Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 4481 0 pikir 11 Shilde, 2016 saghat 11:49

SOFY SMATAEV. ALAShYMNYNG MEN BAQYTTY ÚLYMYN

Ótkenime kóbirek ýnilter, aldaghymnan jiyirek týnilter mazasyz oilardyng qorshauynda dónbekshiter jasqa jetippin. Sodan ba kýlip túryp ta, kýiinip qamyghar adamdy ózimnen tabushy edim. Al keshe ghana kýdigimdi júlyp tastap, quanysh kýlkisimen jýzimdi jadyratyp, jýregimdi búlqyntqan bir әserli shaqty bastan ótkizdim. 75 jastyq mereytoyymmen shyn jýrekterimen qúttyqtap, qalamymnyng qayrylmauyn, dimkәs aghzamnyng әli de sau-salamattyghynan airylmauyn tilep, ystyq yqylastaryn joldaghan ardaqty Azamattar – Núrsúltan Nazarbaevqa, Imanghaly Tasmaghambetovke, Qasym-Jomart Toqaevqa, Baqtyqoja Izmúhambetovke, Gýlshara Ábdiqalyqovagha, Bauyrjan Baybekke, Qanat Bozymbaevqa, Arystanbek Múhamediyúlyna, Ghalym Mútanovqa, sonday-aq oblys әkimderi – Berdibek Saparbaevqa, Núrlan Noghaevqa, Núrmúhambet Ábdibekovke, Danial Ahmetovke, Kәrim Kókirekbaevqa, Sergey Kulaginge, Altay Kólginovke, Alik Aydarbaevqa, Erik Súltanovqa, Arhiymed Múhambetovke tebirengen jýregimning alghys-rizashylyghyn bildiremin.

Mening shygharmashylyq hәm ómir jolym turaly BAQ betterinde aghynan jarylmasa da, alqalayyq degen niyetterinen tuyndaghan oi-tolghamdaryn arnaghan әriptesterime bәribir yrzalyghym sheksiz.

Al kýlip jýrip tappaghan kónil inkәrin  – bayandy baqytymdy jylap túryp tapqanymdy nesine jasyrayyn. Ol baqyt – mәrtebemdi asqaqtata ósirip, tóbemdi kókke jetkizgen ayauly Alashymnyng arqamnan meyirlene qaghyp, alaqanyna salyp ayalaghany. Qúdiretti halqymnyng qúshaghyndaghy jyluy arqyly jetken ystyq yqylasqa toly shynayy sýiispenshiligi. Men emirengen Elim bar da erkeleter úlynyng biri ekenimdi, solarmen әmanda tiri ekenimdi, úsaq emes, iri ekenimdi sezindim.

Nóserlete qúighan janbyrgha malshyna jetip, teatrdyng ishin kernep ketip, syrtynda simay qalghan aqtileuli, aqpeyildi qazaghyma, qandastaryma mólt etken kóz jasymnyng tamshysynyng tazalyghymen riyasyz rahmetin aitamyn.

Sol shygharmashylyq keshimning әserli ótuine barynsha atsalysqan Aqtoty Rayymqúlovagha, Roza Rymbaevagha, Erlan Bilәlge, Sәbit Ábdiqalyqovqa, Erkin Raqyshovqa, Saghyzbay Qarabalinge, Bazarbek Atyghaevqa hәm artist, әnshi úl-qyzdaryma súmdyq yrzamyn. Órkenderi óse bersin, ónerleri sharyqtay bersin.

Aytpaqshy, shygharmashylyq keshimning jalghasy qyrkýiek aiynda Astanada ótetinin ózine qúlaqqaghys eteyin, ardaqty Alashym!

Sózimdi jyr-syrymmen tújyrayyn.

 

Taskereng taghdyrdy synaghan

Jerim joq kýnkildep sybagham.

Tәuba ghyp kelemin Tәnirge

Ketse de ózgede sybaghas.

 

Batqan joq әzirshe Ay, Kýnim,

Qapqan kóp qarghysy qayghynyn.

Tórimnen,tóremnen týnilsem,

Halqymnyng alghysy – baylyghym.

 

Sezemin bir kýidi tanyp qap,

Tabady týbinde anyq baq.

Baghamdy tór bermes, el berip,

Úsharmyn qalyqtap ... sharyqtap.

 

Tyisa da shyndyqpen ýndeudi,

Ayta alam múndy men múng deudi.

Biyikten biyikke úmtylsam,

Qandender kóbeyter kýndeudi.

 

Bilemin kim ozyq, kim keyin.

Syrymdy shashpay-aq ... múng deyin.

Sol múnnan jyr tuyp

Júrtyma

Ashsa eken janymnyng kýngeyin.

 

Jetse de bir emes, eki ólim

«Elim!» dep, «Halqym!» dep ótemin.

Alashtyng baqytty úlymyn,

Jýregi últymnyng – mekenim!

 

Uassalam!

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475