Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 5719 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2016 saghat 12:41

SUDIYaNYNG SÝIIKTISI

 

Ómirimning ótken kýnderine kóz jýgirtsem, «sudiyanyng sýiiktisi» atanghan–Gauhar apaydy  jii eske alamyn.  Ózi sonday pysyq әiel,  keshkeni qanday rahat ómir desenizshi. Óz basym bes oqu ornyn bitirsem de,  dәl osy Gauhar apayday bola almaytynymdy bilemin.  Ne bir songhy modadaghy kiyimderdi tauyp alady, mingeni taksi, mashina, onyng jasyndaghy kóp adamdar sekildi, «osy jerge deyin qansha bolady»-dep súrap jatpaydy, sonynan shoferdyng aitqanyna bir-eki jýz tengeni mindetti týrde qosyp tóleydi. Kez-kelgen jerde restoran, kafelerden tamaq ishe salady, ashana men kafe túrsa, kafesine, restoran men kafe túrsa, restoranyna kiredi. Júmysta da solay, ne bir qiyn isterding týiinin sheshu oghan týk emes edi, mening de keyde sol Gauhar apayday «delovoy» bolghym keledi. Sebebi, bilimi men enbekqorlyghy, isting kózin tauyp isteytin kóregendigi men  tәjiriybesining arqasynda emes, kimmen qalay sóilese bilu, kimge qalay, kimder arqyly shyghu,  qansha beru, qanday isterdi kimder arqyly qalay sheshu, tez әri arzan bitetinin biluining arqasynda aldynghy qatarly advokat bolyp jýr.  Sol «delovoylyghynyn» arqasynda da shyghar, ne ishemin, ne kiyemin demeydi. Gauhardyng pysyqtyghynyng arqasynda ol ie bolatyn qúndylyqtar meni de qyzyqtyrady, biraq, bir jaghynan oghan úqsaghan «delovoy» bolghym da kelmeydi, әlde bir belgisiz nәrse jiyrendirip, syrtqa tebedi de túrady. Ol mýmkin, әke-sheshemning «adal bol», «bireuding ala jibin attama», «bireude bardy qyzghanba», «dýniyege qúmartpa»-degen sekildi  «zapretterdi» jastayymnan qúlaghyma qúiyp tastaghanynan bolar. Áyteuir osy Gauhar apay turaly janymda eki úday sezim arpalysatyn da jatatyn. Biraq, «adam ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi»-demeydi me, mening de bara-bara etene aralasa bastaghan ómirding shyndyghyna etim ýirengen, qoghamnyng qyz-qyz qaynaghan ómirinen eshqayda qashyp kete almaytynymdy týsingenmin.  Áyteuir, stajer atanyp, Gauharday advokatqa kómekshi bolyp jýrgenime eshqashan ókingen emespin. Mýmkin basqa tandauym joq bolghandyqtan shyghar. Mýmkin onyng ómirin basqalarmen salystyrghanda artyq kórdim be?

IYә, Gauhar apaymen alghash tanystyghym qashan bastalyp edi?

... Ýlken әupirimmen jýrip, advokaturagha stajer bolyp kirdim-au. Ol da  jezdem Ómirbekting arqasy.  Bildey bir uniyversiytetten, aqysyn tólep oqyp, qyzyl diplom alghanmen, ony qúshaqtap júmys tappay jýrgenime de bir jyl bolghan. Diplomdy bererde, dekan aghay bәrimizge: «bir jerge júmysqa alamyz, iә júmysqa ornalastyq degen anyqtama әkelmesender qoldaryna diplomdy bermeymiz» - degen. Basqalardyng qalay sheshkenin bilmeymin, kuratoryma  ýshinshi ret, júmys taba almaghanymdy, «tәjiriybeng joq»-dep, almaytynyn, biraq, jaqsy júmys tabylsa basqa oblystargha ketip qaluym mýmkin ekenin, sol sebepti diplomymdy qolyma alyp otyrghym keletinin aitqanda, meni ayady ma, kómekke apayymnyn  ózi keldi.

- Qazir ne kóp, óndiristik kooperativter men jeke sharuashylyq seriktestikteri kóp, solardan tanystyq arqyly anyqtama ala sal, tanystaryng joq bolsa kez-kelgenine bir koniyak aparsang bere salady, seni sonynan júmysqa almasa da olargha eshqanday jauapkershilik joq –degen  kuratoryma:

- Apay, sol koniyakty sizge әkeleyin, diplomymdy berinizshi - dedim.

- Joq, bere almaymyn, erteng «bizdi bitirgenderding osynsha payyzy júmysqa ornalasty» - dep, joghary jaqqa aqpar beremiz, onday anyqtama әkelmey bere almaymyn, rektordyng búiryghy solay - dedi.

Shaqshaday basym sharaday bolyp,  ne isterimdi bilmey, qinalyp, ne kabiynetten shyghyp kete almay túr edim, mening amalym qúryp túrghanyn týsindi me, kómekke taghy da  kurator apayymnyng ózi keldi.

-     Erteng eki myng tenge alyp kel, anyqtamany ózim tauyp beremin - dedi.

Ertenine eki myng tenge alyp kelgenimde kurator apayym, anyqtamagha basylghan mórinen eshtene aiyryp bolmaytyn, qúsqan siyasynan esh jazu oqylmaytyn, biraq, ol jerde zanger bolyp júmys isteytindigim jazylghan  bir JShS alynghan anyqtamany kórsetip, diplomymdy qolyma berdi. Rahmetimdi aityp, ketip bara jatqan maghan kuratorym aqtalghanday:

- Kóbi júmysqa ornalaspasa da, osylay istep jatyr, diplomdaryn almaghan әli birneshe bala bar - dedi. Kurator apayymnyng jaghdayyn týsingendey bolyp men basymdy iyzedim. Sodan  júmys izdeuge kiriskenmin, biren-saran zanger izdegen habarlandyrulargha  eki ókpemdi qolyma alyp jetsem, «bizge opytnyy yuriskonsulit kerek» - dep múrnyn shýiiredi.  Sudiyalyq pen prokuror bolugha әuel bastan nýkte qoyghanmyn, ol bizdey qarapayym halyqtan shyqqandardyng tandauy emes. Anam aitpaqshy «aqyly men bilimine, ne jýrek tandauyna qaray emes, sottyng balasy sot, prokurordyng balasy prokuror bolghan zaman». Biletin adamdardyng aituynsha onday júmystar jogharyda biylikte otyrghandardyng balalary men tuysqandaryna da jete bermeytin kórinedi. Meni sudiya iә prokuror qoysynshy, ol júmystardy dóngeletip әketetinime  senimim mol. Biraq, oghan aparatyn  baspaldaqtardan ótu mýmkin emes. Shaghyn firmalargha bas súqqanymda «bizge is jýrgizu, kadr bólimi men memlekettik satyp aludy qosa atqaratyn uniyversalinyy yurist kerek» dese, endi bir jerde «zangerlik pen buhgalterlikti birge isteytin zanger kerek »-deydi.  Al, ózimizding qazekemder otyrghan jerde «qay jerden keldinnen?» bastalyp, ortasynda «qanday rudansyn?» dep, jalghasyp, ayaghynda «Bәlenshening tuysqany emessing be, familiyalaryng bir ghoy» dep, oblystaghy belgili familiyalardy atap, mening tuysqandarymdy týgeldegendey bolady.  Bir kýn auru, bir kýn sau anamyz, әkem qaytys bolghan son, osy jaqqa kýieuge shyqqan ýlken qyzy Aqayshany saghalap, Qaraghandy oblysynan kóship kelgenbiz. Biyl oghan tete әpkem Aqtoty da túrmys qúrmaqshy. Audandargha baryp júmys isteymin degenime anam, «qasymda bol, ana qyz da ketedi, men jalghyz qalam ba, endi qansha ómirim qaldy deysin, sen kenjem emessing be ?»-degen. 

Sonymen bir jyl júmys taba almay, sandalyp jýrgenimde jezdem: «erteng advokaturagha, myna kisige bar, sen turaly aitylyp qoyylghan»- dep, bir әielding aty-jónin jazyp berdi.  Ol osy Gauhar edi.  Kózderi baqyrayghan, tәmpish tanau, qyzyl shyrayly kelinshek. Ol bastyqtaryna aparyp, mening qújattarymdy ótkizgennen keyin týsingenim, meni júmysqa ornalastyryp jýrgen jezdem emes, Gauhar siyaqty. Ol meni onasha shygharyp alyp bylay dedi:

- Atyng kim edi, a, iyә, Aqerke. Mening saghan qoyatyn talabym bylay. Sening tәjiriybeng joq, tәjiriybeli zangerlerding ózi saghat tanghy toghyzdan keshki altygha deyin otyrghanda alatyndary on-jiyrma myng tengening arasy. Ayyna on myng tenge alatynyna garantiya berem, biraq, birinshiden, (Gauhar bas barmaghyn býkti) mening aitqanymdy búljytpay oryndaysyn, ekinshiden, (súq sausaghyn býkti) bir eli auzyna eki eli qaqpaq qoyasyn, ýshinshiden,  (ortanghy sausaghyn býkti) ekeuimizding júmysymyz ben aramyzdaghy nәrseler turaly eshkimge eshqashan eshtene aitpaysyn, tipti sheshene de, әpkene de, kommercheskaya tayna, úqtyng ba, tórtinshiden, (aty joq sausaghyn býkti) mening eki balam bar, kýieuim joq әielmin, ýy júmystaryma da kómektesesin, eng bastysy әr bir iske ýlken  jauapkershilikpen qarauyng kerek  - dedi. 

Taghy qanday talaptary bar dep, onyng betine ýreylene qaradym.  Maghan búnday talaptar únap túrmasa da, «ayyna on myng tenge alasyn» degeni qúlaghyma jaqty ma, әlde júmys izdeuding zary әbden ótip, anamnyng ózining dәri-dәrmegine jetpeytin zeynetaqysyna ortaqtasqanym jalyqtyrdy ma, әlde әpkem Aqayshanyng balalarynyng auzynan jyryp, bizge kómektesetini ynghaysyzdandyryp bitkendikten be, tek basymdy shúlghy berdim.

Advokattyng kómekshisi bolu onsha qiyn sharua emes sekildi, kóbine «baryp kel, alyp kelmen» jýremin. Ádilet basqarmasy, anyqtama burosy, sottargha әr týrli qújattar ótkizip, alamyn, pochtagha hattar tapsyramyn, kompiuterge Gauhardyng jazghan talap aryz-shaghymdaryn teremin, men ýshin esh qiyndyghy joq júmystar.  Arasynda Gauhardyng ýiine dýkender men bazarlardan azyq-týlik aparamyn, onyng mektepte oqityn eki balasyna da bauyr basyp qaldym. Kýni boyy mamalaryn kórmeytin balalar meni kórse әr týrli súraqtar jaudyrumen bolady. Kishisi: «bir júma degen, bir apta degen sóz be?» dese, ýlkeni: «bir qyzdy jaqsy kórseng SMS jazu kerek pe, hat jazu kerek pe?» –deydi.

Mamam da mәz, alghashqy jalaqymdy alaqanyna әkelip salghanda:

- Mine qyzym, sen de ayaghynnan qaz túra bastadyn, endi seni de qútty ornyna qondyryp ólsem armanym joq - dep, kózine jas alyp bir bosap aldy.  Eki-ýsh ay óte bastyghym mening úqypty ekenime kózi jete bastaghan sekildi, kýrdeli júmystardy da tapsyra bastady.  Maghan zandardy oqy dep, arasynda ózi de týsindirip, әr týrli talap aryz, aryz-shaghymdar jazudy ýiretti.  Alghashqyda onyng tapsyrghan keybir isteri únamay, ózimdi ózim zorlap, qinalatyn kezderim bolghanmen, birte-birte etim ýirenip ketti.  Margaret Mitchellding Skarleti qúsap, «joq men eshqanday júmystan qashpaymyn, ózim tapqan jalaqymmen ózimdi asyraymyn, mamama kómektesemin»-dep, ishtey tas týiin bolyp jinaqtalyp aldym. Aldymen birneshe jyl júmys istep,  «júmys tәjiriybesi bar» - degen ataq almasam, maghan talay esikterding jabyq bolatynyn týsindim. Aldymen, Gauhardyng kónilinen shyghugha tyrystym. Onymen birge sot prosesterine qatysa bastadym. Sot mәjilisterin jazghanda uniyversiytettegi leksiyany tez jazatynym paydagha asty.  Sonynan Gauhargha  oqyp, týzeu ghana qalatyn. Kóp nәrseni angharyp, kýn sayyn emes, saghat sayyn tәjiriybe jinay bastadym.

Arada birneshe ailar ótti, Gauhar apayym maghan dәn riza, jenil-jelpi isterge jeke dara ózim de  qatysa bastadym. Aqsha tappasam bolmaydy, tóleytin neshe týrli salyqtarym men tólemderim bar eken. Bir kýni bir meyramnyng aldy edi, tórt advokat otyratyn kabiynette jalghyz qalyppyn.  Gauhar oblystyq sotqa ketken, maghan bir qújattardy rәsimdep qoiydy tapsyrghan. Esik qaghyp, ile shala shaghyn deneli, aryq әiel ishke endi.

-     Shyraghym Gauhar osy jerde otyrady ma?

Advokat apayymnyng tanysy eken dep, oilap,

- IYә, apay. Ol kisi jarty saghat shamasynda  kelip qalamyn degen-dep,  oryndyq úsynyp, bәiek bola bastadym. Búryn kórmegen kisim, eger biz qatysqan isterge qatysty adamdar bolsa  biletin edim, keyde olar sot qaulylaryn alugha úl- qyzdaryn, basshylar bolsa qarauyndaghy adamdardy jiberetin, solardyng biri shyghar dep oiladym. 

- Sen de advokatpysyn, jap-jassyng ghoy. Apay arsyng –gýrsing sóileytin adamgha úqsaydy, al denesi shaghyn adamgha olay sóilegen ýilespeydi eken.

-     Joq, apay, әzirge stajer, yaghniy  kómekshi deseniz bolady.

- A, solay ma? Áy, shyraghym mening kýtip otyrghanym sol izdegen adamym ba, senderde eki Gauhar bar deydi ghoy,  maghan keregi, әlgi sudiyanyng «sýiiktisi»  dep,  ataytyn advokat,aq sary әiel dedi ghoy - dep bir toqtaghan.  Apayymnyng aqsary, al ekinshi  advokat Gauhardyng dәu qara әiel ekeni de shyn, әri ol basqa kabiynette otyrady.

- Sudiyanyng sýiiktisi?  Týsinbedim, apay.

- Áy, sen onyng kómekshisi bolsan, bastyghynnyng kim ekenin biluing kerek qoy. IYә, osy N, qalasyndaghy sudiya Uәlihanovtyn  sýiiktisi, ózderi búryn uniyversiytette birge oqyghan deydi. Jarty saghat әli ótken joq pa, kýtip qaldym ghoy. Bastyghynmen júmysty birge isteysinder me?

- IYә.

- Endeshe men týs qayta kelemin. IYә, әlgi sol sudiya mening jekeshelendirip alghan bala-baqshamnyng isin qaramaqshy. Jeke kәsipkermin.  Jekeshelendirip alghany zansyz dep, prokuratura sotqa shyghypty, 3-4 jyl boyy shoshqa taghalap jýrgen be, sol sudiyagha eshbir tanys arqyly jaqynday almay-aq qoydym.  Aqshany tek osy sýiiktisi arqyly alady deydi, maghan jaqsy biletin adamdar aitty. Sol ýshin Gauhardy advokattyqqa alayyn dep otyrmyn.  Sonsha aqsha tógip, jóndeu júmystaryn jýrgizgen nәrsemdi onaylyqpen bere salam ba? Ol ghimarat búryn qanday edi, qazir qanday boldy, jarqyrap túr. Sotty satyp alsam da, ony  bermeymin-dep, apay tóbeden týskendey dýnk etkizdi. Ózining sóileu mәneri solay ma, әlde onasha ekenimizdi, mening jastyghymdy kózine ilmegeni me, dәl solay dedi.

- Sottardy satyp alugha bolmaydy, apay.

- Bolady qalqam. Talay sottasqam. Búryn Odaq kezinde satyp alugha bolmaytyn, qazir bәrin satyp alugha bolady, adamdy da, qyzmetti de, mansap-marapat pen  ataqty da, doktorlyqty da - bәrin satyp alugha bolady,tek olardyng әrqaysysynyng óz baghasy bar. Anau, әlgi «Bayan-Súlu» jaqtaghy maqtauly kolledjding zandy menen artyq bilmeytin diyrektory zang ghylymdary doktorlyghyn satyp almay qalay aldy dep oilaysyn?  Al, júmysyn milisiyadan bastap, neshe jyl finpolda salyq komiytetterinde bastyq bolghan anau júqaltang jigit akademik ataghyn alyp alyp, endi onysyn aitugha ózi úyalatyn kórinedi. Olar naghyz doktorlar men akademikterding tyrnaghyna da túrmaytyndar ghoy. Sottar qaraytyn isterding de baghasy bar, bireui qymbat, bireui arzan degendey. Baghasy iske ghana emes, sudiyanyng jeke basyna da qatysty. Bireuining tamaghy ken, qanaghaty azdau, qúdayyn úmytqan, kóp aitady, ekinshileri «men jalghyz almaymyn ghoy, jogharydaghylarmen bólisemin, olay bolmaghan kýnde sot sheshimining kýshi joyylyp ketedi» deydi, bireui bergenindi qanaghat tútady. Bir-eki jyldan keyin ózing de, «ising zandy bolsa da, aqshasyz jene almaysyz, sottargha zandy nәrsening ózin zandy dep jazu ýshin beru kerek» - dep,  otyratyn bolasyn, әli - dep, apay maghan  leksiya oqyp tastady. Búl apay maghan týk te únamay otyr. Ángimesinen týsingenim, Gauhar apaydy bilmeydi, birinshi ret izdep kelip túr, basqa advokattargha jibergim keldi.

- Apay, Gauhar apay, keyde kelemin dep, basqa jaqtargha  júmys babymen ketip qaluy mýmkin, soty bolsa týs qayta da kelmeydi.  Basqa kabiynetterde bos advokattar boluy mýmkin, solargha ertip aparayyn jýriniz.

- Joq, shyraghym, maghan basqa advokatyng kerek emes. Maghan osy apayyng kerek. Talay advokatty jolgha tastaytyn zangerim bar. Sol aitty, qújattardyn  azdap tompaq jerleri bar eken. Keybir sorlylar bar ghoy, «qatyramyz, bәrin zandy jasap beremiz, ara túmsyghyn tygha almaytyn etemiz»- deydi de, isterin shala isteydi. Jekeshelendiru komiytetindegi jigitterding shalaghaylyghyn aitam da.... Apay esikten shyghyp bara jatyp ta sóilep bara jatty. Men sudiya Uәlihanov jýrgizgen sot prosesterine birneshe ret qatysqanymyzdy, biz talapker bolsaq ta, jauapker bolsaq ta istin  bizding paydamyzgha sheshilip otyrghany esime týsti. .

Týs qayta kelgen advokat apayym, meni qalalyq sotqa ózi qatysqan sot mәjilisining hattamalarymen tanysugha jiberdi de, sodan keshke bir-aq oraldym.  Advokatym maghan «jekeshelendiru turaly zandar men zang aktilerin kóter, erteng sotqa qatysamyz» - dedi.  Men búl әngimeden  jeke kәsipker әielding apayyma jolyqqanyn, jәne belgili bir ortada mening bastyghymdy sudiya Uәlihanovtyng sýiiktisi dep ataytynyn bildim.  

Ertenine  men birge qatysqan sot prosesinde bastyghymnyng ózin ústaghan jasandylyghy maghan kózge úryp túrghanday boldy. Sudiya Ualihanovty  tanymaytyn adam qúsap sóiledi.  Kәsipker әielge sotqa qatysudyng qajeti joqtyghyn aitqany qanday jaqsy boldy.  Áytpese, ol kisi ne oilar edi? Odan keyin men de osy is boyynsha  sot otyrystaryna Gauharmen birge qatystym, isti qarau úzaqqa sozylghanmen is prokuratura emes, kәsipker әielding paydasyna sheshildi. Meni tandandyrghany búl is boyynsha sot otyrystarynyng hattamalaryn bastyghymnyng aituymen bolmaghan, aitylmaghan nәrselerdi qosyp  men jazyp, sot sheshimin sudiya ýshin bastyghymnyng jazghany edi. Kóp nәrselerdi, sonyng ishinde zandy, zansyz sot sheshimderining qanday bolatynyn bilip qalghan basym qobaljy berdim. Búl jenisimiz úzaqqa barmaytynday, sebebi meninshe búl sot sheshimi  aq jippen qara matany kóktegendey edi.  Men kýdigimdi jasyra almadym.

- Ana iske qatysqan prokuror sot mәjilisining hattamalarymen tanysyp, eskertpe jazsa, bizge onay bolmas.

- Tanyspaydy da, jazbaydy da, ol prokurormen kelisip qoyghanmyn.

- Prokuror apellyasiyalyq protest jazsa, oblystyq tóralqa sot sheshimin búzyp, qayta qaraugha jibermeydi me?

- Jazbaydy, keliskenbiz, bastyghy talap etip naghyz jazyp jatsa, alqamen kelisip kýshinde qaldyrtamyn, 1-shi satydaghy sotqa  apellyasiyany óz mindetime alamyn degenmin.

- Keliskeni qalay?

«Artyq súraq qoyma, degenim qayda»-degendey, apayym kózderin alartty. Men qyzaryp tómen qaradym.

«Apellyasiyany   óz    mindetime    alamyn»- degen  sóz,  tolyqtay

aytqanda «1-shi saty sot sheshimining kýshinde qalatynyna garantiya beremin, apellyasiya alqasy ony kýshinde qaldyrady»-degen sóz. Osydan keyin Gauhar apaydy «delovoy emes» dep kór, reti kelse, qolynda syiqyrly tayaqshasy barday prokuror men sudiyandy da shyrq ainaldyryp jiberedi.

    Osy is bitip, prokurordyng da apellyasiyalyq alqagha shaghym beretin merzimi ótip, sot sheshimi kýshine endi.  Gauhar apaydyng aitqany dәl kelip, nege ekenin bilmeymin prokuror shaghymdanghan joq. Mening biletinim, is prokuraturanyng paydasyna sheshilui kerek-ti. Biraq, mening anyq biletinim istin  zangha say sheshilmegeni. Ondayda Gauhar apay aitpaqshy «әrkim de tesik  tamaq bar» -dep,  ózimdi júbatqansimyn. Biraq, sot pen prokurorlardyng mening kónil tórimde túratyn obrazdarynyng birte-birte kómeskilenip, abyroylaryn joghaltqan adamday bolyp, qadiri ketip bara jatqanyna kýiinemin. Áriyne  kimning paydasyna sheshilse de, mening sharuam shamaly, biraq, keyde ishimdi qara mysyq tyrnalap jatqanday bolatyny nesi?

    Osy is bitken son, advokat bastyghym «ózine әdemi sumka alarsyn»-dep, bes myng tengeni qolyma ústata saldy. Alar almasymdy bilmey túryp qaldym. Oghan kónil audarghan Gauhar apay joq, sumkasyn alyp, «ýige kettim» -dep shyghyp jýre berdi. Kóldenen  kelgen oljamdy shesheme alyp kelip:

- Mama, ótkendegi aqsha bolmay ala almay jýrgen dәrinizdi alynyz-dep edim, anam:

- Jalaqyndy әkelgenine bir júma bolghan joq, búl ne qylghan aqsha?-dep,  sheshem qolyna salghan qyzyl bes myng tengelik alaqanyn kýidirip bara jatqanday ýrpie qaraghan.

- Mama, búl jaqsy júmysym ýshin berilgen syilyq - dedim, betine tura qaramaugha tyrysyp.  Anam qymbat dәrisin alatyn bolghanyna ma, qyzynyng «premiya» alghanyna ma qatty quandy. Men birneshe kýn denem del-sal bolyp, auyryp mazasyzdanyp jýrdim,  tipti qay jerim auyratynyn da bilmeymin. Bir kýmәndi iske ózimning de qatysym bary, әsirese ótirikti shynday qylyp, sotta jauap bergen adamdardyng jauaptaryn búrmalap, jazghan hattamalarym týnde týsime kirip shoshyp oyanghan kezderim de boldy. Ómir paraqtarynyng onsha taza emes betterine kezikkendeymin. 

«Adam ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi»-demeydi me, ne bir qúityrqylyqtargha men de ýirene bastadym. Adamnyng jaman nәrselerge eti óle bastaghany qiyn eken, biraq, onyng jaghymdy jaqtary da barma dep qaldym.  Men eshkimning nәrsesin úrlaghan joqpyn ghoy deymin, ózi kelgen aqsha. Ol aqsha kelmese men de anamdy quanta almaytyn edim, ol qymbat dәrisin ala almaytyn edi. Men anamdy qalay bolsa da quantqym keledi, әri ol alghysy kelgen dәrilerin alsa deymin. Sol sebepti keyde ishimnen bas kóteretin ekinshi

Aqerkening oilaryn basyp tastaugha úmtylamyn.

Búryn sottarda aq-qara anyqtalyp, әdildik jenedi, ótirik órge baspay qalady, shyndyq jarqyrap shyghady, tek әdil, adal adam ghana sot bolyp júmys isteydi-dep oilaushy em, oghan bek senimdi edim. Biraq, key-kezde adamyna qaray zandardyng betin basyp qashyp ketetinine, shyndyqtyng shyryldap, aqiqattyng ashylmay qalatynyna, ashylghan aqiqattyng kómilgen óliktey qayta jabylatynyna, isting sheshilui advokattyng zandy qatty biletin  bilimdiligine emes, onyng basqasha iskerligine  baylanysty ekenine kózim jete bastady. Sotta jeniske ie boluyn  qaralatyn isterding zandy, zansyzdyghyna baylanysty emes, basqa da kóp faktorlargha tәueldi eken. Bylaysha aitqanda әrkimning óz shyndyghy, zang turaly óz týsinikteri bar. Birde apayymnyng bir kliyentke «sotpen mәseleni ózing shesh, men barynsha qújattaryn dúrystaymyn, sotpen sóilespeseng bolmaydy»-degenin estigenmin.  Isi tura, zang óz jaghyndaghy adamnyng joly bolmay, kerisishe zansyzdyqtyn, ótirikshi, zandy belden basqan adamdardyng joly bolyp ketedi eken.  Áriyne, ol jaghdaylar sol proseske qatysushy advokat, prokuror, sudiyalardyng is-әreketi, kómegimen jýzege asady.

Bir kýni  Gauhar apaydyng ýiine  tughan kýnimen eki ýsh-dos әielderi qúttyqtap keldi. Men qonaq kýtisip, tamaqtaryn, shәiin kezegimen aparyp, artyq ydystaryn jinap jýrmin. Tyndamayyn deseng de, sózderine eriksiz kuә boldym. Ortalaryndaghy bir sózshen, әdemishe kelgen әiel sóz arasynda:

- Qúrmetti qyz-kelinshekter, býgin kileng boydaqtar otyryp qalyppyz, alda meyram joq demey,  mynau kýzding әdemi «barhatnyy sezonyn» shygharyp salmaymyz ba, jigittermen jinalayyq ta-deui múng eken, bәri qoshtay ketti, tek mening bastyghym ghana,

- Mende qazir poklonnik joq, bara almaymyn deui múng eken, apayymmen syilastyghy bar Kýlәsh degen advokat:

- E, Gauhar ótirik aitpasanshy, ana sudiya mahabbatyng she, sony әkel – dep, taq ete týsti. Men ystyq shәy әkeluge kettim de, әngimening nemen ayaqtalghanyn estimedim.  Gauhar apayymnyng ótkendegi sudiyanyng sýiiktisi ekenine sene bastadym.  Biraq, aralarynda bir sezim bar adamdargha úqsamaytyn sekildi. Bir kýni mening kýdigimdi tekseretin oqigha boldy.

Gauhar apaydyng kishi balasy ayaq astynan qatty syrqattanyp auruhanagha týsip qaldy. Jenil-jelpi isterge senim hatpen ózim qatynasyp apayymnyng basshylyghymen júmystardy istep jattym. Apayymnyng senimin aqtaghan son,  maghan tolyqtay senetin boldy ma, әlde basqasha sharasy bolmady ma, qúpiya, kýrdeli júmystaryn da maghan jýktey bastady. Keybir adamdarmen kezdesip, olardan әr týrli qújattar men qarny tolyq  konvertter alatyn boldym. Bireulerge aparyp beretin boldym. Arasynda apayym, jalaqymnan basqa «torgha balyq týsken kýnderi» maghan da ýsh myn-bes myng ústatyp, «mamana dәri alarsyn»-deydi. Ótkende «alghan sumkang kәne?»-degende, bes myng tengeni mamama ala almay jýrgen dәrisin alugha bergenimdi aitqanmyn. Júmysqa biraz tóselip qaldym, maqtanghanym emes, apayym da arasynda  «týisiging bar qyzsyn, molodes»-dep qoyady.

Birde apayymdy izdep, otyzdardaghy bir maqtanshaqtau biznesmen jigit keldi. 

- Gauhar apayyng qashan shyghady?

- Bilmeymin, balasy qatty auyryp jatyr.

- Seni sonyng kómekshisi deydi, shyn ba?

- IYә.

- Restorangha tamaq ishuge barayyq.

- Joq rahmet, men bóten adamdarmen eshqayda barmaymyn.

-Nege shoshisyn, sonsha, sendey әdemi qyzben birge otyryp tamaqtanghym keledi, onda ne túrghan ne bar, metiska emessing be ?

- Júmysynyzdy aita beriniz, ne basqa advokattargha barynyz.

- Sen Gauhargha tuyssyng ba?

- Joq, bylay... ne...

- Týsindim, týsindim. Sender ondaydy jasyrasyndar ghoy. Eng alghashqy qatysqan sotymda  sheshesi advokat, qyzy sudiya, prokuror sheshesining lubovniygi eken, ony sonynan bildim ghoy, al men bolsam advokat ta almagham, solar selyy spektakli qoyyp edi, әli esimnen ketpeydi. Vse taky sen metiskagha úqsaysyn, babushka, pro- babushkalaryng tatarka emes pe?

Ol mening ózi aitqanday «simpatichnyy nosiygime» qarap, ózining júmysynan góri mening shyqqan tegime basyn qatyryp otyrghanday bolyp kórindi.

 - Gauhardyng balasy qay bolinisada, kýndiz-týni qasynda deymisin, «sotkasyn» ózgertip jiberipti ghoy?

-  Men sizdi bilmegendikten eshtene aita almaymyn.

- Men býgin komandirovkagha ketetin edim, Gauharda óte tyghyz júmysym bar.

- Aty-jóninizdi, júmysynyzdy jazynyz, aparym beremin.

- Qap myna qyzdyng qyrsyghyn-ay,  Men apayynnyng tuysqanynday bolyp ketkenmin, ol mening bes isime qatysqan, bәrin jengenbiz.

- Sottaghy isiniz tyghyz bolsa, basqa advokattargha barmaysyz ba - dep, terezege shúqshiyp, odan tóbege qaradym. Apayymnyng tapsyrmasy solay, bireuler  ótirik aityp, bireulerding atynan әdeyi  kelui mýmkin degen, óte múqiyat boludy eskertken, resmy jauap ber,  jelimdey jabysatyndar bolady, olardy  jaqyndatpa, eng birinshi bet-әlpetindi biylep ýiren, basqa  júrt ne quanyp túrghanyndy, ne renjip túrghanyndy bilmeytin bolsyn degen, sonyng aitqandaryn oryndap túrghanym.  Biznesmen jigit  ainalagha bir qarap alyp, basyn maghan jaqyndatyp, men otyrghan stoldyng jartysyn denesimen jauyp, sybyrlay sóiledi.

- Ei, qaryndas, sen shynymen senbey otyrghannan saumysyn, men shynymen sening advokat apayynmen tuysqanday bolyp ketken adammyn., sottaryndy qoyshy, olardy neshe mәrte satyp alyp, neshe mәrte qaytyp satyp jibere alamyn. Olardyng 70-80 payyzy saudagerler ghoy. Men búryn bylay kelmeytinmin, apayyna mashina jibertip, kafe-restorandarda sóilesetinbiz. Sotkasy jauap bermeydi, ýiin bilmeymin. Maghan problemamdy tez «uladiti» etip beretin adam kerek, tenderge qatysuym kerek edi, soghan ketip baramyn, erterek barmasam bolmaydy.

- Aghay, men eshtene aita almaymyn, mine qaghaz, mine qalam. Júmysynyz ben aty-jóninizdi jazsanyz aparym beremin.

Menen eshtene shyqpaytynyn bilgendey, ol men bergen qaghazgha soydaqtatyp asyghys bir nәrseler jazdy da, qaltasynan dollarlar alyp, jazghan qaghazymen aldymda túrghan Qylmystyq kodekske salyp maghan úsyndy.  Men bireu bayqap qoyghan joq pa dep, ainalama kóz saldym. Alys búryshta otyrghan advokatqa eki adam eki jaghynan dauryghyp bir nәrselerdi týsindirip jatyr eken, bizde júmysy joq.  Jalpy advokattar tanertengilikte jinalyp,  sodan keyin  әr qaysysy halqy tyghyz ornalasqan ýlken qalanyng әr jerinde ornalasqan  sottargha kete bastaydy. Qaghazdaryn ýilerinde jazyp, sottaryna qatysyp jýrse boldy, olar eshkimge esep bere bermeydi, soty joq bolsa da tanertennen keshke deyin otyratyndary joq. Tek kezekshi bolatyn kýnderi tolyq otyrsa boldy. Onda da advokattargha kezdeysoq izdep kelip tap bolatyndar neken-sayaq. Olar advokattardyng aty-jónin aityp izdeydi. Olardy advokattarmen istes bolghan, yaghni, búryn sotqa isi týsken tuystary, kórshileri, dostary taghy basqalary jiberip jatady. Arasynda keybir advokattardyng ózderine  túraqty týrde keletin kliyentteri de bar.

- Qaryndas, jýr, apayyna mashinamen aparayyn.

- Sizben eshqayda barmaymyn dedim ghoy.

- Endeshe  mynany býgin apayyna aparyp ber, srochno de. Bayqauymsha biznesmen aghaydyng dausy ashuly da, qatqyl, birtýrli әmirli estildi. Maghan apayymnyng qalta telefonynyng nomerin bermedi-dep ashulanghany bolsa kerek.

- Býgin bolmasa bir kýni birge tamaqtanarmyz, sau bol.

 Ol ketip bara jatyp maghan taghy bir bastan ayaq qarap shyqty. Arasynda qaghaz ben dollarlar salynghan sol kodeksti ústasam shaghyp alatynday bolsa da, sumkama salyp alyp, dәrethanagha kirip, kabinanyng esigin qúlyptap, biznesmen jigitting jazghanyn oqydym. Eger shynymen srochno bolsa, júmys ayaghyn kýtpey qazir baruym kerek. «Is qadaghalau alqasynda qaralady. Dokladchik Tәnirbergenov, Rahat JShS-inimdiki. Mynau gonorardyng jartysy,  qalghany is bitken son. Orderge bólek tólenedi» Sózimde túratyn jigit ekenimdi bilesiz ghoy. Ininiz  Esen». Arasyndaghy dollarlardy da sanap shyqtym, tura alty  myng eken. Kabiynetime kirmesten  balalar auruhanasyna, apayyma tarttym.

Biznesmen jigitting jazghanyn oqyghan Gauhar apayym, tez-tez bir nәrselerdi jazdy da myng dollardy alyp qalyp, qalghan aqsha men zapiskasyn aldynda oqyp otyrghan әdeby kitabynyng arasyna salyp, qolyma ústatyp, odan taksiyge aqsha berip, mә «taksiymen baryp,  tez aparyp ber» - dep, meni qaladaghy N audanyndaghy sudiya Uәlihanovqa jiberdi. Qalay kirip, ne aitu kerektigin múqiyattap týsindirdi.   Men Gauhar apayymdy sol sudiyanyng kónildesi dep birneshe ret estigenimdi  esime aldym. Meyli, kýieui joq qoy, kónildesi bolsa bola bersin, maghan kelip keteri joq dep qoygham, osy júrttyng bireude ne sharuasy bar eken? Apayymnyng zapiskasyn oqyghym keldi, ol eshqanday konvertke salynbaghan, «meni oqyghyng kelse, oqy» dep túrghanday. Áriyne, bireuding jazghanyn oqu jaqsy emes ekenin bilemin, tipti úyat nәrse. Biraq, ishimnen til qatqan ekinshi bir Aqerke: «Odan eshkimge ziyan kelmeydi, mýmkin saghan paydasy tiyer, búl da tәjiriybe jinaudyng bir týri ghoy»-dep túrghanday. Zapiskanyng maghynasyn jatqa biluim kerek sekildi, mysaly joghaltyp alsam qaytemin, sonda ne aityp baramyn? Zapiskanyng býkteuin ashyp oqysam, bar bolghany: «Nadzor, avans, Rahat»-degen ýsh-aq auyz sóz jazylghan eken.

Missis Marpl men Sherlok Holms turaly kóp oqyp edim, birden «rasshifrovka» jasadym. Is qadaghalau alqasynda qaralady.  «Rahat» JShS-ning paydasyna sheshilu kerek. 5000 dollar jartysy, taghy osynsha aqsha beriledi.

Meni kórgen sudiya:

-A-a-a, kele ghoy, Gauhardyng sinlisising be? Jana ol habarlasqan son, esik aldyndaghy kezekshige aityp qoyghanmyn - dedi sudiya.   Gauhar apay habarlasyp, qújattar әkeledi - depti, mening júmysym jenildedi. Esik jaqqa bireu kirip keledi me dep, qauiptene kóz saldym da, ýn-týnsiz kitapty úsyndym.

- Qoryqpa bere ber, bәri obedke ketken-dedi, sol eki arada kitapty qayda sýngitkenin bayqamay qaldym, әiteuir qolynda joq, belbeuine qystyrghan sekildi, sebebi kostum kiyip alypty. Shyghyp bara jatyr edim, ol «Men obedke ketip baramyn, ayaldama alystau ghoy, oghan deyin ala keteyin» - dedi. Sudiya aghamyzdyn  әlde kónil kýii jaqsy ma,  әlde qara terge týsip túrghan meni ayady ma, әlde basqa sebebi bar ma, ol arasyn aiyra almadym, meninshe sudiya búlay jasamau kerek edi. Ayaldamagha deyin әjeptәuir jer, barsam baryp qalayyn dep oiladym. Sudiyanyng әppaq súlu djiypine otyrghanda ol birden:

- Balasy qatty auyryp, Gauhargha qiyn bolghan eken – dedi, su jana

kóligin tasbaqasha aidap kele jatqan sudiya ýlken jolgha týse berip.

- IYә, kýndiz-týni balasynyng qasynda, jalghyz ózine qiyn boldy.

- Jalghyzy qalay, ana sportsmenge kýieuge tiyip alghan joq pa ?

- Qanday sportsmen?

- Mәlikti aitam.

Ókinishke oray, mashina ayaldamagha toqtap, men rahmetimdi aityp týsip kettim.

Mәlik degen jigitti keyde apayymnyng ýiinen kóremin, keyde Gauhardy júmystan mashinasymen alyp ketetin.  Apay ony «tuysqan inim» deytin. Biraq, týsiniksizi keyde «Mәke» dep, erkeley ýn qatatyn. Songhy kezde ol kórinbey ketti. Osy oqighadan keyin mening advokat apayymnyng eshqanday sottyng sýiiktisi bolmaghanyn, olar tek reti kelgende, ara-túra birge «biznes» jasaytynyn týsindim.Al apayymnyng naghyz sýiiktisi týr-týsi men dene-poshymy kelisken Mәlik ekenin úqtym. Apayymnyng songhy kezde kónil-qoshy joq, onyng syry Mәlikte eken, al,  balasynyng auyrghany qosymsha jýk bolghan. Sonda da bir syr bermeytin. Ol kisining aiqaylaghanyn, jylaghanyn, ne qatty quanyp qanday da bir emosiyagha berilgenin kórgen emespin.  Gauhar apaydyng boyynda men qúrmet tútatyn ýlken bir qasiyeti-eki balasy ýshin jany shyghatyn. Az kem uaqyty bolsa, balalarymen ainalysatyn. Balalaryna oiynshyqtardyn, kiyimderdin, tamaqtardyng neshe týrin alatyn. Mening biletinim ol balalardyng әkesi de, sheshesi de, atasy da, әjesi de ózi edi. Ol kisimen bir jyl birge jýrip túrghanda ol turaly óz auzynan ol kisi qay jaqtan, kýieui kim bolghan, ata-anasy bar ma taghy basqa jeke basy turaly bir mәlimet bilgen emespin, maghan sol  júmbaq әiel kýii qaldy.

Mening Gauhar apaydyng qasynda jýrip ótkizgen kýnderim, maghan kóp nәrsege birneshe kózqarasta qaraudy ýiretti.  Ár nәrsenin  eki jaghy bar sekildi, aq jәne qara. Qara jaghyn adamdar kýn sayyn kórip, kezdesip, olargha aralasyp jýrse de ol turaly aitpaugha tyrysady. Kóredi, eleydi, әreketter jasaydy, biraq, aitpaydy. Aytpaghany óz aldyna jasyrady. Az uaqytta keybir advokattar men sudiyalardyng aitatyndary men jasaytyndarynyng ara qashyqtyghy jer men kóktey ekenine kózim jetti. Mening oqyp jýrgen kezdegi olar turaly týsinigim men ómirde kórip jýrgenim týk qabyspaydy. Sottardyng jәbirlenushini ayap, isti zangha say qarap, әdil sheshim shygharady degen týsinigim shashylyp qaldy.  Ádil sheshimning barlyghy zandy bola bermeydi eken. Ásirese, bir tepkeni dәleldenbese de,  qylmyskerding ayaghyn kógertip qoydy dep, ýlgili polisiya qyzmetkerine bes jyl týrme bergen men adamdy qorlap óltirgeni ýshin qylmyskerge de de bes jyl týrme bergen zandy da, sotty da  óz basym qabylday almaydy.

Sottar azamattyq ister boyynsha sheshim, qylmystyq ister boyynsha ýkim shygharghanda olarda tek bir ghana mýdde bolady eken.  Ol shygharghan sheshimderi men ýkimderining kýshin kelesi satydaghy sottar joymasa boldy. Ádil ne әdil emestigi manyzdy emes. Sebebi, kýshin joymaghan sot sheshimi әdil emestigi óz aldyna jýz jerden zansyz bolsa da kýshin joymaghandyqtan zandy bolyp sanalady.  Al onyng kýshin jong ýshin kóptegen kedergiler bar.  Birinshi sot satysynda isterding qaralu uaqyty iә bir aida, iә eki aida qaralyp bitui kerek bolsa, olardy әr týrli, onyng ishinde ótirik, yaghni, qoldan jasalghan sebeptermen 5-6 aigha da sozugha bolady. Sottar uaqtyly taghayyndaydy, bir prosesinde jauapker, bir prosesinde talapker, iә advokattary, iә kuәlar kelmeydi. Auyryp qalady, basqa isi boyynsha jaryssóz eken deydi,  ne bolmasa iske ýnemi qatysyp jýrgen prokuror kelmey, basqa prokuror qatysyp, ispen tanysugha uaqyt súraydy. Sóitip isting qaraluynyng sozbalangha salynghanyna  eshkim kinәli  bolmaydy. Sandalyp jýrgen talapker ma, jauapker me, sharshap ketedi, júmysynan qalyp jatady, kelip-ketui bar, eng sonynda sharshap qoldy bir silteydi. Zangha degen qúrmeti joyylady,  sotqa degen senimi selkeu tartyp, qoghamgha, biylik oryndaryna degen  renishi artady. Eng basty qorqynyshtysy osynday ssenariylerding key kezderde sottyng da qolymen jasalatyny.

IYә, sonday kezderde mening Gauhar apayymnyng iskerligi men til tapqyshtyghy kerek-aq. Eki  birdey isti, Gauhar apayym ózining mýddesine qaray,  qajet  etse  bir aigha jetkizbey bitire alady da, qajet etpese, 5-6 aigha deyin soza alady.  Men búl jerde advokattardyng da neshe týri bolatynyn, olardyng sotqa qatysu is-әreketterining de әr týrli bolatynyn ghana emes, sottar men prokurorlardyng is-әreketterining jamandy-jaqsyly neshe týrine qanyqtym.

Bir jaghynan búnday jaghdaylardyn  kólenkeli jaqtarynyng jii kezdesetinin jәne olardy  jaqynnan bilgenime ókinsem, ekinshi jaghynan qoghamymyzdaghy oryn alyp jatqan jaysyz jaghdaylarmen  kólenkeli isterden qashyp, basqa planetagha ketip qala almaytynym belgili. Tek olardy tudyratyn sebep-saldarlardy joyyp, iske asyratyndarmen kýresu ýshin erterek bilgende jaqsy.. Al kýresu ýshin olardyng jay –japsary, quystaryn,  bólikteri  men tetikterin bilgen artyq emes.

Kóp keshikpey, mening de stajirovka mezgilim bitip, advokattar kollegiyasynyng mýshesi bolyp júmysymdy bastaghanmen, búrynghy synyptas jigitim Jandosqa túrmysqa shyghyp Qaraghandygha kettim. Gauhar apaygha bergen uәdemdi oryndap, aramyzdaghy nәrseler turaly eshkimge tis jarghan emespin, tek kýndeligimnen basqa. Gauhar apay  men keterde qimastyqpen qoshtasqan, men de onyng qasynda bolghan bir jyl ishinde biraz ómir mektebinen ótken sekildimin.

R. Kamidullaqyzy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371