Dýniyede bir ýlken ózgeris boluy ýshin buyn almasu prosesining qajet ekeni beseneden belgili. Úzaq jyldan beri biylikte de, oppozisiyada da últshyldyq baghytty ústanatyn azamattardyng arasynda da belgili bir adamdar ghana qara kórsetip jýr. Múnyng sebebi nelikten? Sayasattanushy Aydos Sarym osy mәselege baylanysty «Núr Astana» gazetining saualdaryna jauap bergen edi.

- Býgin, qarap otyrsaq, qazaq últshyldary syrtkózge týsiniksiz, dýmbilezdeu, túiyqtau kezende, beyuaqta, tipti vakuumda ómir sýrip jatqanday әser tughyzady. Jiyrma jyldan beri últ qamyn jep kele jatqan ýlken bir úrpaq ózining júrt aldyndaghy bedelinen, yqpalynan aiyrylyp qalghanday. Al olardyng ornyn toltyratyn jana buyn sayasatkerler әli de bolsa kemeline kelip biter emes. Búl jaghday eskining adamdaryna «bizden basqa eshkim joq-au» degen senim berse, basqalardyng «últshyl kýshterding bitkeni osy ma?» degen kýmәnin tudyrady.

Biraq shyndyq solay ma? Býgingi uaqytta «qazaqpyn, últshylmyn» deytin kez kelgen azamattyng boyynda sayasatqa, ekonomika men әleumettik qatynastargha degen renishi, qyjyly bar. Árbir azamattyng boyynda kem degende bir «әtten» men bir «ay, qap» jýr. Ózgeristerge, onyng ishinde últshyl kýshterding qataryndaghy ózgeristerge, janashyl, zamanauy kýshterge degen qoghamdyq súranys joghary.

Dýniyede bir ýlken ózgeris boluy ýshin buyn almasu prosesining qajet ekeni beseneden belgili. Úzaq jyldan beri biylikte de, oppozisiyada da últshyldyq baghytty ústanatyn azamattardyng arasynda da belgili bir adamdar ghana qara kórsetip jýr. Múnyng sebebi nelikten? Sayasattanushy Aydos Sarym osy mәselege baylanysty «Núr Astana» gazetining saualdaryna jauap bergen edi.

- Býgin, qarap otyrsaq, qazaq últshyldary syrtkózge týsiniksiz, dýmbilezdeu, túiyqtau kezende, beyuaqta, tipti vakuumda ómir sýrip jatqanday әser tughyzady. Jiyrma jyldan beri últ qamyn jep kele jatqan ýlken bir úrpaq ózining júrt aldyndaghy bedelinen, yqpalynan aiyrylyp qalghanday. Al olardyng ornyn toltyratyn jana buyn sayasatkerler әli de bolsa kemeline kelip biter emes. Búl jaghday eskining adamdaryna «bizden basqa eshkim joq-au» degen senim berse, basqalardyng «últshyl kýshterding bitkeni osy ma?» degen kýmәnin tudyrady.

Biraq shyndyq solay ma? Býgingi uaqytta «qazaqpyn, últshylmyn» deytin kez kelgen azamattyng boyynda sayasatqa, ekonomika men әleumettik qatynastargha degen renishi, qyjyly bar. Árbir azamattyng boyynda kem degende bir «әtten» men bir «ay, qap» jýr. Ózgeristerge, onyng ishinde últshyl kýshterding qataryndaghy ózgeristerge, janashyl, zamanauy kýshterge degen qoghamdyq súranys joghary.

Keyingi bir-eki jylda «qazaq qúryltayyn ótkizemiz», «ortaq qozghalys qúramyz», «últshyldardyng barlyghyn biriktiremiz» degen talpynystar sanynyng kýrt artuynyng sebebi osynda. Onyng ýstine «qazaq doktrinasy», «qazaq missiyasy», «qazaq standarty», «qazaqtyqtyng sharty», «qazaq boludyng talaptary» degen siyaqty qújattardyn, maqalalardyng tuuy da tegin dýnie emes. Qalay bolghanda da aldaghy on jyldyghymyz «әdilettilik jolyndaghy kýres» kezeni bolmaq. Osy kezenning ishinde qazaq últy negizgi prinsiptik mәseleler boyynsha últtyq ymyragha kele alsa, tarihymyzdaghy eng qiyn on jyldyqtan aman óte alamyz. Aldaghy jyldary sayasatqa da, ekonomikagha da eki ýlken faktor әser etetin bolady. Olar - últshyldyq pen din. Búl ekeui birese birigip, birese ajyrap, barlyq ýderisterge paydaly da, ziyandy da yqpalyn tiygizedi.

- Últshyldyq baghytty ústanatyn azamattardyng ylghy da basy bir qazangha syimay jatady. Qazaqstannyng qarapayym azamaty retinde meni Múhtar Maghauiyn, Múhtar Shahanov, Jasaral Quanyshәli, Dos Kóshim, Ázimbay Ghali, Sherhan Múrtaza, Dulat Isabekov siyaqty qoghamgha da, biylikke de yqpal ete alatyn ziyalylardy bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp últtyq mýdde ýshin qalay birigip júmys istetuge bolady degen saual qatty tolghandyrady.

- Qayghy men qiyanatqa toly tarihynyng әseri bolar, qazaq qauymy «birigu», «toptasu» degen dýniyege óte-móte jylylyqpen, asa zor yqylaspen, ýmitpen qaraydy. Onysy zandy da. Keybir prinsipti mәselelerge kelgen kezde jogharyda óziniz aitqan azamattar auyzbirshilik tanytyp, ortaq is-qimylgha barghan kezderi de boldy emes pe? Mysaly, Múqan, Múhtar Shahanov aghamyz bastaghan últshyldar kezinde «Últ birligi doktrinasy» boyynsha bolghan tartysta biylikke degenin jetkize alghan joq pa? Jetkizdi! Alayda, belgili sebepterge baylanysty alghan biyikteri men shyndarynan aiyrylyp qaldy. Nege? Janaghy ózimiz aityp otyrghan birlikting joqtyghynan deuge de bolar. Biraq mәsele odan da terende jatqan siyaqty.

- Ózderin qazaq últshyly hәm patrioty sanaytyn azamattardyng barlyghynyng ómirbayany bir-birine úqsas emes pe?

- Dúrys aitasyz. Bes-alty adamnan basqasynyng barlyghy da gumanitarlyq salanyn, onyng ishinde jazushylar ne jurnalister odaghynyng mýsheleri. Úzaq jyldar boyy últty saqtau, últty oyatu mәselelerimen dәl osy korporasiya ainalysyp keldi. Búl korporasiyanyng atqarghan júmysy qyruar, sonyng arqasynda ghana tәu etken Tәuelsizdigimizge qol jetkizdik desem esh әsirelemeymin. Otar zamanynda dәl osy korporasiya qazaq últshyldarynyng bastaushy, baghyttaushy monopolist kýshi bolyp keldi. Oghan dau joq. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary da osy toptar ýlken belsendilik tanytyp, top bastady.

- Degenmen, sodan beri jiyrma jyl ótti. Býgingi qogham kimge tabynady? Kimning sózine eredi? Tek aqyn-jazushylardyng ba?

- Joq. Qogham ómirining ózegi ekonomika salasyna auysyp ketti. 800 mýshesi bar Jazushylar odaghynan góri respublikany tolyq qamtityn bir telearnanyng kýshi basym zamanda ghúmyr keship jatyrmyz. Al osy ekonomika salasynan shyqqan qansha qazaq últshylyn aita alasyz? Sayasattyng kýngeyi men betkeyin jaqsy týsinetin qansha menedjerdi últshyldar dep aita alasyz? Shyn mәninde dәl býgin aqyndardyng emes, kәsiby sayasatkerlerdin, buhgalterler men menedjerlerding zamany. Onyng ýstine bir ghana korporasiyanyng últshyldyq baghytyn «jekeshelendirui» tek qana qatelik emes, kóptegen qaqtyghystar men aitys-keristing negizi.

- Alayda, osy últshyl baghytty ústanyp jýrgen agha buyn ókilderine óz oryndaryn jastargha berui kerektigin jetkilikti týrde aita almay jýrgen siyaqtysyng ba, qalay?

- Búl pikirinizben kelise almaymyn. Sayasattanushy retinde de, qogham isterine aralasyp jýrgen azamat retinde de osy mәseleni menen belsendi kóterip jýrgenderdi kórip jýrgen joqpyn. Bar shyghar, biraq ózim qatarly jastar, jigitter men qyzdar óz mýddesin, buyn jauapkershiligin, ortaq maqsat-mindetin endi ghana týsinip kele jatqanday kórinedi. Toptasu, birigu endi bastalyp keledi. «Sen túr, men atayyn» degen qasqyrminezdi buyn ósip shyqpasa, ózining jylytqan ornyn kim qaraptan-qarap bere qoyady? Onyng ýstine oppozisiyada bolsyn, últtyq qozghalystarda bolsyn býgingi kýni naqty sayasy joba emes, naqty túlghalardyng manyna toptasu basym. Biylikke oppozisiyalyq pikirde jýrgen kýshterding kópshiligi óz jaqtastaryna emes, naqty qarjy kózine arqa sýieydi. Olargha balama qarjy kózderin taba almasan, gazet-jurnal asha almasan, sening sózing kimdi qaryq qylmaq? Jaraydy, belgili bir partiyanyng ne qozghalystyng mýshelerin óz jaghyna qarattyn, jiylys jasap kósemin taqtan taydyrdyn. Ol renjip, qarajatymen birge ketti de qaldy. Sonda artyna ergenderge ne demeksin? Al bizding elde sayasat jasau ýlken qarajatty talap etedi. Jalyndy sóz ben úrandy aitu qiyn emes, ony sayasy kýshke ainaldyru, últqa týgel jetkizu qyruar resurstardy talap etedi. Áytpese әr jylda qúrylyp jatqan ondaghan últtyq qozghalys osyghan deyin nege barlyghyn tónkerip tastamady? Sayasat, eng aldymen, jauapkershilik. Býgin barlyghyn da dýrliktirip, aibatty úran tastap, ondy-soldy uәde berip, sóz sapyru onay. Barlyq auyl emes, eng bolmasa әrbir audanda ókil ústau, jaqtastardy oqytu, olargha demeu bolatyn aqparat kózderin shygharu, taratu, jetkizu tek jalghyzdardyng asqan patriotizmimen iske aspaydy.

- Jalpy, songhy kezderdegi sening is-әreketinnen biylikke baylanysty pozisiyandy júmsarta bastaghanyng anyq bayqalady. Búryn sen biylikke qarsy tym qatqyldau sóileytin edin...

- Tereng astary bar súraq qoyyp otyrsyz. Barynsha ashyq jauap berip kóreyin. 2006 jyldan beri ózim esh partiyada joqpyn. Onyng birneshe sebebi bar. Mysaly, óz basym ózim mýshe bolghan, qúryluyna belsene at salysqan «Naghyz Aq jol» partiyasynyng sosialistik, sosial-demokratiyalyq baghytqa auysqanyna narazy boldym. Partiyalyq qúrylystyng keybir tәsilderi, joldary kónilimnen shyqpady. Onyng ýstine ózim basqarghan «Altynbek Sәrsenbayúly qorynyn» sayasy túrghydan beytarap bolghanyn qaladym. Sayasy partiyanyng júmysy nauqannan kóz ashtyrmaydy eken. Sәl-pәl bolsa da shetke shyqqan song kóptegen nәrsege degen kózqarastaryng amalsyz ózgere bastaydy. Bәlkim, eseygenim de shyghar. Biraz dýniyege basqasha qaraytyn jaghdayym bar.

- Sening ózgergenindi keybir әriptestering jaqtyrmaytyn da shyghar?

- Songhy kezderi solardyng tarapynan «satylyp ketti», «óitti-býitti» degen tiyse terekke, tiymese bútaqqa dep aityp jatqan kýnkilderin jii estiytin bolyp jýrmin. Oghan keyde ózim de renjip qalamyn, keyde kendik tanytyp, týsinuge de tyrysamyn. Bir úqqanym: sayasy partiya úzaq jyldar boyy marginaldana berse, onyng sayasy sektagha ainaluy әbden mýmkin eken. Búl, óz kezeginde, onyng qatarynda jýrgen adamdardy ashyndyrady, óshtendiredi, qatqyl, negizsiz kóp sózderdi aitugha iytermeleydi. Býgingi oppozisiyalyq partiyalardyng barlyghynyng basynda bar jaghday.

Keybir taktikalyq mәseleler boyynsha kózqarastarymdy qayta qaraghanymmen, negizgi prinsipti meseleler boyynsha ústanymdarym sol qalpynda. Qazaq últynyng ótkeni, býgini, bolashaghy, últtyq memleket qúru, onyng barlyq instituttaryn bekitu túrghysyndaghy barlyq ústanymdarymdy qaz qalpynda alyp kelemin. Olardyng barlyghyn barynsha iske asyru ýshin biylikti qiratu maqsat emes bolar! Biylikti synaudyng da әr týri bolady. Synau ýshin de synaugha bolady, týzeu ýshin de synaugha bolady.

- Alayda, sol biylikke býireging tym qatty búryp ketken joq pa?

- Bireuge únasyn, únamasyn biylik óz qazaghymyzdyki. Jaudyng syrttan әkelip qoyghan okkupasiyalyq biyligi emes. Qajet kezde biylikpen de birlesip talay nәrseni iske asyrugha bolady. Onyng talay naqty mysaldary bar. Kózi ashyq, sayasattan habary bar azamattar olardy men tәptishtep aityp jatpasam da jaqsy biledi. Sayasattyng mәni - tek qana biylikke jetu ghana emes, óz oiyndy, baghdarlamandy iske asyru emes pe?! Taghy bir kózim jetkeni - biylikke tas atamyn dep, memleketke tas atugha bolmaydy. «Qarghys atqyr biylikti qaytsek te qúrtamyz» dep qazaq memleketin qiratpasaq boldy. Biylikti synarlyq jayt kóp. Keyde kemshiligin aityp tauysa almaysyn. Ony aityp ta, jazyp ta jýrmin. Aldaghy 10-20 jyl ótken 20 jyldan qiyn bolary haq. Keshegi Aqtóbede bolghan jaghday da (shahidting ózin-ózi jaruy) kóp nәrseni anghartady. Olay bolatyn bolsa, eldegi radikaldy kózqarastardan góri naqty istin, saliqaly sayasattyn, syndarly oppozisiyanyng jana baghyttaryn da izdegen dúrys. Radikalizm men ekstremizm isten emes, sózden bastalady. Dauryqpa úrandar týbi dauryqpa isterge jetektep aparady. Qoghamda da, elitanyng ishinde de jana oppozisiyalyq sayasatqa degen qoghamdyq súranysty tudyra bilu qajet. Oppozisiya degenimiz «halyq jauy» ne «qúbyjyq» bolmauy tiyis.

- Últshyldardy qogham moyyndaytyn, biylik sanasatyn kýshke ainaldyrugha bola ma?

- Kóp jyldar boyy biylik últshyldardy «qúbyjyq» sanap ta, «qúbyjyq» qylyp ta keldi. Reseydegi jәne Qazaqstandaghy orystargha, orystildilerge bizge qorqynyshty, qaterli balama osylar dep qorqytty. «Bizdi tanymasandar, syilamasandar, dauys bermesender, mynalar kelip bastaryndy búzady» degen týsinik qalyptasty. Ókinishke qaray, qazaq últshyldary da keremet damy qoymady. Negizgi úrandary men is-qimyly sol ózderi shyqqan 1980-1990 jyldardyng dengeyinde qala berdi. Búny, әriyne, 1991 jyly Tәuelsizdik jariyalanghandaghy kóptegen uәdening iske aspauymen de týsindiruge bolar edi. Degenmen, ishki shiykiligimiz de jetkilikti. Orystildi qazaqtardy óz jaghymyzgha tartyp, seriktes etu qajettigin qazaq ziyalylary men últshyldary jaqynda ghana moyyndady. Onyng ózi Reseyding Kedendik Odaqty qúrudaghy belsendiligine baylanysty shyghar.

- Últshyldardyng biylikti synauy tym birjaqty bolyp ketken joq pa?

- Rasynda da, biylikti synauymyz tek tildik-mәdeny mәselelermen shektelip qalghan. Últtyq ekonomikagha, halyqtyng әleumettik jaghdayyna qatysty súraqtar tek songhy kezde ghana qoyylyp jýr. Taghy bir ýlken kemshiligimiz - qazaq últshyldarynyng qatarynda últ pen memleketting bolashaghyna qatysty tym kóp hәm birine-biri qarama-qayshy sayasy kózqarastar bar. Bireuler tәnirshildikke tartsa, ekinshiler sharighat biyligin ornatudy talap etedi. Bireuler sayasy modernizasiya qajet dese, ekinshileri rulyq jýieni janghyrtu kerek dep jatady. Bayaghyda Aleho Karpenter «Býgingi Argentina qoghamynyng tragediyasy - bir uaqytta tas ghasyry túrghyndarynan bastap keler mynjyldyqtyng azamattaryna deyingi bar úrpaq qatar ómir sýrip jatyr» depti. Sonyng kebin bizder de kiyip jýrmiz. Birimiz júmaghymyzdy ótkennen izdesek, ekinshilerimiz bolashaghymyz joq dep jatamyz. Osydan keyin qaydaghy auyzbirshilik? Qaydaghy toptasu? Qayta-qayta ishki ne syrtqy jau izdeytinimiz osydan emes pe? Al jaulardyng barlyghyn qyryp tastayyq. Sodan song ne isteymiz? Últty «úiyqtap jatyr», «menireu», «qoy minezdi», anau-mynau dep synaymyz ishimizde, mineymiz kep. Al sol últty oyatatyn naqty, pozitivti sayasy baghdarlamasyn jasadyq pa? Barlyghy syn arqyly, synau arqyly ketken song halyqty da mezi qylghan siyaqtymyz. Biylikten myqty, aqyldy bolsaq, biylikting «2030 baghdarlamasynan» da myqty úzaqmerzimdi jәne pozitivtik «kýn tәrtibin» nege úsynbasqa? Osy jaghyn da esten shygharmayyq. Ázirge qazaqtyng Jerúiyghyn «erte-erte-erteden» ne bolmasa o dýniyege barghanda «qor qyzdarynyn» qasynan ghana tabatyn týrimiz bar. Biraq búl jaghday da uaqytsha nәrse. Barlyq ózgerister alda.

- Ángimene rahmet!

Ángimelesken Amangeldi Kenshilikúly,

«Núr Astana» gazeti