Elbasymyzdyng «Núrly Jol - bolashaqqa bastar jol» atty jana joldauynyng búrynghy joldaulargha qaraghanda ereksheligi kóp: birinshiden, әdettegidey, qys ailarynda emes, qara kýzgi qarashada, ýirenshikti merzimnen búryn jariyalandy. Ekinshiden, jana joldauda naqty is-әreket jasaugha basa nazar audarylghan, yaghni, «Núrly jol» býkil әlemdi dendegen daghdarystyng әserinen bolatyn zardaptargha tótep beruge baghyttalghan is-sharalar keshenin qamtityn jalpyúlttyq damu josparyna ainalyp otyr. Ýshinshiden, jana joldaudyng aldygha qoyyp otyrghan maqsat-mindetterin jýzege asyrugha Últtyq qordan qyruar qarjy bólinui. Biyl jyl basynda el ekonomikasyn qoldaugha 1 trillion tenge bólinip, onyng jartysy birinshi transhpen qajetke jaratylghany belgili. Joldauda osy qarjynyng qalghan bóligi, yaghni, 500 mlrd. tenge mynaday manyzdy bes baghytqa júmsalatyny kórsetildi: 1) shaghyn jәne orta biznesti jenildikpen nesiyeleuge – 100 mlrd. tenge; 2) bank sektoryn jaqsartugha – 250 mlrd. tenge; 3) arnayy ekonomikalyq aimaqtardy damytugha, atap aitsaq, «Qorghas-shyghys qaqpasy» men Atyrau jәne Taraz qalalarynda «Últtyq industriyalyq múnay himiya tehnoparkterin» damytugha 81 mlrd. tenge; 4) EKSPO-2017 kórme keshenin nesiyeleuge búryn bólingen 25 mlrd. tengeden bólek taghy da 40 mlrd. tenge; 5) Astana әuejayyn janghyrtugha 29 mlrd. tenge bólinbek.

Búghan qosa, Elbasymyz óz Joldauynda 2015-2017 jyldar kezeninde «Núrly jol» ekonomikalyq damu josparyna Últtyq qordan jyl sayyn 3 mlrd. dollardan bólinetinin jetkizdi. Ásirese, kólik-kommunikasiya salasyn damytugha últtyq manyzgha ie erekshe basymdyq berilip otyr. Kezinde, 1929-1933 jyldary AQSh-ta bolghan «Úly depressiya» kezeninde de osynday sheshim qabyldanghan. «Úly depressiya» daghdarysy asqynyp túrghan sәtte, 32-shi AQSh preziydenti Franklin Delano Ruzvelit hayuey (highway), yaghni, joghary jyldamdyqpen jýruge mýmkindik beretin danghyl joldar men әlemde tendesi joq kópirler saludy qolgha alghany tarihtan belgili. Bastapqyda preziydentting bastamasyn amerikandyqtar dúrys týsinbey, onyng bastamasy qatty syngha úshyraghan eken. Sol kezdegi amerikandyq qoghamda «Daghdarys kezinde jol salghany nesi?» degen súraqtar men narazylyqtar kóp bolypty. Biraq F. Ruzvelitting Jana kursy (New Deal) ózining dúrys baghytty tandaghanyn dәleldedi, jol qúrylysyna milliondaghan amerikandyqtar tartylyp, júmyssyzdyq dengeyi kýrt tómendedi. Jol jәne kópir qúrylysy ekonomika damuyna mulitiplikativtik әser berip, jol salugha ekonomikanyng kóptegen salalary tartyldy, infraqúrylym damydy. Nәtiyjesinde, jalpy amerikandyq jobagha ainalghan jol-kólik salasyn damytu úly ekonomikalyq daghdarystan shyghugha iygi yqpal etti. Sondyqtan da, AQSh tarihy tәjiriybesinen sabaq aluymyzgha bolady. Qanday jol bolsyn, temir jol ma, avto joldar ma bәribir, jol qúrylysy - qarjy-qarajattyng tek qana iri qalalarda shoghyrlanyp qaluyna jol bermeytin, auyl-aymaqtardy qamtityn, jalpy últtyq qúrylys sipatyna ie ekonomika salasy bolyp tabylady. Búl óte kóp júmys qolyn qajet etetin sala bolghandyqtan, myndaghan qazaqstandyqty júmyspen qamtyp qana qoymay, qarjy resurstarynyng el aumaghyna birkelki tarauyna da keng mýmkindikter beredi. Elbasymyz Astana men el ónirlerin qosatyn «Núrly joldyn» qúrylysyn jýrekten taraghan qan tamyrlarymen salystyruy tegin emes. Jol – ekonomikanyng kýre tamyry. Jol men kópir salu ózin-ózi tolyq aqtaytyn әri sharighattaghy sauapty da berekeli is sanalady.

Jana joldauda Qazaqstandaghy tolghaghy jetken ózekti problemalar da ózining sheshimin tabatyny aitylghan: 1) túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyn janghyrtugha 200 mlrd. tenge, qosymsha qarjylandyru kózderinen 100 mlrd. tenge; 2) 2015-2016 jyldargha jalgha beriletin túrghyn ýy qúrylysyna 180 mlrd. tenge; 3) mektepter salugha 70 mlrd. tenge, balabaqsha qúrylysyna 20 mlrd. tenge; 4) elimizding on joghary oqu oryndarynda ghylym men óndiristing baylanysyn nyghaytugha 10 mlrd. tenge; 5) shaghyn jәne orta biznesti damytugha aiqyn basymdyq berip, jogharyda kórsetilgen somadan bólek, Aziya damu banki, Europalyq qayta qúru jәne damu banki, Álemdik banki siyaqty qarjy instituttarynan alynatyn 155 mlrd. tenge nesie jelisin tiyimdi paydalanu mindeti qoyylyp otyr.

Sonymen qatar, joldau ayasynda Elbasy jana ekonomikalyq sayasatty jýzege asyrudyng dingegi bolyp tabylatyn Infraqúrylymdyq damudyng besjyldyq josparyn jariyalady. Búl jospardy jýzege asyrugha jýzden astam sheteldik kompaniyalar qatysugha ynta bildirgen, nәtiyjesinde 6 trillion tenge investisiya qúiylmaq (onyng 15 payyzy Qazaqstan ýlesi).

Endigi mәsele – osy bólingeli otyrghan qyruar qarjy-qarajatty shashau shygharmay, talan-tarajgha salmay jetetin jerine deyin jetkizu. Elbasymyz da júmsalatyn qarjynyng qayda ketkeni qatang qadaghalanatynyn, bir tiynyna deyin qayda ketkeni súralatynyn qadap túryp aitty. «Núr Otan» partiyasy tarapynan qosymsha baqylau jasalatyny kórsetilgen. Osy jerde mynaday mәselege nazar audarghanymyz jón siyaqty: joldauda kórsetilgen maqsat-mindetterding oryndaluyna, qarjy-qarajattyng oryn-ornymen júmsaluyna tek qana bir partiya jauapty dep týsinbeuimiz kerek. Qazaqstannyng damuy janghyz Elbasyna, nemese, «Núr Otan» partiyasyna ghana kerek emes qoy, damyghan otyz elding qataryna kirip, baquatty ómir sýru barsha qazaqstandyqtargha qajet. Sol ýshin de, barlyq azamattyq qogham instituttary tize qosyp, býkil halyq bolyp qadaghalaudy ýirenuimiz kerek. Joldaudy jýzege asyrugha bólingen orasan zor qarjy-qarajattyng iske jaratyluyna jalpy halyqtyq baqylau jasalatyn bolsa, bereke de bolady, jemqorlyqty da auyzdyqtay alamyz.

Jalpy, jana joldauda josparlanyp otyrghan maqsat-mindetterdi iske asyru eldegi sayasy túraqtylyq pen qoghamdyq kelisimge tikeley baylanysty. Múny Elbasymyz erekshe atap kórsetti. Árbir qazaqstandyq azamat osy aqiqatty sanaly týrde úghynsa ghana júmylghan júdyryqtay bolyp, «Biz - Qazaqstan azamatymyz, qazaqstandyq halyqpyz» dep, birigip is-qimyl jasaydy, beybit elde birge ósip-ónedi. Memleket halqynyng iydentifikasiyasy dúrys bolsa ghana qoghamdyq kelisim ornap, sayasy túraqtylyqqa qol jetkizuge bolady. Yaghni, el azamattary shyghu tekterining qanday ekenine qaramastan (últy, dini, jynysy, әleumettik jaghdayy t.b.) ózderining taghdyrlaryn túryp jatqan memleket pen sol memleketting negizin qalap otyrghan tól (tituldy) últtyng taghdyrymen tikeley baylanystyryp, azamattyq sana-sezimmen ózin ózi aiqyndauy tiyis. Egemendik pen memlekettilik sonda ghana nyghayady, el halqynda ózara senimdilik pen otanshyldyq sezimi arta týsedi. Qazirgi almaghayyp zamanda tar últtyq mýddeni ysyryp qoyyp, jalpyúlttyq mýddeni, azamattyq sana-sezim men halyqtyq ústanymdy, últtyq iydeya men memleketshil iydeologiyany damytqan el ghana ózining tәuelsizdigi men egemendigin, territoriyalyq tútastyghy men konstitusiyalyq qúrylysyn saqtaugha qabiletti. Halqynyng auyzbirshiligi bar, yntymaghy jarasqan biregey el ghana terrorizm, ekstremizm, agressiya, ekspansiya, ghalamdanu, daghdarys siyaqty tolyp jatqan jahandyq sipattaghy qauip-qaterlerding bәrine tótep bere alady.

Músataev S.Sh. – sayasy ghylymdarynyng doktory, әl-Faraby atyndaghy QazÚU Sayasattanu kafedrasynyng professory

Abai.kz