Júma, 22 Qarasha 2024
Mәiekti 9122 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2016 saghat 13:44

2016 JYL NESIMEN ESTE QALDY?

Mine, resmy kýntizbe boyynsha taghy bir jyl ayaqtalyp jatyr. Osydan shiyrek ghasyr búryn elimiz tórtkýl dýniyege ózining tәuelsizdigin pash etip, qazaq oghylany Toqtar Áubәkirovting gharyshqa úshqanyna, «Semey poligonynyn» jabylghanyna shiyrek ghasyr toldy. Ras, ótip bara jatqan 2016 jyl qazaq ýshin aituly datalarymen birge, kýtpegen jaghdayattarymen este qaldy.  «Abai.kz» portaly solardyng birsypyrasyna sholu jasap kórgen edi.

Áueli 2016 jyl Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdik alghanyna túp-tura 25 jyl toldy. Búl tarihy data el kóleminde, odan qala berdi dýniyejýzi auqymynda atalyp ótti.

Atynnan ainalayyn, azattyqtyng tegin kelmegeni belgili. Qazaqtyng qaysar úl-qyzdary jeltoqsanda Kenesting kesir qoghamyna qarsy shyqty. Qazaqstandy shetten kelgen shýregeyding biyleuine jol bermedi. Mine, biyl sol oqighagha 30 jyl toldy. 1986 jyly 17-18 jeltoqsan kýnderi SOKP Ortalyq Komiytetining sheshimine qarsy shyqqan qazaq jastary beybit ereuil jasap, Almaty qalasyndaghy Ortalyq Alangha jinalyp, narazylyqtaryn bildirdi.  Múnday qarsylyqty kýtpegen otarshyldyq, әmirshil-әkimshil jýie bostandyqqa, tәuelsizdikke úmtylghan qazaq jastaryn ayausyz jazalau operasiyasyn jýzege asyrdy. Búl kenestik imperiyanyng jymysqy sayasatyn, shaghyn halyqtargha qarsy jýrgizip kelgen opasyz sayasatyn jariya etken alghashqy kóterilisting bastauy boldy.

Biyl últ kósemi Álihan Bókeyhannyng tughanyna 150 jyl toldy. Alash kósemi, qogham jәne memleket qayratkeri, jurnalist, ghalym, halqymyzdyng ardaqty úly Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyq mereytoyy YuNESKO kóleminde atalyp ótti. YuNESKO-nyng 2015 jyly 18 qarashada Parijde ayaqtalghan Bas konferensiyasynyng 38-shi sessiyasynda osynday qauly qabyldanghan edi.

(http://abai.kz/post/view?id=7020, http://abai.kz/post/view?id=10954, http://abai.kz/post/view?id=6955, http://abai.kz/post/view?id=6447.)

HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng oqyghan azamaty, Alash qayratkeri Barlybek Syrtanúlynyng dýniyege kelgenine de biyl 150 jyl! Barlybek – patshalyq imperiyanyng qysymy men ezgisine qarsy kýresken, otar elding bodandyq qamytynan qútylyp, jeke dara el boluyn ansap ótken er edi...  Ómirzaya! Qazaqtyng alghashqy Konstitusiyasyn dýniyege әkelgen kәsiby zanger Barlybekting 150 jyldyghy layyqty atalyp ótpegenin aityp, «Abai.kz» portaly birneshe mәrte maqala da jazdy.

Ókinishke oray biylghy jyl bәrimiz ýshin shetin oqighalargha toly jyl boldy. Eldi elendetken biraz jaysyz oqighalar oryn aldy. Aq­tóbede úiymdasqan birneshe adam qaladaghy qaru-jaraq satatyn dýkenderge, әskery bólimge shabuyl jasady. Lankesterding qolynan kisi óldi. Kýshtik qúrylymdar olardyng 18-ining kózin joyghanymen, osy iske  qatysy bar dep tanylghan taghy 20-dan astam adam sottaldy.

Artynsha Almatyda Ruslan Kýlekbaev degen azamat Almaly audandyq polisiya bólimine, ÚQQ departamentine qaruly shabuyl jasady. Ol birneshe polisiya qyzmetkerining ómirin qidy. Keyin Kýlekbaev ómir boyy týrmede otyru jazasyna kesildi.

Búl jyldyng atyshuly oqighalarynyng biri dep shymkenttik kәsipker Toqtar Tóleshovtin qamaugha alynuyn ataugha bolady. Ony ústaugha Astanadan arnayy jasaq kelgen bolatyn. Keyin T.Tóleshovke memlekettik tónkeris jasamaq boldy degen aiyp taghyldy, ol 21 jylgha sottaldy.

Aytpaqshy Tóleshevting jasamaq bolghan tónkerisi – jalpyhalyqtyq beybit miting edi. Shyn mәninde búl iske Tóleshevting de, basqasynyng da qatysy joq siyaqty. Biylikting qazaq jerin sheteldikterge satpaq bolghan bastamasyna narzylyq tanytqan júrt Respublika kóleminde sheruge shyghyp, ózderining qarsylyqtaryn bildirip jatty.

Basy batysta Atyraudan bastalghan narazylyq shyghystaghy Semeyge deyin jalghasyn tapty.

Búl uaqighadan keyin Elbasynyng ózi Ýkimetting bastamasyna toqtau saldy.


Jer kodeksine ózgertu engizu turaly qoghamdyq komissiya qúrylyp, onyng qúramyna tek biylik ókilderi emes, qogham qayratkerleri men tәuelsiz sayasatkerler de qosyldy. Komissiyanyng tolyq júmysyn «Abai.kz» portaly jazyp, ýzbey jariyalap otyrdy.

Ýsh aigha sozylghan komissiya júmysynyng qorytyndysy boyynsha, Elbasy Núrsúltan Ábishúly jer satu turaly Ýkimet bastamasyna moratoriy jariyalady.


Búl eki arada Atyraudaghy alanghy shyqqan san-myng azamattyng ishinen úiymdastyrushy boldy degen aiyp taghylyp, tipti qamaudaghy Tóleshevpen baylanysy boldy degen jeleumen qos belsendi sottaldy. Talghat Ayan men Maks Boqaev 5 jylgha kesildi.

Búlaghaylanyp ótken biylghy jylda oryn alghan jaghymdy janalyqtar da az bolmady. Ásirese әkimderding ishinde iske myghymy da joq emes. Olardy aitpay ketu erge syn.

Biyl «Abai.kz» portaly bir jasqa tolmaghan Núrtileu esimde balanyng atynan ýshbu hat jariyalaghan edi. Onda bireuding syz ótken tar pәterinde túryp jatqan segiz balaly otbasynyng jaghdayy turaly aitylghan-dy. Oblys әkimi Amandyq Battalovtyng tikeley tapsyrmasymen jәne jergilikti kәsipkerlerding qoldauymen Talghar audanynan búl otbasygha ýy berildi. Amandyq Battalov myrzanyng ózi kelip, ýrpe-shýrpe segiz úl ósip kele jatqan shanyraqqa ýiding kiltin tapsyrdy. Búl da bizding újymnyng biylghy jetistikterining biri edi.

Keler jyl da qazaq halqy ýshin tarihy manyzda datalargha toly jyl bolmaq. Keler jyly Alash ýkimetining qúrylghanyna 100 jyl tolady. Alash qozghalysynyng qayratkeri, arnauly  bilimdi alghashqy qazaq ofiyserlerining biri, etnograf, foliklorshy, audarmashy Moldaniyaz Bekimovtyng tughanyna 135 jyl. Jazushy, dramaturg, qazaq әdebiyetining klassiygi, әdebiyetshi-ghalym, abaytanushy, filologiya ghylymynyng doktory, professor, akademik Múhtar Omarhanúly Áuezovtyng tughanyna 120 jyl. Sonday-aq, Almatyda Halyqaralyq Uniyversiada oiyndary, al Elordada «EKSPO-2017» kórmesi ótedi.

"Ótken jyl" atalyp bara jatqan 2016 jyldy aman-esen ótkerip otyryp, keler jyldan jaqsylyq kýtetinimiz anyq. Bizben birge bolynyzdar!

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1448
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3208
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5209