Stiv Rozenberg, VVS-ding Reseydegi tilshisi:

1999 jylghy Jana jyldy eshqashan úmytpaymyn.

Ol kezde men VVS-ding Mәskeudegi kensesinde produser bolyp júmys isteytinmin. Kenetten tosyn janalyq shyqty: Resey preziydenti Boris Elisin otstavkagha ketti.

Búl janalyq barlyghyn, sonyng ishinde Mәskeudegi britandyq baspasóz korpusyn da tang qaldyrdy. Biraq jana jyl týni kensede eshkim bolghan joq. Maghan BBC ýshin alghashqy reportajymdy jazyp, taratugha tura keldi.

«Elisin ylghy preziydenttik merzimimdi ayaghyna jetkizemin dep aitatyn, biraq býgin ol orystargha óz oiyn ózgertkenin mәlimdedi», - dep bastaldy mening jazbam.

Búl mening jurnalist retindegi júmysymnyng basy ghana emes, Putinning de Reseyding basshysy retindegi mansabynyng basy edi.

Óitkeni, Resey Konstitusiyasy boyynsha Elisin otstavkagha ketkennen keyin sol kezdegi premier-ministr Putin preziydentting mindetin atqarushy boldy. Ýsh aidan keyin ol saylauda jeniske jetti. Kremliden ketip bara jatqanda Elisin Putinge: «Orysyna qamqor bol» dep, Reseydi amanattady.

Reseyding Ukrainadaghy soghysy tórtinshi jylgha jaqyndaghan sayyn, men Elisinning qoshtasqandaghy sózin jii eske alatyn boldym.

Sebebi, Putinning Ukrainagha jappay basyp kiruining auyr zardaptary boldy.

Aldymen Ukrainagha kelsek, onda qalalar jappay qirandyghy ainaldy, túrghyndary qúrban boldy. Aumaqtyng 20%-gha juyghy okkupasiyalanyp, 10 million azamat bosyp ketti. Áriyne Resey ýshin de zardaby birdey auyr boldy.

Men Putindi ol biylik jýrgizgen 25 jyldan beri jazyp kelemin.

1999 jyldyng 31 jeltoqsanynda «Reseyding jana basshysy shiyrek ghasyr ótse de biylikte bolady, Ukrainagha basqynshylyq soghys ashyp, Batysqa qarsy túrady?» dep kim oilaghan.

Putin 2022 jyly atalmysh «arnayy әskery operasiyasyn» bastaghaly beri Resey úrys dalasynda ýlken shyghyngha úshyrady. Meni «Kezinde Elisin múragerlikke basqa bireudi tandasa, tarih aghymy týbegeyli basqasha bolar ma edi?» degen súraq jii mazalaydy. Áriyne, búl súraq ghylymy túrghydan zerdeleudi qajet etedi. Dese de tarih kezdeysoqtyq pen yqtimaldyqqa toly.

Biraq men songhy jiyrma bes jylda úqsamaghan Putindi kórdim dep senimdi týrde aita alamyn. Jәne búlay sezinetin jalghyz men emespin.

Ótken jyly NATO-nyng búrynghy basshysy Lord Robertson maghan:

«Men kórgen Putin mәmileger edi. Menimen «NATO-Resey kenesin» qúru turaly kelisimge keldi. Ol kezdegi Putin qazirgi óktemshil Putinge mýldi úqsamaytyn», – dedi. Ol taghy da: «2002 jyly mamyrda mening janymda túryp, Ukraina egemendi, tәuelsiz memleket, ol óz qauipsizdigi turaly sheshim qabyldaydy dep aitqan adam, qazir Ukrainany «memleket emes» dep otyr. Mening oiymsha, Putinning ishki bayyptylyghyn óz eline degen óte kýshti ambisiyasy jenip ketedi. Kezinde kenes odaghy  әlemdegi ekinshi superderjava bolyp sanaldy. Resey endi qaytyp múnday mәlimdeme jasay almaydy. Osy fakt Putinning óz-ózin joghaltuyna úryndarady», – dedi.

Týsinikti etip aitqanda Putinning «Reseydi qaytadan úly etu» armany (kóptegen azamattardyng Mәskeuding «qyrghiy-qabaq soghystaghy» sәtsizdigin aiyptauyn óteu ýshin) Reseydi kórshilerimen, Batyspen teke tireske alyp keldi.

Alayda Kremli múny basqasha týsindiredi.

Ózining sóilegen sózderi men týsiniktemelerinde Putin Reseyding jyldar boyy ótirik pen ósekke, kemsituge úshyraghanyn jәne onyng qauipsizdik mәselelerine Batystyng sәl qaraghanyn algha tartady.

Putin 2022 jyly Ukrainagha qarsy «arnayy әskery operasiyany» bastaghannan beri Resey úrys dalasynda ýlken shyghyngha úshyrady.

Biraq Putinning ózi Elisinning «Reseyge qamqorlyq jasa» degen ótinishin oryndadym degenge sene me?

Jaqynda maghan búl turaly biluge mýmkindik tudy.

Tórt saghatqa sozylghan jyl sonynda ótken baspasóz mәslihatynda Putin meni súraq qoigha shaqyrdy.

«Elisin sizge Reseyge qamqor boludy amanattady», - dep eske saldym men oghan.

«Arnayy әskery operasiyalardaghy auyr shyghyndy, Ukraina әskery kýshterining Kursk aimaghyn basyp aluyn, sheteldik sanksiyalar men joghary inflyasiya dengeyin qaperde ústasaq, siz óz elinizge qamqor boldym dep oilaysyz ba?» dep súraq qoydym.

«IYә!» dep jauap berdi Putiyn.

Ol Elisin túsyndaghy Reseydi egemendiginen aiyrylghan el retinde sipattap, Batysty «Elisinning iyghynan qaghyp, Reseydi óz mýdesi ýshin paydalandy» dep aiyptady.

Putin Reseyding tәuelsiz jәne egemen el boluy ýshin «bәrin jasap jatyrmyn» dep esepteydi.

Putin ózin Reseyding egemendigining qorghaushysy retinde kórsetedi: búl onyng Ukrainagha basyp kiruin aqtau ýshin oilap tabylghan payym ba, әlde ol Reseyding tarihy dәstýrining qazirgi kórinisi me? anyq aita almaymyn. Áli de naqty jauap bere almaymyn. Biraq mening oiymsha, búl óte manyzdy mәsele. Búl súraqtyng jauaby soghystyng nәtiyjesi men Reseyding bolashaghyna әser etui mýmkin.

Abai.kz