Senbi, 23 Qarasha 2024
Ghylym-bilim 65376 115 pikir 13 Jeltoqsan, 2017 saghat 10:09

Saghadiyevke ústazdardan talap hat

Bilim jәne ghylym ministri

Erlan Saghadiyev myrzagha               

Habar arnasynda ótken «BILIM» baghdarlamasyna qatysqan A. Saghidullaeva (http://khabar.kz/kz/m-ra-at/ba-darlamalar/item/71478-bilim) BjGhM ókiline arnayy ýndeu hat tapsyrghan bolatyn. Ol jerde býkil Qazaqstan múghalimderining problemalary jazylghan bolatyn. Ókinishke oray BjGhM tapsyrghan hatqa tek hat tapsyrghan A. Saghidullaevagha ózining audanynyng ghana problemasyn sol audannyng metodistine jauap jazghyzyp sol audannyng kóleminde ghana jauap bergen. Jauap hat 2017 jylghy 12 qantar, JT-ÚJ-1604-1/11-5 nómirimen kelgen. Tómendegi hat ta bir audannyng jaghdayy emes, býkil Qazaqstan Respublikasynyng әr aimaghynyng ústazdarynan әleumettik jeli arqyly qol jinalyp Respublika boyynsha oryn alyp otyrghan mәseleler jazylyp otyr. Qol jinau әli de jalghasuda.

Ýsh tildi jana reforma kirgeli mektepterdegi әbiger kóbeymese azayghan joq. Janartylghan baghdarlamanyng da әngimesi bir basqa. Búl jerde sheshuin kýttirmeytin mәsele óte kóp.

Bilim jәne ghylym ministrliginen osy mәseleni birinshi kezekte sheshuin súraymyz!

1. Kóp mektepterding materialdyq bazasy janartylghan mazmúndaghy bilim beruge sәikes emes. Kompiuterler eskirgen, (kóp jaghdayda eski kompiuterlerdi eseptegi kompiuterler sany azayyp qalmas ýshin oblystyq bilim basqarmalary esepten shyghartpay ústap otyr) internet jelisining ózi bireu ghana. Jyldamdyghy tómen, basqa pәn múghalimderining paydalanuyna mýmkindik joq. Mektepte isten shyqqan kompiuter, printer, proektorlargha qosalqy bólshekter satyp alugha mýmkindik joq (jergilikti budjetten qarjylandyrady, aqsha jetpeydi deydi).

2. Janartylghan baghdarlama múghalimning sabaqqa tynghylyqty dayyndaludy, taratpa materialdardy kóptep shygharudy talap etedi. Keybir jerlerde kitap jetispeydi. Ol turaly aitylsa, «kitap resurs qana» oqushylar aqparatty kez – kelgen jerden, internetten alugha da bolady deydi. Biraq internetting týri jogharydaghyday bolsa, basqa qaydan alugha bolady? Mektepterge budjetten qaghaz t.b konselyariyalyq tauarlargha nege aqsha bólinbeydi? Orta eseppen 1 múghalimge 1 jylgha 18 qorap qaghaz ketedi. Qazir ókinishke oray búl salmaq múghalimderding moynynda.

3. Qazir bizde 5 kýndik oqu jýiesi. Múghalimning júmys saghaty 18 saghat. Biraq múghalimning oqu-tәrbie júmysyna, jeke sabaqqa dayyndalugha ketetin uaqyty baqylaugha kelmeytindikten qalghan uaqytyna aqsha tólenbeydi. Onyng ishine pedkenester men oqu-tәrbie júmysy boyynsha jasalatyn júmystar kiredi. Ókinishke oray kóp jerlerde mektep diyrektorlary senbi kýni týrli jinalystar men is sharalardy qoyyp otyr. Senbi kýni múghalimder sabaghyn dayyndasa, jeksenbi kýni basqalar siyaqty bir kýnin otbasyna arnaytyn edi. Osy mәselening basy sheship beriniz.

4. Múghalimderdi kóshe tazalau, gazetke jazdyru, ýy aralau, mereke kýnderi kezekshilikke qoy, t.b júmystar әli tiylmay keledi. Eriksiz enbekke sottyng sheshimi, ne bolmasa soghys jaghdayynda ghana jol beriledi. Konstitusiya, Bilim zany boyynsha onday is-әreketterge tiym salynghan. Mereke kýnderi kezekshilik Enbek kodeksining 86-baby boyynsha júmyskerding kelisiminsiz demalys jәne mereke kýnderi júmysqa tartu 1) tótenshe jaghdaylardyn, dýley zilzalanyng nemese óndiristik avariyanyng aldyn alu ne olardyng zardaptaryn dereu jong ýshin; 2) enbek qyzmetine baylanysty jazatayym oqighalardyn, mýlikting joyyluynyng nemese býlinuining aldyn alu jәne olardy tergep-tekseru ýshin; 3) tútastay úiymnyng nemese onyng jekelegen bólimshelerining odan әri qalypty júmys isteui jedel oryndaluyna baylanysty bolatyn shúghyl, kýtpegen júmystardy oryndau ýshin jol beriledi – delingen. Biraq kóp jaghdayda múghalimderdi mereke kýnderi kezekshilikke qoy jalghasyp keledi. Múghalimning bedeline, qadir-qasiyeti men mәrtebesine núqsan keltiretin júmys týrleri dogharylsyn. Bilim basqarmalary men bilim bólimderine osy turaly qatang eskertudi súraymyz.

5. BILIM-LAND, I-MEKTEP turaly. Búl jeke seriktestikting oqytu qúraldary oflayn týrinde mektepterge taratyldy. Kólemi 500 gb. Ishinara mektepterde jeli arqyly taratugha mýmkindik joq. Ár pәndi jeke-jeke shygharsa. Onlayn kiretin mektepterge paroli, login taratylghan. Biraq osy jeke seriktestik oblystyq bilim basqarmalaryna kirgen-kirmegen mektepter turaly aqparatty jiberip reyting shygharyp otyrady. Sol reyting arqyly bilim basqarmalary mektep múghalimderine kirmegeni ýshin eskertu jasap kirip sabaqqa paydalanuyna búiryq beredi. Biraq ol múghalimning nege ony paydalanbay jýrgenin teksergender boldy ma? Joq. Búl taghy da materialdyq baza kompiuter men internetke kelip tireledi. Mektepting әr kabiynetine internetke qoljetimdilik qashan ornaydy? Osy kompaniyanyng elektrondy oqulyghy baghdarlamamen sәikes emes.

6. NZM baghdarlamalary jappay orta mektepterge de taratyluda. Orta mektepter NZM siyaqty oqushylardy, múghalimderdi konkurspen qabyldamaydy! Oghan erekshe daryndy, testen naqty nәtiyje jinaghan oqushylar irikteledi. Materialdyq bazanyng tensizdigi jәne bar. Osy jaghday nege eskerilmeydi?!

7. Elektrondy kýndelik turaly. Elektrondy kýndelik te jeke menshikting dýniyesi. Reseyden kóshirilip alynghan. Reseyde múghalimderge ony toltyrghany ýshin arnayy aqsha tólenedi. Bizde tólenbeydi. Múghalimder bir kabiynetke kezekke túrugha mәjbýr. Taghy da is internetke kelip tireledi. Materialdyq bazasy jetispeytin mektepke tyqpalaudyng keregi ne? Elektrondy kýndelikke qatysty Qazaqstan múghalimderi arasynda jýrgizilgen saualnamagha 70 múghalim qatysyp, nәtiyjesinde 33 múghalim «toltyramyz, materialdyq baza bar» dese 22 múghalim «mektepte jaghday joq» dep, 14 múghalim basqa jerge baryp toltyratynyn aitqan. Ministrlik elektrondy kýndelik toltyru turaly búiryq shyghardy. Biraq interneti joq jerlerge, nashar jerler "toltyrmay-aq" qoysyn dep siz parlamentte aittynyz, biraq arnayy búiryq shygharghan joqsyz. Osyghan jeke búiryq shygharylsyn, ne pilottyq joba toqtatylsyn, qúrghaq sóz esh jerde jýrmeydi. Mektep jaghdayy kelmegen song elektrondy kýndelik toltyrmaghan múghalimderge eskertu, sógis beru, týsinik jazdyrugha tiym salynyz. Óitkeni búl pilottyq joba. Elektrondy kýndelik jekening qolynda emes BjGhM qolynda boluy kerek! Elektrondy kýndelikti ÚB(NOBD) kiriktirsin, ol jerde múghalim, oqushy turaly tolyq aqparat bar.

8. Materialdyq baza boyynsha 102 múghalimnen Qazaqstan boyynsha saualnama alynghan. Onyng ishinde 59 múghalim ÓZINING JEKEMENShIK KOMPIUTERI, PRINTERImen júmys jasaymyz dese, 18 múghalim «kez kelgen jerden aqshagha shygharamyz deydi. 12 múghalimning jeke kabiynetinde kompiuter, interaktivti taqta, jeke printeri bar. Kabiynetinde eshtenesi joq-3, barlyq kerek jaraqty mektep әperedi dep – 2, ata-analar qamtamasyz etedi dep 1 múghalim jauap bergen. Osy orayda eng birinshi reforma baghdarlama men sózben emes, aldymen mektepting materialdyq bazasyna reforma kerek ekenin de kórsetip otyr. Mektepterding materialdyq bazasyn qashan jetildiresizder? Mektepterge sapasyz tehnikalar әkelu qashan toqtaydy?

9. Qazirgi kezde AKT degen syltaumen mekteptegi informatika pәni múghalimderine kóp júmys mindettelip otyr. BILIM-LAND kompaniyasymen júmys, elektrondy kýndelikti administrasiya jasau, jylda toltyrylatyn ÚB (NOBD) barlyghy kóp jerlerde «qoghamdyq» júmys retinde moynyna «ilingen». Jeke shtattar nege berilmeydi?

10. Múghalimderding zeynet jasy qaytadan qaralsa, әielderge 27, erlerge 30 jyl júmys ótilimen. Qazirgi kezde múghalimning júmysy auyrlady.
Bilim salasyna kelgen jastargha jaghday jasalynsyn.

11. Ýshtildilikke baylanysty endi qazaq mektepterinde dýniyejýzi tarihy kelesi oqu jylynan bastap orys tilinde oqytylady deydi. Ana tilinde oqytylsyn. Ýsh tildilik reforma bastalghanda BjGhM aghylshyn tilinde tek 10-11 synyptar ghana oqytylady degen. Onyng ózi oqushylar qalasa ghana degen. Biraq búl «ózi qalasa» degen punkt auyzben ghana aitylghandyqtan esh jerge jaramsyz. Naqty búiryghyn shygharsanyz.

12. "Pedagog qyzmetkerler men olargha tenestirilgen túlghalardyng lauazymdarynyng ýlgilik biliktilik sipattamalaryn bekitu turaly" Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrining 2009 jylghy 13 shildedegi № 338 shyqqan. Osy orayda mektep múghalimderi ózining mindetin bilmegendikten basqa da qosymsha júmystardy atqaryp jýr. Osy zandy sizder tarapynan týsindiru júmystary jýrgizilsin.

13. Bastauysh synyp oqulyqtarynyng kólemi ýlken. Áripterding ýlken bolghany dúrys shyghar biraqta kitapty ýlkeytu dúrys emes. Sómkeni kóteregende balanyng beli qayysyp ketedi. Kóptegen ata-analar bastauyshta oqityn balalarynyng sómkelerin kóterip jýruge mәjbýr boluda. Kitaptardy qateliksiz shygharu kerek.

Qúrmetpen:

Qazaqstannyng әr

aymaghynyng múghalimderi

 

Meyirjan Temirbek

Ayman Saghidulla

Kurmasheva Mayra 

Dosbol Kystaubaev 

Saule Suleymenova 

Aygýl Tónkerqyzy 

Gulinar Karabalina 

Gulzira Mindetbay 

Tahmina Baltabaeva 

Kaldyguli Eraliyeva 

Marat Nuretdinov 

Jumaguli Bekmuratova 

Haysa Ejenhan 

Janar Guzel 

Almagul Meirbekova 

Mayra Janabaeva 

Dariga Ondybaeva 

Sabira Shalkarova 

Bahira Cadas 

Gulijiyan Ismagulova 

Naz Gul Toleubek 

Sahaba Bayanbek 

Balzira Ibraeva 

Bahytguli Edilhan 

Bagdat Kuanyshuly 

Meruyert Dosbolova 

Sahaba Bayanbek 

Nazerke Aqjigit 

Akgul Juhan 

Rayhan Kenzhegalieva 

Baljan Saparova 

Sulushash Buhabaeva 

Sveta Alpamysova 

Gauhariya Tanirbergenovna 

Zhanar Zhumataeva 

Dariga Ondybaeva 

Gulsara Torehan 

Saltanat Moldabekova 

Abzal Almukhan 

Aqmaral Shoqparova 

Zaure Ibragimova 

Gulinur Tulyapova 

Gulisara Seydaliyeva 

Bakyt Almvshova 

Kamshat Shansharova 

Bibigal Janseitova 

Galima Talkanbaeva 

Guljanat Abylaeva 

Aktolkyn Serikbaeva 

Ayguli Kadyrova 

Jakony Eriko 

Anar Zeynolda 

Aygul Svankulova 

Saule Izykulova 

Uktam Mominov 

Shynar Sultanbekova 

Edil Pshataev 

Kurbanay Abdikadiyr 

Guljamila Azbaeva 

Oralhan Abay 

Altangul Suyeniysh 

Aygerim Utebaeva 

Ayna Sultanbekova 

Sanimgul Balijanova 

Asan Imashev 

Marat Mamitov 

Kuralay Smailova 

Gulimira Tulpaisova 

Kuralay Smailova 

Sandugash Nurmagambetova 

Rymgul Shalbaeva 

Salamat Kaly Junsov 

Gulizara Serikpaeva 

Maresh Sertaeva 

Tohtahan Urkinbaeva 

Zhakaev Mykametzhan 

 Erlan Tóleubek 

Abdikhan Kudaybergenov 

Dinara Bayuzakova 

Marat Nuretdinov 

Hisa Hosay 

Perizat Ulykbekovna 

Medet Naurzbaev 

Omarbek Beysaly 

Aqsholpan Mýsirkegenova 

Ayjamal Saktaganova 

Lyazzat Orynbekova 

Salima Mukanova 

Bayan Sabden 

Almagul Mustafa 

Jadyra Nurlanovna 

Abai.kz

115 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396