Elordadaghy «Beybitshilik jәne kelisim sarayynda» bolghan «Ámire» spektaklining premierasyna baryp, «tarihty túlghalar jasaydy» degen tújyrymnyng aqiqattyghyna taghy da kóz jetkizip qayttyq.

1925 jyly Parijde ótken EHRO kórmesinde qazaq әnderin shyrqaghan Ámirening óneri turaly «Parij aptalyghy» gazetining 31 shildedegi sanynda: «Qazaqtyng әnshisi Ámire Qashaubaev halyqtyq manerada aitylatyn emin-erkin dausyna últ aspaby dombyrasynyng sýiemelin qosyp, óz elining janyndy tolqytatyn әnderin oryndady. Solardyng bәrinde de ózderining ónerlerin Parijge kórsetuge kelgen adal kónildi әrtisterding óz Otanyna degen jalyndy sýiinishi seziledi», – dep jazylghan eken.  

Almatyda oqyp jýrgen student kezimizde M.Áuezovting muzey-ýiinde qoghamdyq negizdegi «Qazaq әdebiyeti men ónerining halyq uniyversiytetinde» әr júmada últtyq ónerding qyry-syryn tanytatyn taghylymdyq sabaqtar ótip túratyn. Ony qazaqtyng mýddesi ýshin basyn bәigege tigetin biregey túlgha, filologiya ghylymdarynyng doktory, akademik Rahmanqúl Berdibaev 32 jyl basqardy. Sonday bir sabaqta «Ámire Qashaubaevting Parijdegi salghan әnin tauyp, elge alyp kelgen aghalaryn», – dep Jarqyn Shәkәrimovti  shaqyryp, plastinkagha kóshirilgen Ámirening dausyn tyndatqan edi. Sol әn, sol ýn mening qúlaghymda әli saqtalghan.

Ámire esimi atalghanda, qúlaq qúryshyn qandyratyn sol ýni keledi qúlaqqa. Sodan beri arada otyz jyldan astam uaqyt ótkende, qazaq әnderin әlemge pash etken Ámire Qashaubaevting óneri men ómirin kóz aldyna keltirgen keshegi qoyylymnan alghan әserimdi bólisu paryzym dep eseptedim.

Ámireni somdaghan Qasymhan akterding dausy da, óneri de tәnti etti, tiri Ámireni kórgendey әser aldyq, talantty talant tanytatynyna sýisindik. Ámirening talantyna tәnti bolyp, әnine elitip otyrghanda, sol qoghamnyng ashy shyndyghyn kórsetken qughyn-sýrgin bastaldy da, akterding sheberligi ashyla týskendey boldy. Tipti senimdi oinaghany sonsha tamaqqa óksik keptelip, birtuma talanttyng týbine jetken qoghamgha laghynet aita otyryp, birge egildik. «Qayran Ámire, ónerding órinde sharyqtaytyn der shaghynda ómiring qor bolypty-au» dep nalydyq. Óner men ómirdi úshtastyra, kónilge shynayy sezim syilaghan әrtisting sheberligining arqasynda  ónerge bas iygen rizashylyq pen qoghamgha nalyghan renish sezimderi kónilde qatar ornap, erekshe әsermen, ekiúday sezimmen qayttyq.

«Ámirening adamshylyghy zor edi. Barynsha әdil, jýrekti edi. Qannen-qapersiz, emin-erkin jýretin. Dýnie ýshin qabaq shytyp, bir taryqpaytyn. Qong etin kesip beretin jomart edi.

...Ámire әn salghanda әndi kórkemdep, aspandata aitar edi. Qanday әndi bolsa da týzep, kesek beyneli әn qyp aityp jýrse de, mynany men týzedim demeytin. Ámire әndi ylghy sýiip, únatyp, ózi әnge ghashyq bolghanday aitatyn. Halyq kóp bolsa delebesi qozyp ketetin», – dep eske alghan eken Qaliybek Quanyshbaev. Osy estelikte aitylghanday Ámirening aqedil peyili men anqyldaghan bolmysyn da Qasymhan kóz aldymyzgha әkeldi.

 Akter kóp qoy, degenmen әnshi-akterding jóni bólek eken. Asqaq armandar men ólmes ónerding iyesi Ámireni keshegidey somday bilu, talghamy biyik kórermendi sendire bilu qas talanttyng qolynan kelse kerek. Sondyqtan da әn-Ámireni qayta tiriltken Qasymhangha degen rizashylyghymyz ben alghysymyz sheksiz. Qoishy rejisserding Ámirening rólin ómirdegidey somdaytyn naghyz әnshi-akterdi tauyp qoyghanyna da riza boldyq.

 S.Duanaeva. f.gh.k.

Abai.kz