Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 12225 0 pikir 19 Qyrkýiek, 2018 saghat 15:27

Ýkimettik emes úiymdardyng qyzmeti elimizdi demokratiyalandyrugha ong yqpal etedi

Songhy jyldary elimizding әleumettik-sayasy ómirinde qoghamdyq qatynastar salasyndaghy týbirli ózgerister, túrghyndardyng azamattyq belsendilikterining ósui basym sipat aldy. Azamattyq qogham instituttaryn ýdemeli jәne dәiekti týrde qalyptastyru, azamat pen memleketting arasyndaghy seriktestik qatynastyng ornyghuy reformalardy algha bastyrudyng kózge aiqyn shalynatyn indikatoryna ainaldy.

Kez kelgen demokratiyalyq qoghamnyng memlekettik jәne jekemenshik sektormen ózara qatynasta bolatyn damyghan «ýshinshi» sektormen sipattalatyndyghy belgili, múnyng ózi kópshilikting әleumettik manyzy bar sheshimderdi qabyldau men olardy birge jýzege asyru prosesine qatysu mehanizmining payda boluyn negizdeydi.

Azamattyq qogham qalyptasuynyng manyzdy qúramdas bóligi ýkimettik emes úiymdardyng is-qyzmeti bolyp tabylady.

Eger jaghdaydy abstraktili-yqtimaldyq modalidyqta baghalaytyn bolsaq «ýshinshi sektor» eldegi qoghamdyq-sayasy prosesterdi odan әri demokratiyalandyrugha ong yqpal etedi. Erikti negizde is-әreket jasap jәne bastama kótere otyryp kóptegen ÝEÚ qazirding ózinde әleumettik salanyng ótkir mәselelerin sheshuge aitarlyqtay ýles qosuda.

Mәselen, múny kóp balaly jәne jalghyzbasty analardyn, jetim balalardyn, qiyn jasóspirimderdin, ekologiyalyq apattar qúrbandarynyng problemalarymen ainalysatyn ýkimettik emes úiymdargha qatysty aitugha bolady. Týrli әleumettik toptar mýddelerining kóptýrliligin kórsetetin ýkimettik emes úiymdardyng tarmaqtalghan jýiesin qalyptastyryp, nyghaytu elimizdegi azamattyq qoghamdy ornyqtyrudyng manyzdy indikatory bolyp tabylatyndyghy kýmәnsiz.

Taldau býgingi kýni Qazaqstanda qoghamdyq birlestikterden, qorlardan, memlekettik emes kommersiyalyq mekemelerden jәne әleumettik mәselelermen ainalysatyn basqa da úiymdardan túratyn jetkilikti dәrejede differensialdanghan ýkimettik emes sektordyng qalyptasqanyn kórsetedi.

Songhy jyldary elimizding әleumettik sayasy ómirinde týbegeyli ózgerister boluda, halyqtyng azamattyq belsendiligining ósui bayqalady. Búl maghynada ýkimettik emes úiymdardyng tarmaqtalghan jýiesin qúru jәne nyghaytu Qazaqstandaghy azamattyq qoghamdy qalyptastyrudyng manyzdy indikatory bolyp tabylady. Naq ýkimettik emes úiymdar qoghamdyq qatynastardyng ózindik bir rettegishi bolyp tabylady, memleket pen azamattardyng arasyn jalghastyrushy rólin atqarady, ózine qoghamdaghy әleumettik janghyrulardyng kóptegen funksiyalaryn alady.

Eng aldymen, Qazaqstanda «ýshinshi sektordyn» qalyptasuynyng qazaqstandyq memlekettilikting qalyptasuyna oraylas kelgendigin atap aitu qajet. Memlekettik organdar men ýkimettik emes úiymdardyng ózara qatynasyn taldau shartty týrde ýsh kezendi bólip alugha jәne olargha qysqasha sipattama beruge mýmkindik beredi:

1. kezeng - «stihiyalyq», kóptegen ÝEÝ-ning stihiyaly týrde

qúrylu prosesimen, memleketting ýkimettik emes sektorgha kónil

audarmauymen erekshelenedi;

2. kezeng - «taldau», memleketting «ýshinshi sektorgha» qatysty

tek jalpy pozisiyalary ghana aiqyndalghan, ýshinshi sektormen ózara

qatynas jónindegi birynghay memlekettik sayasat tolyq mólsherde

jasalynbaghan;

3. kezeng - «yntymaqtastyq». Búl ýkimettik emes úiymdarmen

ózara qatynas jónindegi memlekettik mehanizmdi jasau mәselesin

qoimen sipattalatyn sapalyq jana kezen. Múnday jaghdayda

ýkimettik emes sektordyng memleketpen teng qúqyqty seriktestik

prinsiypinde naqty yntymaqtasuy ýlken manyzgha ie bolady.

Demokratiyalyq qoghamda ÝEÚ kóptegen funksiyalardy oryndaydy, olardyng arasyndaghy negizgileri mynalar bolyp tabylady:

- túlghany sayasy әleumettendiruge qatysu;

- kópshilikting jergilikti problemalardy sheshuge qatysuyn

qamtamasyz etu;

- sayasy sheshimderdi talqylaugha jәne qabyldaugha qatysu;

- ýkimettik baghdarlamalardy jýzege asyrugha qatysu mehanizmi;

- qoghamdyq qyzmetke qatysu tәjiriybesi ózge sayasy qyzmetke

(memlekettik, partiyalyq) dayyndyq ispetti;

- kәsiptik kadrlardy dayyndau.

Ádebiyette ÝEÚ-nyng kóptegen anyqtamalary bar: nongovernmental organizations, NKO, NKPO, NGO.

Taldau maqsattary ýshin ýkimettik emes úiymdardyng bes negizgi sipattamasyn: kommersiyalyq emes, memlekettik emes, sayasy partiya emes, diny birlestik emes, olardyng qoghamdyq paydaly qyzmetin bólip alugha bolady.

Búl jerde onday sipattamalardyng ózinde qarama-qayshylyqtar bar ekendigin, sózding belgili bir maghynada «ózin joqqa shygharatyndyghyn» eskertu qajet. Sondyqtan ÝEÚ-nyng qoghamdaghy ornyn anyqtaghan kezde bayypty qatynas asa manyzdy.

Búl sipattamalardyng әrqaysysyn bólek alyp qaraugha bolady:

- kommersiyalyq emes: qarjylandyru sharty - granttar,

subsidiyalar, memlekettik әleumettik tapsyrys formasy + úiymdy

damytu maqsatynda kommersiyalyq qyzmetpen ainalysu mýmkindigi;

- memlekettik emes: degenmen ÝEÚ men memleketting ózara

qatynasy qajet - zandylyq baza;

- sayasy emes: saylaugha, ýgitke qatysu + sayasy partiyalarmen

birdey qatynasta bolu;

- diny emes: aiyrym kriyteriyi, maqsattardyng ortaqtyghy boluy

mýmkin;

- qoghamdyq paydaly qyzmet: memlekettegi әleumettik sayasatty

janasha týsinu.

ÝEÚ-nyng osynau funksiyalary men sipattamalarynan shyghara otyryp memleket býgingi kýni «ýshinshi sektorgha» qatysty sayasatyn qalyptastyrady. Búl jerde býginde qoghamdyq sektordy birinshi kezekte sapaly, salmaqty, eng aldymen, úiymdyq-praktikalyq jaghynan qoldau problemasy tuyndaydy.

Áleumettik manyzdy mindetterdi jýzege asyruda ýkimettik emes sektordyng memleketpen teng qúqyqty seriktestik prinsiypinde naqty yntymaqtasuy ýlken manyzgha ie bolady.

Elbasynyng 2000 jylghy 24 qazandaghy Qazaqstan halqyna Joldauynda «Ýkimettik emes qoghamdyq úiymdar býgingi kýnning ózinde Qazaqstandaghy qúqyqqorghau qyzmetinde de jәne qoghamdy әleumettik túraqtandyruda da ýlken ról oinaydy. Áleumettik manyzdy jobalardy jýzege asyrugha, jekeley alghanda, grant jýiesi arqyly, bayypty memlekettik qoldau qajet. Búl orayda da auqymdy júmystardy bastaytyn uaqyt jetti» delinedi. Preziydentting 2002 jylghy Joldauynda da «azamattyq qogham instituttarynyng odan әri damuyna qoldau jasau» mindeti qoyylghandyghyn atap ótu qajet.

Býginde memleketti «ýshinshi sektorgha» «bet búrdy» dep senimmen aitugha bolady, búghan ol ýkimettik emes úiymdardyng demokratiyalyq prosesterdegi rólin sezinu arqyly keldi. Búghan Qazaqstan Respublikasynyng ýkimettik emes úiymdaryn memlekettik qoldau Qonsepsiyasynyng qabyldanuy mysal bola alady. Konsepsiyada elimizdegi qoghamdyq sektordyng qazirgi kezdegi jaghdayyna taldau jasalynghan, ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldaudyng maqsattary men basymdyqtary, ony jýzege asyrudyng dengeyi, prinsipteri men mehanizmderi aiqyndalghan.

Ýkimettik úiymdardy memlekettik qoldaudyng negizgi maqsaty retinde Konsepsiyada Qazaqstan Respublikasyndaghy әleumettik sayasatty jýrgizude qatynastardyng jana ýlgisin qalyptastyru, әleumettik baghyttalghan ýkimettik emes úiymdargha olarmen belsendi yntymaqtasu jolymen tiyimdi qoldau kórsetu, olardy әleumettik manyzdy problemalardy sheshuge tartu, aqparattyq, konsulitativtik, әdistemelik, úiymdyq-tehnikalyq qoldau, sonymen qatar olargha memlekettik tapsyrys arqyly kómek kórsetu jaylary aiqyndalghan,

Atalghan Konsepsiyada «ýkimettik emes» týsinigi saqtalynady, óitkeni Elbasynyng Qazaqstan halqyna Joldauynda, ony oryndau ýshin de osy Konsepsiyanyng jobasy jasalynyp otyr emes pe, naqty «ýkimettik emes úiymdardy» memlekettik qoldau jayynda aitylady.

Ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldau formalaryna qatysty bylay dep atap kórsetilgen: «...zandylyq ýkimettik emes úiymdardy qoldaudyng memlekettik sayasatyn tikeley qarastyrmaydy, bir-birining isterine aralaspau prinsipterin jәne óz qyzmetin taraptardyng kelisimderi negizinde atqarudy bekitedi». Óz kezeginde Qazaqstan Respublikasynyng «Ýkimettik emes úiymdar turaly» Zanynyng 9 babynyng 1 tarmaghynda: «Memleket Qazaqstan Respublikasynyng zandylyghynda belgilengen tәrtippen ýkimettik emes úiymdardyng qyzmetine songhylary memlekettik organdargha ótinish jasaghan jaghdayda aqparattyq, konsulitativtik, әdistemelik, úiymdastyru-tehnikalyq kómek kórsetedi» dep tújyrymdalady.

Sol siyaqty 2001 jylghy 16 qantardaghy «Kommersiyalyq emes úiymdar turaly» Zannyng 40-baby kommersiyalyq úiymdar óz qyzmetining maqsattaryna sәikes memlekettik organdarmen olarmen kelisim jasap, olar ýshin belgili bir júmystar oryndau jolymen yntymaqtasa alady dep belgileydi. Búl erejelerden kommersiyalyq emes úiymdar atqarghan júmystyng tegin istelinbeytindigi týsinikti bolyp shyghady, ony memleket tóleydi. Sóz kommersiyalyq emes úiymdardyng qyzmetin tikeley qarjylandyru turaly bolyp otyrghan joq. Memleket kommersiyalyq emes (ýkimettik emes) úiym tarapynan belgili bir júmystyng atqarylghandyghy turaly kelisim shart jasap nemese kelisimge qol qoya otyryp konkurstyq irikteu jolymen belgili bir әleumettik problemany sheshedi.

Áleumettik tapsyrys formasyndaghy memlekettik qoldau biylikting respublikalyq, ónirlik jәne jergilikti organdarynyng әleumettik jәne qoghamdyq-paydaly baghdarlamalardy naqty oryndau jәne atqarylghan júmys ýshin tiyisti tólem alu mýmkindigin beru arqyly jýzege asyrylady. Konsepsiyanyng 3 tarauynda «Áleumettik tapsyrystyng taqyryby naqty әleumettik-manyzdy problemalardy sheshuge baghyttalynghan maqsatty әleumettik sharalardy (aksiyalardy, baghdarlamalardy) jasau jәne (nemese) jýzege asyru, sonymen qatar respublikalyq jәne jergilikti maqsatty baghdarlamalar sharalaryna konkurstyq negizde qatysu bolyp tabylady» dep anyq aitylghan.

Qoyylyp otyrghan maqsatqa sәikes mynaday mindetter aiqyndalyp otyr:

1. memlekettik organdar men ýkimettik emes úiymdardyng ózara qatynasy men yntymaqtasuy jýiesin jetildiru;

2. azamattyq bastamashyldyqtyng ósui ýshin jaghday jasau;

3. memlekettik әleumettik tapsyrys arqyly әleumettik baghyttalynghan ýkimettik emes úiymdardyng baghdarlamalaryn qarjylandyru;

4. memlekettik organdar men qoghamdyq birlestikterding ózara qatynasy jóninde Kenester qúru;

5. birlesken sharalar ótkizu (konferensiyalar, «dóngelek ýstelder», seminarlar, әleumettik manyzdy problemalar boyynsha treningter, qayyrymdylyq, mәdeniy-kópshilik aksiyalary jәne basqalar);

6. Qazaqstannyng ýkimettik emes úiymdarynyng qyzmetin aqparattyq qamtamasyz etu;

7. ýkimettik emes úiymdardy tirkeu sharttaryn júmsartu.

Búl jerde ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldaudy qalyptastyru jәne jýzege asyru mәselelerine degen qatynas mynaday prinsipterge negizdelui tiyis:

*zannamalyq - Qazaqstan Respublikasynyng qoldanystaghy zandylyq normalaryn saqtau;

*seriktestik - ýkimettik emes úiymdar men memlekettik organdardyng әleumettik problemalardy sheshuge, әleumettik sayasattyng basymdyqtaryn aiqyndaugha birlese qatysuy;

• ashyqtyq - taraptardyng ashyqtyghy jәne memlekettik әleumettik tapsyrysty berude barlyq mýddeli ýkimettik emes úiymdar ýshin aqparattyng jalpy qoljetimdiligi;

• teng qúqyqtylyq - barlyq ýkimettik emes úiymdardyng tenderge qatysudaghy teng qúqyghyn qamtamasyz etu;

• kelisimdilik - qoyylghan maqsatqa qol jetkizu jәne jalpy qyzmetti úiymdastyru әdisteri boyynsha kelisilgen sheshimder qabyldau;

• jauapkershilik - taraptardyng әleumettik tapsyrysty oryndauda bekitilgen memlekettik kelisimshartty qatang saqtauy.

Konsepsiyada ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldau әrtýrli formalarda: aqparattyq, konsulitativtik, әdistemelik, úiymdastyru-tehnikalyq, sonymen qatar memlekettik әleumettik tapsyrys arqyly qoldau kórsetu týrinde jýzege asyryluy mýmkin ekendigi aiqyndalghan.

Qazirgi kezde Konsepsiya bazasynda ýkimettik emes úiymdardy 2006-2008 jyldargha memlekettik qoldau Baghdarlamasy jasalynghan. Baghdarlama elimizding memlekettik organdary men ýkimettik emes úiymdarynyng arasynda seriktestik qatynastardyng tiyimdi jýiesin qúrugha baghyttalynghan.

Baghdarlamanyng maqsaty - azamattyq qoghamnyng bir bóligi retinde Qazaqstanda ýkimettik emes úiymdardyng túraqty damuy ýshin jaghday jasau jәne olardyng memlekettik biylik organdary tarapynan qoldau jәne ózara qatynas negizinde qoghamnyng әleumettik manyzdy problemalaryn sheshudegi rólin kýsheytu.

Baghdarlamada keshendi sheshimi ýkimettik emes úiymdardyng sapa jaghynan ósuin yntalandyratyn mynaday mindetter aiqyn kórsetilgen:

- memlekettik organdar men ýkimettik emes úiymdardyng ózara qatynasy men yntymaqtastyghy jýiesin jetildiru;

- әleumettik mәselelerdi sheshumen ainalysatyn elimizding ýkimettik emes úiymdaryna aqparattyq, konsulitativtik, әdistemelik, úiymdastyru-tehnikalyq qoldau kórsetu;

- ýkimettik emes úiymdardyng qyzmetin qamtamasyz etetin qúqyqtyq bazany jetildiru;

- memlekettik әleumettik tapsyrys jýiesin qalyptastyru;

- memlekettik qyzmetkerlerding ýkimettik emes úiymdarmen yntymaqtasu jәne ózara qatynasy mәseleleri boyynsha dayyndyqtaryn jәne mamandanu dәrejelerin kóteru jýiesin jasau;

- ýkimettik emes úiymdar qyzmetining monitoringi;

- halyqaralyq úiymdarmen yntymaqtastyqty damytu.

Baghdarlamany jýzege asyru ýshin belgilengen sharalardy kezenimen oryndaudy kózdeytin Sharalar jospary jasalynghan. Jospar memlekettik organdardyng Baghdarlamany oryndau jónindegi qyzmetin ýilestiruge jәne baqylaugha mýmkindik beredi.

Ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldaudyng respublikalyq Baghdarlamasyn qabyldau dәl osynday aumaqtyq baghdarlamalardy jasaugha jәne jýzege asyrugha yqpal etti, múnyng ózi ÝEÚ-nyng ónirlerdegi júmysyn jandandyra týsti.

Baghdarlamany dayyndaugha memorgandar, ýkimettik emes jәne halyqaralyq úiymdar ókilderining qatysqandyghyn atap ótu qajet.

Memleketting qoghamdyq sektordyng qyzmetin zannamalyq qamtamasyz etu jóninde eleuli sharalar qabyldauynyng arqasynda býginde ÝEÚ qyzmetin retteu bóliginde zannamalyq baza jetildirildi.

Osy jerde janadan qabyldanghan «Memlekettik әleumettik tapsyrys turaly» Zandy atap ótu qajet. Atalghan Zanda ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldaudyng basymdyqtary, prinsipteri, mehanizmderi, taraptardyng mindetteri, ony jýzege asyrudyng dengeyi kórsetilgen. Zang ýkimettik emes úiymdardyng memlekettik budjet qarjysy esebinen әleumettik manyzdy problemalardy sheshuge qatysuy ýshin qúqyqtyq negizdi qamtamasyz etedi.

Zang ÝEÚ men memleketting ózara qatynastarynyng qúqyqtyq negizin jasaydy, olardyng qatynastaryn órkeniyetti jәne sózding shyn mәninde seriktes ete týsedi. Býginde memleket qanday da bir problemany sheshude de әkimshilik resursqa meylinshe az sýienui kerek. Qoldau, sonyng ishinde qarjylay qoldau kórsete otyryp «ýshinshi sektormen» ózara senimdi qatynas ornatu manyzdy. Zang kóptegen memlekettik organdargha, sonyng ishinde ortalyq, ónirlikterge de, seriktestik qatynas ornatu ýshin mýmkindikter ashyp otyr.

ÝEÚ ýshin Zang әleumettik jobalardy jýzege asyru kezinde búrynnan barlaryna qosymsha qarjylandyru kózderin jasaydy.

Qogham ýshin jalpy alghanda zang azamattyq qogham ornatudaghy jana kezendi pash etti. Ol ÝEÚ sanynyng olardyng júmysyndaghy jana sapagha auysuyna yqpal etetin bolady.

Sonymen, memleket pen ýkimettik emes úiymdardyng ózara qatynasynyng negizgi maqsaty Qazaqstan Respublikasyndaghy әleumettik sayasatty jýrgizudegi qatynastardyng jana ýlgisin jasau, әleumettik baghyttalynghan ýkimettik emes úiymdargha olarmón belsendi yntymaqtasu, olardy әleumettik manyzdy problemalardy sheshuge tartu arqyly tiyimdi kómek, qoldau kórsetu bolyp tabylady.

Memlekettik jәne kommersiyalyq emes sektorlardyng yntymaqtasuy shenberinde qazirgi sәtte birlese jýzege asyrylghan bastamalardyn, әleumettik manyzdy jobalardy oryndaudyn, birlese jemisti jýmys isteuding mysaldary belgili. Sonda da bolsa, yntymaqtastyqty damytu kezeni jana bastaldy dep sipattalynady jәne búl salada bizding ortaq maqsatymyz -Qazaqstan Respublikasynda erkin, tiyimdi jәne qauipsiz qogham ornatugha qol jetkizu shenberinde kóp júmystar atqaru qajet bolady.

Gýlnar Jaqypova

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435