Ótkende «Vedomosty Kazahstana» (kazvedomosti.kz) sayty «Qasym-Jomart Toqaevtyng ataq-bedelin ekonomikalyq oiyndargha aralastyra bastady» (Avtoriytet Kasym-Jomarta Tokaeva nachinait ispolizovati v ekonomicheskih igrah) atty maqala jariyalady. 14 qarasha kýni. Ile-shala, 15 qarashada «Central Asia Monitor» (camonitor.kz) saytynda «Etichno ly ispolizovati status chlena NSOD y vstrechu s preziydentom v podobnyh selyah?» atty maqala jariya boldy.

Orys tilindegi eki maqalada da belgili qogham belsendisi, ekolog Azamathan Ámirtay myrzanyng esim-soyy atalypty. «ÚQSK mýshesi Azamathan Ámirtay preziydent qabyldauynda bolyp, jeke kompaniyanyng mýddesin qorghap shyqty» dep jazady olar.  Lobbiylik jasady deydi. Sózbe-sóz, mine:

«Mysaly, «Baytaq bolashaq» ekologiyalyq aliyansy» QB jetekshisi Azamathan Ámirtay, ózining «Feysbuktegi» jeke paraqshasynda jazghanday, ózine berilgen uaqyttyng jartysynan kóbine juyghyn avtokólik dóngelekterin óndeytin zauyttyng taghdyryna  jәne onyng JShS «ROP» degenmen aradaghy kiykiljinine arnapty (dese de, Ol (Azamathan Ámirtay) múny strategiyalyq manyzy bar ekologiyalyq mәsele etip kótergen eken). Qúddy Ol (Azamathan Ámirtay) әldekimderding mýddesin qorghap jýrgendey oy qaldyrady. Tipti búl olay emes degenning ózinde, múnday mәseleni kóteru ýshin memleket basshysymen kezdesudi paydalanu qanshalyqty etikagha say? ÚQSK mýshesi osymen ainalysuy kerek pe? Ol (Azamathan Ámirtay) múnysy arqyly ÚQSK-gha degen elding senimin seyiltey pe?» dep jazady «Central Asia Monitor» (camonitor.kz) sayty.

Al «Vedomosty Kazahstana» (kazvedomosti.kz) sayty: «Juyrda Aqorda audiyensiyasynda ÚQSK mýshesi, «Baytaq-Bolashaq» RQB ókili, ekolog Azamathan Ámirtay boldy. Kýn tәrtibindegi jalpy mәseleden bólek, ekologiyalyq belsendining preziydentpen kezdesudegi  basty motivasiyasy astanalyq kompaniya - «Kazakhstan rubber recycling» JShS mýddesin qorghau bolsa kerek. Búl zauyt – avtokólik dóngelekterin óndeumen, dәlirek aitsaq, dóngelekterdi úsaq rezenke qiyrshyqqa ainaldyryp, balalardyng oiyn alanshalaryna, jýgiru jolaqtaryna jәne sportzaldargha paydalanatyn material әzirleumen ainalysady. Búl zauyt elshilik naryqtyng 90 payyzyn qamtyp otyrghan zauyt.

Jәne ÚQSK mýshesining biri preziydent Qasym-Jomart Toqaevty mejege alyp, «Kazakhstan rubber recycling» JShS qojayyndary ýshin jaghymdy nәtiyjege qol jetkizu ýshin memleketke qomaqty qaryzy bar jeke kompaniyanyng mәselesin kóterip otyr» dep jazady.

Biz ekolog Azamathan Ámirtay myrzanyng «Feysbuktegi» jazbasyn oqyp shyqtyq. Preziydent qabyldauynda kótergen naqty ýsh mәsele jóninde egjey-tegjeyli aitqan ekolog shynynda «Kazakhstan rubber recycling» JShS turaly aitqan eken.

https://www.facebook.com/209953059873414/posts/473397440195640/

Janaghy Azamathan Ámirtay myrzanyng aityp otyrghan zauyty - «Kazakhstan rubber recycling» JShS deytin, avtokólik dóngelekterin qayta óndeumen ainalysatyn zauyt. Memleketting qazynasyna 2,2 milliard tenge bereshek kórinedi. Qaryzyn qaytara almay, aqyry bankrot boludyng shaq aldyndy túrghan kәsiporyn turaly «Vedomosty Kazahstana» (kazvedomosti.kz) sayty, kimge, qansha jәne ne ýshin bereshek, tәptishtep jazghan eken.

Atalmysh aqpardan úqqanymyz, «Kazakhstan rubber recycling» JShS qojayyndary 10 jyl búryn Qazaqstannyng damu bankinen 930 million tenge nesie alghan. Búl somanyng belgili bir bóligi dollarmen, qalghany tengemen alynghan. 5,5 million tenge. Tengege shaqqanda sol kezdegi kurspen 930 million tenge. Qazir dollar baghamy ósken. Demek, qaryz somasy da ósken. «Bәiterek» holdingining enshiles kompaniyasy qaryzdy tóluge shamasy kelmegen zauytqa eki mәrte uaqyt sozyp bergen. Áueli 2014 jyly qaryzdy tóleu merzimin 2021 jylgha deyin úzartqan. Joq, týk tólemey qoymaghan. Sol kezdegi qaryzy 1,5 milliard tengege jetkende 4,4 million tenge tólepti. Al 2017 jyly QIQ qaryz merzimin óteudi 2023 jylgha deyin taghy úzartqan. Osy uaqyt aralyghynda «Bәiterektin» enshilesine bary 17 million tenge tólem týsken. Sóitip, zauyttyng mýddelesteri atalmysh zauytty bankrot qylu turaly aita bastaghan. Nege? Bankrot bolghandyqtyn barlyq qaryz keshiriledi-mys. Sóitip, bәle de joq, basqa da joq bolady. Aytpaqshy, birjarym jyl búryn zauyttyng barlyq esep-shottary da búghattalghan eken.

Maqúl ghoy. Jeke kompaniya men memlekettik sektordyng arasyndaghy dau-tartys. Jeke mәsele. Alayda búl mәselenin, jeke biznes mýddesining ÚQSK-gha qanday qatysy bar? Shynynda, búl ekolog Azamathan Ámirtay myrza aitqanday, jalpyúlttyq masshtabtaghy ekologiyalyq apat pa? Álde, biznesttik lobbiyding bir formasy ma?

Jә, aitpaghymyz mynau... Kýni keshe ghana, 17 qarasha Últtyq qoghamdyq senim kenesining qúrylghanyna túp-tura tórt ay uaqyt ótti. 17 shildede Aqorda ÚQSK qúramyn bekitip, jariyalaghan edi. №63 Jarlyq. Biz de búl tizimdi saytymyzgha saldyq.

Áuelde el-halyqtyng pikiri ekiúshty boldy, ras.  Jana qúrylyp jatqan búl kenesting júmysyna kýdik-kýmәnmen qaraghandar da, kerisinshe, kenes qoghamnyng qoyasyn aqtarady, el-júrttyng túrmys-tirshiligindegi eng ózekti mәselelelerdi kóteredi degender de boldy.

Sóitip jýrgeli 4 ai. Qazirge deyin sol Últtyq qoghamdyq senim kenesining preziydent Qasym-Jomart Toqaev qatysqan jalghyz jiyny ótipti. Sol jolghy jiylysta kenes ishinen jasaqtalghan júmys toptarynyng moderatorlarynyng monologtary, iyә, úsynystary aityldy. Ol 6 qyrkýiek bolatyn. Oghan da 2 aidan asa uaqyt ótti. Kelesi jiyn qashan ótetini bizge belgisiz. Belgisizi jalghyz búl emes. Últtyq qoghamdyq senim kenesinin: normativtik qúqyqtyq aktilerge qoghamdyq saraptama jasau, júrtshylyqtyng jәne azamattyq qoghamnyng pikirin eskere otyryp manyzdy strategiyalyq problemalardy qarau, sayasy partiyalardyn, ýkimettik emes sektordyng jәne memlekettik organdardyng ókilderi arasynda syndarly dialogty qamtamasyz etu t.b.  degen naqty mindetteri bar.

Qazir atalmysh kenes naqty nemen ainalysyp jatyr? Búl kópting kókeyindegi saual. Bizding biletinimiz bireu. Ol – ÚQSK sekretariaty qazir kenes mýshelerin kezek-kezegimen preziydentting qabyldauynan ótkizip jatyr. Osyghaghan deyin túp-tura 16 adam Aqordadaghy qabyldauda bolyp qaytty. Olar:

28 tamyz.

Seydahmet Qúttyqadam,

Asylbek Qojahmetov,

Berik Ábdighaliy.

9 qazan.

Oraz Jandosov,

Baghdat Musiyn.

14 qazan.

Erlan Sairov,

Múhtar Tayjan.

23 qazan.

Ayman Omarova,

Daniyar Áshimbaev,

Auyt Múqiybek.

30 qazan.

Jemis Túrmaghambetova,

Gýlmira IYleuova,

Qanat Núrov.

6 qarasha.

Azamathan Ámirtay,

Arman Shoraev,

Aydos Sarym.

Taghy jiynma neshesi kezekte.

Janaghy Aqordada ótetin betpe-bet kezdesulerde kenes mýsheleri naqty qanday úsynystar aitty? Aqyn, qogham qayratkeri Qazybek Isanyng memlekettik tilding mәrtebesi turaly bayandamasy, sayasatker Aydos Sarymnyng 5 zangha úsynys engizu turaly bayandamalary men aqyn Auyt Múqiybekting preziydent qabyldauynda sheteldegi jәne Qazaqstangha kóship kelgen qandastar mәselesi jónindegi aitqan úsynystary «Abai.kz» aqparattyq portalynda jariya boldy. Al qalghandary she?

IYә, búl preziydentting jeke-jeke qabyldauy bolghan son, ondaghy keybir mәseleler jariyalau kategoriyasyna jatpaytyn bolar. Áytse de, aragidik sol qabyldauda bolyp qaytqan azamattar әleumettik jelide әngimening auanyn aqtara jazyp, aqpar bólisip jatyr. Áytpese, osyghan deyin ótken 15 kezdesude naqty qanday mәseleler kóterildi? Kóp-júrt bilip jatqany shamaly. Aqparat ashyq bolsa, Aqorda әrbir kezdesuding jay-japsaryn el-halyqqa týsindirip taratsa, janaghy Azamathan Ámirtay myrzanyng mysalynday dauly mәsele tuyndamas ta edi.

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharyda aty atalghan azamattardy naqaq qaralau niyetimizde joq. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Núrzat Toghjan

Abai.kz