QAYRATTYNG "SONGhY SÓZI". AQIQATY QANDAY?
«Qalyng oqyrman «Qayrat Rysqúlbekovting aqtyq sóz-óleni Toqannyng jinaghynda neghyp jýr?» dep tanyrqauy әbden mýmkin. Agha - tanys adamdarynyng tilegimen: tughan kýn, mýsheltoy, mekteptegi merekelik dumandar, altyn, kýmis toy degen siyaqty toy-tamashalargha talay jýrekjardy jyryn arnaghan aqyn. Qúttyqtaghysy kep túrghan adamnyng kónilin qimay, atynan jaza salatyn. Al myna aqtyq sózdi de Toqtarhan Shәripjanov qazaqtyng belgili jurnaliysi Marat Toqashbaevtyng jәne menin: «Elding ensesin jigerli jyrmen kótereyikshi!» degen tilegimizben jazyp edi. Jeltoqsan yzghary suyldap soghyp túrghan. Bәrimizge de jan kerek. «Tyndalady-au» degen qúlaqty qabyrghalardan, ghimarattardan qashqaqtap, onasha bas qosyp, tau jaqta, bizding ýige kelip jinaldyq. Ólendi ózi jazbay, maghan jazdyrdy. Saqyldap aityp otyrdy, men qaghazgha týsirdim. Mashinkagha basyp, ózgertinkirep, gәzet-jurnaldargha taratyp jiberdik. Ol kezde Ortalyq komiytetting gәzet-jurnal baspasynyng habarlandyru bóliminde qyzmet isteytinmin. «Aualyq poshta» degen bar bolatyn, sonymen ólendi qazaq gәzetterine atyp jiberdim. Osylaysha qayrat-jigerge toly jyr el-elge tarady. Aqyn aghanyng kóne jyrlardan esetin ekpindi iygergen stiylin tanityn júrt osy ólenning túp-tura Toqtarhan Shәripjanovtyng jýregin jaryp shyqqandyghyna shýbәsiz senedi. Osylaysha shyndyqty aityp, asyl aghanyng óz ólenin ózine qaytarayyn dedim. «Qosh bol, tandarym!» dep at qonymyzgha aghanyng da mәngilik sapargha úzauy, armanda ýzilgen jýregining kórmegen tandarymen osy óleng arqyly qoshtasuyna úqsap ketui sebep boldy».
Búl syr-sózder Almatynyng «Ýsh qiyan» baspasynan 2003-jyly shyqqan, «Toqtarhan ShÁRIPJANOV. Qaldyrdym múra halqyma» dep atalghan kitaptan alyndy. Avtory – kitapqa qosymsha engizilgen estelikterding birin, «Qosh bol, tandarym!», dep taqyryp qoyyp jazghan Gýljihan Borjymbaeva. Tartymdy ma? Tartymdy! Úghynyqty ma? Álbette. Sendire me? Áriyne. Tartymdylyghy zúlymdyqtyng qúrbany bolghan Qayrat inim Rysqúlbekovti bir qazaqtay joqtaghan meni de qatty tolqytty. Beytanys qaryndasymnyng niyetine ilandym, ólenning jazyluyna sebepshi qalamdas inim Marat Toqashbaevqa ishtey riza boldym.
Sodan keyinde baspasózde basqasha maghlúmat: ol ólendi - «Aqtyq sózdi» - Qayrattyng jazghany jayynda aityldy. Meni de eleng ettirdi. Oilandyrdy. Qaysysy aqiqat?.. Qashanda aqiqat tirining ózine, ólining aruaghyna qajet. «Tanbalybas» M.Gorbachev bastaghan top qyrshynynan qighan Qayrat, danqty aghamyz Bauyrjan Momyshúly «erlik eseppen istelmeydi» degendey, shovinizmge qazaq elinin, qazaq halqynyng ensesin bastyrmau kýresine perzenttik úly sezimmen bel baylap shyqty. Aty qaluyn, óleni qaluyn oilamaghany anyq, Tabeev jazghanday, «tiri kezinde abyroy-bedel jinaghan» joq.
Qayrattyng jankeshtiligi elinin, halqynyng tarihyna óshpeske jazyldy. «Qazaqstannyng Halyq qaharmany» atandy. Soghan men de júbandym.
Sol tústa qaskóilik turaly maqalalarymnyng birinde Qayrattyng týrmede «kisi óltirgeni ýshin otyrghan kezdeysoq búzyqtyn» emes, әdeyi jaldaghan kórsoqyrdyng qolynan qaza tapqanyn ashynyp aittym. Yaghni, ataq tilep arpalyspaghan Qayrat inime Toqtarhan jazghan ólendi telumen onyng aruaghyna salmaq qosylmaydy, qalay bolghanda da aqiqatty aitu jón dep bilip, iyә, «Ana tili» gәzetine 2006-jyly maqala jazdym. Sol derekti tiline tiyek ete «Qazaq әdebiyeti» gәzetining 14. 10. 2016 j. sanyna «Qayrat Rysqúlbekovting «Aqtyq sózi» - óz sózi» dep maqala shygharghan Q. Tabeev myrza «erikti auyzgha bórikti bas siyatyndy» dәleldep baghypty. Sol 2006-jyly eki auyz sózben týiindeytin jәitti 10 jyldan song ekibettik maqalagha jayypty. Jayghanda qanday?!. Men onyng maghan taqqan aiyptaryn tizbelep әure bolmaymyn, sebebi: mening «Aqtyq sóz» turaly maqalamda «onday ólendi Qayrattyng jazuy mýmkin emes, ol aqyn bolmaghan!» degendey beybastaq sóz-sóilem joq. Gýljihan men Marat kuә ólendi Toqtarhan shygharghan eken, olay bolsa, avtoryn anyqtap alayyq» degen niyetim ghana boldy. Tabeev bopsalaghanday, Toqtarhangha ishbúrghan emespin. Aruaqtan attau beride músylmanshylyqqa, aryda adamgershilikke jatpaytynyn bilmeytindey aljasqan jasta da emespin.
Tabeevting aiyptaularyna әri qayran qalghanym, әri tiksingenim: onyn: «Jeltoqsannyng dәl 20 jyldyghynda, endi mine, 30 jyldyghy qarsanynda – osynday dәieksiz maqalany qaytalap úsynudaghy maqsaty ne?.. Qayrattyng tiri kezinde jinaghan abyroy-bedeline shәk keltiruding mәnisi ne?» degen prokurorlyq-tergeushilik súraqtary. Múny oqyghandardyng qaysysy bolsa da, әsirese, meni jete bilmeytinderdin: «Oybay-au, Ghabbas Qabyshúly degening Qayrat Rysqúlbekovting aruaghymen alysyp jýrgen pәle eken!» deytinderi dausyz. Tabeevke keregi sol sekildi. O, toba! Tabeevting «...maqsaty ne?», «...mәnisi ne?» degen astarly kýdikteri 1937-jyly jariyalansa, men 10 jyldy arqalap Itjekkenge kete baratyn edim...
Maqalamdy «qaytalap úsynudaghy» maqsatym ózim shyndyq dep bilgendi Rollan Seysenbaevqa aitu edi. Tabeev oghan ózinshe sayasy astar beripti. Ol astarynyng astarynda Seysenbaevqa advokat bolghannyng nyshany jatyr. Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng 1988-jyly «Jazushy» baspasynyng sayasy sýzgisinen ótkizilip, týpnúsqasyndaghy diny sózderining bәri sylynyp tastalyp, aqyn qajy atamyzdan ateist jasaghan Shygharmalar jinaghyndaghy ólen-dastandaryn sol jarymjan qalpynda eki ret qaytalap basqan Rollannyng aghattyghyn janamalap juyp-shayghany. Eger óitu pighyly bolmasa, «Rollan agha, sizge namys kerek bolmay, tabys kerek bolghany qalay?» der edi.
«Eki auyz sózben týiindeytin jәitti 10 jyldan song ekibettik maqalagha jayypty» degenime oralsam, qalamdas inilerimning biri Qayym-Múnarmen ekeuimizding qúdayy kórshi bolyp, irgeles pәterlerde túryp kele jatqanymyzgha 25 jyl. «Ana tili» gәzetindegi maqalamdy aiyptaudyng retin 10 jyl tabandap tosyp jýrmey-aq, men estimegen, kórmegen kitabyndaghy «sypayy jauabyna» menen 10 jyl sarylyp jauap kýtpey-aq, sol kýni kelip: «Agha, múnynyz ne?!» demes pe? Óitse, men: «Inim-au, men Gýljihan Borjymbaeva men Marat Toqashbaev kuә bolghan, ashyq aitylghan oqighany oqyghandyghymdy ghana jazdym ghoy? Onym jón bolmasa, estelik avtorymen, Maratpen habarlasyp, anyq-tanyghyn bilsendershi! Qayrattyng óleni men Toqtarhannyng ólenining týpnúsqalaryn qatar jariyalap, salystyryp, әdil tórelik aityndarshy!» dep ótiner edim. Ol ótinishim oryndalsa, Toqtarhannyng «Qayrattyng óleninen boyyn aulaq ústaghanyn» aitsa, birinshiden, men onday aqiqatqa sol sәtte ilanar edim, ekinshiden, «qúday kýbirlegendi estimey me?» degendey, meni Qayrattyng aruaghyn silamaytyn etip «dәleldeui» arqyly iysi qazaqqa, onyng ishinde barsha jeltoqsandyqtargha jamanatty etudey astary bar býgingi albaty aiyptauyna dushar bolmas ta edim.
Tabeevting óli-tiri talay-talay ghúlamalardyng kitaptarynan, býgingi aqyn-jazushylarymyzdyng qaysybirining aitqandarynan, jazghandarynan ýzindini ýiip-tógip otyryp: «O dýniyedegi bozdaqtyng endi qaytyp kelip: «Aghasy, búl ólendi mening jazghanym ras edi» dep kuәlikke jýginbesi haq» deuine qaraghanda, men Qayrattyng qaytyp kelmesine kózimdi әbden jetkizip alyp, sonsong onyng aruaghyna qarsy shabuyldy ólenin tartyp aludan bastappyn-au!.. Odan keyin: «Joghyn joqtaytyn aghayyn-tuysqandarynan da kópten beri habar-oshar bolmay ketti» deuine qaraghanda: «Olar Qayrat Rysqúlbekovting kim bolghanyn bilmeytin, bilgisi de kelmeytin myna Ghabbas Qabyshúlyna qarsy joryq jasamay, nege tynysh jatyr?!» degen, ózegin órt shalghanday ókinishi bar siyaqty.
Aytpaqshy, eger «Aqtyq sózdin» eki núsqasy bary Tabeev kitap jazghan jyly anyqtalsa, Rollan Seysenbaev ekeuin de «Deshti qypshaq jyrlary» jinaghyna engizse, syrttaghylar әste kýiinbes edi, eselep sýiiner edi dey alamyn.
Tabeevting meni aiyptau maqalasynyn sonyna Marat Toqashbaevtyng pikiri qosymsha etilgen eken. «Mәsele mynada – eki óleng bar. Biri - Qayrattyng óleni, ekinshisi – Qayrattyng óleni dep halyqtyng ruhyn kóteru ýshin jazghan Toqtarhan Shәripjanovtyng óleni. Qayrattyng ólenin Toqtarhandiki deuge bolmaydy», depti Marat. Jón sóz. Bir ólenning eki núsqasy bar eken, endeshe, ilkide aitqanymday, ekeuin qatar jariyalap, salystyryp, marqúmdardy bir-birine qarsy qoymay, әr núsqany óz avtoryna qaytaryp, keleshektegi jinaqtaryna engizu oryndy bolmaq. Onday әdil týiin ekeuining aruaghyna salqynyn tiygizbeydi dep oilaymyn. «Qayrattyng ólenin Toqtarhandiki deuge bolmaydy» dep ekiúshtylap jýre beru kimge kerek?
Ghabbas QABYShÚLY
Abai.kz