( tolghau)

                         I.

Shany shyghyp shúbatylghan jolynmen,

Jortyp kelem yldyiynmen, órinmen.

Ayly týnde kýnirengen, qúlaqqa,

Ýn keledi babalardyng kórinen.

 

Baq pen sory qatar úshqan sor  dalam,

Ýn keledi... boz ingen be, bozdaghan?!

El basyna esten ketpes kýn tuyp,

Qasiretten kýiip kete jazdaghan.

 

Sonyng bәri úrpaghynnyng jadynda,

Ózindiki tәnim, әri janym da.

Ómir sýrdim o, Úly Anam ózing dep,

Ózindiki... baghym menen, sorym da.

 

Tobylghyng men toranghyna jylynyp,

Kórgen joqpyn men Ómirden týnilip.

Taghdyryndy jyr etuge jetelep,

kele jatyr mәngi sónbes jyr-ýmit.

 

Kýlik mindim kýderiden bau taghyp,

Kók bóridey kókke dauysym jar salyp.

Úrpaghyna ýmitpenen qarasyn,

Kórde jatqan Babalarym tamsanyp.

 

O, Úly anam,

syrlasym, hәm, múndasym,

Senen aldym sertke baylap jyr basyn.

Gharyshqa da bәige qosyp jarysqan,

Býkil Álem, Dala jyryn tyndasyn!

 

                 II.

 

Qayran dalam,

darhan dalam,

keng dalam!

Qúshaghynnan saya tapqan men balan.

Jýregimde shala jatyr janbaghan.

Jolym jatyr men әli de barmaghan.

Asqar-asqar shyndary bar pang dalam,

Órkesh-órkesh qúmdary bar mang dalam.

Qoynyndaghy qazylmaghan ken bolam.

Jazylmaghan әfsanang da men bolam.

Ózing barda men kimderden kem bolam!

Babalardyng jýregi hәm, tilegi,

Topyraghynnyng týiiri de kiyeli.

Kindigimnen baylanghamyn talyna,

Ajyramau ýshin senen bir eli.

Bir kezderi Bilge qaghan tiri edi,

Kýlteginning tulap túrghan jýregi.

Keng tósine tastan saray saldyrghan,

Arman-oyyn tasqa jazyp qaldyrghan.

Úrpaq ýshin kýiinbegen bar ma adam?

 

Amanatyn asylyna jalghaghan.

Úrpaq ýshin sharshasa da, talmaghan.

Qyran kónil qiyalargha samghaghan.

Qorqyt baba  qobyzy bop sarnaghan.

Erlik penen Eldik jolyn  tandaghan.

Kók sýngimen siltegende ashynyp,

Órt bop kelgen dúshpan tiri qalmaghan.

 

Jauyng kelip jaghana san qol saldy,

Sondarynan shúbyryndy jol qaldy.

Qyzylqúmyng qyzyl qangha malshynyp,

Bastar jatty túyaqtargha janshylyp.

Arqalaghan qansha arman, qansha ýmit,

Joldar jatty jotasynan shang shyghyp.

Býgingi dos erteng qayta qastasyp,

Qas bolghandar, qayyra kep dostasyp.

Túrlauy joq almaghayyp zamanda,

Ash qasqyrday úmtyldy adam-adamgha.

Oyyn etip qayyrymsyz ajaldy,

Sonysymen jendi Qorqyt  tajaldy.

Kórden qoryqpau kerektigin úqtyryp,

Qarsy al dedi ajaldy da tik túryp.

«Esing bolsa ólemin dep jylama»,

degen eken Anaharsis ghúlama.

Óz aghasy – Skifterding kósemi,

Jebesinen ómir oty óshedi.

Ólerinde sóz aitypty kósheli:

«Mening janym basqa әlemge kóshedi.

Men ólmeymin, Baqida ómir keshemin...»

dep aghasyn keshiripti desedi.

Búl dalada anyzdar bar myndaghan,

(Dala jyryn besigimde tyndagham).

Úly Babam  aqyndyqpen jyrlaghan,

Kýni – ómir, kókjiyegi múng dalam.

Er Týrikting  erligining elesi,

Týsime enip, Ruhymdy shyndaghan.

 

Kóne tarih betindegi izbenen,

Ghún elining qaghanatyn izdegem.

Tәnirqúty  Móde maghan syr aitty,

Syr aitty da tynysymdy tynaytty.

Bylay depti qolbasshygha jaulasqan:

«Jar súradyn, berdim qimas jarymdy,

mal súradyn, berdim asyl malymdy.

Óitkeni olar ózimdiki, sondyqtan

beybit elding qanyn tókpeu ýshin de,

berdim saghan sýigenimdi, barymdy.

Jer súrasan...

jer súrasang al eger...

Tabanymnyng astyndaghy qara jer,

Meniki emes, Tәnirqúty bolsam da.

Sol jer ýshin otqa oranyp jansam da.

Jan tapsyryp, ahiyretke barsam da.

Meniki emes.

Ol halqymnyng baylyghy,

Bir sýiem de bere almaymyn...

Jer ýshin,

songhy adamym qalghanynsha aiqasam,

songhy  kýshim tausylghansha shayqasam!..»

 

 

Búdan ótken eren erlik bola ma!

Búdan ótken kóregendik bola ma!

Ghasyrlardyng kóshi ótkenmen arada,

Mәngi óshpeytin iz tastapty Sanagha!

Miras bolghan  atadan jas balagha,

Ne jetedi, ne jetedi Dalama!

Otanyndy Tәnirqúty tәrizdi,

Sýn kerek, kýn kerek jan agha!

Onsyz erdi  adam deuge bola ma?!

Onsyz elde qasiyet te qala ma!

Tughan Jer men tughan Eling – bir úghym,

Jýreginde saqta mәngi túnyghyn.

Jýreginde saqta mәngi qúlynym!

Sol ekeuin kókireginde ayala,

Qajet bolsa, janyndy da ayama!

Ekeuinen aiyrylsan, sol jannyn,

Qajeti de bola ma?

Jering ýshin janyng bolsyn sadagha!

 

Qayran dalam,

tarlan dalam,

boz dalam!

Jýregimde saghynyshym mazdaghan.

Qoyyn-qonshyng tolghan baylyq...

Týp-týgel,

Maghan tastap ketken eken Áz-babam!

 

Túr-an depti kóne týrki júrtymyz,

(Kók Týrik-ti, ol kezdegi últymyz).

Afrasiab – Alyp Er Tongha basqaryp,

Jortqan eken er-toqymyn jastanyp.

Iranmenen neshe ghasyr alysyp,

Túlparynyng túyaghynan shang úshyp.

Túran júrtyn pash etipti barshagha,

Qara  qaryn, qara  belin  talsa da,

Ghasyr jýgin kóteruden sharshama!

Dala jyry syr kýtedi qanshama?

 

Túrandyqtar jetti aman býginge,

(Berekeden belim endi býgilme!)

Jyr tógeyin nәrli Ana  tilimde!

Kóne shejire jetegine ýnilsem,

Tas jazular taghdyryna jýginsem,

Sol tamyrdan ónding deydi býgin sen!

 

Úshar shyny Kók aspanmen  jarasqan,

Barar jerim Kókshe teniz, Qaraspan.

Kókte Tәnir, Jerde Úmay talasqan.

Sol zamanda jaralyppyn Alashtan.

Saharada Kýlik mingen men ekem,

Kók tenizdey tolqyp jatty berekem!

Ayaq astym qazynaly  ken eken.

Jagham altyn, al, kýmisten jeng eken.

Dalam darhan, dastarhanym keng eken.

Arystanday tendik súrap aqyryp,

Dúshpanyma jolbarystay atylyp,

Ketedi ekem kelispese japyryp.

 

Kók Týrikti saharanyng serisi,

Ghayyptan kep sap etetin perisi,-

dep bilipti beybit kýnde el ishi.

Qobyz tartyp kýnirentip dalany,

Jazady eken jýrektegi jarany.

Dombyranyng shanaghynan kýy tulap,

Basady eken aryndap say-salany.

Qyz dauysty sybyzghydan syr tyndap,

Qyzdy auylda jigit jýrer qyltyndap.

Jastardyng bal-shekermen teng sezimin,

Jeke-dara kókte ay men týn tyndap,

Bәige tigip, jýiirikpen jarysyp,

Sayyn dala jatatyn-dy bal iship.

Paluandar arystanday alysyp,

Atan jilik, qara kýshten mayysyp,

Qarys sýiem qabyrghalar qayysyp,

Tas ýgiter alaqandar qarysyp,

Jatatyn-dy  boz kilemning shany úshyp.

 

Aytys degen qazaqtardyng aibyny,

Úmyttyrar qan júttyrghan qayghyny.

Aqyndaryng auzyn aigha bileydi,

Týidek-týidek sóz týkirgen qay kýni.

Qonyr aghash dombyrasyn sabalap,

Arghy-bergi Alash júrtyn saralap.

Asyldaryn aidar taghyp daralap.

Jasyqtaryn jorta qayrap qaralap.

Jyr tókkende qos ishekti sabalap,

Qúiqyljidy qúlan jortqan bar alap.

 

Qyz-jigitke jaraspay ma perilik,

Oyyn-sauyq jelpildetip, jeligip.

Eliktirip salqam sal men serilik,

Ózeginde oinaq salyp ór ýmit,

Súlu túrsa kermaralday kerilip,

«Eki ayaghyn bir basugha erinip».

Jigit jýrer kelip-ketip, kórinip.

Qyz әn salsa kýmis әuen tógilip,

Júrt tyndaydy jan-tәnimen berilip.

 

Alty Alashtyn  әrbir  kýni osynday,

Sóz sóileydi sheshen tilmen tosylmay.

Aq jýrekpen kelseng – qimas dosynday,

Aramdyqpen ara-joly qosylmay,

Boz dalanyng erkin ósken tósinde,

Alash júrty jyr tyndaydy keshinde.

Qobylandy, Qyz Jibek pen Er Targhyn,

Er Tóstigi jas-kәrining esinde.

Balasyna, qúlyn mingen kýn úzyn,

Jyrmen qúyar tәrbiyening uyzyn.

Ishe otyryp tolghap sary qymyzyn,

Anyz aitar keyi qysqa, keyi úzyn.

Astau toly qazy menen qartasy,

Qyza týser әzilmenen ortasy.

Ázil-aytys, bәdik-aytys bәri bar,

Tola týser «til-tórenin» qaltasy.

Alash júrty ata sózin  syilaghan,

Sary altynday jauharlaryn jinaghan.

Jasyna emes, jaqqa qarap, sóilese,

Ataly sóz aitar bolsa top jaryp,

Alty jasar balany da tyndaghan.

 

Múz tauynan múnar kóshken múng dalam,

Múng dalamda izi jatyr Shynghystyn,

Taghdyr ózi tasqa úryp shyndaghan.

Beybarystyng jebesindey synbaghan,

Týrki júrty – sayyn dalam, qúm dalam.

Qyran edim qiyndyqtan qynbaghan,

Qúlan edim qúba-dala shyndaghan!

Jylan edim aibaty esti shyrmaghan,

Qúlan-dalam, jylan-dalam, qúm dalam,

Qúiynyng bop qúladýzde jyndanam!!

                           III.

Jerde Úmay, kókte Tәnir jarlyghy,

Qúzyryna alghan jansyz-jandyny.

Kóne Túran Dalasynyng tórinde,

Tuyn tikti endi Qazaq handyghy.

Jәnibek, Kerey súltandarym, arysym,

Qara qazan, sary balanyng qamy ýshin,

Atqa qondy otqa qayrap namysyn!

Atalardyng aq saqalyn jas juyp –

Túran júrtyn saqtap qalu – basty ýmit.

Qazaqiya sol armannyng bastauy,

Kók Týrikke kóz alartqan qas jauy.

Qasyndaghy bauyryna qas qylyp,

Jýrgender kóp qoyynyna tas tyghyp.

 

O, boz dalam, tausylmaghan armany,

Kýnder ótti qúlazyghan tarlany.

Jau tabanyn bastyrmayyn dep edim,

Jan sarayyn ashtyrmayyn dep edim,

Qan sasyghan etigimen eserdin,

Bal búlaqty keshtirmeyin dep edim,

Qúba taldy kestirmeyin dep edim.

Qara búlt torlaghanda kýnimdi,

Qara dauyl  túnshyqtyryp ýnimdi,

Qara túlpar astymdaghy sýrindi,

Qaraormanym synbasa da býlindi.

 

Alty Alash bir Alashtan tumap pa ek,

Belimizdi boz jusanmen bumap pa ek.

Súm sayasat sherge saldy shyrmap kóp.

Ayarlyqqa qúlaq asyp tyndap pa ek?!

Jaralghanym ras bolsa asyldan,

Ýsh kesseng de, kesirtkige bas úrman!

Tabyl  Alash, tabyl dosym qasymnan!

Jaularyma bas ie alman basynghan.

O, boz Dalam, jebe syila jasynnan!

Jongharlardyng zәre-qútyn qashyrghan.

Saqpan syila, oq jaudyrar tasymnan,

Tasyn borat taularymnyng ashynghan.

 

Oq pen ottan myng ólip, myng tirildim,

Ózegi sol mening ólmes jyrymnyn.

Kýiip ketip, kýlden qayta jaralghan,

Qasiyetti feniksting birimin –

Óitkeni men ólgen joqpyn, tirimin!

Keshegi Alash arystary qasqayyp,

Aytyp ótken ólmes Dala jyrymyn!

 

Abylaymyn basyn qosqan Ýsh Jýzdin.

Yntymaq pen Birlikte dep kýsh bizdin!

Tóle, Qazybek, Áytekening tilimin,

Búhar syndy abyzdardyng jyrymyn!

Qabanbay men Bógenbay Hәm Nauryzbay,

Erligining eskirmeytin syrymyn.

Ótkenimnen alghan ólmes taghylym,

Qaynap túrghan men Qazaqtyng qanymyn,

Ahmet pen Álihannyn, Maghjannyn,

Keudesinde jalyndaghan janymyn!

Sәken, Iliyas, Beyimbetter ansaghan,

Araylaghan Alashtyng aq tanymyn!

Shyndyq izdep órge tartqan danghylmyn,

Qúrmanghazy, Sýiinbaylar jalghasy,

Qúlanayang Qúlmanbetpin, Jambylmyn!

Meyirlenip kýn iyiskegen túlymyn,

Qasiyetti Qazaqtyng bir úlymyn!

 

Bopsalau men bodandyqqa tózbegem,

Ózimdiki boldy endi óz denem.

Tәuelsizdik tanyn kórdim kózbenen.

Sol әserdi aitu qiyn sózbenen...

Bodandyqtyng talqan etip qamytyn,

Erkindikke jetti qazaq kózdegen.

Óteuine osy aitqannyn  bәrinin,

Bostandyqty bayandy etkey Tәnirim!

Erlerimiz barsha Álemnen dos tauyp,

Jany darhan Qazaq Elin basqaryp,

Bilimmenen gharyshqa asyp sanamyz,

Jana Ghasyr jyryn shyrqap Dalamyz,

Bolashaqqa jortyp ketip baramyz!

                        IV.

Úlylardyng mekeni, Anyz-dalam,

Tóle, Qazybek, Áyteke – abyz babam!

Solardyng kómeyinen bizge jetken,

ónegeden ómirlik manyzdy alam!

 

Erlik jyryn mazdatqan Búhar-dalam,

Tilmen jauyn janyshtap, bútarlaghan.

Abylaydyng aq tuyn aspandatyp,

Kómekey-әuliyening qúty arbaghan.

 

Osylaysha úiytyp birlikke eldi,

Qansyraghan jýrekke tirlik berdi.

Pirler qoldap, әruaq oyanghan son,

Toz-toz bolyp dúshpany dýrlikken-di.

 

Aqiqatty ansaghan Abay-dalam,

«Sóz patshasyna» ózinsiz qalay baram?!

Tóbe-tóbe, tóbe bop jatyr әne,

Dýnie ýshin talasqan talay nadan.

 

Jyrlap jatqan kósilip Jambyl-dalam,

Kýmbirleydi kýmbezder san myndaghan.

Jýregimning qanyna qalam malyp,

Ghúsniy-syryn janymnyng jazdym saghan.

 

Ruhynmen jebey gór aqyn úldy,

Kele jatyr arqagha artyp múndy.

Ózegindi qaq jaryp tughannan son,

Kórer deysing ózinnen artyq kimdi.

 

Kóbe búzar kók sýngi – qalamymnan,

Qan emes, jyr tógiler saghaghynan.

Boz dalany bozdatyp aily týnde,

Kókbórige qosylyp salamyn әn.

jyrdyng sony

Islam-Ghaly Ýrkimbayúly,

aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne

Jurnalister odaghynyng mýshesi.

Abai.kz