B. Maylin shygharmalarynyng ishinde shoqtyghy biyik tuyndy – Shúghanyng belgisi. Búl – qazaq әdebiyetindegi oqyrmandar yqylysyna bólengen keremet kórkem shygharma. Jazushy tuyndysy әdebiyetshi qauymnyng da, zertteushi ghalymdardyng da nazaryn da erekshe audardy. Biraq osy uaqytqa deyin әngimening basty jәne janama keyipkerlerding prototiypi kim, olardan qanday úrpaq bar, «Shúghanyng belgisi» (molasy nemese beyiti) qay jerde bolghan degen saualdargha túshymdy jauap alynghan joq. Kópshiligimizding biletinimiz – kórkem shygharmada bayandalatyn derekter.

Shygharmanyng bayany boyynsha, Shúgha – Syr boyyn qystaytyn Jappas Esimbek baydyng qyzy. Kóshpeli tirshilik qúrghan qazaqtardyng úzaq túraqtap túratyn qonysy – qystau. Sondyqtan sol zamandarda qazaqtardy qystauyna qaray túrghylyqty jerin belgilegen. Demek, Esimbek – Perovsk uezinin, yaghny Syr boyynyng qazaghy.

Syr boyynyng jappastary Qostanay uezining Bestóbe bolysyn jaz jaylaghan. Qostanay uezinen Torghay, Yrghyz dalasyn Syrgha qaray kesip ótetin jol «Jappas sýrleui» dep atalady. Sýrleu joldyng bir tarmaghy Torghay ózenindegi «Jynghyldy» ótkelinen ótedi. 1885 jyly Shoshaqúly Baytúrsyn sol ótkelde Torghay uezining basshysy polkovnik Yakovlevti soqqygha jyqqan oqighasyna Syrdaghy qystaularyna kóship bara jatqan Perovski uezining auyldyq biy-starshyndary Bayseyit Asaubaev, Omanbay (Umanbay) Belgibaevtar jәne Bestóbe bolysynyng qazaqtary Shona Orazov pen Orambay (Urambay) Sansyzbaevtar kuә bolady. Qostanay uezindegi jappastardyng ýlken bir oqighasy – 1888 jyly Bestóbe bolysynyng (qazirgi Qamysty audany) «Qojakól» degen jerinde Dostiyar Jappas Basyghara datqa bergen úlan-asyr as. Asqa 300 ýy tigilip, 500 qoy soyylady. Oghan Y. Altynsarin qatysyp, bәige jarysynyng tóreshisi bolady (Jappas Basyghara datqanyng asy).

Aghartushy Dostiyar Jappastargha kýieu bolatyn. Onyng әieli Ayghanys – Perovsk qazaghy Dostiyar Jappas Sholaq degen kisining qyzy. Týiemen kire tartqan Sholaq – Torghay mektebining qúrylysyna qajet aghashty uezd әkimshiligining Nauryzym ormanynan tasu tapsyrysyn oryndaghan kisi.

Ángimede Jappas Esimbek bolystyqqa talasqan Bektemir degen kisining naghashysy bolghandyqtan, tuystyq jaqyndyq negizinde Ayat ózenining boyyna jaz jaylap jýrgendigi aitylady. Ayattyng boyy – Dәmbar bolysynyng jeri. Dәmbar ózen atauynan tuyndaghan. Onyng maghynasy «Dәmibar», yaghny taza túshy emes degendi bildiredi. Sóz tirkesinen atau sózge ainalghan túlghasy – Dәmdi. Qostanay oblysynyng Nauryzym audanynda Dәmdi ózeni bar. (Qostanay ónirining tarihy jer-su ataulary turaly birer sóz).

Dәmbardy negizinen qypshaq rulary jaylaghan. Shygharmada bolystyng esimi – Qúrman, ruy – qypshaq. Esimbekte tórt úl bolady. Shúgha – solardyng arasynda búlang ósken jalghyz qyz. Tórt úldyng ýsheui ýilengen. Ýilengenderding kishisi – Ybyray, әieli – Zәikýl. Ol – Tama Qarjaudyng qyzy. Mine, Ayat boyyn jaz ailap jýrgen Esimbek baydyng әuleti turaly shygharma arqyly bar biletinimiz – osy.

Shyndyghyn aituymyz kerek, «Shúghanyng belgisi» syndy shedevr (ataqty jazushy Ghabit Mýsirepov te osy sózding qazaqsha audarmasyn taba almaghan) shygharma turaly avtordyng bayanynan asyp kete almaghanymyz óte ókinishti!  Eng bolmasa, bizding biluimizshe, tragediyalyq oqighanyng ótken jeri, «Shúghanyng belgisi», yaghny beyiti qayda bolghanyn boljammen anyqtau әreketi, oghan belgi soghu qareketi de jýzege aspaghan. Múny anyqtau joly asa qiyn emes edi, sebebi shygharmanyng kirispe bóliginde belgining qay jerde ornalasqanyn sipattaytyn derek bar. Sony basshylyqqa ala otyryp oqighanyng shamamen bolghan nemese shygharma jazylghan kezendegi eski kartalardy, toponimikalyq mazmún bar jazba derekterdi zerdeley kele, beyitting qay jerde bolghanyn jobalap anyqtaugha bolar edi dep esepteymiz.

Ángime sujeti jolserikting avtorgha «Shúghanyng belgisi» degen ne nәrse ekenin anyqtaudan bastalady:

- «Shúghanyng belgisi» degeniniz ne nәrse, tau ma, - dedim.

- Joq, әsheyin, bir obashyq, - dedi. Keyin qalyp bara jatqan song taghy tebinip qatarlasyp:

- Shúghanyng belgisin siz bilmeytin shygharsyz-au, - dedi.

- Men qaydan bileyin, búl jaqqa birinshi keluim, - dedim.

- Bilmessiz... sizder jassyzdar ghoy, - dedi. Maghan qaraghanda ózi nedәuir kópti kórgen ýlken adam bolyp kóterilip qoydy.

- Siz bilmeytin shygharsyz, jassyz ghoy. Uaqytynda Shúghanyng әngimesin búl ólkening balasyna sheyin bilip bolyp edi...oy, shirkin, ózi de Shúgha dese Shúgha edi-au, - dedi.

Keyipkerding «Shúghanyng әngimesin búl ólkening balasyna sheyin bilip bolyp edi» degen sózine nazar audarsaq, kezinde oqighanyng sol ónirge keng taraghandyghyn bayqaymyz. Búl – bir.

Ekinshiden, avtorgha tragediyalyq oqigha da jәne «Shúghanyng belgisi» degen maghyna «mola, beyit» degen úghymda tanys emes. Shyndyghynda, qazaqtar qaytqan kisi jerlengen qabirge soghylghan qúrylysty «beyit, oba, mola, mazar nemese kesene» dep ataydy.

Ýshinshiden, avtor Shúghanyng oqighasy bolghan kezde óte jas bolghan jәne ol búl jerding adamy emes. B.Maylin Dәmbar bolysynyng №8 aulynda dýniyege kelgen. Demek, Shúghanyng oqighasy bolystyng basqa bir auylynda oryn alghan.

Tórtinshiden, Shúghanyng oqighasy avtordyng bala kýnderinde oryn alghan. Shygharma jazylghan uaqytta jazushy jiyrma bir jasta. 1915 jyldan 10-15 jyldy shegersek, HH ghasyrdyng bas kezine tirelemiz. Búl kezendi sol oqighanyng bolghan uaqyty dep baghamdaugha bolady.

Eski kartalardy zerdeley kele ghashyqtyq sezimining qúsalyq dertinen qaytys bolghan Shúghanyng beyiti shygharmanyng sipattauy boyynsha qay jerde boluy mýmkin desek, ony anyqtaugha kómektesetin faktologiyalyq derek kózi retinde patsha zamanynda dayyndalyp, 1918 jyly jariyalanghan Qostanay uezining kartasyn ataugha bolady.

Shygharmada avtor jolserigimen birge «qúbylagha», yaghny batysqa qaray jolaushylap bara jatady. Auyldan 10-15 shaqyrymday úzap shyghyp ketken. Jol serikting aty shaban bolghandyqtan, avtor ozyp ketip, jol baghytynan auytqyp ketip otyrady. Sondyqtan jolserik barar baghytty jóndeu ýshin: «Mynau aldymyzdaghy ýlken kól «Qamysaqty» ghoy: osynyng sol jaghyn ala jýrip ana shanyrqay kóringen obanyng belesinen tura assaq, aldymyzdan bir kishkene sýrleu keledi. Sol sýrleumen baryp «Shúghanyng belgisinen» qara joldy qiyp alamyz», - deydi. Avtordyng «Shúghanyng belgisi» degenge tanyrqap, eleng ete qalatyn túsy – osy.

Jolaushylardyng shyqqan jeri – Erekeng auyly: «Býgingi shyqqan auylynyzdy «Ereken» auyly deydi. Sodan ary qaray ózenning boyy jalpaghynan el. Bir atanyng balasy jýz elu-eki jýz ýiler bar. Qys qystaulary basqa bolghanmen, jaz kóbine birigip otyrady. Mynau aldymyzda kóringen «Qamysaqty» deytin kólimiz. Osynyng manayy jybyrlaghan shúqyryndy tomar. Avgustan bastap osynyng basy elmen tolady. Ár tomargha tórt-bes ýiden qonyp bólek-bólek otyrghandary».

Jolserikke atalghan jaylau bala kezinen tanys jәne ony Syrdyng jappastary da jaylaghan. Shúghanyng oqighasyna deyin jaylau «Targhyl ógiz soyghan» delinse, keyin «Shúghanyng belgisi» dep atalyp ketken. Jaylau ýlken kólding manyna ornalasqan: «Bala kýnimizde anau kóringen tóbening basynda talay asyq oinap edik... ol da bir dәuren... iya... búl auyldyng kýzge qaray qonatyn jeri, jazghytúrghy avgusqa deyin otyratyn jaylauymyz, búl kýnde «Shúghanyng belgisi» atandy, búryn «Targhyl ógiz soyghan» deushi edik. Ýlken kól, manayy tolghan shorqyndy su...ol uaqytta jerding berekesi qanday?!». Ózimizding el qanshama... onyng ýstine tu Syrdan kelip jappastar da qonady... keyingi kezde ghana jappas keluin qoydy ghoy».

Endi osy auzysha saytylghan geografiyalyq sipattamany kartadan izdep kórelik. Ol ýshin Ayat ózenining boyy belgilengen karta dereginen bólip alynghan myna bir keskindemege nazar audarayyq (1 suret):

1 suret. Ayat ózenining sol jaq jaghalauy, Dәmbar bolysynyng jeri

Bizdinshe, keskindemedegi qyzyl shenbermen qorshalghan aumaqtaghy jerding kórinisteri, belgilengen jer-su ataulary әngimede aitylatyn geografiyalyq sipattamagha jaqyn. Múnda birneshe kól ornalasqany kórinedi jәne onyng janynan shyghystan batysqa qaray sozylghan qara jol ótedi, sonymen qatar, eng bastysy, beyit bar. Biraq ol «Qyz molasy» dep atalady.

«Qyz molasynyn» manynda Qaratomar, Qaraqogha jәne Tottabay atty kólder ornalasqan. Jazushynyng «shúqyryndy tomar» dep otyrghany kartadaghy atalghan kólder bolsa kerek, al «Erekeng auly» dep otyrghany Irsary (Ersary) qystauy, «Ýlken kól» dep otyrghany Tottabay kóli bolar dep oilaymyz (Surette kólder – kók dóngelek, qara jol – qara týsti iyrek syzyq, qystau – qyzyl júldyzshamen belgilenip, naqtylanghan).

Shygharmadaghy «Qarymsaqty» gidroniymi Sherbin ekspedisiyasynyng Dәmbar bolysyndaghy qazaq auyldaryn sipattaghan jazbalarynda da úshyrasady. Onda bylay delingen: «Dambarskaya volosti: Gruppa 1—6, III, № 3. Prizimovochnoy territoriey polizuytsya soobsha. Pa kuzeu u kajdago aula svoy kolodsy, polizuytsya zdѣsi pastbiyshem soobsha, no try gruppy (1-3, 4 y 5-6) stoyat otdѣlino, kajdaya pobliyje k svoim pashnyam. Pokosy, raspolojennye po Ayatu, razdѣleny podvorno; pokosy na Djambas-kulѣ y na Tatimbay dѣlyat ejegodno mejdu aulami, a vnutry ih mejdu otdѣlinymy hozyaystvami. Pashny raspolojeny na urochishah Kara-tomar, Kamysak y Kara-goga. Poryadok polizovaniya vsѣmy ugodiyamy ustanovlen 50—60 lѣt tomu nazad».

Bir qyzyghy, 1898 jyly jazylghan jazba derek biz sóz etip otyrghan 1918 jylghy kartadaghy Qaraqogha, Qaratomar, Tottabay kólderin (Sherbinde Tatimbay kóli) qaytalaydy. Sherbin ekspedisiyasynyng materialdarynda Dәmbar bolysyndaghy qazaq auyldarynyng jaylauy qatarynda «Qyz molasy» (Qyzyl molasy) da kezdesedi (2 suret).

2 suret. Sherbin ekspedisiyasynyng materialdaryndaghy «Qyz molasy» toponiymi

Demek, «Shúghanyng belgisi» jaylauy tragediyalyq oqigha oryn alghangha deyin «Qyz molasy» dep atalghan syndy. Avtor ony «Targhyl ógiz soyghan jaylauy» dep jazady. Songhy ataudy biz atalghan ekspedisiya materialdarynan  kezdestire almadyq.

Endigi kezekte qazaq arasynda «Qyz molasy» dep nege airyqsha aishyqtaghan degen mәselege toqtalayyq. Sebebi qaytqan kisi er adam, әiel balasy da, bala da, shal da boluy ómirding zany emes pe! Biraq solardyng ishinen tek «Qyz molasy» (siyrek bolsa da «Kempir molasy») dep degen aishyq jii kezdesedi. Aytpaqshy, salystyrmaly kóriniske M.Serәlinning «Gýlqashima» poemasynyng mazmúynyn keltiruge bolady. Onda Dostiyar (Jappas?) Medetbay degen kisining Gýlqashima degen qyzyna Ýngit (jappastardyng bir atasy) Tileuberdining aqyn balasy Baymúhammet ghashyq bolyp, sýigenine qoly jetpegen son, ózine-ózi qol júmsap óledi. Beyiti Tobyl boyyndaghy qorymgha qoyylady. Biraq ol beyit «Jigit molasy» dep atalmaghan. Oqigha, avtordyng jazuynsha, 1894 jyldyng kýz aiynda oryn alghan.

Sóz orayy kelgende, bizder zerdelegen kartada ekinshi bir «Qyz molasy» toponiymi kezdesedi. Ol «Orta Dәmbar» tauynyng túsyndaghy Tobyl ózenining ong jaq jaghalauynda ornalasqan (3 suret). Búl mola Tobyl ózeni arnasynyng sozyla jazylghan keskin-kelbetine qaraghanda, qazirgi Liskakovsk qalasynyng ónirinde bolghan dep boljaymyz.

3 suret. Tobyl ózenining ong jaghalauyndaghy «Qyz molasy»

El arasynda «Qyz molasy» dep aishyqtau patriarhaldy qoghamdaghy әiel taghdyrda erekshe oryn alghan, әsirese, tragediyalyq sipattaghy oqighalardyng janghyryghynan tuyndaghan dep esepteymiz. Sebebi múnday kórinis tek qazaq júrtynda ghana emes, ózge halyqtardyng anyzdarynda bar. Búghan salystyrma mysal retinde Týrkiyanyng Stambúldaghy jәne Azerbayjannyng Baku qalasyndaghy ataqty «Qyz múnarasy» atty tarihy eskertkishterge qatysty aitylatyn anyzdardy ataugha bolady. Onda sýigen ghashyghyna qosyla almaghan súlu qyzdyng tragediyalyq ayanyshty taghdyry bayandalady.

«Shúghanyng belgisi», halyq arasyna «Qyz molasy» degen aishyqpen ornyqqan oba - tragediyamen ayaqtalghan ghashyqtyq sezimnin, mahabbatyng rәmizi. Sәulet óneri damyghan Stambúl men Baku de ol – «Qyz múnarasy», qazaq dalasynda – «Qyz molasy».

Patshalyq Resey kezeninde dayyndalghan kartany bizder býgingi Ayat ózenining Googl kartadaghy keskin-kelbetimen salystyryp, ózen arnasynyng iyir-shiyryn, búrylystaryn baghyt-baghdargha ala otyryp, búrynghy qazaq qystaularynyng ornyn qara týsti nýktemen, al atauyn qyzyl týspen aishyqtap belgilegen edik (4 suret).

4 suret. Ayat ózenining býgingi Googl kartadaghy kesikin-kelbeti

Sonda «Shúghanyng belgisi» povesinde aitylatyn «Erekeng auyly» (Ersary-Irsary) qazirgi Maylin audanynyng ortalyghy ornalasqan iyir-qoynaudyng joghary jaghynda, Resey shekarasyna qaray baghyt alatyn jaqta ornalasqanyn bayqadyq. Al audannyng ortalyghy Ayat kentining ornalasqan jerinde «Izbay (Izbay) qystauy» bolghandyghyn kóremiz. «Izbaydan» Qostanay qalasyna qaray R-279 tasjolymen shyqqanda, Krasnoseliskiy auylynyng manynda «Kójebay (Kujebay) qystauy» ornalasqan bolyp shyghady.

Múnday salystyrulardy Ayat ózenining boyymen týgel jasap shyghyp, tarihy jer-su ataularynyng biraz qataryn tabugha bolady. Mysaly, songhy jyldary Maylin audanyndaghy búrynghy Elizavetinka auyly «Bayshuaq» degen tarihy atauyn aldy. Búl jer atalghan kartada «Bayshuaq say» dep atalady (5 suret). Estuimizshe auyldyng tarihy atauyn qalpyna keltiruge sol auyldyng túrghyny Qadyrúly Jaqsylyq degen aghamyz kisi kóp enbek siniripti. Ózi halyq medisinasymen ainalysady eken. Barmaghy bal synyqshy. Dauyldatpay, dabyrlatpay ýlken is tyndyrghan. Ýlgi alarlyq kórinis!

5 suret. Ayattyng Tobylgha qúyar saghasyndaghy «Bayshuaq say» qonysy

Endigi bir saualdardyng bir parasy maylintanudaghy ózekti mәselelerge qatysty. Shúghanyng tragediyalyq oqighasy óz zamanynda sol «ólkening balasyna sheyin bilgen» bolsa, ol oqighagha qatysy bar kisilerding keyingi tarihy qayda joghalyp ketti? Tarihy túrghydan qaraghanda, ol dәuir bizding zamanymyzdan alys emes, jaqyn kezeng ghoy.

«Shúghanyng belgisi» alghash ret 1915 jyly Ghaliya medresesining shәkirtteri shygharyp túrghan «Sadaq» qoljazba jurnalynda jariyalanyp, kenestik dәuirde baspa betinen dýrkin-dýrkin jariyalanghany belgili. Búl orayda, qoljazba jurnaldaghy «Shúghanyng belgisin» týpnúsqadan zertteu de manyzdy. Sebebi keyingi tústarda jazushy oghan týzetuler men ózgerister engizui әbden mýmkin. Bәlkim, týpnúsqada tragediyalyq oqigha oryn alghan jerding toponimderi basqasha boldy ma eken, kim bilsin?!

Syr elindegi jappastardyng patshalyq zamandaghy qystau-qonystaryn zerttep jýrgen ghalymdar Esimbek degen kisining qystauyn biledi me eken? 1897 jyly Qostanay uezine jýrgizilgen Sherbina ekspedisiyasynda jappastardyng Syr boyyndaghy qonystary retinde «Kentýbek», «Shaghan», «Sarskoe» degen bolystarynyng aty  atalady.

Bizding jas student shaghymyzda әkemiz Ahmet Ábsadyqúly (1937 j. tughan) Qyzylordanyng Bóribay-Birqazan manynan B.Maylinnyng «Shúghanyng belgisi» shygharmasyndaghy «Esimbekting qystauy» bolghan dep bir qonystardy aitushy edi. Songhy jyldary qayta súrasam, esimde joq deydi. Býginde 88 jasqa qaraghan kisining úmytyp qaluy әbden mýmkin. Sondyqtan biz ýshin búl ekiúshty derek bolyp túr.

Esimbekting tórt úlynan tughan úrpaqtar bar ma? Bar bolsa, Syr boyynda ma, әlde Qostanay ónirinde me? Jappastardyng shejiresinde Esimbek degen kisi kezdese me?

Dәmbar bolysynda qypshaq Qúrman atty bolys boldy ma? Bolsa qay jyldary biylik qyldy?

Basty keyipkerding biri «uchiyteli» Ábdirahman – Qazaqbay degen kisining balasy. Qazaqbaydan basqa úrpaq bar ma? Ábdirahman esimdi múghalim boldy ma? Ol zamanda múghalim kәsibimen ainalysqandar óte az boldy ghoy? Zertteushiler B.Maylinnyng bala kýninde sauatyn ashqan múghalim Ábdirahman degen kisi edi deydi. Onyng shygharmadaghy keyipkerge qatysy bar ma?

Qazaqbay balasy Ábdirahmannyng Aynabay qyzy Kýlzipany alghanyn qoshtaydy. Aynabaydyng ruy – kerey. Kereylerding shejiresinde Aynabay degen kisi kezdese me?

Avtordyng jolserigi Esimbek auylyna óz aghayyny Berkimbay arqyly jaqyn bolghan. Esimbek bay Berkimbaygha naghashy bolyp keledi. Bolystyqqa talasqan Berkimbay qypshaq bolsa kerek. Búdan kimning qanday habary bar?

Bizder, búl týiitkildi mәselege óz tarapymyzdan nazar audaryp, 1897 jyly Qostanay uezindegi qazaqtardyng qystauy men jaylauyn týgendegen statist Sherbin jýrgizgen ekspedisiya materialdarynan auyl aqsaqaldarynyng aty-jóni, qystauy, jaylauy turaly mәlimetterdi sýzip shyqtyq. Biraq odan shygharmada aty atalatyn kisilerding birde-birin kezdestire almadyq.

Týiindey kelgende, «Shúghanyng belgisi» povesindegi keyipkerlerding ómiri, olardyng keyingi taghdaryn múqiyat zerdeley týsu – qazaq әdebiyettanu ghylymyna da, ólketanushylyq izdenisterge de asa qajetti әri qyzyqty derekterge jeteleytin qaraketterding biri dep esepteymiz. «Shúghanyng belgisin – Qyz molasynyn» ornyn belgilep, ony zamanauy ýlgide  qayta janghyrtu da manyzdy shara.

Almasbek Ábsadyq,

filologiya ghylymdarynyng doktory, Qostanay qalasy

Abai.kz