әngime

Myng san kedergige úshyray jýrip, uaqyt ekintige enteley bere qaladan әreng sytylyp shyqqan shaghyn avtobus kýre jolgha týse salysymen, bir júlqynyp, ilgeri úmtyldy.

Avtobustyng týkpir jaghynda tize býkken Serikbol moynyn zorlana búryp, birte-birte qara ýzip, artta qalyp bara jatqan qalagha sýzile qarady. Milliondap jusap, milliondap óretin alyp shahar jat tartyp ketkeni.

Aldynghy otyrghyshqa auzy basyn saqal-múrt japqan jigit aghasy jayghasqan. Bútynda qarakók shalbar, ýstinde shymqay qyzyl jeyde. Tóbe shashy siyrey bastapty, esesine jelkesi qobyrap túr. Kólikting jýrisi jaylanghan son, janyna sýiey salghan bylghary sary sómkege qolyn súghyp, «Saraghashtyn» bir bótelkesin suyryp aldy da, qylqyldatyp júta bastady. Qatalap qalghan eken, bótelkedegi sudyng jartysynan astamyn óneshten ótkizip jiberip baryp «uh» dep demin aldy. Birge kele jatqan eki serigi esine endi týsti sirә, kózin adyraytyp ekeuine kezek-kezek qarap qoydy. Sodan song ghana enkeyip, sómkeden bótelkening ekeuin shyghardy. Bireuin qatarynda tympiyp otyrghan shәpkili jigitke ústatty. Ekinshisin Serikbolgha ytqytty.

– Ótkende kórip qayttym, – dep sosyn kónildenip әngime bastady. – Naghashy agham ýiirip basqaryp otyrghan jylqy zauytta basymen alysqan eki aighyr bar. Bireui sýlik qara aighyr. Ekinshisi býlik tory aighyr. Naghashym aitat, birinen biri ótken súmdyq baqtalas deyt. Kezdesken jerde shaynasa ketet deyt. Conysyn bir jaq-sy-la-ap týsirip...

– Anang qara, anang qara! – Osy arada boz jensy shalbar, aq futbolka kiygen júqaltang jigit otyrghan ornynan elirip úshyp túrdy. Saqaldy jigit aghasy aita bastaghan әngimesinen janylyp, ol núsqaghan jaqqa eriksiz jalt qaraghan. Sonda kórgeni – alys qiyrda basy búlghaqtap, beli iyrelendap betaldy perip bara jatqan jyndy qúiyn.

– Ay-ay-ay! Týsirip alu kerek edi. My-ynau degen epizod! – dedi júqaltang jigit bas barmaghyn qayqaytyp. Aptyqqan serigine renjigen saqaldynyng qabaghy kirjiyip sala berdi.

– Ói, sony da... mende qúiynnyng neshe atasyn týsirgen plenka bar. Naghyz kinorejisser degen solay... zapas  jasayt. Tiri jangha kórsetpey tyghyp, arhiyvimde saqtap jýrmin. Sen bala sózdi bólme! Aptyqpa. Sening mindetin... yaghni, operatordyng mindeti rejisser týsir degendi ainytpay týsiru. Úqtyng ba? Men qalay týsir desem, solay týsiru. – Ol ókpelegen baladay úrtyn tompaytyp bir uaq ýnsiz otyrdy da, kenet oiyna әldene týskendey eki alaqanymen eki sanyn sart etkizip, qaytadan sambyrlap sóilep qoya berdi.

– Ýiretilgen aighyrlardy tóbelestire salsam da qoy deyin dep túrghan bireu joq. Biraq solardy bar ghoy, tý-ýk jaqamaymyn. Teatrdyng әrtisi siyaqty... ilanbaysyn... nanbaysyn. Bastyqpen aitysyp-tartysyp... naghashymdy aityp... aqyry kóndi-au.

– Qoqymanyz! – Operator jigit ong qolymen keudesin úryp-úryp qoydy. – Qatyryp týsirip berem. Osymen eki kino týsiruge qatysyp túrmyn.

– Ýiretilgen aighyrdyng tóbelesi tóbeles emes, – dep dauryqty saqaldy rejisser operatordyng sózin elemey, – al, mynalar... aitpa deymin, súmdyq! Naghashyma senem. Osydan bar-au, dúrystap týsire alsaq...

Búlardyng tәjikesin tyndaugha Serikboldyng zauqy joq. Oiy san-saqqa ketip, kókiregin әldeqanday múng torlap alghan. Alystan búldyrap kóringen qala jaqqa ógey kózben taghy bir mәrte kóz tastady.

* * *

...Kórshi shaldy kýn sayyn nól-nól altyda esik aldynan kóresin. Jayyna qarap otyrmaydy. Aynaldyrghany osy aulada juyrda payda bolghan Serikbol. Súraq qoyyp, qajay bastaydy.

– I-i, al... basta әngimendi! Qaydan keldin, ruyng kim, qanday qyzmet qyldyn? Ayt, qysylma.

– Auylda kórkemónerpazdar ýiirmesin basqardym, – deydi búl kýmiljip.

– I-i, kulitura eken ghoy. – Mensinbegeni me, tanauyn shýiiredi. – IYә, sodan... aita ber, bógelme.

– Mәdeniyet ýii jekeshelenip ketip...

– I-i, qúrttyq de... satyp jiberdik de... Kakoe bezobraziye! Halyqtyng mýlkin... tonau ghoy mynau!

Serikbol ýndey qoymaydy.

– I-i, shamasy ýleste sen de bar bop túrsyng ghoy. Aytshy al, әitpese mynaday qymbat pәterdi qay aqshana alar edin?– dep ózeureydi. – Kelin balaniki ne qyzmet?

– Sauda ghoy.

– I-i, alypsatar desey.

– IYә, alypsatar. Áueli aual arasynda, sosyn qalada...

– Qalay, jýrip túr ma qoly?

– Jaman emes. Jaqsy.

– I-i, әi, ózim de әulie ekenmin, – deydi basyn shayqap qoyyp, – osy bala tym juas, juas adam ne tyndyra qoyar deysing dep oi-l-a-ap jýrushi em, dәl ýstinen týsippin. Áy, sen... kóniline auyr ap qalma, qazir bәri solay, erkek ýide omalyp, әiel týzde jortatyn zaman. Al, myna biz... myna biz gorkom komsomolda jýrgende...

Shiyrek ghasyr búrynghy qyzmetin úzaq-sonar qissa ghyp jyrlap otyrghanda, búl ózinen jeti jas kishi Dәmegýldi mektep bitirte salyp, qalay qaqshyp týskenin jadynda janghyrtady. Qazir oilap qarasa, obaly ne kerek, jas kelinshegi týsken jerine tastay batyp, suday sinipti. Auyldyng kәdimgi kenetek әielderi siyaqty ol da erkegining tapqanyn úqsatyp, el qatarly qonyrqay kýn keshiripti. Sýitip jýrgende zaman qúbylyp, sovhoz tarasyn. Tirlik siyrqúiymshaqtanyp, el jýdey bastasyn. Jýdey bastaghan el kórkemónerpazdar ýiirmesin qaytsin, dombyra ústaghandar men bayan arqalaghandar, aqyry, jónderin tauyp, toy jaghalap ketti. Dәmegýl qatarly kelinshekter qoly jybyrlap saudagha kirisken. Solargha juas kelinshegi qalay qosylyp ketkenine qazir ózi de qayran. Búl bolsa ýide qarauyl. Eki kózi bozaryp, baqqany eki jýgirmek. «Mamalaryng kelmegeli aidan asyp ketti-au» dep, tyrnaqtay eki úlgha múng shaghyp, kónili ortayyp, týnning bir uaghyna deyin dónbekship úiyqtay almay jatqany. Aqyr ayaghy... bir kýni «kóshemiz qalagha» dep dýrsingen habar jetsin. «Qoy-au, naghyl deydi!» Qapelimde qay aghayynymen aqyldasaryn bilmey asyp-sassyn. Ómiri oilamaghan nәrsesi. «Au, qalay, qalaysha?» Sener, senbesin bilmeydi. Senbeyin dese, «kýni erteng jóneymiz» dep Dәmegýl buynyp-týiinip, alghan betten qaytpay otyr.

– Qúday bizge qarasyp túr, – deydi kelinshegi jymyn-jymyng etip.

– Áy, malades, malades, – deydi búl auzyna jóndem sóz týspey.

Bólekshe bir quanyshtan jýrekteri jarylarday alyp-úshqan ekeui týn aughansha úiqyny úmytyp, bolashaq barar jer, basar tau jayynda qiyalgha boylaghan.

– Úldaryng ýlken qalanyng mektebinde baratyn boldy, – deydi Dәmegýl quanyshtan bal-búl jaynap.

– Mektebi jaqyn ba eken? Taba ala ma degenim...

– Qalada balany sabaqqa qol qoyyp kirgizedi eken. Sabaq bitkesin aldym dep taghy qol qoyady ekensing jurnalgha.

– Kýnde-kýnde qoya bere me eken qoldy?

– Kelinshekter sóy deyt.

– Á-ә, – deydi búl ózining endigi mindetine ózi tanyrqap.

...Esik tars bekitildi. Terezege shengel bastyrdy.

– Anda bәri bar, – deydi Dәmegýl. – Ishtene alma.

Anany bir qarmap, mynany bir qozghap eski-qúsqy dýniyesin qimay alaqtaghan búny bileginen qysyp ústap, es jidyrmay júmbaq ólkege jeteley jónelgen.

Alyp shahardyng yghy-jyghy sapyrylysyn kórip basy ainalyp, kózi búldyrady. Búlarday emes, Dәmegýlding qalagha boyy ýirengen, qimyl-qozghalysy jep-jenil, qyrghauyl qústyng mekiyenindey lypyp túr. Jetekke irkis-tirkis ilesken búlardy әldebir zәulim ýige adastyrmay alyp keldi.

– Mine, mynau bizding ýi! – Pәterding ap-auyr temir esigin aiqara ashyp kep jibersin. Ýsh bólme. Ýsheui de jútynyp túr. Eki úl sanyn shattana shapattap, bólmeden bólmege ótip, asyr salyp shapqylay jónelgen. Búl әjethanagha deyin ashyp kórip, әr nәrsege tanyrqap qaraydy.

Ertesi adamdy sekseuil tiyegendey keptep alghan avtobusqa mingesip-úshqasqan ekeui bazargha attandy. Qúday saqtasyn, dýniyening bar adamy osynda, tasqyndap kelip jatyr, tasqyndap ketip jatyr. Ónmendep. Kiymelep. Arba iyterip. Ala qap arqalap. Birin-biri jaypap. Kóz túnyp, bas ainaldy. «Júmys osynda, – deydi Dәmegýl. – Satushymyn!» «Adasyp qalmay, qalay aman jýrsin» dep búl da aiqaylap sóilep, kelinshegining bileginen tas qyp qarmaydy.

– Oibay, jap auzyndy! Úry kóp múnda! Ýnindi óshir! – deydi Dәmegýl kóp biletinin anghartyp.

– Qoyshy! Ne deyt!

Búnyng túla boyyn ýrey biyleydi. Qala barghan auyldastary aitatyn aluan-aluan әngime osy kez sap etip, oigha oralady. Olar tipti iyin tiresken nópirdi synalap kep, kirsh etkizip may qúiryqqa biz súghyp aldy deydi. Oibay deuge shamang kelmey, ash kýzendey býgilip, ayaq astyna býktetilip týskende, qoyyn-qonyshyndy tintip ýlgeredi deydi.

– Qazir qojayyndy kórsetem. – Dәmegýl búnyng qúlaghyna auzyn taqap, sayrap keledi. – Olar ózderi túryp sauda qyla almaydy. Sosyn bizdi jaldaydy. Odan aiyrylyp qalmauymyz kerek. Ayyrylsaq... dymsyz qalamyz.

Shalbar kiygen kelinsheginen qalyp qoymayyn degendey, ayaghyn jedel basqan búnyng oi-sanasy ekiúday. Sóitip kele jatyp, kelinshegining tar shalbardan aiqyndalghan mýsinine sýisine kóz salyp qoidy úmytpaydy.

Qojayyn degeni boyy myrtyq, mandayy tyrtyq, kórer kózge kelbetsiz qysyq kóz albasty bireu. Ózinen aumay qalghan taghy bir ónsizben shan-shúng sóileskende, osylar әldenege kelise almay, kerisip túrghan joq pa eken dep qauip qylghandaysyn. Shanqyldasqan jatjerlik ekeuding sóilegen sayyn jiyrylyp-jazylyp, myng qúbylghan bet-jýzinen kózin ala almaydy.

«Jerding týbinen seskenbey qalay kep jýr, ә! – Áuelgi oiynan, biraq tez ainydy. – Anghary sýienetin myqty bireui bar-au!»

«Jeng ishinde jasyrghan qanjary bolady deydi!»

«Qaltasyna nagan salyp jýrmesin!»

Serikbol óne boyy sekemshil oidan aryla almaydy. Sekemdenip túryp, jýregin әldebir quanysh qytyqtaydy. Quanyp túryp, qapelimde qobaljy bastaydy.

Bilmeydi, osy Dәmegýl qauip oilay ma, oilamay ma?

 

* * *

Qany qarayyp, jýikesi júqarghan kinorejisser songhy sәt ot basqan taylaqtay bezektep ketsin. Basynan әldeqashan júlyp alghan qalpaghy umajdalyp qolynda jýr eken, qúlashtap jerge atty.

– Qaytar! Qaytar nәletterdi! – Óneshi jyrtylghansha aiqaylap, tamaghy qarlyghyp qapty.

Qos aighyrdyng arqyray kisineskenine eligip, shabys tilep, tynshy almay typyrshyghan attarynyng basyn erkine jibergen jylqyshy jigitterding qiquy soyqan. Sytylyp shyghyp, әrqaysysy aulaqta qalghan óz ýiirine qaray synaptay syrghyghan qos aighyrdy qaqqanda qanyn, soqqanda sólin alyp, tyqsyryp qayyra quyp kelmek. Olardan kózin aiyrmay, yzagha bulyqqan rejisserding bet әlpetin kómgen saqal-múrty úipa-túipa.

Siyr sәskeden beri ap-auyr kinokamerany әri tasyp, beri sýirep qaljyraghan oparator jigit qalt etken sәtti paydalanyp, kók shalghangha jauyryn tósep jantaya ketken. Shekesi qúrysyp, ýsh aghash mosygha qondyrghan asay-músayyna erbie qarap, auyq-auyq kóz sýzip qoyady. Omyraulaghan esirik nemeler jolyndaghysyn apyryp-japyryp kep qalmasyn, kep qalsa kózderi týk kórmey qaghyp ótip, qiratyp tastamasyn dep qauip oilaydy. Kamera qirasa, onsyz da tózimi toz-toz bop, tyzaqtap bitken rejisser seldiregen tóbe shashyn  uystap júlar.

Búlardyng әure-sarsanyn sonadaydan baqylap, ainalsoqtap jýrgen torghay kóz qarauyl shal beri bettedi.

– Au, inim... inim-au! Mening bir týsinbegenim, tap osy eki aighyrdy qyrylystyrmasang kinong kino bolmay qala ma? – Torghay kózi jyltyrap, sampyldap sóilep keledi. – Aytshy, bolmay qala ma?

– Bolmay qalat! – dep barq etti kinorejisser. – Aqsaqal, siz ne... kino turaly sizde týsinik joq. Bilip qoyynyz, kinoda oqighanyng sharyqtau shegi degen bolat. Búl – sol! – Súq sausaghyn soraytyp aspan jaqty núsqady. – Kuliminasiya!

–  Áb-bәse, bәse-e, – dedi anau torghay kózin qaqpay.

– Ne bәse?

– Týring jaman, qyryp barasyn. – Qayda barsa qolynan tastamaytyn órme qamshy etik qonyshyna sart etti. Búl onyng búrylyp alyp, jónine ketkeni. Rejisser jýzi kýrenitip, jauap tappay daghdarghan.

Ayghyr tóbelesti kelgen bette apyr-topyr taspalap tastaymyz dep dәmelengenin aitam-au. Nәleti, op-onay bola qalatyn sharua emes siyaqty, is býgin de shatqayaqtap túr. Ánsheyinde kózderin yzalana alartyp, shaynasa keterdey auyzdaryn aranday ashyp, manaydy bastaryna kótere azan-qazan kisinesip bitetin nәletter, ne bәlesi baryn qaydam, kamera aldyna kelgende jyndary basylyp, juasy qalady. Bú joly da... qosayaqtap shapshyp kókke atylghanyn qayteyin, túra-túra qalysyp, dýrs-dýrs tebiskenin qayteyin, operator kamerany kózdey bastaghannan-aq, «mening sende shataghym qansha» degendey qúiryqty kókke shanshyp tastap, jolyndaghysyn apyryp-japyryp, búrylyp alyp beze jónelisken. Qansorpa bolghan jylqyshylargha qayyru bermey, alabas ainalyp jýrgeni anau.

Baryp kel, shauyp kel ýshin rejisserge kómekshi bop jaldanghan Serikboldyng óni qúp-qu. Jaq jýni ýrpiygen, maza joq. Alasatta әlekke týsip jatqandargha anadaydan tastaghan kózi bop-boz. Sýlesoq. Ózimen ózi.

Jylqyshy jigitter qos dýleyding apshysyn quyryp, qatar-qatar taqtay shegelep, qorshap tastaghan keng albargha qayyra quyp tyghypty. Tap bir qasaphana iyisin sezgendey alapar qaghyp, alasúrghan nemelerding kózderi sharasynan shyghyp ketken. Týk kórmey sendey soghylysady. Qúryqtan qaymyghudy qoyghan. Eki ayaqty pәleketterding kókeyin ne tesip bara jatqanyn úgha almay shynghyra kisinep, kókke shapshidy.

Qapysyn tapqan bir kez or qoyanday oinaq salyp, ekeui de jyryla qashty. Ýiirge ózinen búryn shelektey basyn aman jetkizgisi kele me, qos qúlaghyn jymyp, moynyn algha sozyp, aghyza jónelisti.

Sharasy týgesilgen rejisser qos aighyrdyng sonynan aiqaylap boqtap qala bergen.

Jalqy zauyty ornalasqan dóng eteginen bastalyp, sonau kókjiyekke qaray daliyp jatqan jazyqtyng әr qiyryn jaylaghyn qos ýiir jylqy taghy da dýrligisip, bir uys bop ýrpiyise qapty. Bastaryna ne zaual týskenin úqpay, ýrkesoqtap moyyn búryp pyr-pyr osqyrady.

Bireu qarauyl tamnan beri qaray jyn qughanday qúiyndatyp shauyp shyqty. Juyqtap kelgende tanydy, torghay kóz qarauyl shaldyng nemeresi. Shabdar taygha jaydaq mingen. Etegi jelp-jelp. Qos qolyn kókke sermep, qiqulap qoyady. Búlar kóz toqtatyp ýlgergen joq, qúiyndatyp jetip-aq keldi. Taydan dik etip týse qalyp, bastyq dәu de bolsa, sen shygharsyng degendey saqaldy adamgha úmtyldy.

– Atam aitat... qoysyn deyt... ailasy bar deyt... – dep, jóndep sóiley almay, aptyghyp túr. Tanauy deldiyip ketken.

 

* * *

Dobalday shy sypyrghyny qolyna alyp, kýndegi әdetpen «Qazaqfilimnin» keng aulasyn syr-syr sypyra bastap edi. Erkek basymen әielding qolyna qarap qalmayyn dep tapqan júmysy. Kórshi shal aitpaqshy, kulituranyng many.

– Inishek, au inishek!

Bireu anadaydan dauystap, qolyn búlghap, jele jortyp kele jatyr eken. Tany ketti. Bet-auzyn saqal-múrt kómgen rejisser. Ózi siyaqty aula sypyrushy paqyrlargha moyyn búrmastan, sәlem joq, sauqat joq, kiymelep óte shyghatyn kókiregi ayaqqaptay neme. Bú joly nege olay bola qalghanyn qaydam, kele búnyng qolyndaghy sypyrghygha jarmasyp, irgege qaray ysyra saldy.

– Inishek, bylay bop túr. Kómekshi kerek... kino týsir ghoy. Aqshasyn alasyn. Qoryqpa, bastyghyna aittym.

Búl oghan jauap beruding ornyna, úiysqan saqal arasynan sýirendep kóringen qyzyl tilinen kóz aiyra almay, jaltaq-jaltaq qaray beripti.

– Eki... әri ketse ýsh kýn issapar. Qalay, barasyng ghoy?

– Baruyn baram ghoy...

– Bitti onda. Ábetten song jóneymiz.

Úshyp bazargha jetti. Jol jýretinin, balabaqshagha býgin bara almaytynyn Dәmegýlge eskertpey bola ma? Topynghan nópirmen kiymelesip kele jatyr edi, kelinshegimen birge sauda qylatyn jalpaq bet qara qatyn qarsy úshyrasa ketkeni.

– Apasy, au, apasy... Dәmegýl...

Ol әi-shay joq, bileginen tas qyp qarmap, bylayyraq alyp shyqty. Bireu-mireu sózimdi estip qalmasyn degendey manayyna alaq-júlaq qarap qoyyp, qúlaghyna auzyn taqady. – Sen balagha aitsam dep jýrgen sózim bar. Aytayyn... sening anau kelinshegin... sony sen bayqap qoyshy... bizding qazayynnyng oiy jaman siyaqty....

Jalpaq bet qara qatyn laq etkizip aitaryn aityp salsa da, «osynym beker boldy-au» degendey qipalaq qaqsyn.

– Qoyynyz! Ýitpeytin shyghar...

– Jәy eskertkenim... janym ashyghasyn... Dәmegýl me? Dәmegýl ýige ketken... birtýrli mazasy qashyp, auyryp túrdy-au... – dedi de, jolaq-jolaq shalbaryn tyrsita kergen bir qúshaq bóksesin tez iygerip, asyghys jóney berdi. «Ósekti qalay shúbyrtady, ә!» Sýitse de kókiregin alghash ret әldeqanday qyzghanysh kernep bara jatqanyn anghardy. Ýige jetkenshe jýregi qyz-qyz qaynap, bir tarqamady. «Kóne qalatyn adamdy tapqan ekensin, әken...»

Jogharghy qabatqa tepkeshekpen asyghys kóterilip kele jatyr edi, qarsy aldynan odyrandap shygha kelgen bireumen soqtyghysyp qala jazdaghany. Qarasa, eki beti jyltyraghan anau... jatjúrttyq, bazardaghy qojayyn. Búghan kózining qiyghyn da salghan joq. Janynan jyldam basyp, ekpindep óte shyqty. Ýstinen ashqyltym әtir iyisi anqyp barady.

Kónili alabúrtyp, jýregi atqaqtap ketti. Búrq etip qany basyna tepken. Sheke tamyry lyp-lyp. Ishin órt jalap, ókpe-bauyr, qolqa-jýrek týgel shyjghyryla qalsyn. Pәterine óni kýrenitip, terlep jetken boyda, qonyrau týimeni shúqylap jatpay-aq, esikti jyn úrghanday perip-perip qalypty. Temir esik sart etip ashyldy. Ashqan – Dәmegýl. Iyghynda jenil halat. Ónirin týimelep te ýlgermegen. Ol búnyng órt sóndirgendey týtikken týrinen shoshyp ketip:

– Oi-i! – dep shorshyp týsti.

Búl ekpindetken kýii janyna qalay jetip barghanyn, qolyn qalay sermep, ayamastan qalay osyp jibergenin kesh anghardy.

Shynashaqtay kelinshek kózinen úshqyn tógilip, alaqanymen betin basa býgilip týsti. Jasqanshaqtap, buynyn biyley almay qalsh-qalsh. «Sýmpiygen múrnyn sýrip jiberse ghoy». Úmtyla berip, janarynan  jalynysh kórdi. Ózin ózi әreng tejedi sosyn. Kótere bergen qoly sylq týsti. «Bitti! Bitken degen – osy!» Osy jetti týisigine. Buyn-buynyn mayda diril jaylap bara jatqanyn anghardy. Ózin qoyargha jer tappay, tórgi bólmege ótti. Adymdap basyp as ýige kirdi.

Tereze aldynda teris qarap túr. Jauyryny býlk-býlk. Tanauy pysh-pysh.

– Bәrin bilem, – dedi búl dauysy targhyldanyp.

Ol óksigin basa almastan, kózining astymen jasqana qarady. Odyraya qalghan búl kenet doldanyp ketip, ýstel ýstinde túrghan keseni ilip ala sala, solay qaray jiberip úrsyn. Kese qabyrghagha soghylyp, qaq aiyryldy. Synyghy úshyp kep kelinshegining mandayyn tilip týskeni. Búrq etken qan sorghalap, iyekke jetti. Shoshynyp, enirep qoya berdi. Toqtamastan egile jylady.

– Úr al! Úryp qal! Qolynnyng qyshuy qanghansha úr! – dep baqyrdy ol. – Úr deymin men saghan!

Qandy kórip, qahary qaytyp qaldy ma, qayyra qol kótermedi. Bar bolghany júdyryghyn tas qyp týiip, tistenip apty. Ishi әlem-jәlem. Alau-dalau.

Qolyna ilikken oramaldy jaraqatyna basa jýrip te syqsyndap jylaudan tyiylmady.

– Qysqart! Aghyzba sorandy! Soryndy úrayyn... jana kórdim... shyqty ghoy osy ýiden...

Oqty kózin Dәmegýlden aiyrmay, aqyryp qaldy.

Ol demin ishinen alyp, birauyq tilsiz sazardy.

– Aqymaq boldym... – dedi bir kezde qyryn qarap túrghan kýii. Sybyrlap aitty. Sybyrlasa da anyq estildi. – Baldar ýshin... amalym qúryp kóndim ghoy...

Serikboldyng kónili bir suynyp, bir ysyndy. Ker jylanday jiyrylyp-jazyldy. «Tórtinshi qabattan sekirip óleyin, odan da» dep bir oqtaldy. «Dargha asylyp qalayyn» dep bir týiildi. Oiy san-saqqa laqty.

– Qúrysyn... sharshadym... qajydym... – dedi Dәmegýl ózeginen jalyn atyp. – Qalasy da qúrysyn... ýii de qúrysyn... Qúryp ketsin. Mynau pәter soniki... Bizdiki emes. Sonyng mýlki... Qaytyp alsyn. Auylymyzgha keteyik. Ash bolayyq, jalanash bolayyq, auylymyzda... óz ýiimizde tynysh otyrayyq...

Jas parlaghan janarynda jalghyz súraq. «Ne deysin, aitshy ózin?»

Búl jaghy qarysyp, miz baqpay bir sәt sileyip túrdy da, dymy qúryp janynda túrghan oryndyqqa sylq otyra ketti.

Kóz aldyna shany búrqyraghan auyl jaq tizbektelip kele qalghany. Anghal-sanghal ýii oigha oraldy. Júmyssyz qalyp, tabyssyz jýrgen qiyn kýnder eske týsti. Býiiri opyrylyp, qúlaugha shaq túrghan qoy qora sanadan qusa da ketpedi. Setiney kóshken kórshiler de eles berdi.

Jýregi dirildep, kóniline bir týrli ýrey kirdi sosyn.

Sylq etip otyra ketken ornynan qayta túryp, ýn-týnsiz tysqa bettedi. Qayda barady? Bilmeydi.

Bir qarasa, kep túrghan jeri – «Qazahfilim».

Shaghyn avtobus dýr-dýr etip otalyp túr.

Elden erekshelenudi sýietin rejiyser búl joly bútyna qarakók shalbar, ýstine shymqay qyzyl jeyde kiyip alypty. Shydamy tausylyp, әrli-berli adymdap, tenselip jýr.

Dayyn túrghan kólikke mindi de jýre berdi.

 

* * *

Sýlik qara yshqyna shynghyryp, qaugha tiygen órttey lapyldap kókke atyldy. Júmyr moyyngha sart etip oratyla ketken qyl búghalyqty jandәrmen byrt-byrt ýzip ketpek bop, shiyrshyq atty. Júlqynghan sayyn tynysy tarylyp, osy jana ghana kóz aldynda jaynaghan kók-jasyl dýnie demde qanqyzyldanyp, ilezde quyrylyp sala bergen. Som bilek, súm ailagha qarsy qylar dәrmeni sarqylyp, mysy qúrydy. IYliktirip, mәjbýrlep әketip barady. Kóndikpeske, býlkek jeliske salmasqa sharasy qalmady. Kóndikti, býlkek jeliske saldy. Sol-aq eken, keng dýniyeni taryltqan búghalyq bosansyp, tynysy ashylyp sala berdi. Deldiygen keng tanauy qúshaq-qúshaq jelge toldy. Jelp-jelp etti. Kilt búrylyp, sonau bir tústa peri ainalyp ótkendey bop ýrpiyise qalghan ýiir jaqqa júlqa úmtylyp edi, qyl shylbyr qaytadan qylghyndyryp, bua qaldy. Dóngelengen dýnie taghy da tarynyng qauyzyna syiyp jýre bersin. Baghanaghy býlkek jelisin qayyra tapsyn.

Jylqyshy jigit masayrap, kýrek tisi aqsiyp, saq-saq kýledi. Mereyi ýstem. Qyl shylbyrdy er qasyna kýrmep orap tastapty, qalghany shúbatylyp taqymda jýr. Asau aighyr alasúrghan sayyn ol da elirip, ondy-soldy qamshy siltep, órshelengen syqpyty jaman. Kórding be meni degendey, keng dalany basyna kóterip úly qiqugha basqan. Juan moyyn, kýpshik san dýleydi bastyqtyryp, sonyna móltendetkenine mәz.

Torghay kóz qarauyl shaldyng pәrmenimen sýlik qara shaghyn avtobustyng dóngelek temirine myqtap baylandy.

– Ayda ýiirdi! Jyn-peri qúsap qúiyndatpa! Auanymen aida. Dәl osy aramen qaptat! – dep әmiri jýre bastaghan qarauyl shal aiqaydy salyp jatyr.

...Sýlik qara kenet basyn silke kóterip, auzyn aranday ashyp, arqyrap kisinep jiberdi. Pysqyrynyp, oqyrynghan ýiir janap ótip barady eken. Arasynan shingirley kisinegen qúlyn-taydyng dauysy shalynady. Biyeler púshayman kýy keshken aighyrgha mólie bir-bir qaraydy da, sol kórgenine jazyqty bop qalghanday kózderin dereu taydyryp, bastaryn tómen sala qoyady. Olardyng osy beyopa qylyghyna kýiindi bilem, sýlik qara eki kózi alaqanday bop shaqshyrayyp, qyshqyra kisinedi. Búl jolghy kisinesi qysqa-qysqa. Júmyr bitken kese túyaghy tarsyldap jer tarpydy. Ýiir ishinen bauyry jarqyrap, basy kegjendep jasang aq baytal beri jyrylyp shyqty, aduyn aighyrdyng zarpyna shydap túra almady, sirә. Janbyrlyghy jybyrshyp, úrshyghy ýiirilip top-top basyp, manaylap jýrip aldy. Qúiryq-jaly kýltelenip, kekili biltelenip, kózinen әlde әuestik, әlde tandanys, әlde ýrey bayqalady. Sýlik qara basyn mazasyz silkilep, ornynda tynysh túra almay typyrshyy berdi. Silkingen sayyn shoqparday kekili jelp-jelp kózine týsedi. Kýmbir-kýmbir kisinedi. Kisinegen dauystan jas baytaldyng aq saytany bezinip, ilezde juasydy, iyegin ilgeri sozyp, moynyn tósedi, qara aighyrdyng alqymy astyna súghyndy.

Taghy bir dýbir. Sýlik qara qamys qúlaghyn qayshylap, dýbir jaqqa osqyryp-pysqyryp, oshyryla qayyrylghan. Qúlaqqa dýbir tiyse delebesi qoza qalatyn ejelgi әdet. Aq baytal aighyrdyng aldy-artyna kezek shyghyp, shybjyng qaghyp, tynyshynan aiyrylghan.

Búghalyq astynda búlqynyp, tulap kele jatqan tory aighyr eken. Jylqyshylar ony sýlik qara siyaqty baylap-matap әlekke týspedi, búghalyqty sypyryp alyp, sauyrdan sart etkizip bir salyp, aumaghy at shaptyrym keng albargha bos qoya berdi. «Qútyldym ba, bәlem» degendey ol-daghy kóten týbi bileulenip bitken bir qúshaq qúiryghyn qos ayaqtap teuip, oinaqtap shygha kelgen. Birese ainala ýrkip-josyp, birese tekirek saq jeliske salyp bayyz tappady. Sonyna qiqu ilespegen song ekpinin tejep, alansyz ayangha kóshti.

Jylqyshy jigitter aq baytaldy aighyrynan aiyryp, qos qaptaldan qausyryp aidap, ony da albargha sýngitti. Ayghyry bir pәleni sezdi me, albar syrtynda túryp shúrqyrap kisinep jiberdi, kókke atylyp, qyl shylbyrdy ýzip keterdey shirep tartty. Aq baytal da oqyrynyp, sýlik qara jaqqa úmtylyp, taqtay qorshaudy tósimen soqqylap alasúrdy.

Basyn qaqshandata úmtylghan tory aighyrdyng týri jaman. Aq baytal tózimi tozyp, taqtay qorany jaghalap janúshyra shapqylap ketti. Tónip kelgen oshaqtay omyrau astynda qalyp qoymaudyng әreketin qylyp, symday tartylyp, samghay úshty. Aqqan júldyzday syzyldy. Tegeuirindi tory aighyr tap bastyrmay qúiryq tistesken. IYegin sýmpiygen sauyrgha salyp jiberip, qúiryq týpten batyrmay shymshyp tistep qoyady. Baytal shirkin de onay kóngisi kelmeydi-aq, yghyn tapqan kez bóksesin jenil kóterip, artqy ayaqty júptap sermep qalady. Ketilip ýlgermegen júp-júmyr jataghan túyaqtyng sart-súrt soqqysyn tory aighyr shybyn shaqqan qúrly kórmeydi, qayta onyng búl qylyghy janyna jagha týskendey, astynghy erni elpildep, ýstingi erni jelpildep qyr sonynan bir qalmaydy. Alamayyn aighyr bauyry sýikep kórmegen jas baytaldyng albastysyn basyp, degenine kóndirmey qoymaytyn týri bar.

Aq baytal qayda ytyrynsa, yzaly kózin sonda shapshytyp, tórt túyaghyna tynym taptyrmay typyrshyp taghaty tausylghan qara aighyrdy tipti de qaperine iler emes. Aq baytaldyng búltyldaghan myqyny men jylpyldaghan shap orayynan ózge dýniyeni týgel úmytqan. Esil derti alqym astynda búratyla agharandap, josyp jýrgen jas baytalda.

Qan qyzdyrar oiynnan jalyqqany shyghar, kenet qazanday basymen jambas tústan perip ótti. Baytal bayghús tirsegi mayysyp, qabyrghasy qayysyp, tәltirek qaghyp yghyp jýre bergen. Shabystan qalyp, jybyrlaq jeliske auysqan. Óne boyy arqyrap bitken әkki aighyr osy sәt belin silky serpip, kýpshek sangha kýsh týsirip keudesin tik kóterip әketti, alshayyp attap baryp aq baytalgha ayaq artty. Susyp shyghugha ýlgertpey, shaptan qarmay qysyp, bauyryna qaray júlqyghan. Qapysyz dәl týirepti. Jas baytaldyng beli kýtirley qayysyp, moynyn túqyrtyp, jaghyn әntek qayshylap, sala qúlash qyp tilin shygharyp jiberdi. Tenselip ketti. Janary mólt-mólt botalady.

– Jarady! Jarady! Oi, pәli-ay! – Qarauyl shal qyby qanyp, qopandap jýr. – Aq baytaldyng da túqymy asyl. Torydan qashty aqyry.

Rejisser operatorgha búiryq-jarlyq berudi úmytyp, jútqynshaghy jybyrlap, alayghan kózin qadap, tamsana beredi.

Kenet qara aighyrdyng yshqynyp kisinegen dauysy tóbe shashty tik túrghyzarday tym ashy estildi. Esui berik shylbyrdy qylmoyyngha keptep, júlqa úmtyldy. Qyltamaqtan oryp jibergendey qorqyraghany, ólimin salyp alasúrghany tym ýreyli. Shaghyn avtobus ornynan jyljyp, shayqatylyp ketti. Qarauyl shal shoynanday basyp baryp, arqandy jedel qiyp jibermek bop jantalasyp jatyr. Kezdigi týskir jýzi qayyrylyp, qylgha bata qoymay edәuir әurege salghany. Aqyry arqan setinep baryp sógildi, aighyr shirey tartpaghanda o da joq edi. Basy bosay sala sol túrghan ornynda úrshyqsha ýiirilip, tórt túyaghy jerden sәtke ajyrap, kókke shapshydy. Qol sozymda qalqighan taqtay qorshaudan bir-aq yrghyp, ishke top ete týsti.

 

***

Jylqy zauytyn aulaqtan ainalyp ótetin kýre joldy betke alyp, asyghys jayau tartqan Serikboldyng kóz aldynan birinen biri ótken qos aighyrdyng aiqasy ketpey qoyghany.

...Ishegin tartyp, yshqyna kisinegen sýlik qara taqtay qorshaudan bir-aq yrghyp, ishke top ete týsken boyda qara jerdi tórt túyaqpen tómpeshtey soghyp, tory aighyrgha qaray tótelep, tura salghan. Tarpyp, taptap tastarday etektey ernin jiyryp, aranday auzyn qayshylap, qazanday basyn shayqap, doldana úmtyldy.

Tory aighyr shirkin, osy jana, tap osy qazir ghana tatqan toyatyna toqmeyilsip, ayaghyn yrghap basyp, qanjar qúiryghymen dóngelek sauyryn sipay úryp qoyyp, aulaqtay berip edi. Qara aighyrdyng dýleyli syqpytyn kóz qiyghy shalghan bette jelke jaly jelp etip, búlan moynyn oqys búryp, qalt túra qaldy. Kýrkirep oqys kisinedi. Kelseng kel degeni me, o da atylyp kókke shapshydy.

Túla boyyn yza buyp, ashu kernegen qara aighyrdyng qan tolghan kózi týkti de kórmeytin siyaqty. Qarsy kelgen tory aighyrdy bar pәrmenimen qaptaldap soghyp ótti. Ynq-ynq etken ýreyli dybystar adamnyng zәresin úshyryp qatar estildi. Tolqyn shayqaghan kemedey ekeui de tenselip baryp týzeldi. Qayta qayyryldy. Doly ekpinin tejey almay, qasarysyp qarama-qarsy kelgen qos dýley artqy ayaqtarymen tik túryp ketip, aldynghy ayaqtaryn adamsha sermesti. Bolat túyaqtar sart-súrt soghysty. Qayyryla bere qos ayaqtap shirene tebisti. Túyaqtyng tilerligi tiygen jerde oiylyp izi qaldy. Áp-sәtte qym-qighash alasapyran aiqas bastaldy da ketti.

Tepsingen túyaqqa shydas bermey qara jer týtilip, oiran-botqasy shyqty. Taralyp ósken ajyryq shóp tamyrynan ajyrap qalyp jatyr. Túyaqtar oiyp-oyyp topyraq laqtyrysty. Kókke búrq-búrq qoy shang kóterildi.

Tasyrlay shauyp toqtala almaghan sýlik qaranyng ekpini eresen. Baqtalasy basyn shúlghyp, moynyn tómen iygen bir sәtte jelkelikke azu basty. Sol boyda túqyrtyp tastamaq edi, anau basyn keksheng etkizip oqys kóterip alghany. Sýlik qaranyng ezuinde bir uys qyl ketti. Jelkeligin kýrek tis kesken tory aighyrdyng da qas albastysy qozsyn. Qany qyzynyp oinaqtap shygha bere, bókterinshekten o da qapty. Qarsylasy shynghyryp kóke atyldy. Qayyrylyp kep aldynghy qos túyaqpen torynyng basynan kómip-kómip ótti. Manday túsynan túyaq jaughan tory bir sәtke esengirep, kótkenshektey bergende, anau azudy topshygha qarpyp salyp, yrghap-yrghap jiberdi. Qos tanauy pyryldap, demi jetpey, tilersegi býgilip, shonqidy da qaldy. Bastan asyra sekirip qara aighyr ketti.

Tory aunap baryp qayta túrdy. Túla boyyn ter jughan, dýr silkingende móldir monshaq shashyray tógildi. Tis tiygen jerding terisi júlym-júlym, qan sorghalap túr. Aunap týskende topyraq jabysypty. Basynan sekirip ótken qara aighyr sol ekpinmen anaday jerden әreng qayyrylyp edi, tory aighyr tópey shauyp, tónip-aq qalypty. Qan tilegen eki kózi qyp-qyzyl, jel ýrgen shoqtay jaynaydy.

Oshaqtay omyraular dýrs-dýris soghysyp, birin biri qaghyp ótti.

Shynghyrghan, kisinegen, qorqyraghan, osqyrynghan, pysqyrynghan әlemtapyryq dybystardan qúlaq túndy.

Qapysyn tapqan tory endi saghaqtan azu basty. Doldanyp búlghap-búlghap qaldy. Dem jetpey tanauy jelp-jelp etken sýlik qaranyng sharasynan shyqqan kózi alaq-júlaq. Etektey ernine ie bola almay jaghy qisayyp, beli búratylyp, qaptaldap auyp bara jatyr. Túnshygha qorqyraghan dybys shalyndy. Alqymyn qara qoshqyl qan jughan. Torynyng da kensirigi aighyz-ayghyz. Silesi tastay qatyp, sýlik qarany bauyryna basa jyghyldy. Basyn torynyng bauyry astynan bosatyp ala almay, jantalasqan qara aighyrda qaumet qalmaghan sirә, ayaghyn әreng serpedi. Osy sәt qapelimde túryp kete almay typyryqtap  jatqan tory aighyr basyn qaqshang etkizip, oqys kóterip, qos tanauy jelbirep, jan dәrmen qyshqyryp-qyshqyryp jiberdi. Anghalaghy keneyip, tostaghanday bop alarghan kózinen qos uys jas yrshyp tógildi. Typyrlap jatqan jerinen týregele bere, ong qaptalyna gýrs etip qúlap týsti. Búrq etip kókke shang kóterildi. Túmsyghyn shabyna qaray soza bere, moynynan әl ketip, tomarday basyn jerge tastay saldy.

Túnshyqtyra basyp-janshyghan pәleketten qútylghan qara aighyr ynyranyp әri aunady. Auzynda әldene jýr. Úmasymen qosa qyrshyp tistep, júlyp alghan aighyrdyng ýlpershegi.

Torynyng úmadan adalanghan shaby qyp-qyzyl qangha boyalghan. Kókke qarap shoshayghan ayaghyn bayau ghana qozghady da, so boyda jantәsilim etti.

Qara aighyr ýsh úmtylyp ornynan әreng túrdy. Álsiz ghana silkinip, tәltirektep ilgeri basty. Ýsti-basyna jabysqan topyraq termen ezilip aighyz-ayghyz, satpaq-satpaq. Alqymnan saulaghan qan qoshqyldana úiyp, tizege jetip túr.

Tenkiyip qimylsyz qalghan tory aighyrgha moynyn bayau búryp bir qarady da, ayaghyn sýirete basyp, algha attady.

Alapat aiqasqa sebepshi bolghan adamdargha jan bitti. Bir birine qarasty. Kózderinde ýrey. Tilderin jútyp qoyghan. Ýn joq.

Ayghyryn alystan baqqan aq baytal da qaptaldap qozghaldy. Birte-birte eki aralyq qysqaryp, súlq týsip túryp qalghan sýlik qaragha juyqtap keldi. Mólie nazar tikti. Qan jughan alqymyna tanauyn apardy. Mýsirkegeni me, batylsyz kisinep, aldy-artyna shyqty. Onyng búl qylyghyna aighyrdyng imany selt etpedi. Basyn túqyrtqan kýii tórt taghandap túrghan jerinen qozghalmady.

Torghay kóz shaldyng órmesi etik qonyshyna eriksiz sart etti.

– Qúrydy! – Shal aiqasqa ózi týskendey, ýni irip shyqty. – Ekeui de qúrydy... ekeui de túqymy asyl ed... Ay-ay-ay! Obal-ay!

Shoynanday basyp, sýlik qaranyng sonynan jóneldi.

...Jylqy zauytyn aulaqtan ainalyp ótetin kýre jolgha enteley basyp taban iliktirgen Serikboldyng kózinen ystyq jas byrt-byrt ýzilip týsti.

«Óltirem, – dedi tistene kijinip, – basyn shabam, basyn!»

2017 jylghy qazan.

Avtor turaly andatpa

Núrlybek Samatúly, Qyzylorda oblysy, Jalaghash audany, «Janatalap» kensharynda (qazirgi Temirbek Jýrgenov atyndaghy auyl) 1966 jyly tughan. Qyzylorda qalasyndaghy N.V. Gogoli atyndaghy pedinstitutynyng «Qazaq tili men әdebiyeti» fakulitetin bitirgen. Enbek jolyn osy oqu ornynda qazaq әdebiyeti pәnining múghalimi bolyp bastaghan. Qyzylorda oblystyq Teleradio habarlaryn taratu kompaniyasynda redaktor, respublikalyq «Ana tili» gazetinde bólim mengerushi, «Habar» telearnasynda redaktor, respublikalyq «Tan-Sholpan», «Júldyz» әdeby jurnaldarynda proza bólimining mengerushisi qyzmetterin atqarghan. Qazir respublikalyq «Tan-Sholpan» әdebiy-kórkem, kópshilik jurnalynyng bas redaktory.

Abai.kz