Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Anyq 8366 8 pikir 1 Sәuir, 2019 saghat 13:13

Sayasat jastardy ermeksaz etip iyleudi toqtatu kerek

Sayasat - ýlken oiyn. Al, onyng oiynshylary maqsatyna jetu ýshin eshteneden tayynbaydy. Olargha tipti sanasy qalyptaspaghan jasóspirimderdi ermeksaz siyaqty iyleu týk emes. Sebebi jastardy qay baghytqa búrsanyz da iykemdi. Bizding elde de eks-Preziydentting bastamasymen 2019 jyl – jastar jyly dep jariyalandy. Al, onyng shyn mәninde týpki maqsaty qanday?

Jyl basynda Elordadaghy  “Núr-Álem” pavilionynda atalghan bastamanyng saltanatty ashyluy boldy. Ár salanyng ýzdikterin jinaghan sharagha N.Nazarbaevtyng ózi qatysyp, jastargha aqyl-kenesin aitty. Al, jastar Preziydentting el ýshin atqarghan enbekterin jipke tizip, birinen song biri maqtaularyn jaudyrdy. Eki saghattan astam uaqyt bolghan búl jiyn tek qana Preziydentti maqtaghan sheneunikterding basqosuynan esh aiyrmashylyghy bolmady.

Al, ashylu saltanaty bitpesten әleumettik jelide jastar jylynyng logotiypi bir demde taraldy. Jay taralghan joq, logotipke qosa taghy da Preziydentti maqtap jazghan posttar kóbeydi. Keyinnen onyng ózi arnayy tapsyrma arqyly taralghany belgili boldy. Yaghni, kolledj, uniyversiytet studentterine jastar jylynyng belgisin әleumettik jelidegi negizgi betke qongdy mindettegen.

;feature=youtu.be&fbclid=IwAR3hbMZxgWU1XhITMQXhWrpA51QofXcMXLzYgSqP3DiLCIvas26uqDCN0zg

Sonymen qatar, 22-nauryz kýni Astanada Azattyq tilshilerining júmysyna belgisiz bir top adam kedergi jasady. Basym kópshiligi jastar. Olardyng keybiri ózderin student, keybiri "Astananyng belsendi jastary" dep tanystyrghan. Olar poliyseylerding adamdardy ústaghanyn kameragha týsirtkizbeuge tyrysyp, kameranyng betin gazetpen kólegeylegen. Tipti keybiri tilshilerden "negativti" kórsetpeudi súraghan. Arasyndaghy bir jasóspirim ózderine әkimdikting tapsyrma bergenin aityp qaldy. Sonda ol jastardyng ata-anasy men ústazdary qayda? Olar nege jastardy әkimshilikting aitaghyna elitip qoyady? Al, jastardy sol “enbekke baulyghan” әkimshilik Zang aldynda jauapqa tartyla ma?

(Curet Azattyq radiosynan)

20-nauryz kýni Qazaqstannyng uaqytsha saylanghan Preziydenti Q.Toqaev Qazaqstan Halqyna saltanatty týrde ant berdi. Ol ant beru rәsiminde túnghysh Preziydentke qúrmet kórsetu maqsatynda Astana qalasynyng atauyn Nur-Sultan dep atau turaly bastama kóterdi. Ony Parlament deputattary birauyzdan qoldady. Sóitip, әp-sәtte qalanyng atyn ózgertu turaly jarlyqqa qol qoyyldy. Sol aq eken jer-jerde Astanany Nur-Sultan dep ózgertudi qoldaytyn konsertter birinen-song biri ótip jatty. Al, onyng bel ortasynda taghy da “Qazaqstan Núrsúltan” dep aighaylaghan jastar jýr. Biraq olar osynday bos nauqannyng tek bireulerding jyly ornyn saqtau ýshin ghana kerek ekenin bilmeydi. Bilse de, bilmegen bolyp belsendilik tanytady. Óitpese, bagha qoyylmaydy, oqudan shyghady degendey. Aytpaqshy, sol jastar da mәjbýrli týrde barghanyn әleumettik jelige salyp, artynsha jyldam óshirdi. Eng  ókinishtisi, osynday  jasandy qoyylymnyng bәri de jastargha belsendilik hәm patriottyq dep týsindiriledi.

Aytpaqshy, bizdegi bas partiyanyng izbasary retinde qalyptasyp kele jatqan “Jas Otan” jastar qanaty deytin úiym bar. Ár oblysta filialdary, qalalyq-audandyq dengeydegi bólimderi júmys isteydi. Olardyng naqty jastar mәselesin qanshalyqty sheship jatqany belgisiz, әiteuir әlgindey fleshmobtar men núrly sharalardyng basy-qasynda osy úiym ókilderi jýredi. Juyrda osy úiymnyng tóraghasy Mәdy Ahmet elordanyng atauyn ózgertuge  qatysty jastardyng atynan sóilep, birauyzdan qoldaytynyn jetkizipti. Áriyne, Jas Otandyqtardyng búl mәselede qarsy pikir aita aluy mýmkin emes. Demek, búl úiym da jastardy biriktirgenimen olardyng ózindik pikiri men tәuelsiz kózqarasy bolmaytynyn aiqyndap túr.

Jalpy, biyl jastar jylyna arnalghan is sharalardy ótkizu ýshin memleket qazynasynan 100 mlrd. tenge bólinetini aityldy. Is-sharalar degeni fleshmobtar men әlgindey jiyndar bolsa, oghan sonsha qarjy shyghyndap ne kerek?

Týiin.

Qytay kósemi Mao Szedunnyng on-solyn tanymaghan jastardy ózining sayasy maqsatyna qalay paydalanghany turaly tarihtan belgili... Bizde de  jyl basynan beri qanday sayasy oqigha bolsa da sonyng basty qoldaushylary retinde jastar jýrgenin bayqaymyz. Tarih qaytalatynyn jәne alda saylau kele jatqanyn eskersek biz jalaulatyp jýrgen jastar jyly da bireulerding jay ghana sayasy úpay jinauy ýshin bolyp shyqpay ma? Qazir jastardy úiystyratyn últtyq iydeologiya joq.  Solay eken dep olardy әrkim osylay óz maqsatyna paydalana bermek pe?.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3290