JÝSIPBEK QORGhASBEK. TORANGhY MEN TÚRSYNJAN
Ilening jaghasy Nilding jaghasy siyaqty. Búirat qúmdardyng arasynda toranghy ósedi. Aghashta da minez bolady. Minez bolmasa, oqshau túra ma?
Sapar onynan tuyp, Túrsynjangha jolserik boldyq. Týiemoyyn aghashtardyng túsyna keldik. Keyde basy órttey qyzarady. Syidighan týri Túrsekene úqsady.
– Anau aghash ne aghash? – dedim bir ezu tartyp aldym da.
– Toranghy, – dedi Túrsynjan bauyryn kórgendey júmsaryp.
– Taudyng balasy bilmeydi eken desem.
Túrsynjannyng razy bolghanda jyly jymiyp kýletini bar. Qyrlauyt qabaghynyng astyna shuaq jýgirdi. Toranghyny tanyghanyna rahattandy. Basqa auyldyng balasy bizding auyldyng balasyn tanyghanday men de mәzbin.
– Búl ózi qasiyetti aghash. Qabyghyn tilseng qan shyghady. Sondyqtan eshkim tiyispeydi. Qurap qalghandaryn ghana alady. Áytpese sheberlerge taptyrmaytyn material, – deymin men.
Túrsynjan endi osynyng bәrin mening bilgenime razy keyip tanytty. Meni qostap birdene aitqysy kelip tamaghy býlkildedi. Biraq ishindegisin týgel aityp alsyn degendey, sózinning artyn tosatyn әdeti bar. «Á, iyә», – dep ernin jybyrlatty. Endi toqtasam, úzyn sonar әngimege ketpek. Jer betinde toranghynyng qanday týrleri kezdesedi? Qazaqstanda qansha týri ósedi? Aytpaqshy, Lepsining jaghasynda bolyp pa edin?
– Toranghy týn ishinde synsyp jylaydy. Qúlaq qoyyp tyndasan, synsyp әn salghan sekildenedi. Sazy adamdy shaqyryp arbap túrady. Biraq, týbinde úiyqtaugha bolmaydy. Búl da janghaq aghashy siyaqty, – dep kezek tiygizbey bastyrmalatyp kettim.
Bayqaymyn, «toranghy týnde әn salady» degenim eleng etkizdi. «Ómir boyy Túrsynjandy tyndap kele jatyrmyn, meni de bir tyndasyn» dep asyryp aittym. Basqa basqa, Túrsynjandy tanghaldyru qiyn. Biraq ol aghashtyng әn salatynyna biraz emeksidi.
Toranghy negizi taza aghash. Deni tózimdi bolghanmen, jany qylday nәzik. Basqalardyng arasyna tyghylmaydy, jayly oryngha talaspaydy. Jaydaq sudan su ishpeydi, ishem dese de ishe almaydy. Túrghan jeri shól, sortan. Tamyryn on metrdey terenge jiberedi. Dini myqty aghash.
Bylay shygha bere: «Sidighan týri Túrsekene úqsaydy», – degen oiyma taghy keldim. Toranghynyng siyrek ósetin aghash ekenin, qazir búrynghydan da azayyp bara jatqanyn oiladym.
«Qyzyl kitapqa» engizilgen aghashtyng qalay qúryp bara jatqany eriksiz tandandyrady. Onsyz da toranghyny kiyeli aghash dep eshkim syndyrmaydy. Qurap, semip qalghandarynan ghana dombyra, qobyz jasaydy. Biraq qazir el ishinde onday sheberler de qalghan joq. Endeshe toranghygha ne jau tiydi?
Ana bir jyly Túrsynjan Almatydaghy «Samal» shaghyn audanynan «Qazaqfilim» jaqqa kóshti. «Auasy taza jaqqa barghan ekensin», – dedim. «Salystyrmaly týrde taza», – dep kebirtiktengen dauysy qolqamdy júlyp ala jazdady. Kýnning qabaghy kirtiyse, Túrsynjannyng da qabaghy kirtiyetin kez.
Túrsynjandy sayaq adamgha ainaldyryp bara jatqan da sol kýtimning jayy bolu kerek. Qazir Almatydan taghy bir-eki qadam alystady. Shuly ortagha kele bermeydi, súhbat bere bermeydi. Syryn, múnyn әnimen aityp jatqanday elesteydi. «Aqqudyng kóz jasynday kólge tamghan, Janymdy terbetesing sherge tolghan»…
Bir kýni Túrsynjan «Aq jelken» jurnalynyng jas oqyrmandarymen súhbattasugha keldi. Tilshilerdin: «Balalar kezdesuge shaqyrady», – degen sózin jerge tastay almady. Balalardyng qoyghan súraqtaryna eki saghat ynty-shyntysymen jauap berdi.
Mening esime osydan jiyrma-jiyrma bes jyl búryn qazaqtyng ýlken aqyny Ábdirashtyng Jarasqanymen jasaghan súhbaty týsti. Qazaq poeziyasyn ish qyrtysyn qotara taldaghan onday súhbat Ayqyn Núrqatovtyn, sodan song Saghat Áshimbaevtyng jolyn janasha jalghaghanday jalt qaratty. Jas tilshilermen әngimesi sondaghy qyzuqandy pikirlerin eriksiz eske saldy.
Ádebiyette bireuler synshyl, bireuler minshil, endi bireuler menshil bolady. Túrsynjannyng synshyldyghy basym, biraq minshildigi men menshildigi joq. Synyn anyq jәne qanyq aitady. Sóilemderi fotografiyalyq dәldikke qúrylady. Ne asyryp, ne kemitken jeri bolmaydy. Asyryp ta jibermeydi, aqyndy da jemeydi. Búl jaghynan kidi, kirpiyaz, taza.
Bir qyrghyz bir qyrghyzdy: «Aurasy taza, ónýnón nur chygyp turgan, kirip kelse janynda 5-6 adam koshtap jýrgóndóy kóp adamdyn sýrýn ala jýrgón kishy ele», – dep maqtapty. Mende de betke maqtau degen joq, sondyqtan qyrghyzshalap kettim. Auylymyz qyrghyz jerinen alys bolsa da, bizding jaqta «sh»-ny «ch» dep sóileydi. Qyrghyz jaqqa qayta Túrsynjannyng auyly jaqyn.
Mine, sol Túrsynjan kelip ketkennen keyin bir qyz bala: «Aurasy jaqsy adam eken», – dedi. Taghy bir qyz bala: «Men Túrsynjan aghany aryq adam ba dep jýrsem, boyy úzyn eken», – dedi. Taghy bireui: «Men búl kisini Asqar Júmadildaevpen nege shatastyram desem, búl kisi de matematik eken ghoy», – dedi. Kezdesuden alghan әserlerin jasyra almay, balalar biraz uaqyt dabyrlasty.
Jogharyda biz әngime etken toranghynyng da dini myqty. Alystan sidiyp kóringenmen, qasyna barsang som jaralghanyn bayqaysyn. Onyng bәri qatyp qalghan qanqa emes, boyyna sóldi kóp jinaytyn aghash. Shóldi jerde ósip túrsa da, boyynda ylghal mol. Toranghynyng týsi, boyauy qanyq kórinetini sodan. Shólding aghashy bolsa da, «toranghyday tolyqsyp» degen de sóz bar eken.
Kóp boldy, Túrsynjannyng alysqany qoghamnyng derti. Tilgen jerden qany shyghatyn dert. Toranghynyng dininen shyqqanday tamshylap túrady. Biz qazir otarshyldyq pen bodandyqtan keyin ózine-ózi endi-endi kelip jatqan últpyz.
Boyymyzda sylyp alyp tastaytyn keselder az emes. Mysaly, namys ýshin shiyding basyn syndyrmaytyndar bar, biraq «namysyng joq» dese qyrylyp qala jazdaydy.
Birde Túrsynjangha: «Namysshyldyq turaly osynday bir shygharmang bar edi, esime bir týsip, bir týspey túrghany», – dedim. Sonda Túrsynjan: «Qaysysyn aitasyn, mening jazghandarymnyng bәri sol jyrtys bir jyrtys qoy», – dedi. «Biraq, «Bayaghy jartas – bir jartas, Qanq eter, týkti bayqamas» bop túr emes pe?» – degendi әlde ol aitty, әlde men aittym, әiteuir aittyq.
Túrsynjandy Abay taqyrybyna jaqyndatqan osy minez.
Ádeby syndy esse túrghysynan jazu Túrsynjandy biraz biyikke kóterdi. Ayqyn Núrqatov ta Abaygha osy baghytta kelgen. Biraq jeldirtip ketetin tústary kóp. Dәm-túzynyng erte tausylatynyn sezip, asyghynqyraghan tәrizdi. Saghat Áshimbaev bolsa, fiylosofiyagha qaray auynqyrap ketedi. Biri taza ghylymnyng adamy, ekinshisi qayratkerligi basym qoghamshyl kisi. Al, Túrsynjan neni izdese de әdebiyetting ózining ishinen izdeydi. Sondyqtan esse janryna jany jaqyn.
«Tarih bizge jas Abaydyng kelbetin saqtaghan joq», – dep sezimge tiyetin esse tilinde jazady. Rasynda da biz kórip jýrgen Abaydyng sýgireti bizdi Abaydan alystatyp túrghan sekildenedi. Túrsynjannyng maqsaty Abaydy últqa jaqyndatu. Óz júrtymen ózin qauyshtyru. Abay portretine úzaghyraq toqtaluynyng ózi tartymdy. Abay portreti arqyly Abay júmbaghynyng ishine kire týsedi.
Ábilhan Qasteev «Jas Abaydy» saldy. Ýnilip qarasanyz, Abaydyng týri sopayynqyrap túr. Qasteev Qasteev bolghannan keyin sәl erkinsigen tәrizdi. Al endi Túrsynjannyng qalamyndaghy erkindik ózgeshe erkindik. «Jas Abaydy beynelegen birdi-ekili kartina eshkimning sanasyna sinbey-aq qoydy», – dep jazady Túrsynjan.
Myna bir sózdi Túrsynjan emes, basqa bireu jazsa, biraz adam er-túrmanyn bauyryna alyp tulaytyn edi. «Qay-qaysymyzdyng da abaytanudaghy alghashqy qadamymyz Qazaqstandaghy barlyq mektepting qabyrghalarynda iluli túratyn sezimsiz, toqmeyil, jaydaq qarttyng beynesinen bastalghan joq pa?», – deydi Túrsynjan. Júrt «Osy Túrsynjan birdene biletin shyghar» dep oilaydy. Áytpese biz ýshin Abaydyng sureti keshegi qytymyr qoghamda partiya bekitken núsqa siyaqty berik ornyghyp qalghan.
Mine, Túrsynjan Shapay ghylymy tildi qinamay, esse tilimen-aq osy qasang týsinikke sәule jýgirtti. Onyng ýstine Túrsynjan Abaydyng syrtqy beynesin ghana emes, ishki bolmysyn qalay tanuymyz kerek ekenine de emosionaldy týrde eshkimning janyn auyrtpay ghana әdemi jol núsqady. Búl onyng shygharmashylyq intuiysiyasynyng qanshalyqty myqty ekenin kórsetedi.
Qara sózden ólenge kelgender joq, ólennen qara sózge kelgender kóp. Sonyng basy – Abay. Qara sóz janr ma, janr emes pe? Qara sózding antoniymi – óleng sóz. Óleng sózding janry – poeziya. Demek, qara sózding janry – proza. Abay ósiyet dep alghan joq. Qara sózding ishine kirip jazdy. Qara sózdi qasiyet tútyp, ósiyet sóz dәrejesinde qoldandy. Bәlkim, odan da biyik túrghan bolar.
Qazaq әdebiyetinde janrdyng dauy jesir dauynan bir kem emes. «Túrsynjannyng jazyp jýrgenderi ne?», – dep bas qatyrushylar bar. Onyng kitaptarynda «әdeby syn, esseler, publiysistikalyq tolghaular, әngimeler» degen anyqtamalar birinen biri tuyndap jatady. Kitaptarynyng attaryna qarasan, sonyng bәri shyn mәninde kórkem dýniyeler ekenin andatady.
Mysaly, ekinshi kitabynyng aty «Shyn jýrek – bir jýrek», óleng kitapqa da taptyrmaytyn at. Ýshinshi kitaby «Qazaqtyng jany» dep atalady, publiysistikalyq tolghaular ýshin kýtpegen atau. Toranghynyng basy siyaqty dóngelenip túr. Tórtinshi kitabynyng aty «Kýlki jәne kóz jasy», búl endi naghyz drama, tipti tragikomediya. Al endi negizgi janryn osy anyqtamalardyng qosyndysynan shygharyp alynyz.
Óz basymyz prozashy bolghan son, Túrsynjandy óz qatarymyzgha tartqymyz keledi. Dulat Isabekov auyzsha bir sózinde: «Prozada bayandap jazu, surettep jazu degen әdister bar», – dep qalyp edi. Ekeuinde de sujet algha shyghyp túr. Al Túrsynjanda sujet ekinshi planda qalghan. Minezdeu, keyipteu, obraz jasau alda túr. Onyng shygharmalarynyng janryn tanymay shatasuymyzdyng bir syry osynda jatqan sekildi. Áytpese aiyzyng qanyp oqityn kórkem-aq shygharma.
Túrsynjan býgingi adamdardyng bolmysyn ashuda tereng psiyhologizmge barady. Olardyng basyndaghy jaghdaydy ishki dramatizmge qúrady. Aqyrynda ony ashy sarkazmmen beredi. Túrsynjandy danyshpan dep otyrghamyz joq, biraq ózine ózi kýlgen adam danyshpan. Yaghni, onyng keyipkerleri retinde týbinde siz ben biz danyshpan bolyp shygha keluimiz ghajap emes. Kýlsek basqagha emes, ózimizge kýleyik.
Álgi sapardan Esenghali, Úlyqbek, Túrsynjan bәrimiz birge qayttyq. Búl mening talantty adamdardyng qasynda bir kýn de bolsa birge jýrip, bir jasap qalghan kezim boldy. Ileden ary-beri ótken jolaushynyng qúm tóbelerding arasynan sorayyp shygha keletin týiemoyyn toranghygha kóz salmauy mýmkin emes. Jay qaramaydy, onyng tәkapparlyghyna tandanady, qaysarlyghyna tamsanady, júmbaghyn sheshkisi kelip oilanady. Biz jaqta búl aghashty «Qúm padishasy» dep te әspettep qoyady. Qúm padishasymen kózben qoshtasyp, basqa jolaushylar siyaqty biz de Ile jaryqtyqtyng sortandy jaghalauynan alystap úzay berdik. Kólik jýrgizip kele jatqan jiyenim Aday az-kem ornay qalghan ýnsizdikti búzyp, muzyka qosty. Birazdan beri kóp tyndalyp jýrgen bir әn qúlaqtan kirip, boydy alyp sharyqtay jóneldi. «Aqqu-qaz әueleydi qalyqtaghan, qayteyin qanatym joq qalyp baram»…
Bizding jaqqa jiyde gýldegende barsang ghoy, shirkin. Jiydening sol kezdegi iyisi әtirding iyisindey búrqyraydy. Jiyde gýldegende bir baryp qaytarmyz, bәlkim. Túrsynjandy sonda bir tandandyrarmyn degen oiym bar.
Jýsipbek QORGhASBEK
Almaty
"Egemen Qazaqstan"