Alashtanu ghylymynyng songhy jyldary mәn berip qarastyryp jatqan baghyty qazaq baylarynyng Alash iydeyasyn qoldauyna qatysty bolyp jatyr. Qazaq baylaryn keshegi sovet ókimetining zamanynda «alashshyldar» dese, alashtyqtardy «bayshyldar» dep aitqan. Rasynda qazaq baylary kommunisttik kýngirt iydeyany emes, alash iydeyasyn qoldady. Al biz qazaq burjuaziyasynyng alashordalyqtardy qoldaghan is-әreketin sol kezderi hatqa týsken derekterge ghana sýienip aitamyz, jazamyz. Al jasaghan isteri hatqa týspegen bizge belgisiz qanshama baylar bar. Alash iydeyasyn baghdar etken azamattar halyqty bay, kedey dep ekige bólu sayasatyn ústanghan emes, últty tútas qabyldady. Baylar bolsa, sol últtyng әleumettik túrghydan alghanda basym qarjylyq materialdyq kapitalyna qol artqan toptyng negizi edi.

Aytalyq, Alashordanyng ortalyghy bolyp sanalghan Semey qalasy men onyng ónirlerindegi qazaq baylary Alash qozghalysyna 1905 jyldan bastap qoldau kórsetken. Mәselen, 1905 jylghy Qoyandy jәrmenkesinde qabyldanghan Qarqaraly petisiyasyn qostaushylardyng ishinde auqatty adamdar kóp bolghan. Mәselen, “Delo ob agitasiy sredy kirgiz Karkaralinskogo y Pavlodarskogo uezdov o posylke v Peterburg dlya predstavleniya ot Kirgizskogo naroda petisiy saru” dep atalatyn qújatqa 42 adam qol qoyypty. Atalmysh nauqandy iske asyru barysynda petisiyany úiymdastyrushylar qyrdaghy halyqqa bedeldi, sózi jýretin el aghalaryna, baylargha senim artty. Osy sayasy nauqan Alash qayratkerleri men endi ghana qalyptasa bastaghan últtyq burjuaziya ókilderining tize qosyp qimyldaghan alqashqy qadamy bolghany anyq[1].

Jogharyda atalghan sayasy oqighalar Alash qayratkerlerin últ mýddesi jolynda qyzmet etuge, tughan halqynyng qúqyghyn qorghaugha júmyldyrdy. Osy әreketteri ýshin últ ziyalylarynyng keybiri jergilikti otarshyl әkimshilik taraptan qughyngha úshyrap, biri týrmege jabylsa, ózgesi otarshyl orys imperiyasynyng ishki guberniyalary men «it jekkenge» aidaldy. Sonday qiyn-qystau sәtte Alash qayratkerlerine kómek qolyn sozyp, demeu bolghan qazaq baylary edi. Oghan tómendegi derekter aiqyn dәlel bola alady.

Qazaq baylary negizinen Alash qozghalysynyng halyq arasyna keng taraluyna septigin tiygizdi. Qazaq baspasózining nasihatshysy bolyp, qarjylyq qiyndyqtaryn sheshti. Alashorda avtonomiyasy janadan qúrylghan kezde de qarjylyq jәne materialdyq qajettilikterdi ótegen osy qazaq baylary bolatyn. Olardyng qatarynda Qarajan Ýkibayúly, Medeu Orazbayúly, IYke Ádilúly, Hasen Aqayúly, Ybyray Aqbayúly, Isa Kópjasarúly bar edi.

1917 jyldyng jeltoqsanynda Orynborda Alashorda ýkimeti qúrylyp, alayda qiyan-keski azamattyq soghystargha baylanysty uaqytsha túratyn oryn Semeyge auysqanda Qarajan Ýkibaev, Ábdirahman Jýsipov, Ániyar Moldabaev tәrizdi taghy basqa auqatty adamdar ózderining basy artyq ýilerin, dýniye-mýlikterin Alash iygiligine paydalanugha bergen. Mysaly, Ahat Shәkerimúly «Mening әkem, halyq úly - Shәkerim» atty esteligining Belgibaydyng qyzynyng basynda bolghan daugha baylanysty oqighany: «...erteninde Janasemey bazarynyng joghary jaghynda, Qarajan baydyng mektepke jaldaghan ýii bolatyn. Sot sonda bolatyn boldy» dep jazady. Al Semeydegi qazirgi zaman tarihy qújattama ortalyghynda saqtalghan qújattar (qor-37, tizbe-01 is-10) 1918-1919 jyldary osy ýide oblystyq qazaq sotymen qatar uezdik Zemstvo basqarmasynyng kensesi de ornalasqanyn aighaqtaydy. 1918-jyldyng 11-nauryzynda Semey uezdik Zemstvo basqarmasynyng tóraghasy Ahmetjan Qozybagharovtyng qol qongymen alash mektepteri komissiyasy mýshelerine jibergen resmy shaqyrtu qaghazynda:

«Semipalatinskaya Uezdnaya Zemskaya Uprava ot 11/26 marta 1918 goda. Povestka chlenam Semipalatinskoy uezdnoy Zemskoy shkolinoy komissiy.

Otdel narodnogo obrozovaniya prositi t.t chlenov komissiy pojalovati na zasedaniya, naznachennoe na 14 marta s.g. (chetverg) v pomesheniy Zemskoy Upravy – g.Alash, dom Ukubaeva, k 5 chasam vchera...», - dep kórsetildi.

Osynday taghy bir qújatta tómendegidey mәsele aitylghan:

«Zemstvo Semipalatinskoy oblasti, Semipalatinskaya Uezdnaya Zemskaya Uprava ot 12 avgusta 1918 goda, N3755.g. Semipalatinsk.

Povestka

Nastoyashim Semipalatinskaya Uezdnaya Zemskaya Uprava priglashaet Vas pojalovati na zasedaniya (g. Alash, dom Karajana Ukubaeva) segodnya, 12 (30) avgusta s.g., v 8 chasov vechra dlya obsujdeniya dogovora po myasnoy zagatovke.

Zam. Predsedateli ZemUpravy Vorobiev».

Óz keziginde búl jiyngha qatysugha Andamasov, Kýshkikbaev, Bolathanov, Dýisenbaev, Onalbaev, Balghabaev, Qúlgharin shaqyrylghan. Osylardyng ishinde Ahmetjan Andamasov, aghayyndy Onalbaevtar syndy Semeyding basqa da belgili baylary Alashorda ýkimetin jaqtap, ýnemi materialdyq kómekter jasap túrghan[2].

Ahmet jәne Mústafa Orazayúldary Memlekettik Dumanyng Músylman fraksiyasyna 2 myng rubli tólep, Álihan Bókeyhandy qazaq júrtynyng atynan delegat etip úsyndy. Keyin taghy da qarajatyn sheship, ekinshi ókil retinde Mústafa Shoqaydy úsyndy. Eki ókilding de býkil shyghynyn qazaqtyng osy eki bayy kótergen bolatyn. Belgili qogham qayratkeri, mesenat, I Memlekettik Dumanyng deputaty bolghan Sәlimgerey Jantórin de Mústafa Shoqaydyng V Memlekettik Dumagha deputat boluy ýshin ózining jerin Mústafanyng atyna audardy. Óitkeni deputat bolatyn adam auqatty boluy kerek degen zang bolatyn. Alayda V Memlekettik Dumanyng saylauy sol kýii ótpey qaldy.

Alashordashyl ardagerlerding qaraketin qoldaghandardyng qatarynda Salyq Omarúly (Syrym batyrdyng shóberesi), Tobaniyaz Álniyazúly, aghayyndy Mamanovtar, aghayyndy Bekmetevter boldy. Olar Alla bergen nesibeni qarapayym halyqpen bólisip, mesenattyqtyng jarqyn ýlgisin kórsetti. Atap aitsaq, Esenqúl Mamanov «Qazaq», «Ayqap» sekildi gazetterge jәrdem berdi[3].

«Qazaq» gazetining bir sanynda qol úshyn sozghan auqatty azamattar turaly býy deydi.

Gazetagha kómek

Oylamaghan jerden «Qazaq» tótenshe shyghyndargha úshyrap, hali auyrlaghanyn bayqaghan azamattar azdy-kópti kómek beristi. Búlar kómekterin әrqaysysy airyqsha әr uaqytta jibergen edi. Biz bәrin jiyp, biraq jariyalap otyrmyz. Halyqqa kóz-qúlaq bolghanday ortasyndaghy bir gazetasyn búlaysha kótermelegen azamattargha shyn kónilden Tәniri jarylghasyn aitamyz. Beybitshilik zaman keshikpey qayta ainalar, mezgildi auyrlyqtar úmytylar, sol kezde, insha alla, isimiz de ilgeri basar. Bizge  qymbaty halyqtyng yqylasy edi, múny mine kórip otyrmyz.

Kómek berushiler:

 Esenqúl qajy Mamanúly – 100 som, Ghaynijamal Esenqúl qajy jamaghaty – 100 som, Tәnirbergen qajy Túrysbekúly – 429 som, Aytmúhamet Túrysbekúly – 100 som, Qoja Ahmet Mamanúly – 50 som, Baymúhamet Túrysbekúly – 50 som, Qúdaybergen Túrysbekúly – 50 som, Qúdaybergen Túrysbekúly – 20 som, Egeubek Jiyenbayúly – 10 som, Gh.Álibekúly – 150 som, Húsayyn Ýkenúly – 25 som 50 tiyn, Jolymbet Túrymbetúly – 25 som, Ernazar Jauqasharúly – 20 som, múghalim Nyghmetolla Kýzembayúly – 15 som, Núghman Qanatbayúly – 5 som, Ómirәli Pәnteshúly – 5 som, Tilegen Badyraqúly – 5 som...

Barlyghy: 1274 som, 40 tiyn[4].

«Qazaq baylary «Qazaq» gazetin tolyqtay qarjylandyryp túrdy» dep naqty baylam jasaugha bolmaytyn siyaqty. Biraq, «Qazaq» gazetine qoldau jasau, qiyn sәtteri ony jabyludan, salynghan aiyppúldaryng tólep aman qaluyna óz ýlesterin qosqan. Baylar taqyrybyn qarastyrghanda keshegi kenestik kommunisttik taptyq úghym men býgingi batystyq qoghamdaghy tap úghymnyng negizgi kriyteriylerin alyp qaraghan dúrys emes degen oidamyz. Sebebi, ol kezde qazaq qoghamy belgili bir dengeyde  aghayyngershilik ústanymdardy ústandy. Al sol qoghamnyng negizin týsinbegen kommunister bolsa, birden olardy feodaldyq orta ghasyr týsinikterimen shatasyryp otyrdy. Osy jerde búl mәselege qazaqy ótken dýniyetanym túrghysynan qaraghan oryndy. Qazaq baylarynyng «Qazaq» gazetin, «Ayqap» jurnalyn qarjylandyruy  taptyq túrghydan bolghan edi deu negizsiz. Olardyng qoldauy jalpyúlttyq úghymnan tudy. Mәselen, shette oqyghan qazaqtyng balalaryna túraqty shәkirtaqy tólep túrghan baylar, erteng oquyn bitirgende baylardyng mýddesin ghana qoldaushylar bolsyn degen úghymda bolghan deuge kelmeydi. Sol siyaqty shәkirtaqy, gazet shygharudaghy qoldau bolsyn últ bolashaghyna qatysty júmsalghan qarajat deuge negiz bar.

Oral ónirinen shyqqan «Qazaqstan» gazetine de Maman baydyng әuleti qarjylay qoldau jasaghan eken. Oghan sol zamanda shyqqan «Qazaqstan» gazetindegi myna aqpar dәlel.

Aghana

Semiyrechenskiy oblysynan Seyitbattal qajy Mamanov, Qúdaybergen Túrysbekov, Ishanghúl qajy Mamanov, Ghaydymahmúd Túrysbekovterding «Qazaqstan» gazetasynyng paydasyna bergen jәrdemi maghlúm Ghabdolghaziz Musin arqyly jetisti. Búlargha millet adamdary Alla razy bolsyn.

Basqarushy[5].

«Qazaqstan» gazetine qoldau jasaghandar tek qazaq elinen emes, әzirbayjan, tatar júrtynan da bolghan eken. Baqytjan Qarataevtyng «Azamattargha jәne bir-eki auyz sóz» degen maqalasynda osynyng jay japsaryn bayan etedi. Gazetke qoldau jasaghan qazaq bayy, әri tóresi, aqyny Shәngereyding de esimin auyzgha alyp, olar turaly qysqasha habar beredi.  (Eskertu: maqalany týpnúsqada berip otyrmyz).

Azamattargha jәne bir-eki auyz sóz

Troitski shaharynda qazaq tilinde «Ayqab» jurnaly shyqdy deb, Oralski shaharynda «Qazaqstan» ghazitasy shyqdy deb qazaq azamatdary quanysyb jatqan kórinedi. Múny bilib, azamatdargha aitatúghyn az ghana sózim bar: «Ayqab» jurnalynyng shyghuyna rashud shygharyb, sebeb bolghan Troitski músylmany Iaushiyev bolady, «Qazaqstannyn» shyghuyna sebeb bolghan Baku shaharynyng músylmany general Zeynelghabiyden Taghiyev hәm Jahangir hannyng niyberesi súltan Shhangiyrey degen músylman bolady. Taghiyev myng som berdi, súltan Shhangiyrey bes jýz som berdi.

Qúfia emes, jaria ghoy, tanyq emes anyq ghoy, qazaq halqy músylmannyng bir bólegi, eli hәm bylayghy músylmandargha qaraghanda óner-bilimnen mahrúm bolyb keyin qaluny. Rusiyadaghy din qaryndastarymyz Qazan, Qavqaz, Týrkistan músylmandary songhy uaqytdarda óner-bilimderin asyryb ilgeri ketdi. Qazaq halqy bú músylmandardyng shanyna da aralasa almay qaldy. Qazaqdyng qibat kórgeni hәm alang bolghany uprauiytel-ystarshina, narodnyy sudia lauazymlary boldy. Bú lauazymlar ýshin azamatlar biri-birimen talasyb, kób somalar shygharyb kele jatyr. Biraq olargha ókbeleuge tiyis emes, anyng ýshin búl talas – nadandyqdyng belgisi. Moynymyzgha alayyq, oryssha hәm músylmansha oqyghandarymyzdan da kóbimizding kónilimiz nadan, óner-bilim sýiegimizdi syndyryb, etimizdi jyrtyb, boyymyzgha әli singen joq. Solay bolghansyn syrtymyz súlu, kónilimiz las boluy ghajab emes. Sol sebebdi danyshman músylman qaryndasdarymyz ghinaral Taghiyev, Yauishov hәm súltan Shhәngiyrey hazratlary qazaq syqyldy qaryndas halqyn aiab, kózin ashar ýshin úiqysynan oiatar ýshin óner-bilim jolyna aidar ýshin dәuletderin aiamay, «Ayqab» hәm «Qazaqstan» ghazitalarynyng shyghuyna jәrdem berib jatyr. Endi shylbyr berib, bәigi atynday kótermelegen danyshmandargha ilese alsaq jarar edi. Ghiniral Taghiyev, Yauishov hәm súltan Shhangiyrey haziretderining jәrdeminen týsindik: qazaqdyng «Oyda on siyrdyng mýiizi syrqyrasa, qyrda qyryq siyrdyng mýiizi syrqyraydy» degen maqaly osy eken. Qazaq músylmandarynyng nadan bolyb, ghayry halyqdan óner-bilim jolynda keyin sheginib qalyb bara jatqanyna arlanyb, búl danyshmandar qazaqdy qyzghanghandyghyn bildirdi. Ghiniral Taghiyevding nәsili әzirbayjan tatary bolady. Yauishovdyng nәsili Qazan tatary bolady. Súltan Shhangiyrey qazaqdyng ózining tóresi bolady. Arghy atasy Ábilhayyr han, anyng úghly Núraly han, anyng úghly Seydgiyrey súltan, anyng úghly danyshmanymyz súltan Shhangiyrey bolady.

Sol sebebdi búl danyshmandardy Alla taghala bú dýniadaghy hәm ol dýniadaghy maqsúddaryna jetkersin deb biz olargha fatiha berib, dúghada túrmyz hәm túralyq [6].

Qazaq baylary men Alash arystarynyng arasyndaghy qatynastarda negizinen qújattyq derekterge sýienip mәlimet berip otyrmyz. Endi qazaqtyng ózine tәn jomarttyq qasiyetine salyp qaraytyn bolsaq, qújattargha týspey qalghan qanshama baylardyng qoldauy boldy. Medeu baydyng әkesi tobyqty Orazbay Alashqa bes jýz jylqysyn sadaqqa etken. Bir kýn kýtken qonaghyna qútty qonaq eken dep kemi bir atyn tartu etetin dәstýrimizge sýienetin bolsaq, qoldau jasaghan qazaqtyng dәuletti jandary búdan da kóp bolghan, tek qosqan qarajaty men aldyna salyp bergen ýiirli jylqylary Qarajan bay men Orazbay bayday bolmasa da, shama-sharqynsha qoldaghanyna negiz bar dep topshylaymyz. Qazaq elining barsha aumaghynda qoldau tapqan qozghalystyng oblystarda, auyldyq aimaqtarda ortalyqtary bolghandyghyn qazir aitylyp jatyr. Sol jergilikti jerdegi ókilderi men tirekteri, halyqty sol iydeyagha nandyrushysy qazaq baylary bolghandyghy ras. Biz qazaq baylaryna qatysty zertteulerdi Alashqa qyzmet etkeni túrghysynan alsaq ta el aldynda olardyng jazyqsyz japa shekkendigin aqtap (1928 jyly baylardy kәmpeskelegenine qatysty aityp otyrmyz) alugha bolady. Barsha qazaqtyng sol kezde ómir sýrgen baylary Alash partiyasyna tayly-túyaghy  qalmay qoldau jasady deuge kelmeydi. Olardyng arasynda ishken qymyzy men kórgen qyzyghyna mәz bolyp jýrgender de bolghan. Biraq, aqpan tónkerisinen keyin kóp nәrseler tótenshe jaghdayda órbidi. Demek, búl uaqytta alashqa ýiirli jylqy bermegen baylardyng ózderi alashtyqtargha niyettes edi dep topshylay alamyz. Sebebi, olarda basqa tandau joqtyghynan da alashtyq tarapqa bet búrdy.

Endi Alash iydeyasyn tútas әulet bolyp qoldaghan Maman úrpaqtary kәmpeskege ilikkende olargha Kenes ókimetining taqqan aiyptaryna toqtalyp óteyik. Búl turasynda kenestik qyzyl belsendi Bekting Omarbegi degenning «Aqsu audanynan 6 iri bay aidaldy» degen kәmpeske túsynda jazylghan maqalasyn qaz qalpynda berudi jón kórdik.

Bekting Omarbegi. Aqsu audanynan 6 iri bay aidaldy

Jetisudaghy Ataman Annenkovtyng jendeti bolghan, «Alash ordanyn» belsendisi bolghan ataqty Maman Túrysbekúldarynyng altauy aidaldy. 1720 qara, 26 aq ýi, aghash ýi: ózge mýlikterimen kәmpeskelendi. Nauqanda el kedeylerining belsendiligi kýshti boldy.

 Mamanúly Esenqúl – búl Maman úldarynyng eresekterining ishinde erteden aty shyqqan alayaq pysyghy, ysylghan qu saudager, sayasy kózi ashyq, kәdimgidey sayasy beti bar adam. Búl bayaghy Álihandardyng Orynborgha jalpy qazaq sezine alashtan arnap shaqyrylghan shonjarlardyng ózi, 800 iri qarasy bar bay. Alashorda men atamandardyng әskerine yntasymen kómek qylghan desedi. Ondaghan malay-jalshylary bar. Balshebekke kómek kórsettin, at-ayghyrymdy ústap berding dep, ózining malaylary Býrshikbayúldary degen eki aghayyndy jigitti óltirgen eken. Qala-dalamen qatynasy zor. Kenes qyzmetkerlerine de yqpaly bolyp kelgen tәrizdi. El enbekshileri atyn tura atay almay «Esen qajy» deytin kórinedi.

Seydahmet Mamanúly – әlde neshe jyl patsha túsynda by bolghan. 500 qarasy bar iri bay. Úry ústap, úry attandyratyn kórinedi, aq pen Alashordagha kómektesken, sol kezde júmysynan qashqan bir malaydy ústap әkep múrnyn kesip, kógendep qoyghan. Kedeylerdi qosshygha, soygha, sezdge jibermey, barghandaryn jalap qudalaghan.

Qojahmet Mamanúly – búl 3 jyl bolys bolghan.

Mahmútbek Mamanúly –  múnyng enshiles aghasy Bidahmet oqyghan. Almatydan bastap Qyzylordagha sheyin baylanysy kýshti. Múnday el ishindegi Mamanúldarynyng bilimdi basshysy, ne týrli qitarlyqqa núsqau berushi kórinedi. Audan kedeylerining jýzdegen aryz pikirlerine qaraghanda jogharghylardan kóri Bidahmet, Maqsútbekting zorlyqtary kýshti kórinedi. Óitkeni búlar el kedeylerin ezgende kәdimgi sәbet atynan isteytin jeri de kóp eken. Kedeyden tartyp alu, kedeyge tendik bermeu,  sәbetke qarsylyghyn kәdimgi betke aitatyn qitar kórinedi.

Aytmúhambet Túrysbekúly – maldy iri bay, 20 shaqyt malay ústaytyn. Elde yqpaly kýshti juan.

Tәnirbergen Túrysbekúly – búl  baylyghymen birge sayasy júmysqa kirisip jýrgen adam eken. Alashordanyng belsendilerining biri eken. Osy jaqta Abylayhan degen tóremen ekeui әsker qúryp, balshebekterge qarsy túrypty. Sol kezde ózderi bala oqytugha әkelgen Múqamady degen múghalim balshebek bolady. Sony ústap alyp Tәnirbergen óz qolymen óltiredi.  Beysenbay Kedesúly degen sovdep bolghan, osy elding bir kedeyin qol-ayaghyn artyna qayyryp baylap, taltýste el kózinshe qylyshtap óltiredi. Alash әskerine at bermeysin, qarsy ekensing dep Arystanbek degendi taghy atady. Talaydy shabady. Mal-mýlik talaydy. Handyq qúrady. Ondaghan malayy bar 200-den astam iri qarasy bar. Otynshynyng oraghyn, sushynyng shelegin alghan qu kórinedi. Osy kýni qashqyn. Qashqyn bolghanda kәmpeske júmysynan búryn qashqyn bolyp jýr eken.

Qysqasha baylardyng jәii osy, búlardy el «Kók ýililer» deydi. Ýitkeni kók ýi, jemisti baqsha, jer shúrayy Shalqar kóli, Samal bel búlarda eken.

Maman balalarynan 1720 iri qara alyndy.

Sýitip oktyabrding 1-2-inde jogharyda aitylghan 6 baydyng mal-mýlkin kәmpeskeledik. Barlyghy  1720 iri qara, 13 aq ýi, 13 aghash ýy men tam ýi, 5 baqsha,  13 oramaq kiyiz, 6 asyl kilem, 2 jerdegi jonyshqa orny, 2 su diyirmen, 1 tay túyaq, 1 jamby. Qoldarynan malyn alghan uaqytta eshbir dau-janjal qarsylyq qylghandary joq. Osymen 6 baydyng kәmpeskesi bitti. Qazirde de janadan kәmpeskelensin degen ýsh bay bar edi, soghan kirisip jatyrmyz[7].

Múny oqyp otyrghan oqyrman arasynda «myna derekti nege paydalanyp otyr» degen maghynada qandayda bir pikir qylang berui mýmkin .  Biz keyde ózimiz janymyzgha jaqyn tútatyn jandargha qatysty oghash jәne keraghar oilardy qabylday almaymyz. Mәselening mәnisine ýnilu ýshinde qarsy taraptyng oiyna yjdaqat etip, ol derekti qoldanyp, qos tartpany teng tartyp otyryp qarastyrsaq, mәseleni  obektivti baghalay alamyz. Yaghni, azamat soghysy uaqytynda Maman úrpaqtary kedeyge qysym jasady dep sol zamanda ómir sýrgen qyzyl sholaq belsendi osynday pikirdi hatqa týsiripti. Birinshiden, soghys uaqytynda bәri de mýmkin. Ekinshiden, ol zaman «joqty barday qylyp, bardy qúday úrghanday qylyp» aitatyn uaqyt edi. Jalpy qazaq baylaryna kedeyge zorlyq jasady degen aiyp taghyldy. Demek, oghan tym qatty tanqalugha әste bolmaydy. Sebep: sayasattyng baghyt baghdary solay edi.

Sonymen, joghardaghy derekterding bәri   Maman úrpaqtarynyng alashqa әsker bergenin, qoldau jasaghanyn  dәledep, tipti, quattap otyr.

Tónkerisshil belsendi top Alash ýshin malyn da, kýsh quaty men janyn da bergen әuletten alty adamdy Oral jaqqa jer audaryp jiberdi. Keyinde búl әuletke kenesterding qysymy azayghan joq.

Alash arystary men qazaq baylarynyng araqatynasyna qatysty songhy jyldary ghana qalam terbele bastaldy. Al búl aldaghy uaqytta bizge beymәlim jayttardy zerttey, zerdeley týsudi qajet etetin siyaqty.

Ádebiyetter tizimi

1. Erkin Rahmetulliyn. HH ghasyrdyng I jartysyndaghy qazaq mesenattary: tarihy men taghdyry. //e-history.kz
2. Kenemoldin M. Qarajan Ýkibaev kim?. //Abay, №4, 2010
3. Serikbol Hasan. Qazaqtyng baylary qazaqtyng qorghany edi. //aikyn.kz
4. «Qazaq» gazeti /Bas redaktor Á.Nysanbaev. – Almaty: «Qazaq enseklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998. – 560 bet.
5. «Qazaqstan» gazeti №11. 24 sәuir,1912 jyl.
6. Súltan Bahytjan Biysghәli úghly Qarataev. Azamattargha jәne bir-eki auyz sóz. // "Qazaqstan" gazeti, №5, 19.01.1912 jyl.
7. Mamaniya: Tarihy derekter, estelikter, ólender, qújattar, pikirler (Qúrast.: J.Qaliyúly). – Almaty: Atamúra, 1991 – 272 bet.

Ruslan Ahmaghanbetov

Abai.kz