Múhit ÁZIRBAEV,

GLOBAL kompaniyasynyng baqylau kenesinin  tóraghasy,  qalalyq mәslihat deputaty:

«Almatyda tuyp, auyldy ansaytyn balanyng birimin»

– Múhit Baqytjanúly, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Tughan jer» baghdarlamasyn jýzege asyruda belsendilikpen iske kirisken azamattardyng birisiz. Óziniz osy baghdarlamany qolgha alghanda eng aldymen, qanday sezimde boldynyz? Qanday oy boldy?

– Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev ózining «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda últymyzdyng ruhany dýniyesine serpilis jasap berdi. Mәselelerding bәrin saralay kele, elge, jerge, qala men auylgha taghzym etuding bir ýlgisi retinde «Tughan jer» baghdarlamasyn úsynghan edi. Qalalyq әkimshilikte shahar basshysy Bauyrjan Baybekting tóraghalyq etuimen ýlken otyrys ótken edi. Ony osy baghdarlamanyng túsaukeseri desek te bolady. Sol joly aldaghy atqarylatyn júmystardyng baghyttary turaly keninen aitylghan edi.

Negizgi tórt baghyt – bilim, aimaqtyng mәdeniyeti, tughan jerdi qoldau jәne osylardy aqparattyq qamtu baghyttary tanystyrylyp, olardyng әrqaysysyna kiretin is-sharalar turaly aitylghan edi. Áriyne, búl arada tughan jerdi, onyng ta­rihy men mәdeniyetin týletu, ólketanu eng aldynghy basym baghyt­targha ie bolyp túrghany belgili. Dәl qazirgi uaqytta Almaty qalasy boyynsha, «Tughan jer» baghdarlamasy qyzu qolgha alynyp, jan-jaqty jýzege asyrylu ýstinde deuge tolyq negiz bar.

Elimiz kórkeyse eken degen qayyrymdy, qolynda qarjysy bar azamattardyng barlyghy osy baghdarlamanyng jýzege asuyna barlyq yntalarymen kirisip ketken. Kóptegen әleumettik manyzy zor nysandar boy kóterip jatyr. Olardyng barlyghy kezegimen halyq iygiligine beriletin bolady.

Kez-kelgen adamnyng tughan jeri – onyng kishi Otany. Men Almatyda tuyp-óskenimmen – ata-babamnyn, ata-anamnyng kindik qany tamghan jerin ózimning tughan jerim dep sanaymyn. Kenen atamnyng auyly – Mәdibúlaq degen auylymyz bar. Eluinshi jyldary Kenen atam sol Mәdibúlaqtan býgingi Kenen atyndaghy auylgha kóshken eken. Ol jerdi de biz óz auylymyz dep sanaymyz. Atam sol jerde 27 jyl boyy túrdy. Býginde atamnyng túrghan ýii múrajaygha ainalghan. Kenen atam sol jerde mәngilik úiqyda jatyr. Sondyqtan býkil Qorday audany, tarihy tereng kóne Taraz, Jambyl oblysynyng men ýshin orny ystyq. Men ózimning tughan jerim dep sanaytynym da sondyqtan.

Álginde aitqanymday, mening ómirimning deni Almatyda ótip jatyr. Júmysym da, biznesim de osynda. Qoghamdyq júmysym da tikeley qalamen baylanysty. Degenmen, bizding atamyzdyng bizge aityp ketken bir ósiyeti, ol – auyldan qol ýzbeu mәselesi. Ony ózining úrpaghyna qaldyrghan, elding bolashaghy ýshin óte bir úmytpay este saqtap jýretin qaghidasy desem de bolady. Men sony әrkez esime alyp, jadymnan shygharmaugha tyrysamyn. Ásirese, qazirgidey qolymyzda mýmkinshiligimiz bar kezde auylgha nege kómektespeske? Auyldan qol ýzbeu degen kýni-týni toygha baryp, qydyryp jýru emes. Toydyng da jóni bar, qazanyng orny tipti basqa. Kópshilikten qalmau kerek. Baru kerek, qayghyryp otyrghan jangha kónil bildirip, basu aitu kerek. Ol – atadan kele jatqan jol.

Dәl qazirgi uaqytta әbden oilanyp-tolghanyp, auylgha qatysty bir jobany qolgha alyp jatqan jayymyz bar. Ol bizneske baylanysty emes. Elbasymyzdyng «Tughan jer» baghdarlamasynan keyingi tughan bir perzenttik sezim desek te bolady. Auylda qazir óziniz de bilesiz, júmys jaghy tapshylau. Qalamen salystyrsaq, mýmkindik jaghy kelinkiremeydi. Qolynda kishkene qarjysy bar, mýmkindigi bar jandardyng ózi qalagha kóship ketuge dayyn otyr. Kóp jaghdayda ol kisiler «júmys joq», «balamyzdy oqytamyz, qalagha baryp bilim alsyn, el kórip, jer kórip óssin, til ýirensin» degen uәj aitady. Sóitip, bәrimiz ýiimizdi satyp, qalagha kóship ketip jatamyz. Búl, әriyne, dúrys emes. Qazaqtyng shyqqan jeri – auyl. Bizding tamyrymyz da, týbirimiz de sol auylda. Jaghday joq eken dep bәrimiz qalagha ýdere kóshsek, auylda kim qalady? Auylda tek auyl sharuashylyghymen ainalysyp jýrgen azamattar ghana qalyp,  ferma bolyp qana qalady.

– Auyl ana tilimizding de altyn qazynasy ghoy, ol jayynda ne aitar ediniz?

– Jalpy, mening azamat retindegi ústanymyma sýiensem, kez-kelgen adamnyng óz tarihyn jan-jaqty, tereng bilui basty mindetterining biri. Al tarihty tanuynyz ýshin, eng aldymen, óz tilinizdi tereng biluiniz kerek. Býgingi tandaghy qolgha alynyp otyrghan ýshtildilikti men zor yntamen qoldaymyn. Nege deseniz, «kóp til bilseniz, kóp adamsyz» dep keletin qytay tәmsilining ózi qajettilikten tusa kerek. Al dәl qazirgidey zamanda kez-kelgen adamnyng onshaqty tilge deyin mengeruge mýmkindigi bar. Eng bastysy, adamda ynta, niyet bolsa, ýirenip alugha qabilet-qarymy jetedi. On til bolmasa da kez-kelgen adamnyng kem degende eki-ýsh shet tilin mengeruine bolar edi.

– Óziniz shet tilin bilesiz be?

– IYә, men aghylshyn tilinde erkin sóileymin, jaza da bilem. Qazir taghy bir tildi ýirenip alsam ba dep talap qylyp otyrghan jәiim bar. Balalarymnyng bәri aghylshyn tilinde oqidy, terenirek biluge kýsh salyp jatyr. Mekteptegi oqityn pәnderine qosymsha retinde basqa baghdarlamalardy iygere otyryp, tilge den qoyyp otyrghandary meni quantady. Óz otbasymdaghy eng ýlkeni, yaghni, balalarymnyng ýlgi tútatyn kisisi menmin. Sondyqtan balalarym mening tildi ýirengenimdi, oghan uaqyt bólip, enbek etip, mengerip alghanymdy kórip otyr. Eger men taghy bir tildi iygerip, ýirenip alsam, balalarymnyng da «bizding әkemiz taghy bir tildi ýirenip jatyr. Demek, búl qajettilik, olay bolsa, bizge nege ýirenbeske» dep ózderining aldyna maqsat qoyatyny anyq.

Jalpy, adamnyng jas kezinde qabyldau mýmkindigi zor bolady. Sondyqtan balalargha dúrys baghyt bersek, olardyng da birneshe tildi mengerip alularyna bolar edi.

– Ýlken kisilerden siz turaly jyly pikirlerdi jii estip jýremin. Siz jayynda, tipti, «Auyldy saghynsan, Kenekemning nemeresimen әngimeles» degen de sóz bar eken…

– Almatyda tuyp, auyldy ansaytyn balanyng biri bolyp óstim. Búl, әriyne, ata-anamnyng tәrbiyesining arqasynda bolar. Bala kýnimizden auyldyng iysin sinirip, tabanymyzdy topyraghyna tiygizip ósirdi. Árkez dalany saghynyp, sol dalamen ruhtanyp óstik. Elbasymyzdyng ózi de auyl turaly әrkez qúrmetpen, óte jyly pikirler aityp otyrady. «Auylyng – altyn besigin» deydi. Ol kisi de auyldy jaqsy kóredi. Árkez qamqorlap, nazarda ústap otyrady. Bizding әdet-ghúryp, salt-dәstýr, tipti, tarihymyzdyng bastauy bolyp tabylatyn auyl ata-babamyzdyng kiyeli mekeni. Biz ýshin auyldyng orny erekshe. Óz basym otbasymmen jiyi-jii auylgha baryp túramyn. Sol kezde men balalaryma: «Sender auylgha barghanda bәrine tosyrqap, ýrkip qaramandar. Auylda da qalanyng halqy siyaqty adamdar túrady. Mýmkin olardyng kiyim kii ýlgisi basqasha bolar. Olar ózderining júmys isteulerine, jýrip-túrularyna ynghayly bolu ýshin tandaulary mýmkin. Ózderindi de, ol kisilerdi de ynghaysyz jaghdaygha qaldyrmandar», – dep aityp otyramyn.

Auyl bizge negizgi kýshti beretin qaynar kózimiz siyaqty. Biz ózimizge ruhany azyqty sol auyldan alyp, boyymyzgha sinire­miz. Auylgha barghan boyda airyqsha bir qasiyetke ie bolyp qalamyz. Mәselen, auylgha ýsh-aq kýnge baryp kelinizshi. Siz mýldem basqa adam bolyp shygha kelesiz. Kózqarasynyz ózgerip, kóniliniz kóterilip, bir sergektik payda bolady. Auylgha baryp ruhtanyp kelesiz. Basqasha bir tyng iydeyalar tuyndaydy. Shygharmashylyq adamdarynyng ozyq dýniyeleri sol auylda tuyp jatady emes pe? Qaladaghy ómir, әriyne, basqasha. Úzyn joldyng boyyndaghy ghimarattar siyaqty. Ong jaghynyz da, sol jaghynyz da myndaghan kólik, bir baghytqa tәueldisiz. Qalada qansha degenmen, uaqytty óz ornymen paydalanuynyz kerek. Etken enbeginizding nәtiyjesi kórinip túruy kerek. Bylaysha aitqanda, saghattyng әrbir tiline ilesip otyruymyz kerek. Auyldaghy ómir basqashalau. Keyde «osy auyldaghylardyng uaqytpen sanaspaytyny-ay» dep keyistik bildirip jatatyndar da bolady. Ol kisilerding kónilderi basqasha.

Daladay keng peyildilikpen bәrine mamyrajay qaraydy. Árbir minutty tek júmys, ne mәsele sheshuge arnaytyn bolsaq, ol qiyn jaghday. Sondyqtan men uaqyttyng tapshylyghyna qaramay, balalarymdy auylgha jii aparugha tyrysamyn. Auyldaghy balalardyng qalagha kelip ornalasyp, ýlken oqu oryndaryna týsip nemese qalaghan kәsipti mengerip shyghularyna kómek qolyn sozyp otyrudy azamattyq paryzym dep bilemin. Múndaghy bar oiym qalada ósken bala men auyl balasy aralasyp, әngimeleri jarasyp, qalada ósken bala auyldyng ozyq әdet-ghúrpyn ýirense, auyldyng jastary qalanyng ziyaly mәdeniyetin ýirense deymin.

Óitkeni, qala balasy tek ghalamtormen shektelip qalmauy kerek. Sondyqtan qaytkende de bir-birin dos tútyp, aralasyp ósse, olardyng kózqarasynyng qalyptasuyna, dýniyeni tanugha, ónerdi týsinip ósulerine, halyqtyng inju-marjanyn bilip ósulerine jol ashylghan bolar edi.

«Tughan jer» baghdarlamasynyng auqymy óte ken. Eger biz auyl jastarymen kezdesip, jaqsy bir jobany qolgha alyp, onyng qalay jýrgiziluin ýiretip, biznes bastap bersek, olar qalagha baryp júmys izdemey-aq, sol auylda otyryp ózining tirshiligin dóngeletetin edi. Men ózimning tәjiriybem arqyly da bilem, qalada bir kәsipti ashyp, ony әri qaray jýrgizu onay sharua emes. Bala kýnimde ýsh ay demalysty auylda ótkizip, jalang ayaq jýretin edim. Sosyn qalagha kelgen kezde eki apta boyy ayaq kiyimge ýirene almay, jalang ayaq jýgirgim kelip túratyn. Kóshege shygha qalsam, baghdarshamgha qaraudy úmytyp ketip, ongha, solgha qaramay, biraz uaqytqa deyin tura tartatynmyn. Sol siyaqty, ómirge kele salyp, auyldyng tirshiligine ýirengen adamdardyng da qala tirshiligine boyúsynyp ketui onaygha týspeydi. Búl auyldan qalagha kelmender degenim emes, jalpy, bizge qalada da, auylda da túratyn adamdar kerek. Árkimning ómirdegi óz orny bolady degendey, auyl da azamatymen auyl, qala da ózining tirshiligin toqtatpauy kerek.

Jastardyng janarynda núr oinaydy

– Kәsipker retinde tughan jerge degen yqylasynyz qalay?

– Ózim qaladaghy №56 mektepte oqydym. Joghary oqu ornyn osy qalada bitirdim. Qaladaghy kóp qabatty ýilerding birinde túramyn. Sondaghy oilaytynym, «osy ózim túryp jatqan aulagha bir jaqsylyq jasasam eken» nemese «bilim alghan uniyversiytetime qolymnan kelgen bir kómekti kórsetsem ghoy» dep oilap jýremin. Ózim enbek etip jýrgen újymnyng qol jetkizgen biyiktigi, tabysy – bәri de tughan jerge degen qúrmet bolsa kerek. «GLOBAL» qúrylys újymynda, yaghni, basqarmasynda jýzden astam adam, al sәuletshilerimizdi, qúrylysshylarymyzdy qosqan kezde myngha juyq adam júmys isteydi. Osy basqarmada dәl qazir 160-tay kisi bar. Ózim «Núr Otannyn» mýshesimin. Byltyr bastauysh partiya úiymyn qúrghanbyz.

Bir top kisi birden mýshe bolamyz dep kelisti. Men sol kezde: «Sizderdi men mindettep, mýshe bolynyzdar dep otyrghan joqpyn. Partiyanyng mýshesi bolugha yqylasty ekensizder, júmys istenizder. Partiyagha mýshe bolmasanyzdar, ol da óz erikterinizde. Bәri adamnyng erkimen bolatyn nәrse», – dedim. Qazir sol jigittermen biz birneshe jobany qolgha alyp, júmys jasap jatyrmyz.

Solardyng biri – «Ardagerlerdi ardaqtayyq» dep atalatyn shoqtyghy biyik shara. Árkez jastargha «Soghystyng zardabyn kórgen kisilerge qashanda qoldan kelgen kómekti kórse­tinizder. Býgingi ómir sol kisilerding erligimen kelip otyr. Ár­kez qabaghyna qarap, tipti, bes-on minut uaqyt qiyp, jagh­dayyn súranyzdarshy. Sonyng ózi ol kisilerge jetip jatyr. Eng bastysy, ol kisilerge iltipat kerek. Keyde sol kisilerding aramyzda jýrgenin úmytyp ta ketip jatamyz» deymin.

Jalpy, bizding bastauysh partiya úiymy jastardyng ómirine kóp kónil bólip otyramyz. Sondaghy mening ómirden týigenim, eng úshqyr, eng jýirik – uaqyt ekendigi. Búryn әli jaspyz ghoy, ýlgeremiz deytin edik. Aqyl toqtata kele, uaqyttyng óte tyghyz ekenin týsinip otyrmyn. Sonynda bir iz qaldyram, halqyma paydasy bar júmys jasap keteyin deytin azamattar ýshin uaqyt tyghyz bolsa, kerisinshe, óz-ózimen, ne istesem de ózim ýshin dep, bos, úiqyly-oyau jýretinderding uaqyty mol bolady eken.

Ózim Bostandyq audanynan saylanghan mәslihat deputaty bolghandyqtan, kóbine sol audannyng filialymen júmys isteymin. Jastardy jinap forum, dóngelek ýstel, kezdesuler ótkizemiz. Ol jerge qalanyng jastary, studentter, joghary sy­nyp oqushylary keledi. Jastarmen emen-jarqyn әngimelesip otyryp bayqaytynym, tyng iydeyalar, ózindik oi-pikirlerding moldyghy. «Asyl – tastan, aqyl – jastan» deydi ghoy. Kómek, qoldau qajet bolsa, ony da aityp, aqyl-kenes berip, baghyt kórsetemiz. Bostandyq audanynda ana tilinde dәris beretin on mektep bar. Sol mektepte oqityn joghary sy­nyp oqushy­larymen kezdesip, óz ómirimnen mysal keltire otyryp, әngimeleskende, jastardyng janarynda núr oinap, ýlken ómirge degen senimning payda bolghanyn san mәrte bayqadym.

Búl aradaghy maqsatym – balalardyng ýmit otyn oyatu. Jәy ghana sóilesip otyryp, olargha ómirdegi kezdesken qiyndyqtan qoryqpay, «qayyghym eskeksiz qaldy» degen qorqynyshyn seyiltu. Joghary synyp oqushylarynyng aldyndaghy zor mindet mektepten keyingi synaqty tapsyru. Ásirese, ÚBT aldynda balalardyng oigha ketip, erteng qalay bolar eken dep jýrgen sәtterin san mәrte kezdestirdim. Sol kezde olargha aqyl-kenes aityp, qarapayym qaghidalarmen týsindirip, jón siltegenimde, talay jastyng keudesin tiktep, ózderine degen senimning payda bolghanyn da kórdim.

Keyinnen mektep basshylarymen, ústazdarymen kezdesip qalghanymda, olar «kitap oqymaytyn balalarymyz kitap oqy bastady. Emtihangha jan sala kiristi» degende, quanyp qalady ekensiz. Búl da sol tughan jerding bir perzentine tiygizgen kishkentay ghana kómegimiz  der edim.

Jastarmen jýrgizip jatqan júmystarymyzdyng taghy bir jýielisi, olargha biznesting әlippesin ýiretuge arnalghan «Biznes degen ne?» jobasy. Balalardyng tilimen, balalardyng kózqarasymen, biznesti úghynyqty týrde jetkizetin ótken jyldyng sonynda qolgha alghan «Aimab» degen jobamyz bar. Múndaghy maqsatymyz – balalardyng biznesting ne ekendigin bilip ósuine kómektesu. Menedjment, liyder, biznesmen degenning ne ekendigin osy bastan ýiretip otyrsaq, erteng oqu ordasyna týskende, qosymsha kómek bolady. Balalardyng barlyghynyng biznesti mengerip ketui shart emes. Basqa salada júmys istese de, týbi bir qajetine jaraydy.

Jastargha, otbasyndaghy ózimning balalaryma da ýnemi aityp otyratyn kenesim – bir iydeya oilaryna keldi me, qoyyn dәpter bastap, soghan jazyp jýrgendi әdetke ainaldyryndar deymin. Kýni erteng qajettisin ómirine arqau etesin. Mәselen, mening onshaqty qoyyn dәpterim bar. Qolym bosta paraqtap qarap shyghamyn. Birinshiden, búl adamdy úqyptylyqqa, tәrtipke ýiretedi.

– Siz basshylyq etip otyrghan újymnyng ózindik erekshe­likterining bar ekendigine qayran qalyp otyrmyn. Mәselen, mekemede salt-dәstýrding saqtalyp otyrghandyghy.

– Kóbine, bylayghy júrt biz turaly tek qúrylys jýrgizedi dep oilaydy. Ol – dúrys. Eng aldymen, bizding mindetimiz sapaly qúrylys jýrgizu, ýi, ghimarattar salu. Sonymen qatar, múndaghy enbek etip jatqan kisiler ýshin búl újym ekinshi ýileri ispetti. Sondyqtan ózimizding últtyq mәnerimizdi qashanda úlyqtap otyramyz. Áz-Nauryz, Jana jyl merekesi, Qúrylysshylar kýni, t.b. merekelerdi barynsha últtyq naqyshta ótkizuge kýsh salamyz. Óz újymymyzda ótkizip kele jatqan Nauryzdy biz bylaysha toylaymyz. Mәselen, merekege kelgen jýz jiyrma kisini bes komandagha bólip, olardyng әrqaysysyna qazaqtyng últtyq dәstýrin bólip beremiz. Ádilqazylar alqasy olardyng dәstýrdi qanshalyqty jetik biletindikterine, últtyq kiyim ýlgisine, sosyn bergen batalaryna qarap bagha qoyyp otyrady. Osylaysha ýsh shartty jetik mengerip shyqqan komandany anyqtap shyghamyz. Alghashqy kezde men ishtey «Myna jas balalar әdet-ghúryp, salt-sanany bilmey, onyng týbine tereng boylay almay jatsa qaytemiz. Ynghaysyz jaghday bolyp qalmas pa eken» dep otyratynym ras edi. Biraq, bәri men oilaghanday bolmay, kópshilikting kónilinen shyghyp, riza bolyp qaytty. Bizding әdet-ghúrpymyz keremet qoy. Jastarymyz bilgenderin júrtqa kórsetip, bilmegenin ýirenip degendey, bir jayma-shuaq, týsinistik pen birlik saltanat qúrghan edi. Búl bizding újymdaghy ótetin merekelerden bir ghana mysal.

Paydasy bar joba ómirge kelse, halyqtyng ózi-aq ony qoldap ketedi

– Múhit Baqytjanúly, siz әnderi qazaq ónerining inju-marjanyna ainalghan ataqty Kenen Ázirbaevtyng nemeresisiz. Sonyndaghy izi retinde atanyzdyng ónerin qalay dәriptep jýrsiz?

– Jaqynda ghana Kenen Ázirbaev atyndaghy jekemenshik qor ashtyq. Onyng qúrylys kompaniyasyna esh qatysy joq. Onyng jarghysynda Jetisu ónirlerining әnderin, ónerin nasihattau ýshin júmystar jýrgizedi dep jazylghan. Jalpy, dәstýrli ónerdi janghyrtugha baghyttalghan. Búl arada Jetisu ónirining ónerin nasihattau ghana emes, ol tek shartty úghym ghana. Múndaghy eng basty maqsat – tarihty úmytpau. Dәstýrli óner iyesining ónerin nasihattap, esimderin janghyrtu bolghandyqtan, alghashqy qadamdarymyzdy orta mektepterden bastap jatyrmyz. Árbir mekteptegi muzykalyq synyptarda dombyramen, qobyzben, jetigenmen әn aitatyn balalargha ónerdi múghalimderding kómegimen ýiretken bolsaq, ol bala erteng әnshi bolmay-aq qoysyn, ónerden habary bolyp ósedi emes pe? Balanyng muzykalyq sauaty ashylady. Ýirengen óneri ózine qalady. «Ónerdi ýiren, ýiren de jiyren» deydi ghoy halqymyz. Otyrghan ortasynda dombyramen әn salyp otyrsa, ózi ýshin de jaqsy ghoy. Qazir auylgha barghanda bayqap jýrmin, kóp balalar dәstýrli әnderdi estradagha salyp aitatyndy shygharghan. Bir-eki әndi solay óndep alady da, aityp jýre beredi. Dombyragha úmtylyp jatqandardy kórmedim. Dәstýrmen ónerimizdi dәl osylay nasihattay beretin bolsaq, 50 jyldan song jaghday ne bolady?

Sondyqtan últtyq aspaptarymyzdy balalarymyz qolymen ústap, janymen sezinip óssin degen oidan osynday bir joba ómirge kelip otyr. Qazir, shýkir, bir synypty jabdyqtadyq. Mening kózimning jetkeni, osynday mәni bar, paydasy bar joba ómirge kelse, halyqtyng ózi-aq ony qoldap ketedi eken. Eger ózing ýshin, ózinning biznesing ýshin ghana bir bastama kótersen, ony halyqtyng qoldap jatqanyn kórmedim.

– Songhy kezderi Almatyda әsem ghimarattar kóptep boy kóterip jatyr. Sizding kompaniya túrghyzghan ýiler qalanyng qay jerlerinde ornalasqan? Qanday qúrylystardyng avtorysyz?

– Almatynyng tórinde birneshe qúrylys nysanyn saldyq. Áli de salyp jatyrmyz. Áriyne, qúrylystyng jobasyn jasaghan kisiler – avtorlary, biz tek salushylarmyz. Kezinde «Quat» kompaniyasy bastap, 2007-2008 jyldary qarjy daghdarysyna baylanysty Sayrandaghy boy kótergen ýilerding toqtap qalghany belgili. Biz sol ýilerdi Ýkimet basshylarymen aqyldasa otyryp, bitirgen edik. Biz ózimiz qolgha aldyq. Óitkeni, ol ýilerding bir jarym mynnan astam ýleskerleri boldy. Sol kezderde ýlken mәsele boy kóterip, kәduilgi әleumettik jaghday tuyndaghan edi. Kompaniyamyz «Shahristan» degen túrghyn ýy keshenin túrghyzdy. Alystan kózge týsetin, ózenning boyynda ornalasqan әdemi túrghyn ýiler qazir qalagha ózinshe kórik berip túr. Sosyn «AFD plaza» degen ýilerimiz bar. Aghylshynsha jazylghandyqtan, kóbine, atauyn týsinbey jatady. Sondyqtan men әl-Faraby danghylynda ornalasqan túrghyn ýiler dep týsinikteme berip otyramyn. «Miras Park» degen túrghyn ýiler saldyq. Myna tústa «Dostuk Residense» (búrynghy aty «Altyn ghasyr») ýilerin salyp boldyq. Osydan 5-6 jyl búryn bastalghan «Nauai» degen ýilerdi qazir biz salyp jatyrmyz. Búdan da ózge әsem túrghyn ýy keshenderi bar. Olar «Jaghalau», «Kәusar», «Altyn búlaq», t.b. dep kete beredi. Jalpy, qalamyzda qúrylys kompaniyalary óte kóp. Árbir qúrylystyng ózindik qoltanbasy bolady. Osy arada taghy «Tughan jer» baghdarlamasyna jýginuge tura keledi.

Qalada nebir túrghyn ýiler boy kóterip jatyr, degenmen, kórshilerding qarym-qatynasy, túrghyndardyng bir-birine degen syilastyghy qanday degen oy keledi. Kóp qabatty ýilerding túrghyndary arasyndaghy baylanys ýzilip qalghanday. Tipti, qazirgi salynyp jatqan ýilerding kólik qoyatyn túraghy da birge salynatyn boldy. Kóliginizdi qoyasyz da, birden liftige minip, joghary kóterilip ketesiz. Búl kýni qoqysty da syrtqa alyp shyqpaytyn boldyq. Júmysqa shyqqan kýnning ózinde kórshilermen bas iyzesip óte shyghamyz.  Bizding bala kýnimizde bәri basqasha bolatyn edi. Ata-analarymyzben aulagha shyghyp, jarysyp әn salatynbyz, biyleytin edik. Bala bitken asyq atyp, dop quatynbyz. Qazir qarap túrsanyz, asyq oinap jatqan balany kórmeysiz. Qala balalarynyng asyq oinauy siyrek jaghdaygha ainalghaly qashan. Bizder balalar oiyn qyzyghyna berilgen sәtte, ata-analarymyz da әngime-dýken qúryp, kәdimgi aghayyn kisiler siyaqty aralarynda bir jayma-shuaq jylylyq ornaytyn. Aulagha shyqqan kórshiler bir-birimen tanysyp, jón súrasyp, tipti, bóten-bógde jan payda bola qalsa, toqtatyp, onyng kim ekenin, kimge kelgenin súrastyra jóneletin. Úrlyq-qarlyq, anau-mynau joghalypty degendi estimeushi edik. Bizding shahar basshysy Bauyrjan Qydyrghaliyúly ýnemi «Sanany túrmys biyleydi» degen tәmsildi jii aityp otyrady. Shyndyghynda, solay ghoy. Óz ýiinde qalay bolsan, tysta da solay jýresin. Ózindi solay ústaysyn. Ortanda da solay bolady.

Jalpy, adamnyng kishkentay kezindegi ósken ortasy, ýi-ormany, manayyndaghy aralasqan balalar, әngimesin tyndap ósken ýlken kisiler – bәri jadynda saqtalyp qalady eken. Sondyqtan biz ózimiz túrghyzyp jatqan ýilerding aulalaryna mәn berip, ýlkender otyratyn oryndyqtar qoyyp, balalardyng oiyn alandaryn jasaymyz. Balalardyng jas erekshelikterin de eskeruge tyrysamyz. Mәselen, 2 men 4, 6 men 10, 10 men 14 jas aralyq­taryndaghy balalardyng oinauy ýshin alandar túrghyzyp, odan eresek jasóspirimderding talghamdaryna qaray, toghyzqúmalaq, shahmat, shashka oinaytyn, muzyka tyndap otyratyn oryndar (besedkalar) jasaymyz. Qúrylys sapasynyng myqty boluyna mәn berip, baghasy qymbat, sapaly, tózimdi qúrylys materialdaryn paydalanugha tyrysamyz.

Qúrylys salghan ekensin, sapaly etip sal deymin. Ózim de kóp qabatty ýilerde túramyn. Eger ýiinizding bir búryshy mýjilip nemese bir jerden su tamshylap jatsa, mazanyz ketedi. Sondyqtan ýy iyesi sizge renjimeytindey boluy kerek.

– Siz óziniz salghan ýide túratyn shygharsyz.

– Joq. Biz túryp jatqan ýidi basqa qúrylys kompaniyasy salghan. Ony 2007 jyly aldyq. Al biz qúrylysqa 2009 jyly kirisken bolatynbyz. Kóbine, maghan «ózing salghan ýide túryp jatsyng ba» degen saual qoyady. Ázirge balalardyng mektebine jaqyn, ýirenip qalghan jer bolghandyqtan, ýy auystyru oiymyzda joq. Degenmen, josparda bar.

– Múhit Baqytjanúly, qala túrghyndary sizdi qayyrymdy azamat retinde de tanidy. Ózinizding bastamanyzben jýzege asqan sharalar óte kóp eken. Solargha da toqtala ketseniz.

– «Maqtau, madaq Allagha tәn» deydi ghoy. Kóbine, jasaghan qayyrymdylyqtar turaly aita bermeymin. Keyde aghalarymyz «Jasap jatqan jaqsylyqtaryndy júrt bilui kerek. Ol maqtanghandyq emes. Qayta ózgelerge oy salasyn, ýlgi bolasyn. Sening jasaghan ising ekenin bilip jatsa, onda túrghan ne bar» dep maghan jón aityp ta jatady. Men atqaryp jatqan sharalardy qoghamdyq júmystyng biri dep sanaymyn. Osy qalanyng túrghyny retinde aghash egip, onyng sayasy júrtqa pana bolsa eken deymiz. Kishkentay kezimizden jaqsy kóretin meken – Hayuanttar baghyna da baryp, kishkene de bolsa, qol sozyp jatqan jayymyz bar. Jastar – bizding keleshegimiz. Ertengi elding taghdyry da sol jastardyng qolynda. Sondyqtan kóp jobalarymyz jastargha qoldau kórsetuge arnalghan. Biylghy jyly qala basshylyghy «Jastar jylyn» jariyalap otyrghany belgili. Búl rette de kóptegen jobalardy qolgha alyp otyrmyz.

Izdeushisi barda – múra mәngilik

– Kenen atamyzdyng múralaryn saqtaytyn da, kelesi úrpaqqa jetkizetin de sizder ghoy. Sonynda izdeushisi barda múranyng mәngilik bolatyny belgili. Osy baghytta nendey júmystar jýrgizip jatyrsyzdar?

– Kenen atamnyng tikeley úrpaghy bolghandyqtan, salmaq, kóbine, bizge týsedi. Sondyqtan kózding qarashyghynday saqtap, úrpaqtan-úrpaqqa jetkizu ýshin ýnemi júmys isteymiz. Auylda atamnyng múrajayy bar. Atamnyng atynda sayabaq bar. Múrajaydy oblys, audan óz qaramaghyna alghan. Mening agham Múrat Kenenov – múrajay diyrektorynyng orynbasary. Auyl­­daghy qarashanyraqta atamnyng kelini – «Kelinjan»  әnining keyipkeri túryp jatyr. Álginde aitqan Múrat agham ózining bala-shaghasymen sol qarashanyraqtyng týtinin týtetip otyr. Atamnyng búrynghy túrghan ýii qazir múrajay. Esh jóndeu jýrgizbey, sol kónening kózi qalpynda saqtaugha tyrystyq.

Kelgen kisilerding bәrine esigi ashyq. «Myna jerde Kenekem otyrghan, mynau Sәbennin, Múhannyng otyrghan orny, myna jerde Dimash atamyz otyrghan edi» dep kórsetedi. Atam aitpaqshy, qalyng qazaqtyng ókilderi kelip, әngime-dýken qúryp, әn tyndap qaytady. Keshegi kýnning kuәsi bolghan kiyeli shanyraq býgingi úrpaqqa sol tarihtyng beynebir jalghasy siyaqty. Kelgen kisiler ruhtanyp, tipti, 10 minut bolsa da ayaldap ketedi. Ýlken kisiler balalarymen kelip, atanyng ózi bolmasa da, sol bosaghadan bata alghanday, yrymdap jatady. Kim kelse de, atamnyng ýiining esigi ashyq. Atamnyng sýiikti kelini bolghan Dina apam tarihtan syr aqtaryp, әngime aitudan bir sharshamaytyn kisi. Agham da kelgen kisilerge ótken kýndi eske týsirip, әngimelep otyrghandy jaqsy kóretin adam. Almatyda atamyzdyng atynda kóshe bar. Eskertkish te qoyylghan. Onyng avtory – tanymal sәuletshi Baqytjan Ábishev degen aghamyz edi.

Eskertkish óte әdemi, atamyzdyng boyynday biyik etip jasalghan. Jyl sayyn atamyz ómirden ótken 12 sәuir kýni úrpaqtary sol jerde jinalamyz, qúran baghyshtaymyz. Sol kýni mindetti týrde atamnyng balalarynan bastap, shóberelerine deyin әn aitudan sayysqa týsemiz. Múndaghy maqsat – atamyzdyng múrasyn tereng týsinip, tanu. Eng aldymen, bizder – úrpaqtary biluimiz kerek. Biz ózimiz bilmey jatyp, qalay ózgelerden súraugha tiyispiz. Kenen atam býkil qazaqqa ortaq. Bizding әuletting ghana emes, Alashtyng Keneni ekenin әrkez maqtan tútamyz. Atamnyng bes balasy boldy. Eki úly – Kórkemjan men Baqytjan. Qyzdary – Tórtken, Aqtamaq, Aqbilek. Men sol ekinshi úly – Baqytjannyng balasymyn. Ákem – zeynetker, qazir Astanada túryp jatyr.

Atamnyng ózining dausymen jazylghan birneshe әnning bary dәtke quat. Búl arada Sәbit Múqanov, Boris Erzakovich, Myrzatay agha Joldasbekovke erekshe alghys aitugha tiyispiz. Kezinde Myrzatay agha arnayy atama baryp, әngime-dýken qúryp, biraz әnderin jazyp alghan eken. Jalpy, atamnyng 110-nan astam әni bar. Atamyzdyng úrpaqtary retinde bizding atqaryp jýrgen júmystarymyz óte kóp. Qolgha alyp otyrghan bir jobamyzdyng shet-jaghasyn aita otyrayyn. Ýmbetәli ata atyndaghy múrajay, Jambyl, Abay, M.Áuezov, Gh.Mýsirepov, N.Tilendiyev, t.b. múrajaylarmen tikeley júmys jasap, úrpaqtarymen baylanysyp, birlesip júmys istesek deymin. Mәselen, Kenen atamyzdyng kýnderin Jambyl múrajayynda ótkizsek, ol jerge tek kóne jәdigerlerdi ghana aparmay, әnderin oryndap, әngimelerin aityp otyrsa, qanday jarasymdy bolar edi. Jastargha sol uaqyttaghy kisilerding dostyghy turaly aitylsa, búl tek tarih emes, ýlgi bolyp, úrpaqtar sabaqtastyghyna úlasar edi.

Sәtin salsa, kýzde dәstýrli әnderden konsert úiymdas­tyrsaq deymiz. Ákem osydan bes-alty jyl búryn «Áke ruhymen syrlasu» degen kitap jazyp, «Alataudyng aqiyghy» degen derekti filim týsirdi, Tórtken tәtem eki kitap shyghardy. Kenen atamnyng әnderin sahnada oryndap jýrgen әnshilerge ýiretken de osy kisiler. Atam turaly birneshe kitap, fotoalibomdar shyqty. Ol kisining dostyqqa berik ekendigi, syilasqan kisilerine arnap jazyp ketken әnderining tarihy turaly jazylghan estelik-әngimelerding barlyghy da tarih bolyp, tasqa basyldy.

– Otbasynyz turaly da aita otyrsanyz, otbasyndaghy ústanatyn qaghidanyz qalay?

– Otbasylyq әlemimde – Maghjan degen ýlken úlymyzdyng esimin әkem Maghjan Júmabaevtyng qúrmetine qoyghan edi. Ekinshi úlymyz Baqtiyardyng esimin qayyn atam Almas qoydy. Álima degen qyzymyz ben Mýsilim degen úlymyzdyng esimderin ózimiz qoydyq. Bos uaqytymdy ana tilining qadir-qasiyetin, atasynyng múrasyn qúrmettey biletin úrpaqtardy tәrbiyeleuge arnaymyn. Otbasymyzda qanaghat degen sózdi kóp qoldanamyz. Eshuaqytta «anau  ozyp ketti, anau bayyp barady» degen pendeshilikpen ómir sýrmeu kerek. Alla ózining sýigen adamdaryna kóbirek beretin shyghar. Mýmkin kishkene synap, keyin beretin bolar. Árkimning óz joly bar ekenin úmytpa­ghanymyz jón. Áriyne, bәsekelestik boluy kerek. Ol – algha maqsat qoiy. Kenen atamnyng otbasynda mynanday filosofiya bar. Ony Tórtken tәtem de, mening әkem de jii aityp, esimizge salyp otyrady. «Adam balasy ken, ashyq, minezi jaqsy bolsa, onday adamdy kim jaqsy kórmeydi. Tek olargha ómirde qiyndau bolady» deytin. Sondyqtan alda da emes, artta da emes, adam ortamen jýru kerek. Baqtyng bәri, jaqsy­lyqtyng bәri ortada dep oty­ratyn edi.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattastan – Raya ESKENDIR

Abai.kz