Ózbekstannyng qazirgi әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyna qysqasha saraptama

1. Kirispe retinde

Búl qysqa saraptamalyq maqalany jazugha meni mynaday jaghdaylar iytermeledi: biz – qazaqtar óz memleketimizding qazirgi damu tendensiyasyn, onyng qay baghytqa bara jatqanyn tolyq bilmeymiz dep aitugha bolady. Álemdik damu túrghysynan bizding halyq AQSh‑tyn, Reseydin, Qytaydyn, Eurodaqtyng damu tendensiyasyn әldeqayda jaqsy biledi. Biz osy elder arasyndaghy sayasi‑ekonomikalyq jaghdaylardy baghalau arqyly onyng Qazaqstangha tiygizer әseri turaly aitamyz da, ózimizding potensialdy mýmkindigimizden meylinshe habarsyz bolugha tyrysamyz... Yaghni, bizding sanamyzda osy kýnge deyin «Kórshining anausy jaqsy, mynausy jaqsy – sodan ýlgi alayyq», «Anau‑mynaudan saq bolayyq», «Qay elderde sapaly bilim alugha bolar eken?» degen jәne t.t. súraqtardy kóp qoyamyz da, «Ózimizding qoldan ne keledi?» degen óte manyzdy taghdyrmәndi súraqtardy qongha qauqarsyzbyz...

Sondyqtan, býgin biz ózimizben etene jaqyn kórshi, әri, týbi bir tuys Ózbek halqynyng jaghdayyna bir sholu jasap kóreyik dep sheshtik. Sebebi, qazir búl el Ortalyq Aziyadaghy ózining damu qarqyny jaghynan kóshbasshylyq dengeyge satylap kóterilip kele jatuymen, әlemdik transúlttyq biznes ókilderin ózine tartuymen tanymyal bola bastaghan el qataryna qosyldy.

Áriyne, biz mәseleni memleket damuynyng basty faktory sanalatyn demografiyadan bastaymyz:

2. Ózbekstandyq demografiyalyq ósuining sebepteri

Ózbekstan halqynyng sany shamamen 36 million adamnan asady (2024 jylgha qaray). Songhy jyldary búl kórsetkish jylyna shamamen 1,5%-gha ósip keledi. Demografiyalyq ósuding basty sebepteri:

• Joghary tuu dengeyi: Auyldyq jerlerde otbasy mәdeniyeti dәstýrli sipatta bolyp, kóp balaly otbasylar jii kezdesedi. Búl erekshelik Ózbekstanda «dәstýrli últtyq qúndylyq» dengeyine kóterilgen. Óitkeni, tәuelsizdikting bastapqy kezinde Ózbekstan óz auyldaryn qiratpay, aman‑esen saqtap qalghan bolatyn. Al, auyl – ýnemi de «artyq júmys qolyn» talap etushi demografiyalyq orta ekeni belgili: onda әrbir bala potensiyaldy týrde «otbasylyq sharuashylyqqa qol bolatyn bala» sanalady. Sondyqtan, ózbek auyldarynda kóp balaly otbasy bolu – erekshe statusqa iye. Odan ózge, ózbek halqy 2000 j. basynda ózining Últtyq dәstýri men bolmysyn saqtau ýshin irgeli qadamdargha deyin baryp, ózining ejelgi «otbasylyq qúndylyqtaryn» qorghay aldy. Sonyng ishinde ózbek halqyna tәn ata‑әje, ata‑ana, ýlken‑kishi, agha‑ini, әkpe‑sinli siyaqty qúndylyqtar qoghamda sheshushi faktorlargha ie bolyp qala berdi. Ózbekter ekonomikalyq qiynshylyqtargha baylanysty shet elderge kóp attanyp jatsa da, óz otbasylaryndaghy bala sanyn azaytpady.
• Medisinanyng jaqsaruy: Densaulyq saqtau salasynyng damuy men bala ólimining azangy. Búl prosess elding kýizelisti jaghdayyna qaramastan, óz damuyn toqtatpady. Mәselen, qazirgi kezde kóptegen nauqastar alystan bolsa da Ózbekstan medisinasyna em izdep kelui – jii kezdesetin qúbylysqa ainaluda.
• Migrasiyanyng ishki faktory: Auyl túrghyndarynyng qalagha kóshui.
  • Qala túrghyndary: Qazirgi tanda halqynyng 50%-dan astamy qalalarda túrady. Búl kórsetkish urbanizasiya dengeyining artuyn kórsetedi.
  • Auyl túrghyndary: Auyldyq jerlerde әli de halyqtyng ýlken bóligi enbekpen qamtylghan, әsirese auyl sharuashylyghynda.

         Mine, osy faktorlardyng jiyntyq nәtiyjesi Ózbek halqynyng demografiyalyq ósuining negizgi sebepterine ainaldy desek – kóp qatelespeymiz

3. Jalpy Ishki Ónimning ósu qarqyny

Ózbekstannyng JIÓ-si songhy bes jylda túraqty týrde 5-7% aralyghynda ósude. Ekonomikasynyng ósui kelesi faktorlargha baylanysty:

• Infraqúrylymdyq jobalargha jәne ónerkәsipke investisiyalar;
• Tau-ken, auyl sharuashylyghy, jәne qyzmet kórsetu salalarynyng qarqyndy damuy;
• Sheteldik investisiyalardy tartu ýshin biznes ahualdy jaqsartu.

Búl jerde biz  «biznestegi memleketting róli» taqyrybynan ainalyp óte almaymyz.

Ózbekstanda biznes salasynda memleket sheshushi ról atqarady. Preziydent Shavkat Mirziyyoevting reformalarynan keyin memleket jeke sektorgha kóp mýmkindik berudi qolgha aldy:

• Kóptegen memlekettik kәsiporyndar jekeshelendirilude;
• Biznesti tirkeu jenildetildi, salyqtar qysqartyldy;
• Alayda, keybir strategiyalyq salalar (energetika, tau-ken óndirisi) әli de memleketting baqylauynda.

Bayqasanyzdar, ózbek halqy ózining otyryqshylyq ómirinde tarihy túrghyda qalyptasqan iskerlik jәne saudagha beyimdiligin tәuelsizdik kezinde de tiyimdi qoldana alghandyghyn kóremiz. Mәselen, Qazaqstan osy jyldary ózining strategiyalyq ekonomikalyq salalaryn tolyq shet eldik transúlttyq kompaniyalargha, korrupsiyamen baylanysqan «kýmәndi biznesmenderge» berip qoydy. Ózi mol qazyna baylyqtyng ýstinde otyrsa da, halqynyng túrmys jaghdayyn onalta almady. Auyldy da shashyratyp jiberdi. Yaghni, bizde 1993 j. britandyq ekonomist‑geograf Richard Auty ghylymy ainalymgha engizgen «qazba baylyq qarghysy» atty «gollandyq sindrom» anyq kórinis tapty... Al, ózbek halqy ózining qazba baylyghyn qanshama qinalyp jatsa da – bolashaq úrpaq ýshin dep saqtay aldy. Endi olar onyng jemisin kóre bastady...

4. Songhy bes jylda ashylghan óndirister

Ózbekstanda týrli óndirister ashyldy, әsirese eksporttyq әleuetti arttyrugha baghyttalghan salalarda:

• Avtomobili óndirisi: GM Uzbekistan jәne Hyundai zauyttary keneytildi.
• Tekstili ónerkәsibi: Maqta ónimderin qayta óndeu boyynsha zauyttar ashyldy.
• Himiya jәne farmasevtika: Zamanauy dәri-dәrmek shygharatyn zauyttar iske qosyldy.
• Energetika: Kýn jәne jel elektr stansiyalary qúryldy.

Odan ózge, qazirgi Ózbekstan kóptegen tauar týrleri boyynsha «ózin ózi qamtamasyz etushi» elder qataryna qosylugha jaqyndap keledi. Búl onyng ekonomikalyq jәne basqa qauipsizdigin nyghayta týsedi. Onyng ýstine, Ózbekstan ózderi senim bildirmegen kóptegen «odaqtargha» qosyludan der kezinde bas tartqan el. Sonyng biri ‑ EAES desek bolady. Búl onyng syrtqy jәne ishki ekonomikalyq qatynastarda derbes әri tәuelsiz, ózining memlekettik mýddesine sәikes sheshimder qabyldauyna kóp septigin tiygizude

5. Ekonomikanyng basymdyq baghyttary

Ózbekstan ekonomikanyng myna salalaryna basymdyq beredi:

• Agroónerkәsip: Tamaq óndirisi men maqta eksporty.
• Energetika: Gaz, múnay jәne janartylatyn energiya kózderi.
• Infraqúrylym: Jana kólik dәlizderi men logistikalyq ortalyqtardy qúru.
• Turizm: Mәdeny múralardy paydalanu arqyly turizmdi damytu.

Turizm – Ózbekstan ýshin asa manyzdy tabys kózine ainaluda. Oghan onyng mýmkindikteri de mol – ejelden qala qúrylysy búl elde jaqsy damyghan. Sondyqtan, onda tarihy eskertkishter kóp saqtalghan. Al, ózbekter bolsa, ony «turistik anklavtargha» ainaldyrudyng sheberi: aspazdyghy, qol óner sheberligi, jyly sózi, saudagha beyimdigi, enbekqorlyghy, «tabysty tiynnan qúraytyn» ýnemshildigi... – osynyng bәri turizmge onynan qyzmet etip jatyr...

6. Syrtqy qaryz mólsheri

Ózbekstannyng syrtqy qaryzy shamamen 30 milliard AQSh dollaryna jetken. Búl elding JIÓ-ning 35%-na ten, yaghny basqarugha bolatyn dengeyde. Qaryz negizinen infraqúrylymdyq jobalar men óndiristerdi damytugha júmsaluda.

Mine,  Orta Aziyadaghy halqynyng sany jaghynan eng ýlken memleketting syrtqy qaryzy jaghynan tómengi orynda túruynyng ózi – ýlken jetistik. Sebebi, «syrtqy qaryz» degenimiz tek «aynalymdaghy aqsha» ghana emes, ol – eng aldymen, memleketting әrbir azamatynyn, onyng biyligining óz halqyna jәne óz memleketine degen jauapkershiligining kórinisi. Búl jaghynan ózbek tuys bizden әldeqayda ozyq túr dep moyyndayyq...

7. Syrttan keletin qauip

Ózbekstangha syrttan keletin negizgi qauipter:

• Geosayasy túraqsyzdyq: Aughanstandaghy jaghday men aimaqtaghy ekstremizm qaupi.
• Klimattyq ózgerister: Sudy azaytu mәselesi jәne Aral tenizining ekologiyalyq daghdarysy.
• Ekonomikalyq tәueldilik: Resey men Qytaygha eksportqa tәueldilik.

Sonyng ishinde, Ózbekstan ýshin «klimattyq ózgerister» asa qauipti. Búl halyqtyng ózge eki qauipti enseruge shamasy men qabileti jetedi. Alayda, әlemdik ózgerispen baylanysty klimattyq ózgeristerge ol jeke dara qarsy shyghugha shamasy kelmeydi. (Oghan kim qarsy shygha alady?).

8. Ózbek migranttary qay elderge ketip jatyr?

Ózbekstan azamattary negizinen júmys izdeu maqsatynda:

• Reseyge: Eng iri migrasiyalyq aghyn osy elge baghyttalghan;
• Qazaqstangha: Qúrylys pen auyl sharuashylyghynda júmys isteu ýshin;
• Ontýstik Koreya men Týrkiyagha: Qyzmet kórsetu jәne ónerkәsip salalarynda júmys isteydi.

Qazir Resey‑Ukraina soghysyna baylanysty kóptegen ózbek azamattary AQSh, Euroodaq elderin «migrasiyalyq iygeruge» ózderine jol ashyp jatyr dese bolady. Sonymen, birge turistik Tayland, Vietnam elderinde de alghashqy «ózbek shayhanalary» boy kótere bastady. Al, Qazaqstanda ol ýirenshikti, kýndelikti tamaqtanatyn oryn.

9. Bilim beru sapasy

Ózbekstan bilim beru jýiesin reformalauda:

• Songhy jyldary jana uniyversiytetter men sheteldik oqu oryndarynyng filialdary ashyldy (mysaly, Resey jәne Koreya uniyversiytetteri).
• Alayda, auyldyq jerlerde bilim beru sapasy qalalarmen salystyrghanda әli de tómen.
• Memleket STEM (ghylym, tehnologiya, injeneriya jәne matematika) salalaryna erekshe kónil bólude.

Áriyne, Ózbestan bilim beru jaghynan belgili bir sapalyq dengeyge jetu ýshin әli úzaq jyldar enbek etuleri kerek. Biraq, óndiristing qarqyndy damuy – búl elde «bilimdi serpindi damytugha» óris ashady dep sanau kerek. Kýrdeli tehnologiya kóptep engen sayyn, múndaghy bilim sapasy soghan ýzdiksiz úmtylatyn bolady. Endeshe, ol jaghynan da Ózbekstan ózin túraqty damu mýmkindikterine jol ashady dep sanasa bolady..

10. Ózbek halqynyng qazaqtargha kózqarasy

Ózbek halqynyng qazaqtargha kózqarasy negizinen dostyq jәne bauyrlas halyq retinde sipattalady. Tarihy baylanystar, mәdeniyet jәne ekonomikalyq yntymaqtastyq ózara týsinistik pen jaqyndyqty nyghaytyp keledi. Qazaqstan Ózbekstannyng negizgi sauda seriktesterining biri. Eki el arasyndaghy mәdeny jәne ekonomikalyq qarym-qatynastar jyl sayyn artyp otyr.

Mine, qysqasha sholu ayaqtaldy. Sabaq alar jeri bolsa, ózderiniz saralay jatarsyzdar...

Ábdirashit Bәkirúly, filosof

Abai.kz