Senattan ketsem, molasyz qalam ba, dep qoryqpa!
Senat deputaty, Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiytetining tóraghasy Sýiindik Aldashevke Ashyq hat!
Sýiindik Tasemenúly!
Siz mening «Siz...», «Qúrmetti...» degen sózderdermen jazghan hattaryma pysqyryp ta qaraghan joqsyz!
Sosyn, ol sózderdi laqtyryp tastap, tike «SENGE» kóshkenimdi júrt jaqsy biledi dep oilaymyn.
Biraq, osy «Ashyq hatty» jazarda, birinshiden, BAQ degen kiyeli qara shanyraqty, ekinshiden, Abay atamyzdyng atymen atalatyn «Abai.kz» saytyn syilap, amalsyzdan «Sizge...» kóshuime tura keldi.
Siz «Senat» degen qasterli institutty syilamasanyz, ol – óz sharuanyz jәne ol Sizding óz dengeyinizge baylanysty sharua!
Al, «Tórtinshi biylik» degen aty bar BAQ-degen kiyeli qara shanyraqtyng tórinde «Sen!» dep oghash sóileuge mening betim shydamaydy eken.
Sizden emes, әriyne, «Abai.kz-tin» mәrtebeli oqyrmanynan úyaldym.
Sondyqtan, qanym qarayyp túrsa da, hatymdy «Sizben» bastap, mýmkindikting barynsha, «Sizben» ayaqtaugha tyrysayyn. Alda-jalda «Senge» kóship ketsem, «Abai.kz-tin» mәrtebeli oqyrmandary, meni keshirip qoyynyzdar!
Sýiindik Tasemenúly!
Men Quanysh Aytahanovty kórsem, alpys metr jerden attan týsip sәlem beruge dayynmyn;
Men Svetlana Jaqiyaqyzy Jalmaghambetovany kórsem, kózime jas alyp, qolynan sýiip amandasamyn;
Men Núrlan Orazalindi kórsem, ólgen әkem Múqiybek tirilip kelgendey quanyp, moynyna asylamyn;
Men Jabal Erghaliyevpen aptasyna bolmasa da, aiyna bir ret telefon soghyp, amandasyp túramyn;
Men Múrat Baqtiyarúlyn tughan aghamday kóremin, Ol kisi degende ishken asymdy jerge qoyamyn.
Mening taghy osy kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zandargha baylanysty jazghan «Parlament ýii Búrhandar mýlgip otyratyn búthana emes!» degen maqalamdy «Jas Alashtan» oqyp, Múrat Baqtiyarúly meni Ózi izdep tauyp alghan bolatyn.
Sodan Múrat agha kishireyip qalghan joq. Qayta, men arqyly mening taghdyrlas aghalarymmen tanysyp, búl kýnde bizding eng bir arqa sýier tiregimizge ainalyp ketti...
Qysqasy, búl kisiler de qazir Siz otyrghan Senattyng bir kezdegi deputattary bolghan. Qazaq kóshi 2013 jyly Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov degen eki pәleketting qastandyghyna úshyrap, shetten oralghan etnikalyq qazaqtargha bes jylsyz azamattyq berilmeytin qatang zang qabyldanar týsta, jandaryn salyp kýresken bolatyn. Senattyng tórinen birinen keyin biri sóz alyp, Úly kóshti qyzghyshtay qorghaghan bolatyn.
Núrlan Orazalin aghamyz arnayy mәlimdeme jasap, ol mәlimdemesin «Qazaq әdebiyeti» gazetine bastyrghany әli esimizde.
Sóitip, atalghan qatang zandy Senat bir jolgha Mәjiliske qaytardy. Biraq, bes jyl emes, tórt jylsyz azamattyq berilmeytin norma maqúldanyp ketti.
Al, Serik Aqylbay degen nemeni kórsem, jerge bir týkirem de, teris ainalyp ketemin!
Sebebi, ol nemening sol kezdegi: «...syrttan kelip jatqan aghayyndarymyzdyng Ýkimetke degen kózqarasy birjaqty bolmay túrghany bayqalady», - dep, sol Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov degen eki pәleketting soyylyn soqqanyn eshqashan keshire almaymyn!
Osy joldardy jazyp otyrghan Auyt Múqiybek degen paqyrynyzdyng Túnghysh Preziydentting atyna jazghan «Naghashyma hat» degen «Ashyq haty» ana eki pәleketting basyn tualetke tyghyp, qatang zandy alty aigha jetkizbey qalpyna keltiru turaly Jarlyq shyghartqanyn býkil dýniyejýzining qazaqtary biledi!
Sýiindik Tasemenúly!
Ángime búnymen bitken joq.
Sol qatang zannyng jobasy qayta qarau ýshin Parlamentke týskennen keyin, Mәjilisting sol kezdegi deputattary Gýlnar Seytmaghanbetova, Aldan Smayyl, Qúttyqoja Ydyrysov, Núrtay Sabiliyanov, Mayra Aysina, Meruert Qazbekova, Baqytbek Smaghúl, Almas Túrtaevtardan qúralghan Júmys tobynyng toghyz ay boyy ishinde jýrdim.
Júmys tobynyng jetekshisi – Sizding jerlesiniz Gýlnar Seytmaghanbetova әpkem boldy.
Gýlekeng búl Júmys tobyn Ózi súrap alyp, әkesine tanytyp otyryp jýrgizdi.
Qanday úsynys dayyndap aparam, Qúday tileuindi bergir, Gýlnar Sýleymenqyzy bireuin qaldyrmay talqygha salyp otyrdy.
Siz sekildi tirsegine siygen kertartpalar ol kezde de boldy. Olardyng tirsegin ózim qiyp otyrdym. Jeti atasyn jezdey qaqtap synaymyn, kelesi joly bәlemderding tizeleri dirildep túratyn.
Men Mәjilisting besinshi shaqyrylymynyng osy aty atalghan deputtaryn birge tughan tuysymday kóremin. Gýlnar Sýleymenqyzymen ýnemi telefon arqyly sóilesip, sol bir ótken kýnderdi eske alyp túramyz. Marqúm Qúttyqoja Ydyrysov aghamyzdyng aruaghyna bilgen dúghamdy oqyp, betimdi syipap jýremin...
Qysqasy, Senat pen Mәjilisting jogharydaghy men attaryn ataghan deputtarynyng әrbiri TÚLGhA!
Olardyng ataqtary men abyroylary qansha biyik bolghanymen, bәri shetinen kishipeyil, aldy keng kisiler.
Meni kórse, ýlken bastarymen amandyq súrap, arqamnan qaghyp, aq tilekterin jaudyryp jatady...
Qashan súransam, kýttirmey qabyldaytyn. Jas demey, shetten kelding demey, adamsha sóilese biledi. Ótinishimdi aitqan jerime jiberip nemese Parlamentting tórinen ózderi kóterip, qashan ong sheshilgenshe tynym tappaytyn...
Mine, býgin qandastarymyz osy deputattardyng yqpalymen sol kezde qabyldanghan tiyimdi normalardyng qyzyghyn kórip, alghystaryn aituda...
Sýiindik Tasemenúly!
Osy hatty jazarda, Sizding ómirbayanynyzdy taghy bir mәrte oqyp shyqtym.
Qúday-au, Siz de qasiyetti Manghystaudyng tumasy ekensiz ghoy! Jerlesterinizden súrap bildim, Siz de Adaydyng úrpaghy ekensiz...
Manghystau dese boldy, bizding oiymyzgha birden oralatyny – qasiyetinnen ainalayyn Adaylar!
Shynyn aitsam, basqa tuysqandarym renjimesin, Manghystaudy qoyyp, býkil batys ónirding túrghyndary maghan Aday bolyp, Aday qúsap seziledi.
Sýiindik Tasemenúly!
Siz bilesiz be, Ábish Kekilbaev degen qazaqtyng osy zamanghy Ál-Farabii bolghan.
Ábish agha marqúm shettegi aghayyndar turaly qanday ósiyet aityp ketkenin estip pe ediniz?!
Siz Ábish aghany bilmeytin, sózin estimegenge úqsaysyz!
Endeshe, oqynyz, Ábish agha marqúm: «Syrttan kelgen aghayyndy tirilip kelgen әkendey, maydannan jaraqattanyp qayta oralghan óz bauyrynday asa ardaqtay bilu kerek. Ómir boyy kórmey, qyryqtan keyin kórgen perzentindey qatty sýiiing kerek, qadirleuing kerek! Olardyng jóni basqa boluy kerek qazirgi qazaq qauymynda!! Búl qaydan keldi, búl – qalpaq, búl – ózbek, búl – qytay, búl – shýrshit deytin әngimeni qon kerek! Olardy birinshi kezekte jaqsy kóru kerek!», - degen bolatyn!
Shamasy, Siz Ábish aghany tanymaytyn, myna ósiyetin estimegen adam sekildisiz.
Eger, Ábekendi tanityn, shygharmalaryn oqyghan, sózderin tyndaghan bolsanyz, mynaday ittikke barmaytyn ediniz!
Men Atajúrtqa oralghan son, Adaydyng arda tughan azamattarymen agha-bauyr, dos bolyp aralastym.
Qazaqtyng ghajayyp aqyny, marqúm Esenghaly Raushanov meni tughan bauyrynday kóretin. «Auytym-Auytym!», - dep, Astanagha kelse izdep jýretin. Týnning jarymynda telefon soghyp, maqalalarymdy oqyghanyn aityp, demep otyratyn.
2020 jyly men Mәjilis saylauyna týspek bolyp, praymerizge qatysqanymda, Esenghaly agha «Qazaq Ádebiyeti» gazetine «Auyldastyng tayy ozsyn...» degen atpen arnayy maqala jazyp: «Mysaly, kóshi-qon mәseleleri, shekaralyq aimaqtaghy qazaqtardyng hal-ahualy, olar ýshin belgilengen nemese belginenuge tiyisti kómekter, adaptasiyalanu, bilim aludaghy yqtiyar hat, azamattyq aludaghy jenildikter sekildi tolyp jatqan problemalardy sol ortadan shyqqan mening Auyt inim jaqsy biledi...», - dep, aq jol tilegeni bar.
Onyng ber jaghynda keshe ghana Memlekettik syilyqty qanjyghasyna baylaghan Svetqaly Núrjan aghamyz: «Aday men Qyzay birge tughan...», - dep, meni bóle qylyp, erkeletumen keledi.
Mәjilisting qazirgi deputaty Edil Janbyrshin de Adaydyng qúlyny!
Ol da mening bir auyz sózimdi jerge tastamay, «Qandas» mәrtebesin jәne Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin ótinish bildirgen adamdardyng últy qazaq ekenin komissiya arqyly anyqtau tәrtibin zandastyryp, ony jergilikti atqarushy organdardyng qúzyretine bergizdi.
Aytpaqshy, jay qatardaghy adamdardy qoyyp, preziydentterding ózi aityp jýretin «Ár qazaq – mening jalghyzym!» degen ólendi de sol qasiyetti manghystaudyng Adayy – Sabyr Aday jazghan joq pa?!
Sýiindik Tasemenúly!
Senattyng Siz jәne Siz basqaryp otyrghan komiyteti Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov degen eki pәleketting Úly kóshke osydan on jyl búrynghy jasaghan ittigin qaytalap, kóship kelushilerdi qonystandyru ýshin Ýkimet arnayy bekitken segiz oblystan basqa, toghyz oblys pen Astana, Almaty, Shymkent – ýsh qalagha óz erkimen kóship kelip, qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtargha «Qandas» mәrtebesi berilmeytin etip, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna 20-baptyng 5) tarmaghyn engizip tastaysyzdar!
Endi osy normanyng shetten oralghan etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn shektep tastaghanyn, onyng Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 21-babyna mýlde qayshy ekenin aityp, Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaevtyng jәne osy normany maqúldaghan Senattyng Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiytetining tóraghasy bolghan Sizding atynyzgha hat jazghanyma jarty jyldan asty.
Mәulen Saghathanúlynyng pәrmenimen Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining jauapty basshylaryn qatystyra otyryp, Senatta jinalys ta ótti.
Sol jinalysta jóndi jauap bermey, jýre tyndadynyz!
Odan qalsa, jeti-segiz mәrte jazghan hatymdy Senat tóraghasyna jetkizbey, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine laqtyra beresiz, laqtyra beresiz!
Tipti, atalghan ministrlikting bergen jauabyn «Sýiindikting su keshpeytin jauaby» dep atap: «Mysaly, Sýiindik Tasemenúly degen azamat otbasymen Qytaydan Almaty oblysy, Rayymbek audany, Qarasaz auyldyq okrugine kóship keldi deyik...», - dep, ózinizdi mysalgha ala otyryp, 20-baptyng 5) tarmaghynyng shetten oralghan etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn shektep tastaghanyn, onyng Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 21-babyna mýlde qayshy ekenin baqayshyghyna deyin taldap berdim!
Keshe (13 qarasha) ol hatymdy da Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine taghy laqtyra saldynyz...
Sýiindik Tasemenúly!
Aytynyzshy, sonda Siz ózi qaydan shyqqan pәleketsiz?!
Bayqaymyn, osy 20-baptyng 5) tarmaghynyng artynda әli sol Timur Qúlybaev túrghan sekildi.
Negizi, Siz jәne Siz basqaryp otyrghan komiytet búl normagha óre týregelip qarsy shyghyp, ótkizbey tastauy kerek qoy.
Joq, Sizder, kerisinshe, búl qarghys atqyr normany qos qoldarynyzdy kóterip, qoldap bere saldynyzdar.
Sizding 1994 jyldan bastap, 2012 jylgha deyin «KazTransOyl» AQ-nyng batys filialynda jauapty qyzmetter atqarghanynyzdy eskersek, demek Siz de Qúlybaevtyng qúlaqkesti adamy boluynyz әbden mýmkin!
Sýiindik Tasemenúly!
Ong qúlaghynyzben estiniz, әri-beriden keyin, sening 20-babynnyng myna 5) tarmaghynnyng men ýshin kók tiyndyq qúny joq!
Ózing de bayqaghan bolarsyn, Sen jәne Sen basqaryp otyrghan Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiyteti búl normany 2023 jylghy sәuirde qabyldap jiberdi. Kýzge qaray shetten oralghan aghayyndarymyz «Qandas» mәrtebesin ala almay shulay bastaghanda, «Tamaranyng taltayyp túryp qabyldatqan zanynyng siqy…» https://abai.kz/post/173984 degen bir maqala jazyp edim, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi zәresi úshyp, «Qandas» mәrtebesin beru erejesine ÓTIRIK «ózgeris» engize qoyyp, «Qandas» mәrtebesin ZANSYZ tarata bastaghan joq pa?!
Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining ol ÓTIRIGI men ZANSYZDYGhYN, jogharyda aittym ghoy, Sýiindik Tasemenúly, ózindi Narynqolgha kóship kelgen aghayyn retinde mysal ete otyryp, eki mәrte dәleldep berdim ghoy!
Sen sol hattarymdy, pysqyryp ta qaramastan, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine laqtyra saldyng ghoy, ei!
Sýiindik Tasemenúly!
On bes jyldan beri deputattarmen sәikesip júmys istep kelemin ghoy, dәl múnday tasbauyrlyqty, úyatsyzdyqty, arsyzdyqty, namyssyzdyqty kórgen emespin!!
Sen atalghan normany ózing basqaryp otyrghan komiytetinmen qabyldadyng ba, endi onyng shetten oralghan etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn shektep tastaghanyn jәne onyng Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 21-babyna mýlde qayshy ekenin JIGITShE moyyndauyng kerek!!
Jogharyda aittym ghoy, taghy qaytalaymyn, sen qabyldaghan 20-babynnyng 5) tarmaghynyng men ýshin kók tiyndyq qúny joq!
Kóriding ghoy, shetten kelgen aghayyndar «Qandas» mәrtebesinsiz qalghan joq! Mening bir aighayymmen qúzyrly ministrlikting ózi ÓTIRIK «ereje» jasap, ZANSYZ berip túrghan son, olar ol mәrtebeni alugha mәjbýr boldy.
Sóitip, Qazaqstan azamattyghyna qol jetkizdi. Áriyne, qatty qinaldy...
Biraq, búl – Qasym-Jomart Toqaevtyn: «Elimizde Zang ýstemdigin nyghaytyp jatyrmyz, yaghny barlyq salada, eng aldymen, Zang ýstemdigin qamtamasyz etu – basty mindet. Búl mәsele boyynsha mening kózqarasym – aiqyn. Múny ózderiniz de jaqsy bilesizder. Qazaqstanda Zang men tәrtip bәrinen biyik túrugha tiyis», - degen ústanymyna mýlde qayshy!
Sender ótirik «ereje» jasap, jalghan jauap berip, oilaryna kelgenderindi istep jatyrsyndar...
Endeshe, Sýiindik Tasemenúly, qoyanbúltaqty dogharyp, sen 20-baptyng 5) tarmaghynyng shetten oralghan etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn shektep tastaghanyn jәne onyng Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 21-babyna mýlde qayshy ekenin SÓZSIZ MOYYNDAUYN kerek!
Sýiindik Tasemenúly!
«Nege?!» deytin shygharsyn!
Negesin aitayyn, tynda!
Parlamentting qos palatasy «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zangha «Ata joly» kartasyn engizip, atalghan kartany alghan etnikalyq qazaqtardyng QÚQYQTARY men MINDETTERIN bekitpey, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevty býkil dýniyejýzining qazaghyna ÓTIRIKShI qyldyndar!
Mәulen Saghathanúlyna rahmet, jaqynda – 14 qazanda mening osy kelensiz mәselege qatysty hatyma jauap berip: «Auyt Múqiybek, Sizding «Ata joly» kartasyna qatysty hatynyzdy qarastyryp, qoldanystaghy zang normalarynda «Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri bekitilmegenin habarlaymyz», - dep, Senat aqyry moyyndady!
Ol az bolghanday, bilesing be, endi sening basshylyghynmen qabyldanghan 20-baptyng 5) tarmaghy Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevty býkil әlemning aldynda taghy ÚYaTQA QALDYRYP otyr!
Sen búl normanyng shetten oralghan etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn shektep tastaghanyn jәne onyng Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 21-babyna mýlde qayshy ekenin bilmeydi emes, óte jaqsy bilesin! Biraq, bútyna jiberip qoyghan bala qúsap, ony moyyndaudan qorqyp, eki kózing baqyrayyp otyrsyn!
Sýiindik Tasemenúly!
Maghan senip qoy! Maghan senbesen, Qazaqstannyng býkil zangerlerin jiyp teksert, arsyzdyqpen moyyndamay otyrghanyng bolmasa, 20-baptyng 5) tarmaghy shetten oralghan etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn shekteydi jәne Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng rezolusiyasymen 1948 jylghy 10 jeltoqsanda qabyldaghan Adam qúqyqtarynyng jalpygha birdey deklarasiyasynyng 13-baby men Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 21-babyna mýlde qayshy!
Sol ýshin, manghystaulyqtardyng abyroyyna daq týsirmey, qolynmen istegen búl qatelikti moynynmen kóter! Shyndyqty JIGITShE moyynda!
Azar bolsa, Senattyng deputattyghynan ketersin. Onda túrghan eshtene joq. Últtyng taghdyry, Preziydentting BÝGINGI BEDELI men ERTENGI TARIHIY orny ýshin bir deputattyng senattan ketkeni – týkke túrghysyz dýniye!
Senatorlyqtan ketsem, kómusiz, molasyz qalam ba dep qoryqpa!
Qayta, jyrtyq abyroyyng artady, Ábish aghamyzdyng aruaghyn riza etesin, Adaylardyng aldynda beting jaryq, enseng biyik bolady...
Eng bastysy, býkil qazaqtyng ruhyn asqaqtatyp túrghan manghystaulyqtardyng abyroyyna daq týsirmeshi, ainalayyn aghatay!
Auyt Múqiybek
Redaksiyadan: Abai.kz erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Maqala avtorynyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi jәne maqalada aty atalghan jekelegen túlghalar jauap beremin dese, portal betinde jariyalaytyn bolamyz!
Abai.kz
