(mistifikasiyalyq hikayat)

Tughan jerding jylany

Shyryldatyp shaq meni!

Jәrken Bódesh

I

...Amaly tausylghan Bala Molda kiyiz kitabyna qarap otyryp bolashaq taghdyryn kórdi.

Otyz jyldan song qytay men orystyng shekarasy ashylatynyn, sol kezde elge kelip, jylannyng buylghan tilin sheshse, Shah-Mardan keshirip, bәri dúrys bolatynyn boljady.

«Aqsarbas, aqsarbas!» dep quanghan jigit asty buyrqanyp, ýsti jybyr-jybyr jyljyp aghyp jatqan Tekesting qandy suyna qoyyp ketti. Beti bolar-bolmas qozghalghanymen, Tekesting asau tolqyny moldagha kýsh bermey, óz iyirimine qaray tartyp bara jatty.

Sugha birjola jútylyp joq bolar ma edi, kim bilsin, әiteuir, kiyimi bir bútagha ilinip aman qalghanyn biledi.

Bala molda esinen tanyp, birneshe kýn sol bútada ilinip túrdy.

 

II

Búl kýnde Bala moldanyng saqal-múrty buryl tartyp, jetpisten asqan. Alpysty «tal týs» dep óz kónilin ózi aldamaq bolushy edi, jetpisti jelkelegeli beri dәm-túzynyng týgesilip bara jatqanyn ishtey seze bastady.

Kýnde bir uaqyt shekara boyyndaghy Tekes ózenining jaghasyna baryp, anau kóz úshynda kóringen tughan jerine, balalyq bal dәureni zymyrap ótken atamekenge, atameken bolghanda da әkesining sýiegi qalghan Jabyrdyng jalpaq jotasyna telmiretin de túratyn.

Osy bir tústan bar bolghany otyz-otyz bes shaqyrym jerdegi Túzkólge jetip, Qúday aldyndaghy kýnәsinen arylsam degen armanyna jeter kýn tuar ma? Bala moldanyng janyna jalghyz osy súraq maza bermeytin.

Ýisintaudyng etegindegi Sýmbe auylyna dýrbi salady da otyrady. Ózi tanityn eskikózderden bir adamdy kórip qalamyn ba degen ýmiti sanasynan eshqashan da sónbek emes. Qiyal degen shirkining jýirik qoy. Qaragermen sar jelip Sýmbege jetip barghysy keletin. Sosyn Qysannyng suyn órlep, bir saghatta Shartastyng etegine jetse, sodan Sarybastaudy basyp ótip, ainaldyrghan ýsh saghattyng ishinde Túzkólge ayaq ilindirer edi. Túzkólge jetse boldy, kesh te bolsa Tәnir IYening aldynda jasaghan aiybyn juyp-shaigha mýmkindik alar edi. Biraq osy ýsh saghattyq jerge jete almaghanyna, mine, elu jyl. Osy elu jyldan beri Bala moldanyng armany – Túzkóldi kózimen bir kóru. Túzkólde jolyghatyn bireui bar edi.

Bireui degenimiz – adam emes, maqúlyq. Maqúlyq bolghanda da jer bauyrlay iyrelendep jýrgen jylan. Tiri bolsa, jylandardyng elu jyl búrynghy basshysy Shah-Mardannyng ózinen kesheuil súrap, ayaghyna jyghylmaq. Ejelgi jylandar eli patshasynyng atyn iyelengen kishi Shah-Mardan bú ómirden baqigha ozsa, onyng ýrim-bútaghynyng ayaghyna bas qoyyp, óz aiybynyng qúnyn tólemek. Ol qún nemen ólshenerin de jaqsy biletin edi. Jalghyz úldyng týtinin týtetip otyrghan kelinining ayaghy auyrlaghaly beri sol qúnnyng tólenetin kezi tayaghanyn seze bastady. Bala moldanyng bir bilmestigi nemeresining taghdyryn tәlkekke salghaly túr. Mynau temir qorshaudy búzyp, anau Túzkólge jetip jyghylmasa, úrpaghy atasyna mәngilik laghynet jaudyrady. Býitken moldalyghynan ne qayyr?!

El sanatynda tirshilikting tar qamytyn sýirep kýneltse, býginde shekaragha telmirmey-aq júrt sekildi ómir sýrer edi ghoy. Jylannyng tilin ýirenip tapqan baghym qane?! Qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrda molda bolmaq týgili, tilin kәlimagha keltirmegen talay adam kóldeneng qiyanatsyz-aq ómirden ozyp jatqan joq pa?! Sonyng bәrin Qúdayekem tozaqqa shyjghyra beredi deuge Bala moldanyng tili barmaydy. Al ózining kýnәsi – eng auyr kýnә. Pende balasynyng barlyghy birdey múnday qiyanatqa bara almaydy. Bara qalghannyng ózinde endigi bir qareket jasap, Jappar IYening aldynda kóz ilmey qúlshylyq etip, kónilindegi bar kirdi shayyp ýlgerer edi. Dәl Bala moldaday elu jyl boyy azapqa týspes edi.

«Tozaq degendi o dýniyede kóremiz» dep jaghasyn jaylaugha salyp jýretin pendeler jeterlik. Bala molda sol tozaqty osy ómirde kórip kele jatyr.

Kózi ilinip ketse boldy, jylangha ainalady. Jylangha ainalyp, jer bauyrlap ysyldap, kóp adamdy shaghyp jatady. Biraq tilining uy joq, shaqqan adamy ólmeydi.

Bir mezette aldynan kelini men balasy shygha keledi. Kelini qyshqashpen janghan otyndy qysyp ústap alghan. Al balasy shelekke qúiylghan jagharmaydy әkesine qaray shashyp jibermekke oqtalyp túr. Bala molda jalghyz úlyna aiyr tilindegi udy tógip-tógip jiberedi. Sol-aq eken, balasy baj etip qúlap týsedi. Áne, Oraly kýptey bolyp kógerip, isinip barady. Aynalasyndaghy auyl adamdary «týime, týime!» dep aiqaylaydy. Bala molda bolsa bulyghyp: «bau, bau» dep ynyrsyp jatyr.

Bala molda óstip arpalysyp jatyp oyanady da, Qaragerge minip Tekes boyyna ketedi. Tekes boyyna jetip, tereng oidyng tenizine batady. «Qúdaydy tanyp, tabighattyng tylsymyn bilip, adamdy bylay qoyyp jyndarmen de dos-jarandyq jasap jýrip ózinin, óz úrpaghynyng bolashaghyn boljay almaghan son, molda atanyp ne kerek edi?!». Bala molda osyny oilap, eshkim joqta kózining jasyn syghymdap alatyn bolghan.

III

Áli esinde, Bala molda aty endi ghana shyghyp, on bes-on alty jasqa tolghan kezi. Júrt Shәlkóde jaylauyn en jaylap, sayasattyng salqynyn sezine qoymaghan uaqyt bolatyn. Tang namazynan keyin kózi ilinip ketken eken, әkesi oyatty. «Balam, Besbay baydyng adamy seni alyp ketuge kelip túr. Kýieu balasynyng ishine jyn kirgen dey me, әiteuir, senderge zikir salghyzbaq kórinedi. Jaqyp molda ekeuindi oinasyn depti», – dedi.

Jaqyp moldanyng atyn esty sala Bala molda eleng etti. Ilimi mol, baqsylyghy kýshti әkki moldadan ýireneri kóp edi. Birazdan beri Jaqyptan jylannyng tilin týisinip, hasiyden oqudy bilmekke de talap etip jýr. Qazirding ózinde jylandar basshysynyng tilin tabatyn dәrgeyge jetti.

Bala molda dәretin ala sala, alaqanday beti býrshik-býrshik sheshekting daghyna bókken qara balagha erip atqa qonghan. Balanyng aty Túrash eken. Albangha belgili Medeu biyding jalghyz úly. Bala moldany әkeluge basqany emes, belgili biyding balasynyng kelui týsingen adamgha ýlken mәrtebe sanalady. Medeu by – Besbay baydyng aghasy. Besbay bay aghasynyng balasyn óz balasy esebinde júmsady ma, joq әlde búl Bala moldagha degen iltipattyng belgisi me, bara kórermin dep oilady.

Ózinen jarty mýshel kishi bala «biyding jalghyzy» degen aty bolmasa, anau aitqanday tylsym qasiyetke ie emestigi bayqalady. Ákesi jayly anyzgha ainalghan talay әngimeni estip edi. Búl balagha shaldyng ol qasiyeti qonbaghan sekildi. Tipti Bala moldany molda eken dep kele jatqan ol joq. Birde balalyqqa salyp, jelpildep jelip aldygha ozyp ketedi. Birde búlardy mazaq etken suyrdy qualap, jerge týse salyp inine qamshy súghyp, әbigerlenip jatady.

– Túrash, kóz baylanbay Baltanyng sayyna jetip alalyq, – dedi Bala molda ýlkendigin bildirip.

Ekeuining jýrisi osy sózden keyin ghana jedeldedi. Kýn úyasyna kirip, mal óristen qaytqan apaq-sapaq uaqytta búlar Besbay baydyng ýiine jetip jyghyldy.

Jaqyp molda búlardan búryn kelip, qonys janartyp, auyldan bir-eki shaqyrym alys jerge «jyn-oynaq» jasaytyn ýidi dayyndap qoyghan eken.

Ertesi kýni auyl adamdary jinalyp, baqsylardyng zikir saluy bastalghan.

Osy kýn esine týsse, Bala moldanyng jýregi soghysynan janylyp qala jazdaydy. Búghan deyin «men-men» degen jyngha boy bermeytin óz boyyndaghy qasiyeti úshty-kýili joghalyp, zikir sala bastasa, auzynan aq kóbik aghyp, qúlap qala bergen. Jaqyp molda da dýley kýshinen aiyrylyp, shau tartqanyn bayqatyp ala berdi. Eki molda jabylyp jatyp kýieu jigitting ishine kirgen torghayday jyndy shyghara almay aq ter, kók ter boldy.

Bala molda jayshylyqta múnday torghay keypinde adam ishine engen jyndy Qúrannyng bir sýresin oqyp, juasyta salushy edi. Búl joly kýieu jigit alty qanat aq ýiding ishinde pyryldap «úshyp» jýr. Qolyn qanat qyp qaghyp, ekeuine des berer emes. Endi, mine, ústadym degen kezde kýieu bala jelbaugha jarmasyp, jogharygha órmeley jóneledi. Eki molda aspangha qol sozyp, jelbaugha asylyp túrghan kýieu jigitke jete alsashy. Jaqyp ta, Bala molda da basqa aila jasamasa, búl torghay-jyndy kóndiktire almasyn bildi. Sóitti de, ekeui de syrtqa shyghyp, kiyiz ýiding ýstine órmeley jónelgen. Shanyraqtan sekirip týsip, torghay-jyndy ýstinen basyp qalmaqshy edi. Kenet Bala molda shanyraqta qanatyn kenge jayyp túrghan alyp býrkitti kórip shoshyp ketti. Jaqynday týspek edi, býrkit býrip týsetin synay tanytyp, sanq etti. Jaqyp moldagha qarap edi, ol jerde domalap jatyr eken. Ústazy aibat kórsete almaghan alyp qúsqa betteuge batyly barmay, Bala molda da ózin-ózi tómenge qaray tastay salghan.

Bala molda esin bir jisa, Jaqyp molda jylamsyrap sóilep jatyr eken.

«Bayeke, bayeke, aghanyz Medeu biyding kiyesi qyran qús dep estushi edim. Sol qyran torghay-jyndy bizge bermey jatyr. Biyge kisi jiberip, kiyesin qaytartyp alghyzynyzshy».

Medeu biyding balasy atqa mine salyp auylgha shapqan. Álden uaqyttan song shanyraqtaghy qyran qús úshyp ketti. Sol-aq eken, jelbaudaghy kýieu bala sylq etip jerge týsti.

Torghay-jyn bolsa janyn qoyargha jer tappay, aspangha qalyqtap úshyp әp-sәtte kózden ghayyp boldy.

IÝ

Jaqyp molda osy bir oqighadan keyin Bala moldagha tәlim alarlyq kóp әngime aityp berip edi.

Búl ghúmyrda adam sanasyna syimaytyn talay tylsym oqighalardyng bolatynyn, әr jaratylys iyesi ózindik qasiyetpen jaratylatynyn, ol qasiyetti dinning de, basqanyng da qalybyna salyp, eksheuge kelmeytinin, әli kýnge tylsym jayly sansyz súraqtyng jauabyn eshbir pende tappaghanyn, tappaytynyn syr qylyp shertip edi.

«Tylsymnyng júmbaghyn sheshpek bolghan adam tura joldan adasady. Óitkeni Haq Taghalanyng qúdiretimen bolyp jatqan beymәlim әlemdegi oqighalardy myna ómirding tar týsinigine salu – delqúlylyq. Sol ýshin de qarapayym pendege Qúdaydy tabu, onyng aitqanymen jýru – jetkilikti is.

Biraq kóshpeli qazaq ýshin key-keyde tylsymnyng shekarasyn búzugha tura keledi. Biz sol ýshin de ne molda emespiz, ne baqsy emespiz, beymәlim bir kýshpen arpalysyp ómir ótkizip jatyrmyz. El-júrttyn, mal-jannyng amandyghy ýshin jyndy basyp, jylandy auyzdyqtap kelemiz. Babadan qalghan búl ilimdi taza jolmen iygerip, maqúlyq ataulygha zalal tiygizbeudi oilauymyz kerek», – degen Jaqyp molda.

Sosyn osy aimaqqa belgili Ómirzaq batyr men Medeu biyding dostyghy jayly biraz әngime aitqan.

Ómirzaq batyr Medeu biyge erekshe iltipat kórsetedi eken.

Ol kezde Jaqyp moldanyng da jas kezi. Qúrmannyng Kýrkebayynyng bes úlynyng birin jylan shaghyp, sonyng uyn qaytartugha Jaqyp moldany alghyzady.

Jylan shaqqan jigitting aty Qúsayyn eken. Jaqyp molda Qúsayyn jatqan ýige kirip kelse, jigitting basyna shýberekpen su basyp, on jeti-on segiz jastaghy appaq súlu boyjetken otyr deydi.

Jaqyp molda boyjetkendi kóre sala aqyl-esten adasyp qalady. Áli qyz aittyrmaghan bozbalanyng qiyaly jýirik qoy. «Ákeme aityp, osy qyzgha qúda týsirmesem, Jaqyp atym óshsin!» deydi ózine-ózi ishtey kýbirlep.

Jaqyp molda hasiydenin oqyp, jylandardyng patshasy Shah-Mardandy arbasugha shaqyrady. Ol kezde Shah-Mardannyng da jas kezi.

Jaqyp molda men Shah-Mardannyng aiqasyn kóruge ayaghy jetken býkil Alban júrty jinalypty. Jiylghan júrtqa «Men jylanmen aiqasqanda jylan da, Qúsayyn da kýp bolyp isinip, jarylyp kete jazdaydy. Maghan bolysqylarynyz kelse, iyek qaqqan kezde «týime, týime!» dep shulap qoya beresizder. Eger de aralarynyzdan bireu «bau» dep aityp qalsa, Qúsayyn da, men de jarylyp ólemiz», – deydi.

Jaqyp molda hasiydenin oqudy bastap kep jiberedi. Bir saghat óter-ótpesten iyrelendey jyljyp, qasynda eki nókeri bar jylandardyng patshasy Shah-Mardannyng ózi de jetedi.

– Adamzat patshalyghynyng jylandar eline jibergen elshisi edin, ei, Jaqyp... Jaysha shaqyrdyng ba? – deydi Shah-Mardan óz tilinde.

– Jayshylyq bolsa, Jylandar elining patshasyn әurelep, mazanyzdy alam ba?! Mynau Kýrkebaydyng Qúsayynyn jylan shaghyp, es-týssiz jatyr. Osy balany shaqqan jylannyng jazasyn beruinizdi súraymyn.

– Es-týssiz jatqan Qúsayynnyng kinәsiz ekenin qaydan bildin? Jylangha alghash bolyp qater tóndirgen jigitting ózi bolar. Olay bolsa, men óz nәsilimdi shyghyndaugha qarsymyn. Ólsin, Qúsayyn!

– Shah-Mardan-au, ýkim aitu erterek emes pe? Núh payghambardyng kemesin tyshqan kemirip teskende tәuekel etip, tesikti bitegen qasiyetti jaratylys emes pe edin? Sol qasiyeting qayda ketken? Qúsayynnyng jaghdayyn kórip otyrsyn, ony tergey almaq emespiz. Onan da maghan shaqqan jylandy tauyp ber. Ózimen tildesip kóreyik.

– Jer betindegi myn-million jylandy aldyma keltir demekpisin?! Ol bola qoymas. Júrtynnan bir jan shyghyn boldy dep, Patshalyghymdaghy bar halyqty sening aldyna jýrelete almaymyn.

– Endeshe, men de myna halyqqa kóringen jylandy óltire beruge búiryq beremin. Sening babang men mening babam san ghasyrdan beri bir-birining tilin tauyp, aralas-qúralas beybit ómir sýrip keldi emes pe? Sening әkeng ólip, han saylanghanynda myna men arnayy Patshalyghyna baryp, basyna aq tamyzbadym ba? Úmyttyng ba sony, Shah-Mardan?

Jaqyp molda osyny aitqan kezde Shah-Mardan ýnsiz qaldy deydi. Sosyn nókerining birin júmsap, osy aimaqtaghy jylandardyng bәrin shaqyryp keluge búiryq beripti.

Arada bir saghat ótpey jatyp jylandar kóshining alghashqy legi kelip jetti deydi. Jylandar bir-birden Jaqyp moldanyng tizesine bas qoyyp, «Qúsayyndy men shaqqan joqpyn» dep aitady da, óz jónine kete baratyn kórinedi. Jylandarmen arbasu úzaqqa sozylady. Búl aimaqta osynshama kóp jylannyng bar ekenin kórgen halyqta es joq. Bәri Jaqyp moldanyng әuliyeligine tanday qaghysyp, jaghalaryn ústap qarap túrady. Jaqyp molda men Shah-Mardan sózge kelispey qalsa, jylandar men adamdar arasyndaghy soghys oty әp-sәtte tútanyp ketui mýmkin eken. Molda bilimdiligin, Patsha biliktiligin kórsetedi.

Jylandar kóshi sayabyrsyghan sәtte eng aqyry sýiretilip bilektey bir jylan kelip, Jaqyp moldamen arbasa bastaydy. Jaghy-jaghyna tiymey hasiyden oqyp jatqan molda әlgi jylanmen de tildesedi.

Jylan ózining eshqanday kinәsining joq ekenin, óz jónimen ketip bara jatqan kezde Qúsayynnyng tabanynda taptalyp qalghanyn, ózining janyn saqtau ýshin shaghyp alghanyn aitady.

Múny estigen Shah-Mardan kýsheye bastaghan:

– Áne, aittym ghoy. Kinәli – Qúsayyn! Ayaghyna qarap jýruge shamasy kelmegen adamzat ýshin jylan balasynyng taghdyryn qor ete almaymyn!

Osy sóz aitylghan kezde isip-keuip jatqan Qúsayyn jarylugha shaq qaldy deydi. Jaqyp molda da dalbasalap, әlgi jylannan «Oqigha qay jerde boldy?» dep súrap ýlgergen.

– Shartastyng etegindegi jylghanyng basynda.

– Ol jylghanyng boyyndaghy bar jylannyng auzyn ózinizding maqúldauynyzben bughan joq pa edik, Shah-Mardan myrza? – deydi quanyp ketken Jaqyp molda.

Sóitse, búl jylan jolaushylap bara jatyp, auzy buylghan jylandar iyeligindegi jerge rúqsatsyz kirip ketken kórinedi. Adamzat pen jylandar patshasynyng uaghdasyn búzghany ýshin sol arada bilektey jylannyng taghdyry Jaqyp moldanyng qolyna beriledi.

Jaqyp molda hasiydenin sudyratyp oqy jóneledi. Jan bermek onay ma, isinip ketken bilektey jylan endi moldanyng ózine aibat shegip, moynyn qaqshityp, ysyldap, shaqpaqqa әreket ete bastaydy. Osy kezde Jaqyp molda iyek qaghyp jiberedi. Elding bәri «týime, týime!» dep úlarday shulap qoya beredi. Jylan pyrs etip jarylyp, birer saghatta Qúsayyn es jighan kórinedi.

Ý

Jaqyp moldanyng búl oqighasyn Bala molda búryn da talay estigen. Az jyl moldalyq etken jyldarda múnday bolmasa da, osyghan jeteqabyl talay oqighanyng ózi de kuәsi boldy. Bala moldagha múnan góri Jaqyptyng jýregin dir etkizgen appaq súludyng jayy qyzyqtyraq kóringen. Ústazynan qaymyqpay, appaq qyzdyng jaghdayyn da suyrtpaqtatyp kórip edi, Jaqyp sheshilip sala berdi.

– Býgin ekeumizding berekemizdi alyp, kiyemizding qútyn qashyra jazdaghan Medeu biyding toqaly ghoy ol qyz. Qyz emes, jasy qazir qyryqqa tayap qaldy. Kýrkebaydyng saqyldaghan bes úly men Ómirzaq batyrdan asyp ol boyjetkenge sóz sala almadym, – dedi kýrsinip. Sosyn sózin jalghap:

– Osyghan deyin ýsh әiel alyp, erkek kindikti bir úlgha zar bolyp jýrgen Medeu biyge Kәmiylә súludy tórtinshi әiel etip Ómirzaq batyr qosypty, – dedi.

– Anau Túrash degen qara bala sol Kәmiylә súludan tughan eken ghoy.

– Solay dese de bolady. Osy Kәmiylәni alghan song Medeuding ýshinshi әieli úldy bolyp, shaqalaqty Kәmiylә bauyryna basyp alsa kerek. Ol kezde by ishkeri jaqqa biylik aitugha ketipti. Balany tughan sheshesi juastau adam eken. Onyng ýstine bes bauyry men Ómirzaq batyrdy arqa tútqan Kәmiylә kimge des bersin. Medeu by jas toqaldyng erkeligin estip: «Bala tym qúrysa uyzyna jaryp, qyryq kýn anasynyng omyrauyn emsin», – dep at shaptyrypty. Sóitse, kelgen shabarmangha Kәmiylә súlu omyrauyn ashyp jiberip: «Biyge keregi ananyng uyzy bolsa, minekiy!» – dep sauyp jibergen eken, sýt saulap qoya beripti.

Osy oqighadan keyin el jas toqaldy jasyna da qaramay «Aq apa» atap ketipti.

Jaqyp molda osynday sheti bar da, shegi joq әngimelerding tiyegin aghytyp, Bala moldagha biraz hikayattardy aityp berip edi.

Bala molda: «Ýiining irgesine kelip otyryp biyding batasyn almay ketkenimiz jaramas», – dep ústazyn kóndirip, qalyng kirpigi kózin japqan túlghaly qara shaldyng shanyraghynan dәm tatyp, yqylasyna bólenip auylyna qaytqan bolatyn.

ÝI

Albannyng baylary kәmpeskelenip Jarkentke aidalghan son, Bala molda Qytay aspaqqa bel budy. Ákesi Alban eline kirme bolatyn. Shejire jolymen qualaytyn bolsa, ózining ruy – Qyzay.

Qytay men orys jer bólip, shekarany anyqtaghan kezde Qyzaylar arghy bette, Albannyng alty bolys eli bergi bette qalghan-dy. Shekaragha әsker qoyylghan song eki elding qatynasy siyrep ketti de, qayyn júrtyn saghalap moldalyq etip jýrgen әkesi ol jaqtaghy tughan-tuysymen baylanysyn ýzip alghan edi.

Qyzyldar kelip, Qúdaysyzdar memleketin qúrghaly Bala molda bir tyqyrdyng tayaghanyn seze bastady. Ákesi de dәl sol tústa kәlima shahadatyn aityp jatyp jan tapsyrdy. Ákening songhy amanaty: «Elindi tap, balam!» boldy. «Áne ketem, mine ketem» dep jýrgen kezde moldalar da shetinen ústalyp, itjekkenge aidala bastady.

Bala moldanyng tughan jerdi qiyp kete almay jýruining eng ýlken sebebi bar edi. Osy erte kóktemde Túzkólding Qarasaz betkeyindegi Jylandy saydyng jylandarynyng tilin buyp qoyghan-dy. Jylannyng tilin kýz kelgende bir-aq sheshetin bolyp uәdelesken. Endi, mine, sayasat sol kýzge deyin tyghylyp jýre túrugha múrsat berer emes.

«Bala moldany ústaugha Qaraqoldan eki sherik shyghypty» degendi estip, moldada tipti es qalghan joq. «Jaqyp molda qoldy bolghan eken, Jarkentke jetkizbey atyp tastapty» degen ýreyli habar da el arasynda gulep túr. Bala molda qansha jerden Allagha tәuekel etkisi kelgenimen, atadan jalghyz ekeni esine týse berdi. Sosyn amalsyz, janyn saqtap qaludyng qamyna kiristi.

Tili buylghan jylandardyng patshasy Shah-Mardan ýilenu ýshin shalghay bir patshalyqqa saparlay ketken eken. Qalyndyghyn alyp kýzde ghana oralady-mys. Shah-Mardandy kýtpey ketse, bir ruly jylan tilsiz mylqau bolyp qalmaq. Kýter bolsa, ózining basy qayda qalary bir Qúdaygha ghana ayan.

...Amaly tausylghan Bala Molda kiyiz kitabyna qarap otyryp bolashaq taghdyryn kórdi.

Otyz jyldan song qytay men orystyng shekarasy ashylatynyn, sol kezde elge kelip, jylannyng buylghan tilin sheshse, Shah-Mardan keshirip, bәri dúrys bolatynyn boljady.

«Aqsarbas, aqsarbas!» dep quanghan jigit asty buyrqanyp, ýsti jybyr-jybyr jyljyp aghyp jatqan Tekesting qandy suyna qoyyp ketti. Beti bolar-bolmas qozghalghanymen, Tekesting asau tolqyny moldagha kýsh bermey, óz iyirimine qaray tartyp bara jatty.

Sugha birjola jútylyp joq bolar ma edi, kim bilsin, әiteuir, kiyimi bir bútagha ilinip aman qalghanyn biledi.

Bala molda esinen tanyp, birneshe kýn sol bútada ilinip túrdy.

ÝII

«Bәri de beker-aq boldy. Jaqyp moldadan janym ayauly emes edi ghoy. Sol joly keletin tajaldy kýtip alyp, eki sherikting aidauynda ketuim kerek edi». Songhy kezderi ashulansa, jylanday ysyldap, sóiley almay qalatyn dertke shaldyqqan Bala molda barmaghyn shaynap, ókine beretin bolghan. «Bәri de beker-aq boldy, bәri de beker-aq boldy» dey beredi ózine-ózi kýbirlep. Týsinde jylangha ainalatyn molda endi óninde jylandyq minez bayqatyp qalatyn bolyp jýr. Qaragerge minerde beli iyrelendep baryp әzer degende er-toqymgha qonjiyady. Tekes boyyndaghy qyzyl qayyndy toghaygha kirgen son, jylandardyng tilinde egilip, ishtegi bar zapyranyn tógip-tógip jiberedi.

«Ayaghy joq, tili joq,

Tilinde zahar uy joq,

Jauyna túyaq serperlik

Qauqary joq, dymy joq,

Jylan júrty, keshirgin!

Tilindi sening bayladym,

Tinindi sening bayladym.

Qarghys aityp bizderge

Jatyr ma eken, Mardanym!..»

Bala molda búdan ary kómeyine keptelgen jyryn ayaqtay almay jylap jiberdi.

«Qúdayym-ay, tayaq tastam jerge jete almaytyn gharip ettin! Búlay meni qinaghansha, almaymysyng janymdy!».

Bala molda Tekesting suyna betin jumaq bolyp attan syrghyp týsti. Ayaghyn jerge tirep edi, tizesinde әl joq eken, amalsyzdan etbettey qúlady. Qaytadan túrmaq bolyp talpynyp edi, bauyryn jerden kótere almay qalypty. Qúdaydyng qúdireti sheksiz ghoy, moldekeng jylanday jylystap, bauyrymen jer syza syrghy jóneldi. Sóitti de, Tekesting suyna bas qoyyp, ishe bastady. Sudan ózining әlpetine kóz jibergeni sol edi, jýregi dir etti. Sudyng betinde Bala molda emes, basyn qaqshityp әbjylan túr.

– Sen kimsin? – dedi su betindegi súlbagha.

– Bala moldamyn.

– Bala molda sen emes, menmin! – dedi betin sumen jumaq bolyp jatyp.

– Sen molda emes, jylangha ainaldyn! – dedi әbjylan ysyldap.

Bala molda ózine qarap edi, shynynda da, denesi jap-jasyl qabyrshyqtanghan jylangha ainalghanyn kórdi.

Molda quanyp ketip, Tekesting suyn jýzip ótip, shekaragha qaray bet aldy. «Qúday sәtin salsa, bir apta tynbay jortsam, Túzkólge de jetip barmaymyn ba?» dedi ózine-ózi. «Biyik taudyng basyna qiyalap úshyp qyran da shyghady, Jer bauyrlap jyljyp jylan da shyghady», barar jerim tau emes, irgede jatqan Túzkól ghoy» dedi kónili shalqyp.

Sol jerde Shah-Mardanmen jýzdesip, ózine ýkim keskizbekshi. Adam balasy tastay berik shekarany búza almaq emes. Al jylan ýshin temir qorshau sóz bolyp pa?! Qazir-aq arghy betke ótedi de, zulay jóneledi.

Bala molda jer bauyrlap әp-sәtte temir torly sharbaqqa jetti. Jetti de, sym tartylghan sharbaqqa jaqynday berip kilt toqtady. Bayqasa, ayaghy men qolyn tyrbandatyp, enbektep keledi eken. Jylan bolghan týgi de joq, kәdimgi adam qalpy. Su-su kiyimi jerding topyraghyna shylanyp, auyrlap ketipti. Ornynan aqyryn túryp Tekesting suyna qaytadan týsti de, Qarager aty qalghan jaghagha qaray jýze jóneldi.

ÝIII

«Medeu by qaytys bolypty» degen habardy estigen Bala molda biyding әruaghyna Qúran baghyshtap qaytpaq bolyp jolgha shyqty. Qytay eline kele sala ýilenip, shanyraq kóterip edi. Bastapqy jyldary jas kelinshegin qimay, alysqa saparlaudy qoyghan bolatyn. Keyin kele kelinshegi jylda bosanyp, jylda balasy shetiney bergen son, auyl arasynda ghana moldalyq qúryp, úzap shyqpaytyn bolghan. Endi, mine, biyding qazasy sebep bolyp, Sholaq Mysqa jele jortyp kele jatyr.

Bala molda búl jaqtyng da jylandarynyng tilin tauyp, patshalarymen tildesip jýrgen bolatyn. Búl aimaqty jaylaghan Jylandar patshasynyng aty Shah-Erden edi. Jol ortagha kelgende «Shah-Erden shaqyrtyp jatyr» degen habar aldy.

Jylandardyng patshasy jaydan-jay moldany mazalamaytyny belgili. Bala molda keri búrylyp, jylandar mekenine tartyp otyrdy.

Shah-Erden terisine syimay, ashudan jarylarday bolyp otyr eken. Ashu men qayghy qabattasyp, tilindegi uyn kimge tógerin bilmey týnerip otyrghan Shah-Erdenning týri tym qorqynyshty edi.

Búghan deyin jylan ataulynyng eshbirinen qaymyghyp kórmegen Bala molda kәdimgidey ýreylenip qaldy. Oy degening jýirik qoy. Sonau Túzkól manyndaghy Shah-Mardannyng elinen bir habar kelip jetti me dep moldekenning tizesi dirildey bastady. Eger de Shah-Erden Bala moldanyng bir aimaqtyng jylanynyng tilin baylap, qorghansyz qaldyrghanyn biler bolsa, bir kýnde ýrim-bútaghynan bir adam qaldyrmastan qyryp salary anyq.

– Qúrmetti Shah-Erden myrza! – dedi moldekeng ishtegi bar ýreyin jenip. – Meni jaysha shaqyrttynyz ba?

– Jylannyng tilin bilgening bolmasa, zatyng – adam... Qanyna tartpay túrmaysyn... – dedi Shah-Erden sózin júmbaqtay bastap. – Bala sýiip, әli әkelik sezimdi sezinbegen edin. Saghan aitqan sózim shyghyn bola ma dep qorqamyn.

Osy sózdi aitty da, Shah-Erden auyr kýrsindi.

– Aytynyz, – dedi Bala molda taghatyn tauysyp.

– Aytsam bylay... Ótken aida túnghyshymnan aiyryldym. Úlym Tәnir IYemning ajal qylyshynan emes, ózimmen teng dәrejeli, Qúdaydyng qúly – Adamzattyng qolynan qaza tapty.

Shah-Mardannyng elinen jamanat habar jetti me dep ýreylenip otyrghan Bala molda búl sózdi estigende ishtey quanyp qaldy.

Sonda da pendelik quanyshyn bayqatqysy kelmey:

– Jappar IYem túnghyshynyzdyng aldynan jarylqasyn! – dedi qamyqqan synay tanytyp.

– Aytqanyng kelsin, Bala molda!

– Shah-Erden myrza! Adamzat pen jylandar elining arasynda elshilikte jýrgen son, ózime paryz súraqty qongha mindettimin. Kinә kimnen boldy?

– Kinә – Adam balasynan. Kóknәr shegip ulanghan ba, joq әlde aqyl-esinen adasqan ba, ordasynda jatqan balamdy qasyndaghy nókerlerimen qosyp, qamshylap óltiripti. Ózing bilesin, qamshynyng týpki tegi jylan edi. Adamzatqa babamnyng tartqan tartuy bolatyn. Sening babana berilgen syi, óz basyma siltendi. Adamzat balasy mening bir ruly elge ainalar túqymymdy qúrtty. Men onyng tuysynan eshkimdi qaldyrmadym. Óltirdim, bәrin! Osylay adamzat balasyna óz qiyanatyn sezinsin dedim. Mening әuletimmen jaulasudyng qúny qanday bolatynyn týisinsin dedim.

Qúdaydyng qúdiretimen týnde týsine kiremin. Óninde de sarbazdarym mazasyn alyp jýr. Ol qazir Shet Mysta, ýlken qysh qúmyrada tyghylyp jatyr. Aynalasyna dostaryn kýzetke qoyghan. Auyl adamdary da qanyna tartyp, meni sol qysh qúmyragha jolatar emes.

Shah-Erden túnghyshynyng kegin qaytarmay toqtamasy Bala moldagha anyq edi. Qansha jerden qanyna tartqanymen, qanjyghasyndaghy qorjyngha jylandar elining patshasyn salyp alyp, Shet Mysqa jýrip ketti.

Bala molda jele jortyp Shet Mysty jaylaghan jiyrmagha juyq ýili auylgha kesh bata jetti. Auyl aqsaqaldaryn jinap, óz sharuasyn aitty.

– Balany qysh qúmyra túrmaq, temir zyndangha salsandar da qútqara almaysyzdar, onan da óz kýnәsin moynyna alyp, jany mәngilik mekende jay tapsyn, – dedi.

Auyl adamdary moldanyng aitqanyna kónbey, eng aqyrynda:

– Qysh qúmyradan jigit shyqpaydy. Sen әkelgen jylannyng qasiyeti kýshti bolsa, qúmyranyng syrtynda túryp kegin alsyn! – desti.

Et jelinip, auyl adamdary dalagha shyqty. Qysh qúmyrany eki orap jatyp alghan Shah-Erdendi kórgen júrt shoshyp ketti.

Ábjylan anda-sanda bir qybyrlap qoyyp, alansyz mýlgip jatty da qoydy. «E, qúmyra ishindegi adamgha ne qater bola qoysyn?!» dep auyl adamdary ýilerine qaytysty.

Tang atty. Bala molda dalagha shyghyp edi, bir top adam qysh qúmyrany alystan baqylap túr eken. Shah-Erden sol bayaghy maujyraghan kýiin ózgertpepti. Kenet qúmyra ishinen «Demim bitip barady, qútqaryndar!» degen jalynyshty ýn talyp estilgendey boldy. Bala molda auyl adamdarynan: «Dauys estidinder me?» – dep edi, bәri eshtene estimegenin aitysty.

Shah-Erden ýsh kýn, ýsh týn tapjylmay jatty da qoydy. Ýshinshi kýni keshkisin Bala moldany shaqyryp alghysyn aitty da, jer bauyrlay óz jónine kete bardy.

Jylan kete salysymen auyl adamdary qúmyrany jyghyp, auzyn ashyp kep jiberdi. Qúmyra ishinde adamnyng qanqa sýieginen basqa eshteme qalmapty. Qu sýiekti kórgen júrt «bauyrymdap» bozdap qoya berdi.

Qalyng kópshilik Bala moldagha tap berdi. Bala molda da dayyn otyr edi, kermedegi atyna qarghyp minip qasha jóneldi.

IH

Bala molda Shet Mysty artta qaldyryp, Sholaq Mysqa taban tiredi. Medeu biyding ornyna Qúran oqyp, Aq apa men Túrashqa kónil aitty.

Qymyz iship otyrghanda Aq apa moldadan balasynyng bolashaghyn boljap beruin qolqalady. Bala molda kiyiz kitabyn ashyp jiberip: «Aq apa, alystan aghayynyng kep qatty quanady ekensiz» – dedi de, odan arghysyn ne aitaryn, ne aitpasyn bile almay abdyrap túryp qaldy. «Ákesi ólgendi de estirtedi. Mәimónkelemey ait bәrin!» – dep Aq apa búiyra sóiledi. «Bәrin aitar bolsam, balana jer bauyrlaghan jylannan qater tónip túr. Ózine myghym bolmasa, ajaly jylannan boluy mýmkin eken. Búl joldan aman qalsa, jalghyzynnyng ghúmyr jasy úzaq bolady».

«Auzyna kelgendi ottama! – dedi Aq apa ashulanyp. – By balasynyng taghdyryn boljaytyn sen kim edin?! Joghal kózime kórinbey!».

Bala molda Aq apagha adyraya bir qarady. Ózi «bolja» dep ótinip, artynan «sen kim edin?!» dep astamsy qalghan kempirding qylyghyn týsine almay abdyrap qaldy. Bir auyldan janyn әzer saqtap qashyp shyghyp edi, ekinshi auyl tildep shygharyp saldy. Joly bolmaghan moldekeng Ermendidegi eline kónilsiz oralyp, birneshe ay ýiden shyqpay jatyp alghan.

H

Bala molda alghash Qytay eline qonys audarghanda óz júrty Qyzay eline kelip qosylyp edi. Amal ne, tili buylghan jylandardyng jayy maza bermey, aragha jyl salmay-aq Tekes boyyna kóship alghan.

Tekes boyynda túryp ótken kýnderdi taghy esine aldy. Elu ýshinshi jylgha deyin otyz ýsh jyldyng ishinde ýsh әiel alyp ýlgerdi. Birinshi әieli jetinshi ret bosanyp, jetinshi jolghy tuyttan kóz júmdy. Tughan balanyng bәrining ingәlaghan dausy shyqpay, mylqau bolyp dýniyege keletin edi de, birer aida óz demine ózi bulyghyp shetinep ketetin. Ekinshi әieli de jetinshi tuytynda baqilyq boldy. Bala molda osylay on tórt úrpaghyn óz qolymen jer qoynyna tapsyrdy. Ýshinshi joly jap-jas qyz alyp edi. Bir jyl óter-ótpesten ol da kishkentayly boldy. Taghy da mylqau bala әkesining kóz aldynda ajalmen arpalysyp jatty.

Bala molda bayaghydaghy óz taghdyryn ózi boljaghanyn esine alyp egile beredi. «Otyz jyldan keyin shekara ashylady» dep edi ghoy kiyiz kitaby. Biraq temir tordyng setiner týri bayqalmaydy.

Jas әielden tughan úlynyng da tatar dәmi tausylyp, shetinegen kýni Bala molda atqa qondy da, asau Tekeske qoyyp ketti. Birer minutta-aq ózennen ótkel tauyp, temir qorshaudy búzyp ótip, Sýmbege qaray shapqylay jónelgen.

Endi Bala moldagha bәribir edi. Túzkólge jetse, sosyn Shah-Mardan úrpaghynyng ayaghyna jyghylsa, bayaghy boljam shyndyqqa ainalyp shygha kelmey me?! Jylandar patshasy moldany keshirip, búl da el qatarly úrpaq sýimey me?!

Bala molda shapqylap keledi. «Ya, Qúday, tirliginde tozaqqa týsken qúlyndy keshire gór! Ya, әruaq, tirshiliginde jahannamnyng otyna shyjghyrylghan kýnәhardy jebey gór!».

Jaratushydan medet tilegen molda úzaqqa bara almady. Jan-jaghynan it aitaqtap, qaru kezengen shekarashylar qorshap, әp-sәtte qolgha týsti. Eki elding shekarasyn búzghan qylmysker retinde aldymen Shonjydaghy otryadqa, sosyn Almatygha jóneltildi. Almatyda biraz tergelgen son, Mәskeuge jiberildi. Bala molda bar shyndyqty aityp-aq edi. Orystar moldanyng jylandar jayly ertegisinen qauiptenip, ýlken qylmysker retinde qamap tastady. Búl aralyqta Qytay jaqtan da súrau salynyp, eki elding elshileri birneshe kýn sóilesip, moldany Qytay eline qaytaryp aldy. Bala molda búzyp ótken shekara tikeley Beyjinge baghynyshty eken. Molda Beyjinning týrmesinde bir jylday tergelip, aqyry «shetelge baryp tynshylyq jasady» degen aiyppen on jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Sot bitken song Ýrimjining abaqtysyna auystyryldy. Ýrimjide jazasyn ótep, on bir jyldan keyin Ermendisine oraldy.

Bala molda ústalyp ketken son, eki jyldan keyin kelinshegi úl bosanyp, balanyng atyn Oral qoyypty. Oraly «әketaylap» quana qarsy aldy moldekendi. Tili bar, deni sau balany kórgen molda ókirip jylap jibergen.

Kelinshegi men balaqaydy qúshaqtay sala enirep: «Men abaqtyda jatqanda úldy bolyppyn, tәube, Qúday! Qany meniki bolmasa da, jany meniki, tәube, Qúday! Basqa jippen bolsa da jyrtyghymdy jamadym, tәube, Qúday!».

Moldanyng zaryn estigen júrt kózding jasyna erik bergen.

HI

Bala molda auylynyng teng jarymy qotaryla Sovet eline kóship ketkenin estigende eski jaranyng beti ashylyp, taghy da jýregi syzdap qoya bergen. Taghdyrdyng isine daua bar ma?! Shekara búzbay eki-ýsh jyl shydaghanda, búl da elmen birge ketpes pe edi?! Túzkólge jetpes pe edi?! Mynau búlynghyr ghúmyrynyng týni bitip, tany araylap atpas pa edi?!

Kókeydegi kóp súraq moldanyng sanasyna masaday yzyndap túra beredi. Sәlden song ol yzyng jylannyng ysylyna ainalady. Sosyn jatyp alyp jylan tilinde bayaghy ólenin taghy da jyrlay jóneledi:

«Ayaghy joq, tili joq,

Tilinde zahar uy joq,

Jauyna túyaq serperlik

Qauqary joq, dymy joq,

Jylan júrty, keshirgin!..».

Jylan bolyp iyrelendep, tóseginde qinalyp jatqan moldany balasy qúshaqtay alady. «Áke, әke, saghan ne boldy?» – deydi shoshynyp.

«Kindigimnen tumasang da, «balam» dep bauyryma basyp edim. Mening kýnәmdi sen arqalamasang boldy, qúlynym!» – dep jylannyng tilinde sóilep, týnerip otyryp qalady molda. Sóitedi de, atyna minip Tekes boyyna asyghady. Tekesting jylystap jatqan bayau aghysyna qarap otyryp túnghiyq oidyng terenine sýngy jóneledi.

HII

Kempiri ólip, kelinning qolyna qaraghaly da birneshe jyl ótti. Kýnige Tekesting suyna jylan bop týsip, kiyimi su-su bolyp ýiine qaytatyn moldanyng týsiniksiz tirligi auyl adamdaryn da ýreylendire bastaghan.

Búryn moldanyng jylan minezi kóp bayqala bermeytin. Qazir ainalasyndaghy adamdargha «uyn shashyp», abyroydan da aiyryla bastady. Bayaghyda Bala molda degen atyn el qasiyet tútatyn edi ghoy. Búl uaqytta esi auysyp, jyn iyektegen Jaman baqsygha ainalghan-dy.

Elu jyl boyy Jabyrdyng jotasyna telmire qarap, otyz shaqyrymdyq jerge jete almau degen azaptyng eng ýlkeni ekenin dәl Bala moldaday eshkim sezine almaq emes. IYek astyndaghy Túzkólge jete almaghan bayghús Mәskeu men Beyjinnin, Ýrimjining týrmesin kóredi dep kim oilaghan?!

Bayaghy Shah-Erdenning qysh qúmyradaghy jigitten qalay kek qaytarghanyn esine aldy. Esine aldy da, ózin elu jyl tolghandyrghan aqiqatqa kózin jetkizgendey boldy. Bala moldanyng jazasy ólim bolsa, onda bayaghyda-aq iyrelendegen maqúlyqtyng biri kezigip, uyn tógip janyn jahannamgha jibere salar edi. Moldanyng jazasy ólim emes, osy ómirding tozaghy eken. Bir ruly jylandy tilsiz, usyz qaldyrghan molda da tilsiz, usyz qalugha tiyis eken. Ýsh әielden tughan on bes bala mylqau bolyp dýniyege keldi. Tilsiz qalghany osy emes pe?! On altynshy balasy... Júrt aldynda ózimdiki degenimen, Qúday aldynda ózgeniki ekeni anyq. Ol ýshin kempirine aiyp taqqan emes. On jylgha aidalyp ketkeninde jap-jas qyz ózgening otyn jaghyp ketse de molda qynq dey almas edi. Kempiri búghan aldanysh tauyp berdi. Osy aldanysh azapty ghúmyryna sәl de bolsa shuaghyn tókti.

Shah-Erdenning oqighasy esine týsip edi, Medeu biyding toqaly Aq apa kóz aldyna kele qalghany. «By balasynyng taghdyryn boljaytyn sen kim edin?! Joghal kózime kórinbey!» – dep aibarlana qalghan Aq apa sol oqighadan keyin aragha alty ay salyp, bir jigitke tay jetektetip jiberipti.

«Bala molda Medeu biyding kózin kórgen qasiyetti adam edi. Mening bir bilmestigimdi keshsin! Boljamy dúrys shyghyp, alystaghy jiyenim kelip qatty quandym. Molda aitqan song balamdy da jylannan saqtandyryp, qúlaghyna sinire berdim. Balam shóp shabys kezinde molda aitqan әbjylanmen eski qystauda kezdesipti. Er-toqymynyng ýstinde jatqan jylan az bolmaghanda jalghyzymnan aiyrghanday eken. Qúday saqtap qaldy. Jalghyzdyng ghúmyry úzaq bolady eken. Mynau tay – aiybymnyng óteui. Molda razy bolsyn!» – depti.

Qazir Aq apa men Túmash Sýmbede túrady eken. Bala molda shekara boyynan til alyp kelgenderden osyny esty sala attyng basyn taghy da Tekes ózenine búrdy. Ýsh-tórt kýnnen boyy osy mandy shiyrlap, ýiine de qaytpay qoyghan. Kelinining ai-kýni jaqyndaghan son, bayaghy shetinegen sәbiyleri esine týsip, ýreyi úlghaya týsip edi. Endi mine, Qúday ondasa, ar jaqqa habar berer adam tabyldy.

Shekara manyna jaqyndap, eski әdetimen Jabyrdyng jotalaryna dýrbi salyp úzaq otyrdy. Kenet arghy betten eki jas kelinshekting dausy estildi. Basyna qyzyl oramal tartqan eki әiel tura shekaragha on bes-jiyrma metrdey jaqyn kelip, ózenge qarap әngimelesip túr eken. Bala moldanyng Qúdaydan súraghany osy emes pe?! Qyzyl qayyndardyng arasymen jasyrynyp, kelinshekterding janyna jaqyn keldi de: «Qaraqtarym, amansyndar ma?» – dep aiqay saldy.

Tosynnan shyqqan dauystan shoshyp, ekeui ainalasyna alaq-júlaq qarasty.

– Qoryqpandar, men Bala molda degen atalaryng bolamyn. Biz jaqta ózderindey shekaragha jaqyn jýrgenderden «til alyp» túratyndar bar. Solardan Medeu biyding úly Túrashtyng Sýmbede túratynyn estip edim.

– Onday biydi de, Túrashty da bilmeymiz, – dedi kelinshekting biri.

– Mektepting ohranniygi Túrash aghanyng familiyasy Medeuov emes pe edi? – dedi ekinshisi.

– IYә, sol, sol aghana sәlemim bar edi. Elde eskilikting jónin biletin bir molda bar bolsa, Túzkól manyndaghy Jylandynyng jylandarynyng auzyn sheshkizsin deshi. Bәlkim, mening kóz jasymdy Qúday kórer! Túrashtyng ómirin bir qaterden qútqaryp edim, ol meni myng qaterden arashalasyn! Qaraqtarym, osy sózimdi... – dey bergende Bala molda bulyghyp qaldy. Sóitti de, basyn qaqshang etkizip, jylangha ainalyp, ysyldap qoya berdi.

– Myna shal qua ma?» – dedi kelinshekting biri.

– Psihpen sóilesip, sottalatyn jayymyz joq! Ysyldamay qarandy batyr! – dedi ekinshisi.

Qaqshighan bas jerge sylq etip qúlap týsip, jer bauyrlap iyrelendey jóneldi.

 HIII

 Bala moldanyng songhy ýmiti Túrashqa amanat jetkizu edi. Ony da Tәnir qúp kórmedi. Sharshap-shaldyghyp aqyry auylyna qaytty. Auyl syrtynda balasy kýtip túr eken.

– Áke, sýiinshi beriniz! Nemereli boldynyz! – deydi kýlimdep. Bala moldany kóp jyldan beri bir shaqalaqqa zar bolyp jýrgen bayghús balasy qúshaqtay alghan.

– Sýiinshindi ala ghoy, sýiinshindi ala ghoy! – dep molda da balasyn bauyryna basa týsip.

«Qúday endi nemeremmen synamasa bolghany» dedi bulyghyp. Sóitti de, taghy da ysylday bastady.

– Áke, sizge ne boldy – dedi balasy ýreylenip. – Eski dert qayta qoza bastady ma? Búdan keyin Tekes boyyna barmanyzshy. Sol jaqqa barsanyz, bitti, auruynyzdy asqyndyryp qaytasyz...

Bala molda óz tabaldyryghyn ózi ýreylene attady.

Oramalyn túmshalay tartqan kelini besik terbetip otyr eken, atasyna atyp túryp sәlemin saldy. «Kóp jasa, qaraghym!» – dedi de, molda besiktegi sәbiyge nazar da salmastan óz bólmesine ótip bara jatty.

«Ata, ata, toqtashy», – dedi jylan ýn.

«Sen kimsin?» – dedi Bala molda jylan tilinde...

«Nemerenmin, Shah-Mardanmyn!» – dedi sәbiy.

Bala molda besikting jabuyn ashyp kep qaldy!

Eski tanys – Shah-Mardan jatyr iyrelendep!

Bala molda enirep qoya berdi.

«Keshir meni, Shah-Mardan! Elu jyldan beri saghan jete almay, tozaqtyng otyna shyjghyrylyp edim, aqyry ózing kelding be? Keshir meni, keshire gór!

Jana tughan sәbiyding aldyna etbettey qúlap, ókirip jylap jatqan atasyn kelini birtýrli ayap ketti.

 HIÝ

Tekes ózeninde bútagha ilinip aman qalghan Bala molda Túzkóldi betke alyp shaba jónelgen. «Basyma qanday kýn tusa da jylannyng tilin sheship ketuim kerek» dedi óz-ózine. Asau ózenning moldagha jol bermeui tegin emes. Otyz jyldan song qytay men orystyng shekarasy ashylsa da, elge kelip, jylannyng tilin sheshe almauy mýmkin ekeni anyq boldy. Kiyiz kitaby Shah-Mardannyng keshiretinin aitqanymen, Qúday Taghalanyng ayany mýldem basqa tarapqa tartyp bara jatqany moldany qayran qaldyrdy. Sóitti de, birer ay tau-tasta tyghylyp jýre túrugha beldi bekem buyp, qalyng qaraghay ishine sinip ketti.

Bala moldanyng ajaly Tekesting suynan boldy ma, Shah-Mardannyng uynan boldy ma, ony eshkim bilmeydi.

Biletinder Túzkólding Qarasaz betkeyindegi jylandardyng tili әli buuly ekenin ghana aitady.

Abai.kz