rymqanúly:

– Men ol kelisimderge qatynasqan joqpyn, bilmeymin!

Auyt Múqiybek:

Onda men búl súraqty qúbyltyp, basqa qyrynan qoyayyn Sizge. Óziniz jaqsy bilesiz, 2017 jyldan beri Qytaydaghy etnikalyq qazaqtar sayasy qysymgha úshyrap keledi. Búl jóninde Sizder tolyq habardarsyzdar. ShYÚ-nyng sammiyti qarsanda managhy otyzgha juyq kelisimning jobasy keminde jarty jyl talqylanghan boluy kerek... Endeshe, osy kelisimiyderding jobasy dayyndalyp jatqan kezde, SIM Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektory retinde, Qytaydaghy etnikalyq qazaqtardyng taghdyryna qatysty Siz óz tarapynyzdan qanday úsynystar berdiniz?! 

Bauyrjan Rymqanúly:

– Memlekettik sayasatty Preziydent jýrgizedi. Biz Preziydentting sayasatyn oryndaymyz!

Auyt Múqiybek:

Qúrmetti Bauyrjan Rymqanúly, dúrys qoy, memlekettik sayasatty Preziydent jýrgizedi. Birinshi, Preziydentting ózining sayasaty bar. Ekinshi, Preziydent Sizder arqyly aqparattar alady da, sol aqparattardyng negizinde óz sayasatyn belgileydi. Osylaysha, memlekettik sayasat qalyptasady...

Bauyrjan Rymqanúly:

– ...

Syrtqy ister ministrligi Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektory Bauyrjan Aqataev myrzamen bolghan әngimemiz osylay bastaldy.

Kórip otyrsyzdar, ShYÚ-nyng sammiyti qarsanda jasalghan kelisimder ayasynda Qazaqstan tarapynan Qytaydaghy etnikalyq qazaqtardyng taghdyryna qatysty mәsele mýlde kóterilmegen. Úmyt qalghan. Eshkim elemegen...

Eger, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» zannyng 8-babyndaghy «Qazaqstan Respublikasy Respublika sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne tildik qajetterin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy, olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy», - degen normany negiz ete otyryp, eki el arasyndaghy kelisimderding jobasy jasalyp jatqan kezde Syrtqy ister ministrligi tarapynan Preziydentke Qytaydaghy etnikalyq qazaqtardyng taghdyryna qatysty úsynys berilgende, «Qay memleketti meken etse de, qazaqtyng bir ghana tarihy Otany bar, ol – Qazaqstan. Sondyqtan biz shetelde túratyn bauyrlarymyzdy qoldaugha qashanda basa mәn beremiz...», - degen sózdi Qasym-Jomart Kemelúly ol úsynysty eshqashan shetke qaqpaytyn edi!

Biz biletin Toqaev sonau Syrtqy ister ministri bolyp túrghan kezinen beri shekara syrtynda qalghan qandastaryna ózining qamqorlyghyn ayamay jasap kele jatqan túlgha.

Qasekenning qandastaryna jasaghan ózim biletin qamqorlyqtaryn men Sizderge shetinen tizip aityp bereyin.

Mysaly, «QR Salyq kodeksinin» 628-babyna say, Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdar Konsuldyq alym tóleuden bosatylghan.

Búl normanyng Qasym-Jomart Kemelúly Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy ister ministri bolyp túrghan kezde engizilgenin biz óte jaqsy bilemiz.

Búl turaly aqyn Almas Ahmetbekúly «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen «Kók tu – azattyq ruhy» atty súhbatynda: «2004 jyly shetelde túratyn últy qazaq adamdargha Qazaqstangha kelu ýshin resimdeletin viza tegin berilsin (konsuldyq alymdardan bosatylsyn) degen qauly shyqty. Qaulygha qol qoyghan sol kezdegi Syrtqy ister ministri Qasym-Jomart Toqaev edi. Al oghan hatpen úsynys jasaghan biz edik...», - dep eske alady.

Qasekenning qandastar ýshin jasaghan taghy ýsh qamqorlyghyn aitayyn.

Búryn Qazaqstan Respublikasynyng halyqtyng kóshi-qony, salyq salu jәne enbek zannamasy salasyndaghy qúqyq búzushylyq ýshin әkimshilik jauaptylyqqa tartylghan jaghdayda, qandastarymyz ben etnikalyq qazaqtardy da bes jylsyz Qazaqstangha orala almaytyn etilip, kelgen eline shygharyp jiberetin.

Sonday-aq, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda túraqty túrugha rúqsat alghan jәne túraqty túrugha rúqsat berilgen kýnnen bastap retimen keletin kez kelgen on eki ailyq kezeng sheginde kýntizbelik bir jýz seksen ýsh kýnnen atyq shetelde túrghan etnikalyq qazaqtar men olardyng otbasy mýshelerinin  «Yqtiyarhatynyn» kýshi joyylatyn...

2019 jyly Preziydentting qabyldauyna kirgen kezimde osy mәseleni de kóterdim.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng tikeley tapsyrmasymen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 49-babynyng 17) tarmaghyna «osy baptyng birinshi bóligining 13 jәne 14-1) tarmaqshalarynyng kýshi qoldanylmaydy» degen norma engizilip, shetten oralghan últy qazaq azamattar atalghan eki auyr jazadan qútyldy.

Sol qabyldauda Qasym-Jomart Kemelúlyna taghy 18 qarashany «Últtyq kóshi-qon kýni» degen atpen atauly kýnderding tizbesine engizu turaly úsynys jasadym.

Qasekeng búl úsynysymdy da jerge tastaghan joq. Últtyq qoghamdyq senim kenesining VI otyrysynda osy mәselege erekshe toqtalyp, «Úly kósh 1991 jyly bastaldy. Búghan Elbasynyng tapsyrmasymen Qazaq KSR Ministrler Kabiyneti qabyldaghan №711 Qauly resmy týrde jol ashty. Búl qújat 1991 jylghy 18 qarashada qabyldandy. Kóp úzamay Elbasy «Alysta jýrgen aghayyngha aq tilek» atty joldauyn jariyalap, shettegi qandastarymyzdy elge shaqyrdy. Sonyng nәtiyjesinde bir jarym millionnan astam qazaq Otanyna oraldy. Býginde olar egemen elimizdi órkendetuge óz ýlesin qosuda. Solardyng ishinde Auyt Múqiybek jәne taghy basqa qogham qayratkerleri úly kóshting tarihy rólin eskerip, arnayy kýn belgileu qajettigin aityp jýr. Ýkimetke osy tarihy datany atauly kýnder tizbesine qosu mәselesin jan-jaqty qarastyryp, tiyisti úsynys engizudi tapsyramyn», - dedi.

Ókinishke oray, Álihan Smaylov Preziydentting búl tapsyrmasyn oryndaghan joq!..

Múnyng bәri jay sóz emes, Qasekenning qiyrdaghy jәne Atajúrtyna oralghan bauyrlaryna tikeley óz qolymen jasaghan jaqsylyqtary men qamqorlyqtary.

Biz Qasym-Jomart aghanyng búl jaqsylyqtary men qamqorlyqtaryn eshqashan úmytqan emespiz jәne aitu men jazudan jalyghyp kórgen joqpyz!

Demek, Ministrlikter jaghynan Preziydentke kóshi-qon sayasatyna, qandastargha qatysty dúrys aqparat jetpeydi jәne tiyimdi úsynystar jasalmaydy.

Eger, jetse, jasalsa, biz biletin Toqaev ol aqparattar men tiyimdi úsynystargha eshqashan beyjay qaramaydy. Ontayly sheshu, jýzege asyru turaly birden tapsyrma beredi.

Reti kelip túrghanda aita keteyin, Aqordada Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kenesshisi – Preziydentting Baspasóz hatshysy Berik Uәly myrzanyng qabyldauynda bolyp, aty shuly 20-baptyng 5) tarmaghyn alyp tastau turaly úsynysymdy qolyna berip, oghan «Qúrmetti Auyt Múqiybek! Sizding hatynyzda kóterilgen mәseleler úsynys retinde engiziletinin habarlaymyz» degen jauap alghanyma, mine, toghyz aidyng jýzi boldy.

Shamasy, sol Berik Uәly myrzanyng óz qolyna ústatqan hatym Qasym-Jomart Kemelúlyna jetken joq!

Jetse, bayaghyda sheshim tabar edi...

Áuelgi sózimizge oralayyq.

Sóitip, Syrtqy ister ministrligi Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektory Bauyrjan Aqataev myrzamen bolghan kezdesuimizde osy әngimening bәri aityldy.

Tipti, 2015 jyly bizding úsynymyzgha say, bir auyz qazaqsha bilmeydi dep júrt jabyla synaytyn Erlan Ydyrysovtyng yqpalymen shetten keletin últy qazaq adamdargha ýsh jylgha kóp mәrteli viza beru tәrtibi engizilgenin de qaldyrmay, atap óttik...

Ony qoyyp, Qytay men Qazaqstan arasyndaghy bir ailyq vizasyz tәrtip turaly da sóz qozghadym.

Shamasy, eki el arasynda bir ailyq vizasyz tәrtip engizu – Qytay tarapynan bolghan úsynys. Oghan bizding Elimiz birden kelisim berip, vizasyz tәrtipti iske asyrdy.

Qytay múnday úsynysty Qyrghyz Respublikasyna da qoyghany belgili.

Biraq, qyrghyz aghayyndar birden «LÁPPAY, TAQSYR!» dey salmaghan. Olar Gonkong pen Makao erekshe әkimshilik rayondardyng túrghyndaryna, sosyn AKSh-qa, Angliyagha jәne Europa odaghyna vizasy bar kytay azamattaryna ghana Qyrghyzstangha jeti kýnge vizasyz kiruge kelisim beripti dep estidik.

Qysqasy, qyrghyz tughandar Qytay biyligine osynday talap qoya alghan jәne ol talabyna qanisher imperiyany kóndire de bilgen...

IYә, Últqa degen janashyrlyq niyet bolsa, bәrin jasaugha bolady!

Toqaev pen Ydyrysov jasaghan dýniyedi Múrat Núrtileu jasay almaydy degenge óz basym senbeymin. Ber jaghynda otyrghan Álibek Baqaev, Bauyrjan Aqataev sekildi jigitter bizding úsynystarymyzdy Ministrding nazaryna úsynsa, Ministr Preziydentke jetkizse, taghy qaytalap aitayyn, Qasym-Jomart Kemelúly oghan beyjay qaramas edi. Bәrin ong shesher edi.

Mәsele, kórip otyrsyzdar, jetkizbey jelkesin qiyady emes pe?!

Búl bir ghana Syrtqy ister mininstrligine ghana emes, Kóshi-qongha qatysty barlyq ministrlikterge qaratylghan sóz. Ásirese, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine...

Sonymen, leksiya oqyp otyra beretin emes, Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektory Bauyrjan Aqataev myrzamen kezdesudeding sonynda EKI ÚSYNYSYMDY ortagha qoyyp, aldaghy jerde kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zandar qayta qaralyp jatsa, ministrlik tarapynan qoldap beruin ótindim.

Ol – Elimizge Qytaydan vizasyz tәrtippen bir ailyq merzimge kelgen últy qazaq adamdargha Qazaqstannan birden ýsh jylgha deyingi kóp mәrteli viza beru tәrtibin engizu;

Ekinshi – «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» zannyng 8-babynyng «Qazaqstan Respublikasy Respublika sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtardyng olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy.» degen bóligin «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 10-babyndaghy Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrligining jәne Qazaqstan Respublikasynyng sheteldegi mekemelerining qúzyretine de qosu...

Auyt Múqiybek

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5253