Otarlaudyng bir qúraly - qaru bolsa, ekinshisi - iydeologiya. Songhy ýsh jýz jyl arasynda Ibilistik iydeologiyanyng bildirtpey enip, ruhymyzdy janshyp, últtyq kelbetimizden birte-birte airyluymyzdyng nәtiyjesi HHI ghasyrda aiqyn kórine bastady. Ony sizben biz kýndelikti kórip te jýrmiz. Qarumen halyqtyng sanyn azaytyp jerin iyelenuge bolady, búl әriyne is jýzindegi soghys әreketi, al kózge kórinbeytin soghys basqynshylyq iydeologiyamen she?. Ol - shekarasyz, sheksiz kenistikke keninen jayylyp, bir últty ghana emes, birneshe halyqtyng ruhyn ulap, jongdyng birden bir amaly. Últsyzdanu iydeologiyasy bizding últymyz ýshin tónip túrghan qasiret, odan saqtanu qazaq ýshin auaday qajet.

Álemde 200 den astam memleket bar bolsa, sonyng biri qazaqtar, qazaqtardy últsyzdandyru HIH ghasyrda bastaldy. Birtútas últ retinde biriktirip, dinin de, tilin de, salt-dәstýrin de berik saqtap túrghan handar men biyler instituty orystyng últsyzdandyru iydeologiyasynyng әserimen әlsirep, songhy demin 1860 jyly biraq shygharyp tyndy. Qazaqtyq iydeyany saqtap qalu bizding aldymyzda túrghan ýlken amanat, ol ýshin eng aldymen ruhany shekaramyzdy býtindeu jolyn tandaghanymyz jón. Kezindegi Alash arystarynyng úrany «oyan qazaq», «oylan qazaq» edi. Býgingi ústanym bizding últ ýshin - «ruhtan qazaq», «últtan qazaq» boluy tiyis.

Qazaq halqynyng taghdyryn adamzat taghdyrymen qatar qoyyp, últ retindegi damu jolymyzdy tandaghanda ghana ózge mәdeniyetterge jútylyp ketpeytinimiz anyq. Adamzattyq satylarda, filosofiyalyq ruhany jaghynan qoyylar erekshe talaptar bar. Mine, osy talaptargha jauap bere almaghan últtar tez joyylyp nemese ózge halyqtyng kólenkesine ainalyp kete bermek.

Álemdegi elektrondyq-robottanu ýrdisi arqyly tehnokratiyalyq sintezdeuge úmtylghan jahandanu kóshi kópshilikting bas auruyna ainalyp otyr. Qazaq sekildi az últtar ghana emes, ýlken últtar men alyp memleketter de ony syrt ainalyp ótuding amalyn qarastyryp, qamdanyp jatyr.

Últtyng mәni - materialdyq baylyqta emes, últtyng ruhynda. Ruhy myqty últ, qúziretti - halyq, tolyq adam tolyqqandy memleket. Eng aldymen últ retinde, halyq retinde ghana emes, adam retinde joyylyp ketpeudi aldymyzgha shamshyraq etkenimiz jón bolar. Tirshilik ýshin kýresu uaqytsha, jalghan nәrse, aqiqattyng zandylyghymen jýrip, aqiqattyng mәnin úghynyp ómir sýrsek, adam retinde ghana emes, últ retinde moyyndalamyz. Ruhty jetildirgen adam - adam, tirshilik ýshin kýresken - pende.Pendeler kóbeygen jerde sayasiy-әleumettik daghdarystar, tabighy apattar jii oryn alady. Pendelik qasiyetterdi úly ruhqa arnap, sonyng jolyna úlyqtaudy ýirenip baryp, barlyq pen baylyqqa úmtylghan jaghdayda ghana materialdyq baylyq últtyng iygiligine ainalady.

Qazaq bedelge, onyng ishinde ózinen ýlkenge moyynsúnatyn halyq. Bizde shekaralyq (marginaldyq) qasiyetter kóp. Osy qasiyetterden airylmaghan jaghdayda ghana últtyq minezimizden ajyramaymyz. Ekonomikasy damyghan alpauyt elderderding qaysysy bolmasyn, olar tek ekonomikalyq túrghydan emes, ruhtyng azghyndauy túrghysynan da aldynghy saptan kórinip keledi. "Eng kóp qylmys - biz órkeniyetti dep auzymyzdyng suy qúry maqtaytyn elderde. Eng kóp ózine-ózi qol júmsaushylyq - Europada. Eng kóp nashaqor men maskýnem, jezóksheler - batysta" dep aituyn aitamyz-au. Al, býgingi qazaq qoghamy osy soraqylyqtardy ainalyp óte aldy ma? Óte almasa, búl neni kórsetedi? Kez kelgen qoghamda kópshilikting mýddesi keyinge ysyrylyp, ayaqqa taptalsa, túlghanyng qogham aldyndaghy boryshy men paryzy, perzenttik mindetteri manyzsyz mәselege ainalady. Osy bir bәleketti jat әdetter bizding qoghamgha da qauip tóndirip túrghany qúpiya emes. Árkimning ózi ýshin ghana tirshilik etui basty oryngha kóterilgen jerde «tirshilik etushiler» óz ortasyna qauip tóndiredi. IYә, olar «ómir sýrushi» emes,«tirshilik etuishiler». Sebebi «ómir sýretin» - adamdar. Al pendelik qasiyetteri basym týskender tek «tirshilik iyesi» retinde ghana «tirshilik» keshpek.

Árbir qazaq ózin sol qazaqtyng jalghyzymyn dep oilap, osy minezderden aulaq bolsa, biz janymyzdy jaman qasiyetterden arshyp alatynymyz dausyz. Jan tazalyghyn aldynghy qatargha qoyghan atam qazaqtyng úrpaqtary - bizderdin, iә bәride bizderding qolymyzda. Osy bir babadan qalghan jan tazalyghyn әspettep, jahandanu ajdahasy men últsyzdanudyng auzyna ilikpey saqtana bilsek, ony jetkinshek úrpaq janyna sinirsek, qan tazalyghy da, qazaqy minez de óz oryndarynan tabylary sózsiz! Ol ýshin ruhtanu men últtanu degen qasiyetti sózderdi jadymyzda janghyrta beruding esh artyqshylyghy joq, ony qaytalap aita berumen birge is jýzine asyru oily da, arly qazaqtyng moynyndaghy boryshy. Ruhyndy biyik ústap, últynnyng úlylyghyn úlyqtay bilsen, jana zaman, jana ghasyr - sening ghasyryn, mening zamanym, qazaqtyng ghasyry bolary dausyz.

Maqsat Áubәkirov

Abai.kz