BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

 

Anyz-shyny aralas

Babyldyq sazbitikter

Nottingemdik uniyversiytet

Niuark-na-Trente

Nottingem

21 qazan 1934j.

Britandyq ghylymy zertteu

ekspedisiya jetekshisine,

professor Franklin Koldvellge.

Hilla, Mesopotamiya.

 

 

 

 

Qúrmetti professorym.

Sizding Babyl qirandysyn songhy qazu kezinde tabylghan bes sazbitik hatynyzben birge bir kememen kelip jetti. Búl jazbalardy birneshe saghattar boyy tәrjimeley otyryp, sheksiz quanysh lәzzatyn tattym. Hatynyzdy alghan boyda jauap jazuym kerek edi, biraq audarmany bitirip, ony jauapqa qosa jiberudi sheshtim.

BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

 

Anyz-shyny aralas

Babyldyq sazbitikter

Nottingemdik uniyversiytet

Niuark-na-Trente

Nottingem

21 qazan 1934j.

Britandyq ghylymy zertteu

ekspedisiya jetekshisine,

professor Franklin Koldvellge.

Hilla, Mesopotamiya.

 

 

 

 

Qúrmetti professorym.

Sizding Babyl qirandysyn songhy qazu kezinde tabylghan bes sazbitik hatynyzben birge bir kememen kelip jetti. Búl jazbalardy birneshe saghattar boyy tәrjimeley otyryp, sheksiz quanysh lәzzatyn tattym. Hatynyzdy alghan boyda jauap jazuym kerek edi, biraq audarmany bitirip, ony jauapqa qosa jiberudi sheshtim.

Sazbitikter Siz jasaghan sharanyng arqasynda keremet qaptamamen býlinbesten jetipti. Onda jazylghan hikayalary bizding zerthana qyzmetkerleri sekildi Sizdi de qayran qaldyrary sózsiz. Kópshilik júrt sazgha týsken túmandy ótken shaghymyzdy «araptyq týnder» sekildi anghal sezim men qym-quyt hikayadan túrar dep kýtkeni ras. Alayda, onyng ornyna, Tabasar esimdi kisining qaryzy turasyndaghy mәselesin algha jayyp salghanda, biz kýtkenimizdey emes, búdýniyede songhy bes myng jyl boyghy jaghday sonshalyqty ózgeriske úshyramaghanyna kózimiz jetti.

Tang qalarlyghy sol, tәlimgerler aitatynday, búl ejelgi jazbalar meni myqtap «baurap ketti». Uniyversiytet professory bola jýrip, men ózimdi kóptegen salalar boyynsha ilimdi iygergen, oishyl daragói(indiviyd) retinde kórsetuim kerek edi. Alayda, Babyl ýiindisining shany basqan әldekim, men búryn estip kórmegen, qaryzdy qaytarudy әmiyangha synghyrlaghan baqyr toltyrumen qatar atqaru tәsilin úsynady.

Ejelgi Babyl kezindegidey, býginderi búl tәsil dәl solaysha tiyimdi bolar ma eken? Áyelim ekeumiz, barynsha mýddeli óz jaghdayymyzdy birshama týzep alugha tәsil etudi josparlap otyrmyz.

Sizding baghaly bastamanyzgha tilektespin әri kómektesuge de әzirmin.

Shyn jýrekten,

Alifred Shruzberiy.

Arheologiya bólimshesi.

№ 1  Sazbitik

 

Qazyr, tolghan ay kezi, men juyrda ghana Baghdattaghy qúldyqtan oralghan, Tabasar, asa kóp qaryzymdy óteu jәne auqatty adam bolu ýshin tughan Babyl atty qalamda abyroyly ghúmyr keshu jolynda, mening is әreketime jәne mәndi maqsattarymnyng oryndaluyna ondy әseri bolu ýshin, osy sazparaqqa óz isimning jayyn jazyp otyrmyn.

Qayyrymdy dosym, molaytushy Matonnyng danalyq kenesi boyynsha, ózimdi orasan kóp qaryzdan auqatty tirlik dengeyine shygharatyn әri abyroyly adamdardyng qúrmetine bólenuge jol ashatyn naqty jospargha sýienuge bet búrdym. Búl jospar ózim ústanatyn әri nәtiyjesine ýmittenetin ýsh maqsattan túrady.

Birinshiden, jospar mening bolashaq iygiligime negiz qalaydy. Ol ýshin әr tabysymnyng onnan bir bóligin jinaymyn әri ony saqtaymyn.Kemenger Maton maghan bylay degen: «Júmsamastan, әmiyanyna altyn men kýmisti saqtaytyn adam, әuletine iygilik jasaqtaydy jәne patshagha adal qyzmet etedi.

Ámiyanynda sanauly ghana jez baqyry bar adam, óz әuletine de, patshagha da enjar qaraydy.

Ámiyany bos adam, zúlym jýregimen óz әuletine ziyan keltiredi, al patshany satyp ketedi.

Sondyqtan da, birdenege qol jetkizuge niyeti bar adam, әmiyanynda - synghyrlaghan baqyry, al jýreginde - әuletine degen inkәrlik pen patshagha degen adaldyghy boluy kerek».

Ekinshiden, jospar maghan tórkininen oralghan adal jarymdy qoldaugha jәne layyqty kiyindiruge núsqau etedi. Áytpese, Matonnyng aitqany bar: adal әielge layyq qamqorlyq erkekting jýreginde ózine degen qúrmetin tughyzyp, oghan quat berip, onyng әreketine maqsat aiqyndatady.

Sondyqtan da, óz tabysymnyng onnan jeti bóligin janúyamnyng qajetine,kiyim-keshek pen azyqqa, sonday-aq, az bóligin ómirimizding lәzzaty men quanyshyna júmsaymyn. Biraq, búl paydaly shyghyndardyng tabystyng onnan jetiden artpaytynyn múqiyat qadaghalaymyn. Jospardyng sәttiligi de sonda bolmaq. Men bólingen qarjygha ghana tirlik etip, qarjy jetpeytin eshbir nәrseni satyp almauym kerek.

 

№ 2  Sazbitik

 

Ýshinshiden, jospar boyynsha, tabysymnan qaryzdy qaytaryp otyruym qajet.

Sol sebepti, ay tolysqanda, tabysymnyng onnan eki bóligin maghan senip qaryz bergenderge әdil týrde bólip otyruym kerek. Osylaysha, belgili bir uaqyttan song mening qaryzymnyng bәri qaytarylady.

Sol ýshin, osy sazparaqqa qaryz adamdarym men olargha bereshek somalarymdy jazyp otyrmyn.

Far toqymashygha - 2 kýmis jәne 6 jez baqyr,

Sanjar aghash jonushygha - 1 kýmis,

Aqpar dosyma - 3 kýmis jәne 1 jez baqyr,

Zanqar dosyma - 4 kýmis jәne 7 jez baqyr,

Asqamyr dosyma - 1 kýmis jәne 3 jez baqyr,

Qarynsar zergerge - 6 kýmis jәne 2 jez baqyr,

әkemning dosy Diarbekerge - 4 kýmis jәne 1 jez baqyr,

ýy jaldaushy Alqahatqa - 14 kýmis,

Maton molaytushygha - 9 kýmis,

Biretshik sharuagha - 1 kýmis jәne 7 jez baqyr.

(Odan әri sazbitik býlinip, aiyra oqu mýmkindigi qalmaghan.)

 

№ 3  Sazbitik

 

Búl kisilerge,bәrin qosqanda - jýz on toghyz kýmis, jýz qyryq bir jez baqyr qaryzbyn. Búlardy qaytaru mýmkindigim bolmaghandyqtan, ózimning anghyrttyghymnyng kesirinen, әielimdi tórkinine jiberip, al ózim tughan qalamnan bezip, ógey ólkege jenil baylyq izdeuge attandym, biraq ol sapardan masqaragha úshyrap, abyroyymdy airanday tókken qúldyqqa satyldym.

Maton maghan tabystan bólingen úsaq ýlestermen qaryzymdy óteu jolyn kórsetkesin ghana, men óz aqymaqtyghymnan qashyp qútylugha tyrashtanghan aqylsyzdyghyma kóz jetkizdim.

Sondyqtan da, men ózimning qaryzgerlerimdi aralap shyghyp, olargha ózimning qorymnyng joqtyghyn jәne qaryzdy birden ótey almaytynymdy aityp, óz tabysymnyng onnan eki bóligin әdil týrde bólip otyratynymdy jetkizdim. Osy ghana qolymnan keldi.Sondyqtan olar da, men ózimning mindettememdi tolyq oryndaghansha, shydamdylyqpen kýtulerine tura keledi.

Dosym sanaytyn Aqpar meni auyzyna kelgen bylapyt sózdermen balaghattap,dymymdy qaldyrmady, al men kirerge tesik tappastan, únjyrgham týsip kettim. Biretshik sharua ózining asa mýddeli jaghdayyn aityp, birinshi eseptesuimdi súrady. Ýy jaldaushy Alqahat mening josparymmen kelispeytinin aityp, tez arada qaryzdy ótemesem, maghan qorlyq kórsetetinin bildirip, qoqan-loqqy jasady.

Qalghandary josparymmen quana kelisti.Sondyqtan da, men búrynghydan beter qaryzymdy qaytarugha mýddelimin, odan búrynghyday qashqannan góri.Tipti, qaryzgerlerimning barlyq talabyn atqarmaghannyng ózinde, olargha men әdil týrde bereshekti tólep otyramyn.

 

№ 4  Sazbitik

 

Býgin týngi aspanda taghy da tolghan ai. Men barymdy salyp enbek ettim. Áyelim qaryzymnan qútylu josparymdy barynsha qoldady. Sóitip, niyet birikken sheshimimiz arqasynda, Nebatyr ýshin deni sau, myqty týieler satyp әkelip, songhy aida on toghyz kýmis baqyr taptym.

Olardy jospar boyynsha jiktedim. Onnan bir bóligin ózime dep alyp qoydym, onnan jeti bóligin әielim ekeumiz aqyldasa kele tirlik qamyna júmsaytyn boldyq.Onnan eki bólikti jez baqyrdyng jetkeninshe qaryzgerlerime әdil bóldim.

Aqmardy kezdestire almadym, biraq aqshany әieline qaldyryp kettim. Biretshik sharuanyng riza bolghany sonday, qolymdy sýyge bardy.Tek qana qart Alqahat tomsyrayghan kýii qalghan qaryzdy tezirek qaytaruymdy qadap aitty. Oghan men ash bolmasam jәne shyghyn júmsaytyn basqa jayt kezikpese, tezirek qaryzdan qútylatynymdy jetkizdim. Qalghandary alghys bildirip, isimnen bereke tabuymdy tilek etti.

Jana ay tughansha, mening qaryzymnan qalghany tórt kýmis baqyrgha juyqtady, búghan qosa eshkim de súraugha qaqysy joq mende eki kýmis baqyr bar edi. Mening keudem kóp uaqyt boyy basqan salmaqtan arylyp, ensem kóterile bastady.

Mine, taghy da ay toldy. Men barymdy salyp enbektendim, biraq tabysym sonshalyqty emes. Men az ghana týie satyp, bar bolghany on bir kýmis baqyr taptym. Sonda da әielim ekeumiz óz uәdemizde túryp, jana kiyim aludan bas tartyp, kókónisti de azayttyq.Tabystyng onnan bir bóligin bәribir alyp qoyyp, onnan jetini kýndelikti shyghyngha jetkizdik. Qaryzdyng az bóligin qaytarsam da, Aqpardyng maghan riza bolghan keypin kórip, qayran qaldym. Biretshik te mәz boldy. Alqahat bolsa, maghan dýrse qoya berdi, biraq men oghan alghysy kelmese, aqshany keri qaytarudy úsynghanda, ol tyna qoydy. Al,qalghandary - әr kezdegidey riza.

Býgin de aspanda tolghan ay qalqyp jýr. Al men quanyshtan úshyp jýrgendeymin.Maghan keremet týieler kelesin satyp aludyng sәti týsip, mening tabysym qyryq eki kýmis baqyr boldy.Búl aida әielim ekeumiz zәru bolghan shapata men kiyimge qol jetkizdik.Sonymen birge búl ay qoregimizge mal men qús etin búiyrtty.

Segizden asa kýmis baqyr qaryz tóleuge ketti. Búl joly, tipti, Alqahat ta qabaghyn shytpady.

Josparymyz sonday berekeli boldy, óitkeni, ol bizding janúyany qaryz zyndanynan tartyp shygharuda әri qolymyzgha aqsha qorlandyruda.

Búl sazparaqqa songhy ret jazghaly ýsh ret toly ay merzimi ótti.Árbir ay sayyn men ózime tabystyng onnan birin qaldyryp otyrdym. Ár joly әielimiz ekeumizge qanday qiyn bolsa da,  tabystyng onnan jeti bóligi ghana júmsaldy.Jәne әrbir joly men onnan eki tabysty qaryzgerlerge tapsyryp otyrdym.

Kәzir әmiyanymda jiyrma bir kýmis baqyr synghyrlaydy jәne múnyng bәri mening menshigimde.Endi men ensemdi tiktep jýrip, joldastarymmen jarqyn jýzben, maqtan sezimmen kezdesetin boldym.

Áyelim bolsa, ýy túrmysyna pysyq bolyp aldy әri sәndi kiyine bastady.Onymen ózimdi baqytty sezinip jýrmin.

Josparymyz sóz jetpestey qúndy eken. Óitkeni, búrynghy qúldy abyroyly jigitke ainaldyrghan sol emes pe?

 

№ 5  Sazbitik

 

Taghy da týngi aspannyng sәnin tolghan ay keltirdi. Songhy jazbany týsirgeli kóp uaqyt ótkenin esime aldym. Sodan beri on eki ay ótipti.Biraq búl joly men sazparaqqa eshtene jazbaymyn, sebebi, býgin men barlyq qaryzdan qútyldym. Búl kýni zayybym ekeumiz ýlken toy jasadyq, óitkeni, kópten kýtkenimizge jettik qoy.

Qaryzgerlerdi songhy ret aralap shyqqaly talay jayttar boldy ghoy, bәri jadynda qalmaydy.Aqpar dosym ózining dóreki qylyghy ýshin menen keshirim súrap, meni eng jaqyn әri naghyz dosy ekenimdi moyyndady.

Alqahat qart bolsa, sonsha jaman kisi emes bolyp shyqty, ol da maghan: «Sen bir kezde әrkim ezgilep, oiyna kelgen beyne iyleytin bir uys saz bolatynsyn, endi sen nayzanyng úshy da syzat qaldyra almaytyn kesek qolagha ainalypsyn. Eger saghan kýmis ne altyn baqyr kerek bolyp qalsa, menen kez kelgen uaqytta kelip ala alasyn» dedi.

Meni qúrmetteytin ol ghana emes eken. Menimen kóptegen adamdar syilasa әngimelesetin boldy. Áyelim maghan qaraghanda, janary ottay janyp ketedi de, al mening ózime degen senimim onan sayyn arta týsedi.

Biraq mәsele mende emes, maghan sәttilik әpergen josparda ghoy. Ol maghan barlyq qaryzdan qútylugha jol ashty, al әmiyanyma synghyrlaghan altyn men kýmis toltyrdy.Búl jospardy ómirden ózining mol sybaghasyn alghysy keletin әrkimge de úsynar edim. Ol búrynghy qúlgha óz qaryzyn tóleuge mýmkindik berse jәne baylyqqa qol jetkizse, onda ol kez kelgenge de basybayly bolugha jәrdemdesedi. Alayda, men búl jospardy bitirgen joqpyn,óitkeni, onyng meni bay adamdar sanatyna qosaryna senem.

 

Nottingemdik uniyversiytet

Niuark-na-Trente

Nottingem

7 qarasha 1936j.

Britandyq ghylymy zertteu

ekspedisiya jetekshisine,

professor Franklin Koldvellge.

Hilla, Mesopotamiya.

Qúrmetti professorym.

Babyl ýiindisin odan әri qazu kezinde Siz osy qalanyng Tabasar atty týie saudagerining ruhymen kezdesseniz, maghan bir jaygha kómek etinizshi. Birneshe myng jyl búryn onyng sazparaqtargha qaldyrghan haty ýshin oghan bizding Angliyadaghy uniyversiytettin  birneshe qyzmetkerleri atynan mәngilik alghysymyzdy jetkizersiz.

Mening Sizge bir jyl búryn jazghan hatym esinizde bolar, әielim ekeumiz onyng sol josparyn qolgha alyp, birshama qaryzdan qútylyp, ensemizdi týzeudi oilastyrudamyz.Men múny dostarymyzdan jasyryp kelsem de, Sizden jasyra almaymyn әri óziniz bizding qarjylyq jaghdayymyzdy bilesiz ghoy.

Jyldar boyy jinalghan qaryzymyz berekemizdi ketirip, ensemizdi kótertpey keledi.Tipti, ózime degen senimim azaydy, satushylardyng biri dau shygharyp, uniyversiytetten quylamyn ba degen ýrey boydy biyley bastady.Biz ýnemdegen әr shilliyndi (shilling) tólesek te, jaghday jaqsarar emes.Oghan qosa kýndelikti tirlikke de qarjy jetkize almay, qaryzgha belshemizden batudamyz.

Jaghdayymyzdy qúldyratqan qaydaghy bir qarghys shenberinen shygha almay otyrmyz. Onymen kýresting mәni bolmauda. Arzan ýy jaldaugha da shamamyz joq, óitkeni, kәzirgi qojayyngha bereshegimizden shygha almaudamyz. Jaghdayymyzdy jaqsartatynday ýmit otyn kóre almay otyrghanymyz qynjyltady.

Osy arada Sizding tanysynyz - Babyldaghy ejelgi týie saudagerining óz josparymen jolygha ketkeni. Ol bizding janymyzdy qozghap, tynysh taptyratyn emes, onyng jýiesin qoldanyp kórgeli tәuekel ettik. Qaryzymyzdyng tizimin jasap, barlyq qaryzgerlerdi aralap shyqtym.

Búrynghyday qaryz tóleuding mýmkin emestigin jetkizdim,olar barlyq esep-qisabymdy qarap, amalsyz kelisti.Olargha qaryz tóleuding barynsha tiyimdi joly tabysymnyng jiyrma payyzyn ghana proporsionali týrde bólip beru ekenin aittym.Búl jospar bәrimen de eki jyldan sәl asa uaqytta eseptesip bolatynymdy qamtidy.Búghan qosa, olardan qay  satyqty da nesiyege emes, tek qana qol ma qol aqshagha ghana satyp alatyn boldyq.

Satushylardyng bәri de qayyrymdy jandar eken. Bizding azyq satushy qartymyz aqyldy kisi eken, óz oiyn bylay bildirgende, ózgesi birden úqty: «Eger sender bar satyqty aqshagha alatyn bolsandar әri qaryzdy qosa tólep otyrsandar, búl búrynghy jaghdaydan әldeqayda artyq qoy.Óitkeni, qaryzdaryng songhy ýsh jylda mýldem kemimegen».

Aqyrynda barlyq qaryzgerlermen tabysymnyng jiyrma payyzyn bólip túraqty tóleu kezinde, olardyng meni mazalamaularyna jazbasha kelisuding sәti týsti.

Sosyn tabystyng jetpis payyzyna qalay kýn kórudi oilastyrdyq.Onyng ýstine, on payyzdy ózimizge jinaudy da qolgha aldyq.

Búl shynynda da, tartymdy әreket eken. Bizge esep-qisappen ainalysu da únady,tipti, jetpis payyzben de kýn kóruge bolady eken.

Biz túrghynjay jalaqysyn tóleuden bastap edik, qojayyn bizge birshama jenildik jasady. Sosyn jogharghy shay súrpynan bas tarttyq ta, arzan aqshagha da keremet azyq alugha bolatynyna kóz jetkizdik.

Hatqa jazugha búl hikaya sonsha úzaq, degenmen, atalmysh jospardy jýzege asyru sonshalyqty kýrdeli is emes eken.Biz ony qolgha alyp, ózimizge ózimiz riza boludamyz. Isimizding ongha basyp, bizdi búrynghy qaryzymyzdyng qyr sonymyzdan qalmay, óksheleui de sap basylghandyqtan, qanday jenildik tapqanymyzdy sózben aityp jetkizu mýmkin emes.

Jinaqqa ainaldyrghan tabysymyzdyng on payyzy turasynda erekshe toqtalghan jón.IYә, jinaghymyz birshama uaqyt boyy molaydy. Biraq, aldyn ala kýlmey túra túrynyz. Aqshany júmsaghannan góri ony jinau lәzzaty keremet eken.Ony qayta-qayta sanaudyng ózi jan semirter qylyq!

Synghyrlaghan aqsha dybysymen janymyzdy rahatqa bólegen son, biz oghan barynsha tiyimdi qoldanym taptyq.Izdep-izdep, bizge ay sayyn sol on payyzdy tauyp beretin salym týrine keziktik. Búl jayt bizding jayma shuaq ómirge oraluymyzdyng sәtti mezeti bolyp shyqty.

Salymymyz túraqty týrde ósetinin bilgendikten, kәzir biz aityp jetkizbes qorghanys sezimin bastan keshudemiz.Dәris beru mausymyn ayaqtaghanymda, bizding qolymyzda ghúmyrgha jeterlik dóngelengen soma qúralmaq.

Múnyng bәri búrynghy tabys mólsherinen qúralyp otyrghan qarjy.Búghan senuge bolmas, biraq shyndyghymyz - osy.Bizding qaryzymyz túraqty týrde tólenude, al jinaghymyz sonymen birge jarysa molaida.Onyng ýstine bizding qarjylyq ahualymyz aitarlyqtay ózgerdi. Aqyry biz tirlikting aghynymen maltyghannan, qarajat josparymen ómir sýruding arasynda orasan aiyrma baryn úqtyq.

Kelesi jyly, bar qaryzymyzdan qútylghan kezde, bizding salymymyz eselene týsip, tipti, sayahatqa da artylady.Biz endi búdan bylay kýndelikti shyghynymyzdy tabystyng jetpis payyzynan arttyrmaudy shegelep túryp sheshtik.

Bizdi «jerbetilik tozaqtan» jospary qútqarghan ejelgi babyldyq kisige erekshe alghysymyzdy bildiru niyetimizdi endi týsingen bolarsyz.

Ol múnyng bәrin bilipti. Ol osy jaytty ózi de keshken boldy.Jәne de ózining osy bir ashy tәjiriybesin ózgelerding de tútynuyn qalaghan eken. Sol sebepti de ol úzaq uaqytyn iylengen sazdy jazbaly paraqqa ainaldyru mashaqatyna júmsapty.

Onyng taghdyrlas bauyrlaryna aitary shynynda da bar bolyp shyqty,jәne de ol qaldyrghan mәlimetting manyzy sol, tipti, bes myng jyl ótkesin de, sazparaqqa jazba týsken kýndegidey ózekti bolyp qaluda.

Shyn jýrekten,

Sizding - Alifred Shruzberiyniz.

Arheologiya bólimshesi.

Jalghasy bar

Audarghan Serik Ábdireshúly

«Abay-aqparat»