Árbir jyly Ramazan aiynyng qarsanynda músylman júrtshylyghyn: «Biyl jiyrma toghyz kýn auyz bekitemiz be, joq әlde otyz kýn auyz bekitemiz be?» degen mәsele әbigerge týsiredi. Bazbir músylman bauyrlarymyz QMDB-nyng bekitken pәtuasyna qaramastan, ózge elderding sheshimine moyynsúnyp, nәtiyjesinde músylman qauymy jylda ekiúday kýidi bastan keshiredi. Búl jaghday jyl sayyn qaytalanatyndyqtan, biz mәselening sharighy sheshimine ýnilip kórudi jón kórdik. Sonymen biz nelikten keybir jyly jiyrma toghyz kýn, keybir jyly otyz kýn oraza tútamyz?

Islam әlemining jyl sanaghy ay esebine negizdeleteni kópshilikke belgili. Osyghan oray Ramazan aiy tughanda músylman júraghaty Alla-Taghalanyng razylyghy ýshin tang sәrisinde auzyn bekitip, oraza túta bastaydy. Shәuual aiy tughanda auyz bekitudi ayaqtap, Oraza ait merekesin toylaydy. Búl jóninde Payghambarymyz (s.a.u): «Ramazan aiyn kórseniz, auyz bekitiniz. Shәuual aiyn kórgende auzynyzdy ashyp, Oraza aitty merekeleniz. Biraq, Shәuual aiynyng tughanyn búlt kólegeylep kórsetpese, Ramazan aiyn otyz kýnmen tolyqtyrynyz» (Ibn Mәja, Siyam: 7) degen bolatyn.

Qaysysy dúrys, astronomiya ma, aidy kózben kórgen be?

Árbir jyly Ramazan aiynyng qarsanynda músylman júrtshylyghyn: «Biyl jiyrma toghyz kýn auyz bekitemiz be, joq әlde otyz kýn auyz bekitemiz be?» degen mәsele әbigerge týsiredi. Bazbir músylman bauyrlarymyz QMDB-nyng bekitken pәtuasyna qaramastan, ózge elderding sheshimine moyynsúnyp, nәtiyjesinde músylman qauymy jylda ekiúday kýidi bastan keshiredi. Búl jaghday jyl sayyn qaytalanatyndyqtan, biz mәselening sharighy sheshimine ýnilip kórudi jón kórdik. Sonymen biz nelikten keybir jyly jiyrma toghyz kýn, keybir jyly otyz kýn oraza tútamyz?

Islam әlemining jyl sanaghy ay esebine negizdeleteni kópshilikke belgili. Osyghan oray Ramazan aiy tughanda músylman júraghaty Alla-Taghalanyng razylyghy ýshin tang sәrisinde auzyn bekitip, oraza túta bastaydy. Shәuual aiy tughanda auyz bekitudi ayaqtap, Oraza ait merekesin toylaydy. Búl jóninde Payghambarymyz (s.a.u): «Ramazan aiyn kórseniz, auyz bekitiniz. Shәuual aiyn kórgende auzynyzdy ashyp, Oraza aitty merekeleniz. Biraq, Shәuual aiynyng tughanyn búlt kólegeylep kórsetpese, Ramazan aiyn otyz kýnmen tolyqtyrynyz» (Ibn Mәja, Siyam: 7) degen bolatyn.

Qaysysy dúrys, astronomiya ma, aidy kózben kórgen be?

Býgingi kýni kóptegen músylman elderinde astronomiyalyq eseppen Ramazan aiynyng kýni aldyn-ala belgilenip, músylmandar osy mejemen de auyz bekitedi. Al, Saud Arabstan men Tunis sekildi elder astronomiyalyq eseppen emes, Ramazan aiynyng tughanyn kózben aiqyn kórip baryp, auyz bekituge pәtua shygharady. Búl elderding ghúlamalary Ramazan aiynyng nemese Oraza ait merekesining bastaluyna baylanysty jogharyda keltirilgen hadiys-sharifti, yaghni, aidyng anyq kóriluin negizge alady. Alayda, osy mәseleni tereng zerttegen ghalymdardyng kózqarasynsha aidyng tughanyn astronomiyalyq qúrylghylar arqyly ghana dәl uaqytynda anyq kóruge bolady. Yaghni, aidyng tuyp-tumaghanyn qúr kózben kóru, pәtuanyng dәl beriluine  negiz bola almaydy.

Jalpy, Payghambarymyz (s.a.u)-nyn: «Ramazan aiyn kórseniz, auyz bekitiniz. Shәuual aiyn kórgende auyzynyzdy ashyp, Oraza aitty merekeleniz. Biraq, Shәuual aiyn búlt kólegeylep kórsetpese, Ramazan aiyn otyz kýnmen tolyqtyrynyz» (Ibn Mәja, Siyam: 7) degen hadiys-shariyfin tikeley maghynasynda qoldanugha bolmaydy. Óitkeni, Múhammed (s.a.u) ómir sýrgen dәuirde arab qoghamynda astronomiya ghylymy mýlde damymaghan edi. Sondyqtan da Payghambarmyz (s.a.u) oraza tútu uaqytyn belgileude «aydyng kórinuin» shart etip qoyghan bolatyn. Búl jerde Alla Elshisi (s.a.u) júldyznama ghylymynan beyhabar nadan arabtargha úghynyqty bolu ýshin aidyng tuuyn negizge alghan-tyn. Demek, qәzirgi dәuirdegi astronomiyalyq eseppen Ramazan aiynyng uaqytyn aldyn-ala bekituding sharighatqa qayshylyghy joq degen sóz. Ári-beriden song múnday eseppen berilgen pәtuagha nyq senimmen qaraugha bolady. Sebebi, әr aidyng qansha kýnge sozylatynyn kózben kóruden qaraghanda, astronomiyalyq qúrylghylar dәl anyqtay alady. Mysaly, Payghambarymyz (s.a.u) Ramazan aiynda auyz bekituding uaqytyn: «Aq jip pen qara jip aiyrmashylyghy belgili bolghangha deyin iship-jeniz» (Mýsliym, Mesajiyd: 171) dep belgilegenimen, aspandy qoiy qara búlt japsa, aq jip pen qara jipting aiyrymy dәl qay uaqytta belgili bolghanyn anghara almauymyz mýmkin. Osy sebepten de, әrbir kýngi tannyng bozaryp atqanyn anyqtauda astronomiyalyq dәldikkke sýienuge mәjbýrmiz. Sol siyaqty aidyng tuyp-tumaghany kýn batar batys jaqtan bayqalatyndyqtan (ay kýn batardan 22-23 minut búryn tuady), kýnning qyzyl shapaghy nemese qong qara búlt jana iyilip syzyq bolyp tughan aidy anyq kórsetpeui әbden mýmkin. Sondyqtan, astronomiyalyq zertteuler arqyly ghana aidyng tuyp-tumaghanyn dәl baghamdaugha bolady. Olay bolsa, qasiyetti aidyng kirgen uaqytyn dәl belgileude aidy tek kózben kórudi negizge alatyn pәtuagha baylanyp qalmay, dәuir qúndylyghy sanalatyn astronomiyalyq ghylymy tújyrymdardy basshylyqqa alghanymyz әldeqayda dúrys sheshim bolmaq.

Ay esebi boyynsha 354 kýn bar

Uaqytty esepteude adamzat balasynyng bir bóligi kýn esebine, bir bóligi ay esebine sýienetini belgili. Óitkeni, uaqyt esepteude kýn men ay mýlt ketpeytin - ilahy bezben. Búl haqynda Haq-Taghala: «Kýn men ay (óz kenistiginde) belgili merzim boyynsha mәlim eseppen jýredi» (Rahman, 5) dep búiyrghan bolatyn. Al, músylman qauymynyng ay esebin ústanuynyng sebebi Úly Jaratushy Qúran-Kәrimde: «Núr shashyratyp kýndi, jaryghyn jayghyzyp - aidy jaratty Alla. Sonan song senderding jyl jәne ay merzimderin aiyrularyng ýshin olardyng oryndaryn belgiledi. Alla ony jaydan jay jasaghan joq. Bile bilgenge Alla ayattaryn osylaysha aiqyn týsindiredi» (Jýnis, 5) dep búiyrghan-tyn.

Kýn esebinde 365 kýn bolsa, ay esebi boyynsha bir jylda 354 kýn bar. Ay esebining 354 kýn boluyna oray Ramazan aiy keyde jiyrma toghyz kýn, keyde otyz kýn bolyp keledi. Búl haqynda Haq Elshisi (s.a.u): «Biz arabtar ýmmy (oqu, jazudan beyhabar, sauatsyz) bir qauymbyz. Ne jaza almaymyz, ne eseptey bilmeymiz. Bir ay keyde bylay (Payghambarymyz (s.a.u) sausaghymen jiyrma toghyz kýndi sanap shyqty), al, keyde bylay (Payghambarymyz (s.a.u) otyz kýndi sanap shyqty) bolyp keledi» (Búhari, Savm: 13, Mýsliym, Siyam: 15, Ábu Dәut: 4) degen bolatyn. Yaghni, Ramazan aiynyng keyde jiyrma toghyz kýnde, keyde otyz kýnde ýziluine baylanysty músylman júrtshylyghy keybir jyly jiyrma toghyz kýn, keybir jyly otyz kýn oraza ústaydy.

Kýn esebine sýienetin ghayry mýslimder (jóitter men hristiandar) jylda tek belgili bir merzimde oraza tútady. Olargha qaraghanda ay esebine sýienetin músylman qauymnyng auyz bekitu merzimi kýn esebi boyynsha әrbir jyly on bir kýnge keyin shegerilip, ózgerip otyrady. Ásili, ay esebin ústanu kýn esebining ólshemine qaraghanda retsizdeu bolyp kóringenimen, múnda ilahy әdiletti bir sheshim bar. Eger, oraza tútuda kýn esebin ústanar bolsaq,  onda údayy tek jyldyng belgili bir mezgilining jenildigin nemese auyrtpalyghyn tartar edik. Mәselen, qys mezgilinde kýn qysqa, týn úzaq bolghandyqtan, auyz bekitu jenildeu. Búl jóninde Haq Elshisi (s.a.u): «Qysta oraza ústaudyng sauaby ter tókpesten onay qolgha týsken olja ispetti» (Tirmizi, Savm: 73, Musnad, 4: 335) degen bolatyn. Al, jaz mezgilinde kerisinshe kýn úzaq, týn qysqa bolghandyqtan, oraza ústau onaygha soqpaydy. Yaghni, ay esebimen auyz bekitsek jyldyng tórt mezgilining ruhany shuaghyna bólenemiz. Sonymen birge, eger ghayry mýslimder tәrizdi jyldyng belgili bir merziminde auyz bekitetin bolsaq, onda jer betindegi halyqtyng bir bóligi údayy qaqaghan qys mezgilinde, bir bóligi aptap ystyqta auyz bekitken bolar edi. Al, dinimiz ay esebine jýgingendikten, jer betindegi músylman júrtshylyghy әrbir jyly on bir kýnning auysuyp otyruymen jyldyng tórt mausymynda da oraza ústap shyghady.

Júldyzshylargha jýginu haram ba?

Orta ghasyrlarda astronomiyalyq zertteulermen uaqyt mólsherin anyqtaytyn mamandar «muvakiyt» nemese «munajjiym» dep ataldy. Hanafiya mazhabynyng fakiyhi Múhammed bin Mukatil jәne Kady Abduljabbar, sonday-aq, Shafiya mazhabynyng ókili Imam Subkiyler aidyng tughanyn anyqtauda astronomiyalyq esep jasaytyn «muvakiyt» nemese «munajjimderdin» tújyrymdaryna moyynsúndy. Degenmen, din negizderinde «munajjimge» qatysty teris pәtualar da berilgen (Fatauiy-Hindiya, 2: 245). Mәselen, Saud Arabstan sekildi astronomiyalyq zertteulerge birjaqty qaraytyn elder Payghambarymyz (s.a.u)-nyn: «Kimde-kim balger men júldyzshygha (munajjiym) baryp, ghayypqa qatysty bir nәrse súrasa, Múhammedke týsiriligendi (dindi) teriske shygharghan sanalady» (Ibny Abidiyn, Masmuatýr-Risaiyl, 1; 245) degen hadiys-shariyfin negizge alady. Áytsede, Islamgha deyingi dәuirdegi jahil qoghamnyng júldyzshylarymen (munajjiym) býgingi kýnning astronom ghalymdaryn mýlde salystyrugha bolmaydy. Sebebi, jahiliyat dәuirining júldyzshylary tylsym әlemmen (jyndar) baylanys jasap, jorta tújyrym jasaugha beyim keletin. Al, býgingi kýnning astronom ghalymdary kók jýzining nәzik qúbylystaryn jiti baqylap, aspan әlemindegi qozghalystardyng baghytyn dәl zerdeleuimenen erekshelenedi. Tipti, býgingi kýnning júldyzshy ghalymdary kók jýzin jerden baqylamay, gharysh kenistigine shyghyp, ondaghy iyirimderdi arnayy qúral-jabdyqtarmen qadaghalaydy. Yaghni, «Kimde-kim balger men júldyzshygha (munajjiym) baryp, ghayypqa qatysty bir nәrse súrasa, Múhamedke týsiriligendi (dindi) teriske shygharghan sanalady» (Ibny Abidiyn, Masmuatýr-Risaiyl, 1; 245) degen hadiys-shariftegi júldyzshymen qazirgi astronom ghalymdardy bir maghynada týsinuge bolmaydy.

Ay alghash kóringennen auyz bekitken abzal

Hanafiya, Malikiya, Hanbaliya mazhabynyng ókilderi jer betining qay jerinde aidyng tuylghany alghash kórinse, ózge elder әli aidyng tughanyn kórmese de, músylman qauymynyng birtútastyghy men birligi saqtaluy ýshin bir mezgilde auyz bekitudi bastaghany abzal dep biledi. Yaghni, búl baylam boyynsha iysi býtin músylman әlemi oraza ústaudy bir kýnde bastap, bir kýnde ayaqtauy tiyis. Alayda, Shafiya mazhaby ghúlamalary Ramazan aiynyng bastaluy haqynda «Jiyrma tórt farsahtan (140 shaqyrym) tysqary túrghan memlekette aidyng tuylghany basqa uaqytta kórinse, ol memleketting músylmandary aidy kórgennen keyin baryp oraza ústaydy» (Mazahibul-Erbaa, 2: 550) dep pәtua bekitken. Olar búl sheshimge Kuraybten (r.a) jetken myna ruayatty negizge alady: «Kurayb (r.a) Sham qalasynda jana tughan aidy kóredi. Ile-shala bir sharuamen Mәdinagha sapar shegedi. Mәdinada jolyqqan Ibn Abbas (r.a): «Aydyng tughanyn qay uaqytta kórdin?» dep súraydy. Kurayb (r.a): «Júma kýni keshte kórdim» dep jauap beredi. Ibn Abbas (r.a): «Ony sen de kórding be?» dep qaytalap súraydy.  Kurayb (r.a): «IYә, ony men de kórdim, barlyq adam kórip, oraza tútudy bastady» deydi.  Ibn Abbas (r.a): «Biz aidyng tughanyn senbi kýni kórdik. Otyz kýn tolghansha nemese Shәuual aiy tughangha deyin oraza tútamyz» deydi. Kurayb (r.a): «Muaviyening aidy kórui oraza tútudy bastaugha jetkilikti emes pe?» dep súraghanda,  Ibn Abbas (r.a): «Joq, Alla Elshisi (s.a.u) bizge osylaysha әmir etti» dep jauap beredi (Mýsliym, Siyam: 28, Tirmizi, Savm: 9, Ábu Dәut, Siyam: 9).

Ramazan aiynyng keybir memleketterde erte, keybir memleketterde kesh bastaluynyng taghy bir sebebi, Batys elderinde qoghamdyq júmys mezgilin biringhaylau maqsatynda «әleumettik saghat» týsinigi qalyptasqan. Osy «әleumettik saghat» rejiymine baylanysty, búl memleketterdegi uaqyt ólshemining tili ay esebin ústanatyn elderden bólek bolyp keledi. Osy qayshylyqty retteu ýshin músylman memleketteri 1978 jyly «Ay Konfensiyasyn» (Týrkiya) ótkizip: «Jer jýzining qay jerinde alghash ret ay kóringen bolsa, Islam elderi oraza ústaudy bir mezgilde bastauy qajet» dep qarar qabyldaghan bolatyn. Ókinishke oray, birauyzdan qabyldanghan búl baylam әli kýnge deyin sóz kýiinde qalyp otyr.

Týiin

Zadynda, qasiyetti aida Ramazan ruhyn boyymyzgha sinirip, keudemizding hikmetke toly boluy orazanyng jiyrma toghyz kýn nemese otyz kýn boluynan da manyzdy. Osy túrghyda, syrghyp ótip jatqan uaqyt, bayybyna bara bilgenge qaytyp ainalyp soqpaytyn ilahy qazyna sanalady. Qiyamet-qayym kýni amal dәpterimiz tolghan aiday núrlanyp túruy ýshin bizding synaq әlemindegi әrbir tynysymyz sauapqa toly boluy qajet. Yaghni, uaqyttyng qúnyn der kezinde úghyna alsaq úshpaqqa shyghamyz, al, úghyna almasaq, mesheulikke úrynarymyz haq. Olay bolsa, layym alash júrtyna bes kýndik synaqty maghynaly ótkizip, sauapqa toly ghúmyr keshudi jazsyn!

Múhan Isahan, Aqmaral Satybaldy

«Abay-aqparat»