Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-tәjiriybelik ortalyghynyng úiymdastyruymen 11 mausym kýni ótetin  «Qazaq jazuynyng tarihy jәne latyn әlipbiyine kóshuding ghylymiy-tәjiriybelik negizderi» atty respublikalyq konferensiyanyng basty maqsaty – Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasynda aitylghan latyn grafikasyna negizdelgen qazaq әlipbii emle erejelerining Tújyrymdamasyn naqtylau.

Sol arqyly latyn grafikasyna negizdelgen qazaq әlipbiyining orfografiyalyq erejelerin engizuge, olardy aprobasiyadan ótkizu sharalyna ghylymy negizder jasau bolyp tabylady.   

Konferensiya qarasanynda Abai.kz oqyrmandary nazaryna  Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, Últtyq komissiya janyndaghy orfografiyalyq jәne әdistemelik júmys toptarynyng mýshesi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Almagýl Habiyevanyng maqalasyn úsynyp otyrmyz.

TANBALANU EREKShELIGI TURALY BIRER SÓZ

Elde, qogham ómirinde bolyp jatqan ghylymiy-tehnikalyq, әleumettik, mәdeniy-ruhany janghyru men ózgerister últ tili sózdik qorynyng bangyna, terminologiyalyq jýiesining janaruyna, sózderding formalyq jәne mazmúndyq ózgeriske úshyrauyna septigin tiygizbey qoymatyny sózsiz. Búl óz kezeginde tilimizde keninen qoldanylatyn kýrdeli sózderding tanbalanu mәselesin de ózektey týsedi. Qazaq til biliminde sózderdi birge, bólek, defis arqyly túlghalau mәselesine arnalghan enbekterdin, jazu normasyn túraqtandyratyn orfografiyalyq sózdikting birneshe basylymy jaryq kórgenimen, baspasóz betterinde, ensiklopediyalyq, terminologiyalyq basylymdarda, oqu qúraldary men oqulyqtarda t.b. kezdesetin ala-qúlalyq atalmysh mәselening sheshimin tappay kele jatqanyn kórsetedi. Búghan, bir jaghynan, tildik jәne tildik emes týrtkijayttargha baylanysty tilimizde oryn alyp túratyn fonetikalyq, grammatikalyq jәne semantikalyq ózgeristerding der kezinde normativtik sózdikterden kórinis tappauy sebep bolsa (akademiyalyq orfografiyalyq, terminologiyalyq sózdikter arasyna 5-10 jyl salyp, óndelip shyghatyny belgili), ekinshi jaghynan, bir tom orfografiyalyq sózdikke tilimizdegi barlyq termin sózderdi, etnografiyalyq ataulardy, dialekt sózderdi, túraqty tirkesterdi t.b. tolyqtay qamtu mýmkin emes ekeni anyq. Sondyqtan da qazaq jazuyn latyngrafikaly jana әlipbiyge kóshiru nauqanyna baylanysty qayta óndelip, tolyqtyrylyp shyghatyn orfografiyalyq, terminologiyalyq, týsindirme t.b. sózdikterdi dayyndau barysynda reestrde beriletin sózderding etnografiyalyq, termindik maghynasyn da meylinshe eskerip, kórsetip otyru manyzdy bolmaq.     

Mysaly, 2014 jyly auylsharuashylyq salasy boyynsha shyqqan terminologiyalyq sózdikte «beskilinisa gigantskaya» degen tildik birlik ýlken aq mamyq dep audarylyp, ýsh leksemamen tanbalanghanyn kóremiz. Búl jerde aq mamyq tirkesining aldynghy synary «Ay astynda aq mamyq // Jatyr sudy jastanyp» (Aqqu) nemese «Semeyding ortalyq kósheleri terekten úshqan aq mamyqqa orandy» (http://www.ktk.kz/kz/news/video/2016/05/30/69732) degen sóilemderdegidey anyqtauyshtyq mәnde berilmegeni anyq. Sondyqtan da terminologiyalyq sózdiktegi aq mamyq leksemasy astyq túqymdasyna jatatyn kópjyldyq shóptesin ósimdik atauyn bildirip, bir úghymdy tanytatyn denotat retinde birge jazyluy tiyis dep esepteymiz.

Qoldanylu ornyna qaray birde birge, birde bólek jazylatyn osy ispettes sózderding tanbalanuy is jýzinde ýnemi eskerilip otyryluy manyzdy: aq jelken (kemening aq týs matadan jasalghan jelkeni) / aqjelken (ósimdik atauy); aq tamaq (poetikalyq qoldanys) / aqtamaq (ósimdik atauy); aq boz at (aghy basym týsti jylqy) / Aqbozat (astronomiyalyq termiyn); aq laq (eshkining aq týsti tóli) / aqlaq (tagham atauy); qara kól («tereng kól» maghynasyndaghy sóz tirkesi) / qarakól (qoy túqymy); qara óleng (әdebiyettanu termiyni) / qaraólen (ósimdik atauy); tana kóz (móldiregen dóngelek kóz) / tanakóz (ósimdik atauy) jәne t.b.   

Sonday-aq qazirgi «Orfografiyalyq sózdik» (2013 j.) boyynsha bólek jazylyp jýrgen «bas tartu» sózi de júmsalu maghynasyna qaray eki týrli túlghada – bosaralyq jәne bosaralyqsyz grafemalar negizinde tanbalanuy tiyis dep oilaymyz. Naqty aitqanda, «soyylghan maldyng basyn shaqyrylghan qonaqqa, syily adamgha kәdeli mýshe retinde tartu» maghynasyndaghy bas tartu tildik birligi sóz tirkesi retinde bólek jazylsa, «qabyldamau, kelispeu» mәnindegi bastartu leksemasy birikken sóz retinde birge túlghalanu qajet. Búl, birinshiden, onyng bir úghymdy tanytyp, bir demmen aitylu ereksheligimen týsindirilse, ekinshiden, tilimizdegi «basqosu», «bassalu», «baskóteru», «basbaylau» sózjasamdyq modeline sәikes biriguge qabiletti leksema bolyp tabylady. Osy orayda atalmysh tildik birlikti: «... ataudyng fraza, idioma negizinde shyghuynan, tildegi atau bolugha súranyp túrghan túraqty tirkesterdi biriktirip, sózdik birlik etuden ‘qashudyn’ reti joq dep oilaymyz» [1, 313-b.], – degen ghalym Q.Kýderinovanyng pikirin quattay týsetin mysal retinde tanugha bolady.   

Aldaghy uaqytta janartylyp shyghatyn týsindirme, orfografiyalyq, terminologiyalyq t.b. sózdikterde beretin maghynasyna qaray tildik birlikting tanbalanuyn naqtylap, jaqsha ishinde kórsetiletin týsindirme belgilerin tolyqtay qamtyp, túlghalanuyn birizdendiru isin qolgha alu qajettiligi bayqalady. Sózimiz dәleldi bolu ýshin mysal retinde kestede berilgen tildik birlikterding jazyluyna nazar audarsaq, bir sózding әrtýrli derekkózde  bosaralyq, bosaralyqsyz jәne qosaralyq grafemalar negizinde tanbalanyp jýrgenin kóremiz.

Mysaly, jogharyda kórsetilgendey, Aq orda leksemasy 2011 jyly jaryq kórgen «Qazaq әdeby tilining sózdiginde», 2014 jyly tarih salasy boyynsha shyqqan terminologiyalyq sózdikte, «Kitap.kz» elektrondyq ashyq kitaphanasynda, qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha «Sozdik.kz» onlayn sózdiginde Aq orda (tar.) túlghasynda bólek jazylsa, 2013 j. jariyalanghan «Orfografiyalyq sózdikte», «Emle.kz» elektrondyq bazasynda  Aqorda (tar.) túrpatynda birge tanbalanghan.

Bizding oiymyzsha, jazba tilimizde atalmysh leksemanyng kórsetilgen eki túlghasy da qoldanys tabuy qajet, al onyng túrpat mejesi mazmún mejesine qaray aiqyndalady. Naqty aitqanda, aq orda leksemasy:

«Ay túyaq mal shalady,

Qolyn qangha malady.

Enirey jylap ekeui

Moynyna búrshaq salady.

Aq ordasyn jyqty da

Atangha artyp alady» (K.Ázirbaev, Tandamaly shygharmalar), –dep keletin óleng jolyndaghyday «bay, auqatty adamdardyng enseli, saltanatty ýii» (Qazaq әdeby tilining sózdigi, 2011) maghynasynda júmsalyp, nemese: «Aq Ordanyng otyryqshy audandarynda jerdi shartty týrde iyelenu men jeke menshikting týrleri qalyptasty» (Uikiypedy ashyq ensiklopediyasy) sóilemindegidey orta ghasyrdaghy týrki taypalarynyng memlekettik odaghyn tanytatyn tarihy termin retinde qoldanylsa, bólek jazyluy tiyis. Al Qazaqstan Respublikasy Preziydenti reziydensiyasynyng jәne resmy saytynyng atauy retinde Aqorda túlghasynda birge jazylu kerek.

Ghalym Q.Kýderinova «Qazaq jazuynyng teoriyalyq negizderi» atty enbeginde: «Jalpy, sózding bólek, birge tanbalanuyn tildik birlikting qúrylymdyq (statikalyq) qalpy men júmsalymdyq qyzmeti negizinde qarau kerek siyaqty. Orfografiyalyq sózdik reestri men úyasynda qamtylghan birlikter jalang edinisa retinde ózin-ózi anyqtau ýshin bólek tanbalaudy qajetsinedi. Ol, әsirese bir denotatqa baylauly shekteuli tirkesterding orfogrammasyn kodifikasiyalaghanda aiqyn kórinedi. Mysaly, azu tis, kýrek tis, bet sýiek, bas sýiek, jaq sýiek degen statikalyq sipattaghy birlikter bólek tanbalanu arqyly ózara erekshelikteri bar «tis», «sýiek» aiyrmashylyqtaryn kórsetedi. Al atalghan tirkester sóilem ayasynda, dinamikada júmsalghanda tútas tildik tanba retinde júmsalady. Mine, sondyqtan emle sózdigi bólek normalanghan sózder kóbine júmsalymdyq qyzmette tanbasy ózgerip (birge jazylyp), qayshylyq tuady» [1, 311-b.], – degen pikir bildiredi.   

Rasynda da, jazu barysynda tildik qyzmeti men júmsalymdyq qyzmeti sәikes kelmeytin tildik birlikterding bar ekenin angharugha bolady. Mysaly, qazirgi «Orfografiyalyq sózdik» (2013 j.) boyynsha bólek jazylyp jýrgen búlshyq et, jaq sýiek, bas sýiek, alghy sóz, kiyiz ýy t.s.s. sózder anyqtaghysh-anyqtalghysh qatynastaghy tildik birlikter degennen góri, atalym dәrejesine jetken denotat-leksemalar retinde tanyluy qajet dep oilaymyz. Sondyqtan da filol. ghylym. doktory Q.Kýderinovanyn: «Bir denotattyng atauy bolatyn, atalym dәrejesine jetken, sózjasamdyq prosesine aralasatyn, tildik sanada tútas beynelengen, sintagmalyq kontekste emes, paradigmalyq jýiede dayyn túratyn qúrama sózder birge jazyluy tiyis» [1, 311-b.], – degen tújyrymyn qúptay kele, jogharyda atalghan búlshyqet (myshsy), jaqsýiek (chelusti), bassýiek (cherep), alghysóz (predisloviye), kiyizýi (irta) t.s.s. tildik birlikterdi birikken sózder retinde tanbalaghan jón dep sanaymyz.

Búl jerde este ústaytyn nәrse: anyqtalatyn-anyqtaytyn qatynastyghy sóz tirkesteri retinde tanylyp jýrgen tildik birlikterdi biriktirip jazu ýshin, olardyn, birinshiden, bir úghymdy tanytuy, ekinshiden, denotattyng atauy retinde jii qoldanyluy eskerilu kerek. Mysaly, betoramal, biraq maylyq oramal, sulyq oramal, sharshy oramal, kesteli oramal nemese alghysóz, biraq songhy sóz, qos sóz, tól sóz, kórkem sóz, basalqa sóz t.b. Ýshinshiden, kýrdeli sóz synarlarynyng ózara denotat (D), konnotat (K) dәrejesindegi qatynasy da manyzdy belgilerining biri retinde basshylyqqa alynu qajet dep esepteymiz.   

Mysaly, aq ay leksemasy jyrtqysh sýtqorekti januar atauyn bildiretin tolyq maghynaly sóz bolyp tabylghanymen, tiltanymdyq túrghydan synarlary D1D1 qatynastaghy kýrdeli sóz modelin tanytady. Osy ispettes: qonyr an (D1D1), qara an (D1D1), aqtósti an (D1D1), erindi an (D2D1), kózildirikti an (D2D1) t.b. Al, mysaly, bókender tuysyna jatatyn týz january – aqbóken atauyn qarastyratyn bolsaq, atalmysh leksema synarlary K1D1 qatynastaghy kýrdeli sóz modelin beredi. Aqbóken tildik birligi qúramyndaghy aq komponenti «tez», «jyldam», «shapshan», «jýirik» semalaryn qamtidy.  

Osymen baylanysty: «... semalar ekstralingvistikalyq mәnnen (D1) alshaqtap (D2K2) jәne odan qol ýzgen sayyn (K2) eki qúramdy kýrdeli esim sózderdi birge jazu ýrdisi kýsheye týsedi» [2, 148-b.], – degen ghalym N.Uәly tújyrymynyng ózektele týsetinin kóremiz. Mysaly: shoq aghash (D2D1) jәne mamaaghash (K2D1); súiyq may (D1D1) jәne sarymay (K1D1) t.b.

Kýrdeli sózderding bólek jәne birge jazyluy synarlar maghynasynyng leksika-semantikalyq baylanysqa týsuimen qatar, fonetikalyq, grammatikalyq týrtkijayttardyng әserinen de jýzege asatyny belgili. Sondyqtan da aldaghy uaqytta óndelip shyghatyn normativtik sózdikterdegi kýrdeli sózderding tanbalanu belgi-erekshelikterin meylinshe eskeru – jazu normasyn túraqtandyru, sózderding әrtýrli derekkózde berilu túlghasyn birizdendiru, sauatty jazu daghdysyn qalyptastyru isinde manyzdy bolmaq. Sonda ghana Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasynda aitylghan latyn әlipbiyine kóshu mәselesi jedel iske asatyn bolady.

Almagýl Habiyeva, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz