Basy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz...

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Tórtinshi bólim

1932 jylghy ghalamat ashtyq, odan bergi 37-ning repressiyasyndaghy aidau men atu, abaqty – týrmege týspegen, erkindikte jýrgen adamnyng ózining ómirin qapasqa ainaldyrdy. Búl – aqiqat tariyh, bolghan jaghday.

Biraq, osy zúlmattyng bәri, myna bizge, Kenes ókimetining kózin kórip, tәrbiyesin alghan 40-50-60-70 jyldary tughan úrpaq ýshin, bolghan, biraq, belgili bir uaqytqa ghana sozylghan kezendik qana oqighalar sekildi bolyp kórinedi. Sebebi, asharshylyqtan Sovet ókimeti úiymdastyrghan «Jәrdem» komiyteti arqasynda aman qaldyq. Jetimderge arnalghan balalar ýiinde tәrbiyelenip, bilim aldym. Asharshylyq kórgenim joq. Nemese, Kenes ókimetining arqasynda bilim alyp, qyzmetke ilinip, ómirden óz ornymdy taptym degen adamdardy jeke óz basym jýzdep, bәlkim, myndap kezdestirdim. Al, qazir bizde Kenestik kezeng – qap-qara zúlmat dәuir retinde týsindiriledi. IYә, Kenes ókimetining túsynda tarih pen últtyq jadymyz mәngilikke keshirmeytindey asharshylyq, repressiya sekildi zúlmat kezender boldy. Biraq, búl kezender belgili bir uaqytqa ghana sozyldy ghoy. Men Kenes ókimetin aqtap otyrghanym joq. Ásirese, Kenes ókimetining halqymyzdyng ýshten ekisin qyryp salghan qoldan úiymdastyrylghan asharshylyghy men repressiyasyn eshuaqytta da keshirmeymin! Biraq, Kenes ókimetining túsyndaghy 70 jyl, tútas qara týnek zaman boldy. Qazaq halqy barynan airyldy, - degen pikirmen de kelise almaydy ekenmin.

IYә, bolar is boldy. Bәri ótti. Búl – tariyh. Biz ótken tarihtan sabaq alugha mindettimiz. Sebebi, kez-kelgen últtyng tarihynda nesheqat búlghaq pen búralang kezender bolghan. Sondyqtan da, ótkenimizge aqiqat kózimen qarap, últ tarihyn dialektikalyq túrghydan saralay otyryp,  bolashaqqa nyq әri senimdi qadam jasaugha mindettimiz.

Stalindik zúlamat kezenning úly tragediyasy – 1956 jyldyng 14-25 aqpan aralyghynda bolghan Kenes Odaghy kommunistik partiyasynyng HH siyezinde, sol kezdegi Kompartiyanyng bas hatshysy N.S.Hrushevting bayandamasynda ashyq kórsetilip, stalindik zardaptardyng keseldi qaldyqtaryn jong joldary jan-jaqty qarastyryldy. Repressiya qúrbandary Sәken, Beyimbet, Iliyas, Maghjan, Jýsipbek, Shәkәrim aqtaldy. Biraq, songhy ýsheu – Maghjan, Jýsipbek, Shәkәrim – bizding keybir ziyalylar (mýmkin «ziyandylar» degen dúrysyraq shyghar) tarapynan qarsylyqqa úshyrap, olardyng shygharmalarymen tughan halqyn qauyshtyru, 1989 jyl – repressiya qúrbandaryn aqtaudyng ekinshi kezenine deyin shegerilip keldi. Nege? Mening dәl osy súraghyma jauap retinde 1979 jyldyng 6 aqpanynda ózining «Syr dәpteri» atty kýndeligine qazaqtyng belgili klassik jazushysy, akademik Ghabiyden Mústafin bylay dep jazypty: «Abaydan keyin bizding zamanymyzgha deyin qazaqtan tughan bilimdi, talantty adamdardyng ishinde aty mәlim tórt adam atausyz qalyp, úmytylyp barady. Olar – Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Shәkәrim Qúdayberdiyev. Olar boyyndaghy óner bilimin halqyna berip ketuge qúmartty. Alayda, tap tartysyn bizding belsendiler tap maqsatynan góri óz maqsattaryna kóbirek paydalandy. Olar ózderimen bәsekelesterdi qúrtyp alghan son, jalghyz shauyp, jýirik atanbaq boldy. Eger anau tórteu qatargha qosylghanda, olar sharuanyng bir shobyry bolyp qala berer edi. Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Shәkәrimderding ghylymi, әdeby tamasha enbekteri әli kómuli jatyr. Nege? Óitkeni ol enbekterdi úrlap, jyrymdap paydalanyp ataq alghandar, qarnyna qazy bitkender bar. Búlar kómbeni ashqyzbaugha tyrysady. Ashylsa, ózderining qoyasy ashylady. Men osy jayly keyingi bes-alty jylda ózimizding Ortalyq Komiytetke ýsh ret kirip aittym... Tek taqauda ghana Shәkәrimdi qatargha qosatyn boldyq dep, sekretari Imashev telefon arqyly maghan habarlady. Qalghan ýsheui әli kómuli. Ádebiyette men siyaqtylar Sovet dәuirining búrynghysy men qazirgisin basynan keshire otyryp, әdiletti býrkep ketsek, keyingiler ne demek?! Biz býrkegenmen, olar ashady. Qazaq tarihy, qazaq әdebiyeti joyylmasa, Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Shәkәrimder joyyluy mýmkin emes. Tarihymyzdyng tórinen oryn alady olar. Sondyqtan men osy «Syr dәpterime» jazyp kettim, keyingilerding qarghysyna úshyramaudy oiladym. Dýniyeden ózing ketkenmen, izing qalsa bolghany. Sol izben kelip syryndy ashady keyingiler». (Bes Arys. 7,8-bet. Estelikter, esse jәne zertteu maqalalar. Almaty, «Jalyn» – 1992)

Kóripkeldik... Bәlkim, әuliyelik... Erkin, tәuelsiz zamannyng týbinde bir kelerin sezgendey, óz zamanynda әdebiyetimizding abyz aqsaqaly bolghan Ghabiyden Mústafin osydan 45 jyl, elimiz tәuelsizdik aludan 12 jyl búryn ózining «Syr dәpterine» dәl osylay dep jazypty. Gh.Mústafin kýndeligindegi jazbany týsindirip jatudyng ózi basy artyq júmys. Jazushy kýndeliginde Kenestik dәuirdegi qazaq ziyalylarynyng týrli bolmys-bitimi anyq angharylyp túr.

Jazushynyng atalmysh dәpterinde aitylghanday, Ortalyq Komiytet sekretary Imashev: «Shәkәrimdi qatargha qosatyn boldyq», – dep qansha jerden aighaqtasa da, bizding «ziyaly belsendilerdin» júmysy bolsa kerek, Shәkәrim sol aitylghan uaqytynan 10 jyldan son, yaghni, 1989 jyldyng kókteminde baryp qatargha qosyldy. Mine, biz qazaqtar osyndaymyz!

1956 jylghy XX siyezding sheshimimen aqtalghan Maghjan, Jýsipbek, Shәkәrimderdi aragha tura 33 jyl salyp, 1989 jyly әupirimdep jýrip, әreng degende qatargha qosyp, tarihymyzdyng «aqtandaq betterin» qayta jazyp, týzetkendey boldyq.

Keyde men asharshylyq pen repressiya túsyndaghy zobalanda kóringen bizding últtyq mentaliytetimizge tәn faktorlardy zerttep, qortyndylaytyn ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashu kerek-au, – dep oilaymyn. Ótkenimizden sabaq alyp, bolashaqqa nyq qadam jasau ýshin osynday ghylymy zertteu ortalyqtardy ashumen birge: Osy biz, qazaqtar, qanday últpyz? – degen súraqty da ózimizden-ózimiz jii súraugha tiyispiz. Múnday súraq – órkeniyetti últtar ýshin qalypty ýrdis.

Partiyanyng XX siyezinen song sәl ghana uaqytqa sozylsa da, Kenes Odaghy halyqtarynyng ómirinde demokratiyalyq qúndylyqtardyng elesi bar «jylymyq» kezeng bastaldy. Biren-saran bolsa da shetelge shyghugha mýmkindik, memlekettik qyzmetkerlerding halyq arasynda esep berui sekildi «jylymyq» kezenning keybir belgileri, bergi uaqyt – Kenes ókimeti taraghangha deyin saqtalyp qaldy. Qalay bolghanda da, Hrushev túsynda bastalghan «jylymyq» kezeng – Kenes Odaghy halyqtarynyng ómirine az da bolsa iygi әser etkeni anyq. Biraq, partiyalyq diktatura, senzura, basqasha oilaytyndardy ýnemi kórinbeytin memlekettik baqylauda ústau mýldem alynyp tastalynghan joq. Desek te, búl uaqyt – Stalin zamanynan әlde qayda erkin, bostan zaman edi. Kenestik zamannyng adamdarynyng psihologiyasynda da, әleumettik túrmysynda da, Kenes Odaghy qúramyndaghy respublikalardyng últtyq ómirinde de ong ózgerister bolyp jatty. Dәl osy kezende bizding M.Áuezov, Q.Sәtpaev, Á.Marghúlan, H.Shigaeva, M.Aytqojiyn, O.Jәutikov, t.b. sol sekildi kóptegen últ ziyalylary enbekteri әlemdik dengeyde tanylyp, moyyndaldy.

Basqasyn bylay qoyghanda, HH ghasyrdy Qazaq әdebiyetining altyn ghasyry desek, 60-90-jyldardaghy qazaq әdebiyeti әlemdik dengeyge kóterilip, әlemdegi eng myqty degen on elding әdebiyetining ortan belinen jogharylap, eng ýzdik bestikke kirdi-au, - dep oilaymyn. Búl – әdebiyetshi retindegi mening óz jeke pikirim.

Mine, osy Kenes ókimetining túsynda, qazaq әdebiyetin әlemdik dengeyge kótergen últ talanttarynyng aldynghy shebinde, Kenes ókimetin óte jek kóretin jazushy Múhtar Maghauinning ózi de jýrdi.

Keyde oilaymyn, senzura kýshti bolghan sayyn, әdebiyet te myqty bolady-au dep. HIH ghasyrdaghy orys әdebiyeti, HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti senzuranyng arqasynda әlemdik dengeyge kóterildi. Senzura – biylik tarapynan kórkem oigha jasalynghan iydeologiyalyq qysym. Qysym kýshti bolghan sayyn, qysymgha qarsy kórsetiletin ishki qarsylyq kýsh te órshy týspek. Búl – tabighat zandylyghy! Mine, sondyqtan da, Kenes ókimetining senzurasynyng baqylauyndaghy jazushylar, әsirese ruhany ezgige týsip otarlanghan qazaq jazushylary aitpaq bolghan oiyn týrli әdeby tәsilder men әdeby bólshekter arqyly jetkizuge mәjbýr boldy. Osy «mәjbýrlik» nәtiyjesi – últtyq әdebiyetimizding jalpy dengeyining kóteriluine alyp keldi.

Qazir senzura joq. Neni aitam, qalay  aitam deseng de ózing bilesin, óz erkin. Biraq, býgingi HHI ghasyrdaghy tәuelsiz qazaq әdebiyeti – HH ghasyrdyng 60-90-jyldardaghy dengeyine jete almay otyr. Paradoks! Áriyne, HHI ghasyrdaghy qazaq әdebiyetining jalpy dengeyining týsip ketuine birneshe sebep bar. Biz búl jerde ol sebepterge toqtalyp jatudy maqsat etpedik.

Qazir bizde Kenes ókimetin qaralap sóilep, Kenes ókimetining túsynda eshnәrse joq, tek, keri ketu ghana bolghanday etip sóileu – ýrdiske ainaldy. Meninshe, osy ýrdisting bastauynda 1996 jyly jaryq kórgen M.Maghauinnin  «Meni» túr. Kenes ókimetin Maghauinshe jek kóretin bizding keybir ghalymdarymyz: qazaqqa Kenes ókimetining de, onyng kolhozynyng da týkke keregi joq edi. Sebebi, újymdasyp ómir sýrgen qazaq halqynda bay da, tap ta bolghan joq. Qazir bizding bay dep jýrgenimiz, ol – óz ruyn asyrap, rulastaryna júmys berushi – qazirgi tilmen aitqanda úiymdastyrushy – menedjer deydi, - de, olar 1919  jyldyng 3 tamyzynda «Jizni nasionalinostey» jurnalynyng №29 sanynda jariyalanghan Ahmet Baytúrsynúlynyng «Revolongsiya y kirgizy (kazahy N.M.)» maqalasynda aitylghan oidan mysal keltiredi.  Osy atalghan maqalasynda A.Baytúrsynúly: «Vtoraya revolusiya pokazalasi kirgizam (kazaham N.M.) ne ponyatnoy, obiyasnyaetsya prosto: u kirgiz net ny kapitalizma, ny klassovoy differensiasii: daje sobstvennosti u nih ne tak rezko razgranicheno, kak u drugih narodov: mnogie predmety potrebleniya schitaitsya u nih obshestvennym dostoyaniyem», - dep jazghan. (Ahmet Baytúrsynov. Rezolusiya y kirgizy. «Jizni nasionalinostey» №29. 03. 1919. Baytúrsynúly Ahmet. Shygharmalary. On eki tom. 2-tom. 286-bet. Astana, «Alashorda» Q.Q: 2022)

(Ekinshi revolusiyanyng qyrghyzdar (qazaqtar N.M.) ýshin týsiniksiz bolghany onay týsindiriledi: Qazaqtarda kapitalizm de, tapqa jiktelip bólinu de bolghan joq. Tipten, jekemenshik te olarda basqa halyqtar sekildi óte aiqyn kórsetilmegen. Kóptegen tútynu zattary olarda kópke ortaq mýlik bolyp eseptelinedi.)

1919 jyldyng 3 tamyzynda jazylghan A.Baytúrsynúlynyng maqalasyn taldap kórelikshi...

Ras, qazaq halqy kapitalistik qogham qýrylysyn bastan ótkizgen joq. Al, jekemenshik boldy ma? Áriyne, boldy. Otbasy bolghan jerde – jekemenshikting bolmauy mýmkin emes. Al, jekemenshik bolghan jerde, mýlik tensizdigining boluy – tarihiy-dialektikalyq zandylyq. Mýlik tensizdigi, búl – adamdardyng jeke mýlkining kóp ne az bolyp bólinui. Qarapayym týsinikte, jeke mýlki az adam – kedey, mýlki kóp adam – bay.

HIH-HH ghasyrlardaghy qazaq otbasylarynda jekemenshik boldy. Búghan HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng basynda, Resey imperiyasynyng qúramyndaghy Qazaqstanda bolghan halyq sanaghynan sansyz kóp mysaldar keltiruge bolady. Al, jekemenshik bolghan jerde, mýlik tensizdigining boluy – zandylyq. Demek, HIH-HH ghasyrlarda tipten odan arghy zamandardaghy jekemenshik qatynasqa qúrylghan qazaq qoghamynda mýlik tensizdigi boldy. Yaghni, qazaq halqy bay jәne kedey bolyp ekige bólindi. Bay jәne kedey bolyp bólingen halyqtyng tapqa jiktelui, búl da – zandylyq. Mýmkin, qazaq qoghamynda sanaly týrdegi taptyq kýres bolmaghan shyghar, biraq, qazaq halqynyng bay jәne kedey bolyp jiktelgeni – anyq! Rulyq jýiemen ómir sýrgen qazaq halqy ýshin jer – rugha ortaq menshik bolyp eseptelse de, әr otbasynyng ózine tiyesili jeke qystauy, nasharlaghan maly jayylatyn jeke qoryghy jәne egin salatyn jeri bolghan. Tek, mal jayylymy ghana kýlli ru mýshelerine ortaq menshik bolyp eseptelingen. Mýmkin, A.Baytúrsynúlynyng «Kópke ortaq mýlik» dep aityp otyrghany – osy jayylymdyq jer bolar. Sonymen, revolusiyagha deyingi qazaq qoghamynda jekemenshik boldy. Búl – talas tudyrmaytyn aqiqat! Tipten, Kenestik zamandaghy kolhoz mýshelerining ózinde de jekemenshik boldy. Sol sosializm túsyndaghy kolhoz mýshelerining ózderin de jeke mýlkine qaray, olardy syrt kóz, salystyrmaly týrde «bay», «ortasha», «kedey» dep bóletin. (Ghabiyden Mústafinning «Millioner» shygharmasyn eske alyp kóriniz).

Al, endi keybir ghalymdarymyzdyn: «Qazaqtar revolusiyagha deyin újymdasyp ómir sýrdi»,-degen pikirin qalay týsinemiz?

Mening oiymsha, «újymdasyp ómir sýru», ol – belgili bir kәsippen újymdasa otyryp ainalysyp, sol újymdyq kәsipten týsken paydany újym mýshelerining barlyghyna tendey etip bólip beru. Qazaq halqynyng ishinde neken-sayaq eginmen ainalysqandary bolmasa, halyq týgel derlik kóshpendi túrmystaghy mal sharuashylyghymen ainalysqan. Aytalyq, bir ru týgel újymdasyp jylqy baqty delik. Olar sol jylqy baghudan týsken ónimining paydasyn qalay bólisken? Jalpy, qazaq rulary újymdasyp mal baghypty. Sol maldan týsken paydany tendey bólip, bay-kedeyge bólinbey, әleumettik jaghdaylary ten, túrmystary birdey bolyp, әdiletti ómir sýripti, – degen derekti biz esh jerden kezdestirmedik.

Anyghyna kelgende, qazaqtar revolusiyagha deyin újymdasyp ómir sýrdi, – degen pikirde eshqanday ghylymy negiz de, logikalyq jýie de joq.

Endi revolusiyagha deyingi qazaq qoghamynda «bay» dep atalyp jýrgen adamdar – qanaushy emes, rudyng asyraushysy yaghny rulastaryna júmys tauyp berip, olardy júmyspen qamtamasyz etip otyrghan úiymdastyrushy – menedjer. Qazaq qoghamy «bay», «kedey» dep jikke bólingen joq, – degen pikir turasynda oy qozghap kórsek...

Tarihty lingvistikalyq túrghydan zertter bolsaq: Qazaq qoghamynda «bay», «kedey» degen úghymdar bolmasa, bay jәne kedey degen sózder qaydan payda bolghan? Bay – baygha, say – saygha qúyady degen mәtel qaydan shyqty? Búl – bir. Ekinshi, qazaqtyng baylyghy jylqymen eseptelingen. Aytalyq, rulas tuysqandarynyng qalyng ortasynda ómir sýrip otyrghan bir baydyng myng jylqysy bar edi. Ony túrmysy tómen on tuysqany baghyp, jyldyq enbekaqysyna eki jabaghydan alugha kelisti delik. Revolusiyagha deyingi qazaq qoghamynda enbekaqy malmen eseptelingen. Mal – qazaq qoghamy ýshin tirshilik kózi. Onyng sýtin ishedi, etin jeydi. Al, jýni men terisin túrmysqa molynan paydalanghan.

Jogharyda biz sóz etken baygha jaldanghan on adam, baydyng jylqysyn qystan aman shygharyp, kóktemde qúlyndatyp, myng bas jylqysyn eki myng bas etti. Kýzde әlgi baydyng myng qúlyny myng jabaghy bolghan kezde, sol myng jabaghynyng ishinen bay 20 jabaghyny kelisilgen enbekaqysynyng ornyna jylqysyn baqqan óz tuysqany – on jylqyshygha bólip beredi de, qalghan 980 bas jabaghy taza payda retinde baydyng ózinde qalady. Baydyng búrynghy myng jylqysy endi 1980 bas jylqy bolyp, bay búrynghysynan da bayyp, auqattana týsedi. Bay sonda qalay bayydy? Áriyne, әlgi on jylqyshynyng enbegining arqasynda. Ádiletine kelsek, bir jyldaghy taza payda – myng jabaghy, baydyng ózin qosa eseptegende on bir adamgha teng bólinui kerek qoy. Sonda әr jylqyshygha toqsannan asa jabaghy tiygen bolar edi. Biraq, bay olay etpeydi. On jylqyshynyng kelisilgen eki jabaghy –enbekaqysyn tólep, olardy jaldap otyrmyn dep eseptegen bay, jylqysyn baqqan on kedey tuysqanynyng enbegining arqasynda bayyp otyrmyn dep oilamaydy da. Bir sózben aitqanda, baydy bayytqan kedeyding enbegi. Al, baydyn: men senderdi asyrap, senderge júmys berip otyrmyn. Biz tuysqan adamdarmyz, – degen sózi – bos sóz, nemese, – iydeologiyalyq nasihat.

Bir rudan myng jylqysy bar elu bay shyqty dep asyra aitqannyng ózinde, sol elu bay ary ketkende bes jýz adamdy ghana júmyspen qamty alady eken. Al, bir ru – kemi ýsh-tórt bolys el. Búl degenimiz ýsh-tórt myng adam. Osy bir rudaghy ýsh-tórt myng adamnyng teng jartysy kәmilettik jasqa jetpegen balalar degenning ózinde, kemi bir jarym, eki myng júmysqa jaramdy adamdy eng auqatty rudyng baylarynyng ózi júmyspen qamtamasyz ete almaghan. Sebebi, maly tek jayylymdyq jerdi ghana paydalanatyn qazaq baylaryna, júmys kýshi óte az kerek edi. Sondyqtan, bay óz ruynyng asyraushy әri olardy júmyspen qamtyp otyrghan úiymdastyrushy-menedjer degen pikir – әsheyin bos sóz. Bay – jeke adam retinde jaqsy adam boluy bek mýmkin. Biraq, ol sayasy ekonomikalyq túrghydan kelgende adam enbegin qanap, sol adamdardyng enbegining arqasynda bayyp otyrghan qanaushy túlgha ekeni anyq. Bir sózben aitqanda, revolusiyagha deyingi qazaq qoghamy – bay jәne kedey dep bólingen jekemenshik qatynasqa qúrylghan qogham bolatyn. Sóz sonynda aitpaghym: qazaqta bay jәne kedey degen taptyq úghym bolghan joq. Olar újymdasyp ómir sýrdi dep, Baytúrsynúlynyng 1919 jyly jazghan «Kirgizy (kazahi) y revolusiya» degen maqalasyn mysalgha keltiretinderge dәl osy Ahmet Baytúrsynúlynyng 1926 jyly «Aq jolda» basylghan «Partiya әm kenes qúrylysyndaghy rushylyq әseri» atty maqalasyn oqyp shyghugha kenes berer edim. Osy atalmysh maqalasynda A.Baytúrsynúly: «Qazaqta bay bar, kedey de bar. Óz ruynan dep túrmaydy: baylary kedeylerin jaldap, jalaqy berip, kedeyding kýshinen paydalanyp, baylyghyn molaytady. Bireu myng qoyly bay, bireu 5 qoyly kedey. Búl sharuashylyq әm sayasiy-kemshilikterdi tudyrady. Sondyqtan qazaq halqy tapqa bólinedi», –  deydi. (A.Baytúrsynúly. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 235-bet. Almaty, «Alash» – 2006 jyl).

Ghalymdarda pikir ózgerisi bolyp túruy – qalypty jaghday. Songhy maqalasynda A.Baytúrsynúly jogharyda men aitqan qazaq qoghamyndaghy jekemenshik turaly pikirdi tolyq qoldap otyr. Basqa aitarymyz joq eken. Sonda da bolsa, keybireuler Baytúrsynúlynyng 1926 jyly jazghan: «Qazaqta bay da bar, kedey de bar» degen pikirin Kenes ókimeti zorlyqpen aitqyzyp otyr dep aituy da bek mýmkin. Olargha aitarym: Shoqannyn, Abaydyn, Ybyraydyng tarihiy-tanymdyq túrghyda jazylghan enbekteri men kórkem shygharmalaryn oqyp shyghynyz. Qansha degenmen olar revolusiyagha deyingi qazaq qoghamynda ómir sýrgen belgili túlghalar ghoy. Sonda, revolusiyagha deyingi qazaq qoghamynda «bay» jәne «kedey» degen úghym da, tap ta bolghanyna onay kóziniz jetedi. Eng bolmaghanda Abaydyn: «Kedeyding ózi jýrer maldy baghyp, otyrugha otyn joq ýzbey jaghyp», – degen ólenin eske týsirip kórinizshi deuden ózge aitarymyz joq.

Kózi ashyq, orta ghana bilimi bar kez-kelgen adamgha belgili revolusiyagha deyingi qazaq qoghamyndaghy әleumettik qarym-qatynasty qarapayym týrde, býge-shýgesine deyin týsindirip jatuymyzdyng negizgi sebebi – kәsiby tarihshylar emes, kóbine әuesqoy tarihshylar ainalysyp ketken qazirgi qazaq tarihy ghylymy – qazaq halqy, rudyng asyraushysy baydyng arqasynda újymdasyp tamasha ómir sýrdi, – deydi de, Kenestik dәuirdegi qazaq halqynyng ómirin qara týnek zaman retinde suretteydi. Kenestik dәuir – bir jaqsy nәrse joq, eng bastysy  damu joq, tek keri ketu ghana bolghan sekildi týsindiriledi. Jogharyda aityp ótkenimizdey, múnday ústanymnyng bastauynda Múhtar Maghauinning «Meni» túr. Sebebi, M.Maghauinning «Meninde» Kenestik dәuir sayasi-ekonomikalyq túrghyda saraptalmaghan.

Kenestik dәuirdegi ruhany otarlyq ezgi sóz bolatyn Múhtar Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq roman-essesining jalpy iydeyasy – oqushynyng boyyna ótken Kenestik dәuirge degen óshpendilikti oyatady. Osy óshpendilik keybir tarihshy degen ghalymdarymyzdyng revolusiyagha deyingi qazaq qoghamyn tarihiy-dialektikalyq túrghydaghy sayasi-ekonomikalyq saraptaudan tys, eshqanday ghylymy negizi joq, tipten basqasha týrde týsindiruine sebep bolghan sekildi.

Jogharyda atap ótkenimizdey, jazushy Múhtar Maghauin Kenes ókimetin óte jek kóredi. Onyng negizgi sebebi: Avtordyng ózining jazuy boyynsha, Álihan Bókeyhan, Mirjaqyp Dulatov sekildi Alashorda kósemderimen tikeley qarym-qatynasta bolyp, Alash ústanymdaryn qoldaghan jazushynyng tughan-tuysqandary kenestik-stalindik repressiyanyng qúrbandyghy bolsa, Maghauinning ózi bar azapty ghúmyryn ruhany otarlyq ezgige qarsy kýreske –  Alash múraty arqyly últynyng kókirek kózin ashugha arnapty.

Kenes ókimeti túsyndaghy ruhany ezgige jan-tәnimen qarsy bolghan jazushy ózining «Ruhany ezgi jәne otarlyq sana» maqalasynda: «HH ghasyrda kelgen ghylymy tehnikanyng barlyq tabysy, eng ayaghy elektr shamyna deyin – Sovet ókimetinin, úly orys halqynyng jetistigi retinde kórsetildi. Búryn osy elektr shamynyng bolmaghandyghy qazaqtyng jamandyghynyng ólshemindey kórindi. Onday sham Rossiyada da bolghan joq, basqa jerde de bolghan joq. Jalpy adamzattyn, ghylymnyn, mәdeniyettin, tehnikanyng damuy bar. Sol damyghangha deyingi, orta ghasyrlyq kezendegi joq nәrsening barlyghy tek qazaqta ghana joq dep, qazaqty kemitu tendensiyasy oryn aldy. Jalpy sol úghym sanagha sindi. Qorlaudyng taghy bir kórinisi – qazaqtyng memleketi bolmady dedi. Memleket bolghan joq. Memlekettik qúrylym bolghan joq. Sonyng keybir elementteri ghana úshyrasty dedi. Sol úghym qalyptasty. Kóshpendi bolghan jaman dedi. Ol artta qalghandyqtyng belgisi dedi, kóship jýrgendi. Otyryqshylyq jaqsy dedi. Qazaqtyng әdet-ghúrpy, saltynyng bәri – últtyq dәstýrler týgel jaramsyz dep jariyalandy. Jazu bolghan joq, egin salghan joq, tipti, maldyng ózin bagha almaghan. Qazaqta eshtene joq. Eki ayaghyng bar, adamgha  úqsaytyn jering sol ghana. Súmdyq qoy», – dep jazdy. (M.Maghauiyn. Shygharmalar  jinaghy. 13-tom. 268-bet. Almaty, «Qaghanat» 2002)

Jazushy janayghayynda últtyq qúndylyqtardy joqqa shygharatyn otarlyq ruhany ezgige degen qarsylyq kýsh – publisistikalyq stilide, ghajap pishimde berilgen. Bay intellekt! Til oralymy qanday! Basqa-basqa, Maghauinning kórkem әdebiyet stiylindegi til órnegi ghana emes, publisistikalyq stilidegi til oralymyndaghy kórkem oy jýiesi boyynsha – qazirgi qazaq qara sózinde Maghauinmen kim talasa alar edi?! Jazushynyng aishyqty til órnegine ýlken yrzalyqpen ishtey sýisinesin. Kenes ókimetining ruhany ezgisin bayandauda, jazushynyng qisyndy jýiege qúrylghan órnegi bay tili – oqyrmanyna tereng әser etip, Kenes ókimetining qapas dәuirin qaratýnek zaman retinde sheksiz jek kóruine jol bastap túr. M.Maghauin sózining magiyalyq kýshi – oqushygha saralau arqyly keletin sapaly oigha ýlgertpey, sonynan ertip, jetelep otyrady. Múnyng ózi oqushyny ekiúshty, ekiúday kýige bóleydi. Birinshisi – órnegi bay, til qúdiretin sezinesiz, ekinshisi – oilanyp ýlgermeysiz. Jazushy tilining qúdireti sizdi oilantyp ýlgertpeydi. Kesteli oidyng naqyshty órnegin jan-jýienizben sezinesiz de, jazushy sonynan býlkildep ere beresiz. Bir qaraghanda, qisyndy jýie men tarihy dәlelderge qúrylghan sekildi bop kórinetin jazushynyng oy tolghamyna syn kózben qaray almaysyz da, oghan qapysyz senesiz. Jazushynyng sheshen tili – sizge terennen oilanugha mýmkindik bermeydi. Sondyqtan da bolar, býgingi tanda últ tarihy men Alash tarihyn zertteytin keybir ghalymdarymyz, saraptau men saralaudan tys Maghauin oiyn birme-bir qaytalap jýr. Sondyqtan da biz, taqyryptan tysqary bolsa da revolusiyagha deyingi qazaq qoghamyna sayasi-ekonomikalyq túrghydan sholu jasaugha tyrystyq.

Tórtinshi bólimning sony

Jalghasy bar

Núrghaly Mahan

Abai.kz