Qazirgi zamanda tilding memlekettik mәrtebeni alyp jýrui onyng tolyqqandy tәuelsizdigine tikeley baylanysty. Al, til tәuelsizdigi zaman talabyna say ómirding barlyq qarym-qatynas qúraly bola alatynday onyng qabileti men mýmkindikterine baryp tireledi. Ol qanday qabiletter men mýmkindikter? Búl kriyteriylerge tilding orfografiyalyq ornyqtylyghy, orpoefiyalyq qanyqtyghy, әlipbiylik derbestigi jәne terminologiyalyq tiyanaqtylyghy jatady.

Qazirgi zamanda tilding memlekettik mәrtebeni alyp jýrui onyng tolyqqandy tәuelsizdigine tikeley baylanysty. Al, til tәuelsizdigi zaman talabyna say ómirding barlyq qarym-qatynas qúraly bola alatynday onyng qabileti men mýmkindikterine baryp tireledi. Ol qanday qabiletter men mýmkindikter? Búl kriyteriylerge tilding orfografiyalyq ornyqtylyghy, orpoefiyalyq qanyqtyghy, әlipbiylik derbestigi jәne terminologiyalyq tiyanaqtylyghy jatady.

Qazaq tilining orfografiyalyq ornyqtylyghyn qolgha alghanda onyng egemen emlesi әli kýnge qalyptaspaghanyna, búl jóninde orfografiyalyq tújyrymdama zaman talabyna say kelmeytindigine jәne qazirgi qazaq tilining emlesi, tipti, óz tabighatyna qayshy jәitke dushar bolyp jatqanyna kezigemiz. Búl pikirdi mysalmen dәiektesek, qazaq tilining orfografiyasy shet tilderding emlesine tәueldi ekendigin myna sózderding jazyluynan kóremiz: Rumyniya (búl orys tilining emlesinen alynghandyqtan, qazaqsha núsqasy - Rumyinia bolmasa Úrumenia ne Romania), muzyka (qazaqshasy - mozyika), rynok (ryinyk ne ryinok), qahar (qahar), gauhar (gauhar), sezd (siyez) t.s.s. Osylaysha, deni dúrys tilderge tәn jat sózderdi qorytu mýmkindiginen aiyrylghan qazaq tili gәstritke úshyraghan nauqas sekildi kirme sózderdi sol kýiinde asqazanyna toghyta bergen. Eger de tilimizge jýzdegen kirme sózderding enteley engenin jәne olardyng shet tilderding emlesine baghynghan kýiinde toghytylghanyn eskersek, qazaq tilining naghyz emlelik gәstritke úshyraghanyn joqqa shyghara almaymyz. Demek, qazirgi qazaq tilining orfografiyalyq zandylyq tújyrymdamasyn týbirimen qayta qarau mәselesi tuyndap otyr.

Zamanymyzdyng әigili etnolingviysi Oljas Sýleymenov «Krasota yazyka vo mnogom zavisit ot pisimennoogo obraza slova. Prinsip «kak proiznositsya, tak y zapisyvaetsya» naibolee polno byl vyderjan v rimskom pisime, a iz sovremennyh evropeyskih - pojaluy, toliko v russkoy kiriliyse. Etot prinsip kak glavnaya sennosti alfavita doljen byl byti unasledovan y novymy pisimennostyami, voznikshimy na baze russkogo...» («Kazahstanskaya pravda», 13.03.1996)  dey kelip, qazirgi emlemizding prinsipsizdigin synapty. Búghan mysal óte kóp, mәselen, qazir jazylyp jýrgen «nauryz» sózi 90 - jyldardyng basynda «nauyryz» týrinde hattalatyn, al bir «y»-dan qútylghasyn ekinshisin ústap ne kerek degen de saual tuady, sebebi, ony «naurz» dep te qinalmay jazugha bolady ghoy. Sonda orystar ony «nauryiz»  demey, sol kýiinde «naurz» dep atap-jazghan bolar edi.

Qazaq tilining emlelik gәstrit syrqaty onyn orpoefiyalyq qanyqtyghyna zalal keltirude jәne onyn shet tilderding orpoefiyalyq zandylyghynyng qaptamasy (upakovkasy) bolyp otyrghanyna orys tilindegi myna sózderding orpoefiyalyq zandylyghy qazaq tilinde mini qúramastan «agha» tilding fonetikasyna baghyndyrylyp jýrgeni dәlel: Bolgariya, qazaqsha - Búlgharya bolyp aitylyp, jazyluy kerek bolsa da, bizding tele-radiodiktorlar «Balgariya» dep sayraydy. Al, qazaq tilining zandylyghyna sәikes ony «Balgariya» dep jazbaytynymyz týsiniksiz. Fonetikalyq kekeshtigi jaghynan jogharyda emlesi keltirilgen sózderding shyn mәninde fonetikasy da orys tilining kýiin kýittep kelgenine nazar audarmaytynymyz asa qorqynyshtylyghy sol, búl jәit býgingi qazaq tilining zandylyghyna ainalyp ketken, búghan ghalymdar da mәn bermeui sodan. Al, shyn mәninde eki tilding fonetikasyn myna mysaldardan salystyryp kóreyik: Rumyniya- Úrumenya, Balgariya-Búlgharya, muzyika-mozyika, ryink-yryink, siyezd-siyez t.t. Áriyne, әr tilding emlesi men fonetikasynyng óz ara qatysy ózinshe qalyptasqan. Alayda, qazaq tilining jazyluy men aityluy jaghynan bir birine asa juyq til ekendigimen kóptegen tilderden aiyrmashylyghy bar. Búl qasiyet, negizinen týrkitekti tilderge tәn. Tilding atalmysh qabiletin fonetika men emlening bir birine degen «ghashyqtyghy» dep beyneleuge bolady. Tilding múnday «inkәrlik» qabileti qalay aitylsa, solay jazylu mýmkindigi bar ebropa tilderining ishinde nemis tiline tәn. Búl jaghynan alghanda «seriktesine senimsiz tilder» retinde qazirgi keng qoldanystaghy orys tili men aghylshyn tilderin eriksiz ataymyz, óitkeni, búlardyng «isi men oiy qabyspaydy», yaghny aityluy bir basqa, jazyluy bir basqa. Orys tilining osy «eki jýzdiligine» ergen qazaq tilining de emlesi men fonetikasy byt-shyt boludy bastan keshude. Mysal retinde alsaq, qazaqsha «mozyika» bolyp aitylatyn sózding oryssha «muzyka» týrinde jazylugha eshbir qaqysy joq. Dәl osylaysha, qazaq tilinde aitylatyn talay kirme sózderding transliyterlik qasiyetteri qazaqy fonetikagha ie bolghanda qazaqsha jazylghan bolar edi. Alayda, sayasy syqpyt tilge de synalay kirgendikten, orys tilinen engen sózderge de «kózding qarashyghynday qarau» sezimi engizilip, qazaqtar tildik qúldyq búghaugha qalaysha moyyn úsynghandaryn ózderi de bayqamay qalghan. Endi qazir qazaqsha «mozyika» dep sóileuge qorsynu sezimi әbden singen qazaqtar «muzyika» dep aitpaudy ersi jәne sauatsyzdyq kóretin halgha jetti. Osydan kelip, lingvistikalyq nigilizmnin  «hauyzyna» qalay sýngigenimizdi shamalaugha bolady.

Eger de qazaq tilining ózine tәn lingvistikalyq qauqary bar ekendigine ózimiz mәn berip, ózgeni moyyndatqanda orystardyng tilderin búrap, aghylshynsha sózderdi sol kýiinde aitugha tyrysatynday jaghday qalyptasyp, orystildi bauyrlarymyz Oljasty «aljas», Ospandy «aspan», Toqtardy «tahtar» demegen bolar edi.  Alayda, qazirgi qazaq tilining aldynda til ýshin bastysy orpoefiya ma, orfografiya ma degen mәseleni sheship alu kerektigi tuyndap otyr. Eger basymdyq orpoefiyagha berilse, onda emle fonetikagha baghyndyrylyp, kirme sózderding qazaqy aityluy qalay bolsa, jazyluy da týrikshe sekildi solay bolatyn zandylyq qalyptasady. Al kerisinshe bolsa, onda tilding az da bolsa kirme tilding zandylyghyna baghynu sipaty saqtalmaq, mәselen, «problema» sózi osy kýiinde aitylyp ta, jazylyp ta ketedi. Al, qazir búl osylaysha jazylghanymen, orys tilining yqpalymen «prablema» retinde aitylyp jýr. Búl jónindegi bas qatyru tilgerlerding ýlesinde bolmaq. Sirә, búl taqyrypta bir emes, birneshe konferensiya ótkizu qajettigi tuyndaytyn sekildi.

Shyn mәninde jogharyda keltirilgen tilimizge engen jasandy osaldyqtyng  barlyghy da qazaqtildi ortanyng orys tilining yqpalymen «jatyp-túratyndyghynan» tuyndap jatqan kórinis. Qazyrghy qazaq úghymynda orys tilinen auytqu sauatsyzdyq pen mәdeniyetsizdik retinde qabyldanatyn qoghamdyq sananyng ornyqqandyghy osy jәitterge iytermeleude. Búl qyzyl imperiya kezindegi úlyorystyq shovinizmning sýiekten ótip, tilge singen synayy dep moyyndaytyn uaqyt әlde qashan jetti. Demek, búl - til tәuelsizdigining sana bostandyghyna baylanysty ekendigin taghy bir dәiekteytin jaghday. Ásirese, әli kýnge orpoefiyalyq tújyrym men kriyteriyding joqtyghy tilding búl salasyn bara-bara túiyqqa tirep, ony óz sipatynan júrday etui mýmkin.

Qazaq tilining tәuelsizdigi jóninde aitqanda, onyn orfografiyalyq tәueldiligin anyqtaugha tura keledi. Qazaq tilining orfografiyalyq tәueldiligi onyng basqa tildermen qarym-qatynasyna qajetti transkripsiyalyq  mýmkindigining solayymen betimen jiberilgendiginen kórinis tabuda. Basqasyn bylay qoyghanda, últtyng qazaq atauy aghylshyn tiline qazaq tilinen emes orys tilindegi «kazah» núsqasynan audaryluda; al әlemdik sәulet ónerinde tendesi joq qarýi bolsa, «irtadan» alynyp, aghylshynsha «yorta» atalyp jýr. Onyng o basta «qarýi» atalghanyn da juyrda sóz etip jýrmiz. Al, qazaqy toponimikagha orys tili basy-kózine qaramastan ýstemdik etude: jaghasynda Qazaqstannyn  astanasy ornalasqan Esil ózeni barlyq  jerde «Ishimge» ainalyp ketken. Ol qazir әlemge Ishim retinde «әigili».  Áriyne, múnyng dúrystaluyna polisiyanyng qajeti joq, bar bolghany qazaq tilining tolyqqandy qúzyrgha ie bolu kórinisi ghana talap etiledi. Eger qazaq tilining әlemdegi barlyq tildermen qatynasyna orys tili deldal bolmasa, onda әlgi soraqylyqtar bolmas edi.

Endi orfografiyalyq tәueldilikke qayta oralayyq. Búl mәsele jogharyda atap ótkenimizdey, qazaq tilining ózine tәn transkripsiyalyq qasiyetin ashatyn ghylymy enbekting joqtyghynan bolar dep topshylaymyz. Onday enbekting kerektigi mynada: qazaq tilining qasiyetin ayaqasty etpey, ony basqa tildermen teng dәrejede qatynasatynday transkripsiyalyq qaghidasy men sózdigin jasaudyng qajettiginde. Búl pikir týsiniktirek boluy ýshin qazir orys tiline auysqan keybir qazaq sózderining barynsha búrmalanyp jýrgenin sóz etuge bolady. Mәselen, Serik - Seriyk, Berik-Beriyk bolyp qazaq tilining transkripsiyasy qazaq әripterining basqa tildegi úqsas әripterge balama bolu mýmkindigine negizdelgen. Keltirilgen mysal boyynsha, әdette qazaqtyng i әripine orystyng iy-i sәikestendirilip, y-gha orystyng yi-y tandalyp jýr, al ó-ge orystyng keyde o-sy, keyde u alyna qoyady. Biraq, búl tәjiriybe qazirde sonshalyqty til ýshin abyroy bolyp túrghan joq. Álgi Serik pen Berikti - Serik jәne Berik retinde oryssha transkripsiyalasaq, ol týpnúsqagha barynsha jaqyn bolar edi. Bolmasa Almatyny «Almatyi» degizbey-aq, oryssha Almat nemese Almata deuge bolar edi. Sóitip, eldegi eng iri qala atauy sonshalyqty sayasy sipattanghan onomastikalyq subektige ainalmas edi. Endi qazir Almaty aghylshynsha orys tilining jetegimen «almatyi» týrinde aitylyp, Almaty bolyp jazyluda. Al, Tobyl ózenining atauy «tobol» bolyp ketti, múny endi qazaqtildiler de dәl solay qabylday bastady. Búl - orys tiline «Tobyldy» «Tobl» týrinde transkripsiyalamaudyng kesiri. Qysqasy, qazaqtar ózderining «lingvistikalyq óndiris» qabiletinen ajyrap, qazaqy tildik sana orys tilining yqpalynan tolyq dýbәrә kýige týsude. Múnyng shyn atauy - lingvistikalyq qúldyq! Tildik transkripsiyanyng qasiyeti sol - balamalaugha jatqyzylghan sózdi bir tilding talghajauy etpey, eki tilding de mýmkindigin teng qoldanugha yqtimal jasaytyn prosess.

Qazaq tilining orfografiyalyq tәueldiligi onyng әlipbiylik tәueldiliginen tuyndap ketken jayt. Sol tәueldilik kesirinen qazaq tiline orys tilining kalikasy (súlbasy) retinde qarau orystardan qazir qazaqtardyng ózderine auysyp otyr. Mysaly, qazaq tilining ýndestik zanyna oray «beybitshilik» sózin óz zandylyghyna say «beybtshlk» dep jazghanda, transkripsiya da oryssha beybtshlik retinde, qazaqy núsqagha (aytyluy da, jazyluy da) barynsha jaqyndaghan bolar edi. Al osy sózding týbiri «beybt» retinde naghyz qazaqy jazylghanda, onyng basqa tilderge  qotaryluy («audaryluy» degennen góri dúrysy osy) da әri onay, әri qiyndyqsyz bolghan bolar edi. Qysqasy, búl salada qazaq tilining zandylyghyn týbirimen qayta qarau qajettigining súlbasy qyltiuda. Áriyne, bir qaraghanda «beybitti» nege «i» әrpin júlyp tastap jazuymyz kerek degen saual tuyndauy mýmkin. Oghan jauap: qazaq tilining ýndestik (singormonizm) zany. Yaghni, «bey» degen jinishke buyngha ne jalghansa da jinishke bolatyny qazaq tilining ýndestik zanynda jazylghan, endeshe ony jinishke dauysty dybyspen kórsetu - artyq әure, óitkeni, deni dúrys qazaq «beybit» sózin «i» әripisiz de «beybyt» demesten, alghy núsqamen aitady. Odan әri «shilik» mәselesi de dәl osylaysha «shlk» týrinde sheshiletin sharua! «No vot uje bolishe poluveke kazahy zapisyvait mnogie slova ne tak, kak proiznosyat. Proiznosim aul, auz, aur, baur, qaun, jaun,  a zapisyvaem auyr, auyz, auyr, bauyr, qauyn, jauyn...» - deui O.Sýleymenovting oryndy («Kazahstanskaya pravda», 13.03.1996). Sóitip, tilimizdegi ondy-soldy jazylyp jýrgen «i» men «y» әripterining ózderine tәn orny belgilenbegendikten, salmaq emlege týsude.

Qazaq tilining әlipbiylik derbestigi onyng ózine tәn emes artyq dybystardy engizip, soghan sәikes әripterdi qabyldaudan tuyp otyrghan «42 әriptik auru» mәselesine maltyghyp otyrghany qazyr eshkimdi de tang qaldyrmaydy. Ókinishtisi sol, qazaqtildi orta әli kýnge әlipby mәselesi men haryp problemasyn shatastyryp kele jatqany. Qazaq әlipbii haryp mәselesinen de sonshalyqty ózekti ekendigi qazyrghy qazaq lingvistikasynyn  manyzdy taqyrybyna ainalmay otyrghandyghy ózek órter jaghday. Ázirge qazaq tili ózine tәn emes әlipbiyge ie bolyp otyrghandyghy til ghylymynyng zertteu nysanyna tiyanaqty týrde ainaludyng ornyna jekelegen ghalymdar men pikirtalastyng ghana talghajauy dengeyinen әri aspauda. Búghan barlyq kózqarasty júmyldyryp, naqty sheshim qabyldaytyn uaqyt jetip, tilding egemendigin oilaytyn merzim bituge ainaldy. Sebebi, til tolyqqandy memlekettik qoldanysqa týspey túryp, onyng osal tústary jóndelmese, jappay qoldanysqa týsken tildi jolayy týzetuge kirisu jartylay qúlaghan ghimaratty odan әri túrghyza salumen birdey.

Qazaq tilining terminologiyalyq tiyanaqsyzdyghy til salasyndaghy qazyrghy sharalarymyz ben әreketterimizding jýiesizdiginen tuyndauda. Terminning qazaqylanuy til prosesining tabighy týrdegi janaru prosesimen  sabaqtasyp jatuy kerek, qazyrghy kezde búghan zorlap kirisu men jasandylyq tәn bolyp otyr. Búghan kóz jetkizu ýshin tilding qazyrghy termindenu prosesine nazar audarayyq. Birinshiden, termindi qazaqshalaudyng tújyrymdamasy men kriyterii joq: qay termindi qashan, nege, qalay qazaqshalau kerek jәne jana balamany qalay tilge engizu kerek degen samsaghan saualdar sol kýiinde jauapsyz qaluda. Osynyng kesirinen qazaqshalanugha jatpaytyn terminder zorlyqqa úshyrady, mysaly, programmany «baghdarlama» dep engizu arqyly 5-6 maghynany beretin halyqaralyq termindi qarabayyrladyq. Shyn mәninde «baghdarlama» sózi «oriyentirovkanyn» (oriyentir - baghdar) taptyrmas balamasy bolatyn. Osylaysha, qazaq tilin termindeu emes, kóp jaghdayda «termin týtu» әreketine jol ashyluda. Ekinshiden, termin qazaqshalau kez kelgen qazaqtyng kózine týsken termindi «siraqtan ústap» kirisu әreketimen kórinude. Búl termindi oiyngha ainaldyrghanmen parapar. Ári-beriden song búl tildi damytugha birjaqty týrde, lingvistikalyq talapqa say emes, janashyrlyq dengeyinde ghana kirisu. Al, til ómirde sonshalyqty jasandy týrde tuyp, damyghan emes, kez kelgen prosess shynayy bolghanda ghana nәtiyjeli, al bizding lingvisterimiz ben til janashyrlary otyryp alyp, qazaqtildi terminderdi balalatuda, al, onyng ómirge sinisui qanshalyqty, sinisken kýnning ózinde onyng tilge zalaly joq pa degen mәselege bas qatyrmau - qaterli qúbylys! Eger әrbir sóz tilding jasushasy (kletkasy) ekenin eskersek, sózderdi jauapsyz týrde «maghynalau» arqyly tilge «virus kirgizu» qaupi tuyndauda. Ony «programmagha» baylanysty aittyq, tipti, tilimizge kezinde jýiesiz engizilgen «vrach» sózining balamasy retinde sinip ketken «dәriger» turaly da osyny aitugha bolady. «Dәriger» shyn mәninde «aptekardyn» balamasy-túghyn, endi ony qalaysha qazaqshalaymyz degendey túiyqqa tireldik, óitkeni, kezinde «vrachty» «dauagermen» qinalmay - aq aiyrbastaugha bolatyn edi. Ýshinshiden, qazaq termiynin qalyptastyrugha «enkeygen baladan enbektegen qariyagha» deyin kirisip ketken jayymyz bar. Endi, «Habar» telearnasyndaghy «Til» habarynyng apta sayyn termin mәselesin qolgha aluy, lingvistikany bylay qoyghanda telehabardyng tok-shou atalatyn janrynyng tabighatyna qayshy ghoy. Tok-shoudyng maqsaty mәseleni sheshu emes, qoghamgha oy tastau ghana, óitkeni, bas-ayaghy 30-40 miynótte qanday sarabdal sarapshy bolsa da, mәselening sheshuin taba almaydy, tapqan kýnning ózinde ol dýdәmal nәrse. Terminning eng әueli lingvistikalyq emes, ghylymy tuyndy ekenin eskersek, eshbir ghylym tok-shou arqyly janalyq jasamaydy, ol kópshilikting talqylau obektisine emes, ghylymy taldau obektisine ainaluy tiyis edi. Onyng ýstine, tilding termin sekildi asa kýrdeli salasynyng mәselesin sheshude aldyn ala әzirlikpen kirisetin saraptamalyq  jariyalanymdar men bayandamalar ghana qabiletti. Biz sóz etip otyrghan telehabar shyn mәninde termindi qazaqshalaudy oiyngha ainaldyru sekildi qynjylysty әser qaldyrady. Osy habardyng negizinde múny týsinbeytinder bas salyp, әlgi «qazaqshalanghan» terminderdi qoldanysqa týsiruge asyghatyny bolmasa kez kelgen qazaqsha bilem degen adamnyng terminolog «bolyp ketuin» tudyratyn qaterdi eskersek, tóbeqúiqa shymyrlaydy. Búl әreket M.Shahanovtyng anyzyndaghy ósip kettige balap, han qyranynyn  tyrnaqtaryn qyrqyp tastaghan kempirding «qayyrymy» bolsa - qaytemiz?

Búghan qosa, memterminkomnyng bekitip jatqan terminderi de dau tughyzyp jatqany taghy belgili, óitkeni, termindi qazaqshalau prosesi sonshalyqty tar auqymda jýrgizilip, atalmysh prosess belgili bir toptyng «mindetine» ainalyp ketken. Dýnie jýzinde sanauly toptyng býtin bir últ tilin jetildirudi búlaysha qolgha alghan tap múnday mysaly joq.  Shyn mәninde terminkom termindi qabyldau jóninde sheshim qabyldaytyn organ bolatynday eshbir obektivti jәne tynghylyqty zandy jaghday joq. Sebebi, termindi qazaqshalaudyng ýstirtin alghanda tómendegidey qisyndy talaptary boluy kerek:

- belgili bir termindi qazaqshagha audarudyng sonshalyqty qajettiligi (termindi til shúbarlamau ýshin audaru sonshalyqty dúrys qajettilik emes);

- termindi qazaqshagha audarugha tapsyrys jasaghan taraptyng boluy jәne onyng qazaqshalaugha bastan ayaq qatysuy (aytalyq, aspazdar qoghamy, әdilet ministrligi, prokuratura, parlament apparaty t. t. bolmasa sol taraptaghy mamandardyng qatysy);

- termindi qazaqshagha audaru prosesining basylymdyq núsqa týrinde jariyalanuy (búghan qúral retinde, mәselen, «Terminologiyalyq jarshy» tandaluy mýmkin);

- aldyn ala terminning naqty týsindirmesining jariya boluy (kóbine, termin qazaqshalau, әlgi terminning týpki maghynasyn topshylaudan bastalyp jatatyny bar);

- taghayyndalghan basylymda úsynylghan әrbir balamanyng avtorynyn, onyng balamany qazaq tilining zandylyghyna sәikestigi men terminning balamasy bolugha jaraytyndyghyna qajetti dәiegining jariyalanuy;

- balamalardyng kópshilikpen jan-jaqty talqylanuy;

- Terminkomnyng eng jaramdy degen núsqany tapsyrys jasaushynyng qúptauymen synaq merzimine (aytalyq, 3 aigha) jóneltui;

- synaq merziminde aitarlyqtay dәiekti qarsylyq joq bolghan jaghdayda, balamany tapsyrys jasaushymen birge bekitu;

- bekitilgen balamany arnayy terminologiyalyq sózdikke engizu. Al, shyndyghyn aitsaq, terminder ghylymy til arqyly qalyptasyp otyrady, qazaq tilindegi ghylymy tilding damymaghandyghyn termin mәselesinen de kóruge bolady.

Bizding oiymyzsha, osynday jýieli týrde daulasugha jeleu bolmaytynday proseske úlasqan jaghday ghana naghyz qazaqy terminder tughyzady jәne ómirge dausyz joldama alady. Dәl osylaysha, sóz bolghan til salalarynyng basqa da mәseleri boyynsha júmystanghan jón bolar edi. Óitkeni, til - jalpyhalyqtyq sipatqa ie әri kiyeli ruhany aghza, oghan virus júqtyrudan abay bolghan abzal. Qazirgi kezde qazaq tilining termiyni salalyq mamandardan góri til janashyrlarynyng bilek sybanyp kirisui arqyly jýrude. Al, әlgi ghylymy terminder eng birinshi janashyrlargha emes, sol salanyng mamandaryna qajet ekenin eskersek, olardyng qatysynsyz nemese olardyng qarsylyghyn elemeu tildi qorlaudyng qazirgi zamanghy kórinisi dep baghalaghan jón. Eng dúrysy, terminologiya salasymen ainalysatyn arnayy institut bolmasa basqalay ghylymy qúrylym qúrsa da kóptik etpeydi.

«Abay-aqparat»