QR Bilim jәne ghylym ministri

Ashat Aymaghambetovting nazaryna!

Janartylghan oqu baghdarlamasy: Qaranghy  bólmeden qara mysyqty izdeu nemese sauatsyz úrpaqtyng obaly kimge?

Elimizdegi eng kóp «reformalanghan» sala, ol – bilim salasy. Osy kóp «reformalardyn» birde-biri bilim salasyna ong nәtiyje bergen joq. Nege? Sebebi, búl reformalargha múghalimder qatystyrylmady. Olardyng pikirin eshkim súraghan joq. Búl – bir. Ekinshiden, ghylymy túrghyda zerttelip, saraptalmaghan osy «reformalardy» jýzege asyruda tehnologiyalyq mýmkinshilikterimiz eskerilmedi. Ony eshkim eseptep, saralamady da. Ýshinshiden, reformany jýzege asyratyn eng basty túlgha múghalimning de, oqushynyng da últtyq mentaliyteti men psihologiyalyq erekshelikteri eskerilmedi. Tórtinshiden, búl bilim reformalary oqushygha bilim beru túrghysynan kelgende qalyptasqan oqu jýiesinen әlde qayda tómen edi. Al, reformalar sol salany janartyp,ýzdik nәtiyjelerge qol jetkizu ýshin jasalady emes pe?! Elimizdegi bilim salasynyng biylikke tikeley tәueldi boluy sebepti de, әmirshil biylik jýiesi oilap tapqan «bilim reformalary» ong nәtiyje bermedi. Bizdegi barlyq bilim reformalarynyng avtory bireu. Ol – biylik.

Aypaghymyz: milliondaghan halyq qarjysy shashylyp, nәtiyjesiz ayaqtalghan «bilim reformalary» turaly emes. Býgingi әngime, taghy da sol biylik jýiesi oilap tapqan «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty songhy bilim reformasy turaly bolmaq.

«Jana oqu jylyn әlemdik bilim standartyna negizdelip jasalynghan «Janartylghan oqu baghdarlamasymen bastaymyz»,dep úrandatyp bastalghan jana oqu jyly men ýshin sergeldenmen bastaldy. Sergeldeng sebebi, «Jana oqu baghdarlamasyna» sәikes janasha oqudy byltyr bir jyl oqyghan 8-synyp pen «Janartylghan oqu baghdarlamasyn» biyl bastaghan 10-synyptyng maghan tapsyryluy edi. Búryn sabaq bermegen synybyna múghalimning synay qaraytyn әdetimen, synyptyng bilim dengeyin tekseru maqsatynda, men de synyptan týrli pishimde auyzsha jәne jazbasha týrde synaq alugha kiristim. Búrynghy oqu baghdarlamasy boyynsha, til biliminen 5-synyp «Fonetika», 6-synyp «Leksika», 7-synyp «Morfologiya», 8-synyp «Sintaksiys» bólimderin oqityn. 5-7-synyptarda ótken taqyryptardy auyzsha súray bastadym. Oqushylardyng jauaby men oiyn jetkizip sóiley almauy kónilime qonbady. Sodan song gramatikadan jazbasha synaq aldym. Synaq súraqtary bastauysh synyp pen 5-6- synyptargha arnalghan «Árip, dybys, dybystyng týrleri, buyn, tasymal degenimiz ne?» degen sekildi óte jenil súraqtar.

Jazbasha jazylghan grammatikalyq synaq júmysynyng nәtiyjesinde synaq jazghan 22 oqushydan eki oqushy «4», alty oqushy «3», on tórt oqushy «2» degen bagha aldy. «5» joq. Búl nәtiyje meni esengiretip jiberdi. Shiyrek ghasyrgha juyq pedogogikalyq júmys ótilim barysynda týrli dengeydegi synyptardan synaq alyp jýrmiz ghoy. Biraq, synyptyng teng jartysynan astamy eki degen bagha aluy mýmkin emes jaghday. Óz kózime ózim senbedim. Kelesi sabaqta dәl osy segizinshi synyptan jazbasha diktant aldym. Jenil týrde, jenil taqyryptan alayyn dep sheshtim. Diktant altynshy synypqa arnalghan. Jazyp otyrghan - segizinshi synyp. Diktanttar jinaghynyng avtory - A.Esenqúlova. Ontýstik Qazaqstan pedagog kadrlarynyng bilim jetildiru instituttary úsynghan. Diktant jazghan oqushylar sany 21. Onyng ishinde eki oqushy «4», bes oqushy «3», on tórt oqushy «2» degen bagha aldy. «5» joq. Bayqaghan adamgha grammatikadan jazghan jazbasha júmystyng nәtiyjesi qaytalanyp túr. Úzaq jylgha sozylghan pedagogikalyq júmys barysynda týrli jaghdaylardy kórgen meni bir nәrsemen tanqaldyru qiyn. Biraq, dәl osy jaghdaydyng meni tanqaldyrghany sonshalyq, ashyq kýnde tóbemnen jay týskendey boldy. Bir synyptaghy 20-25 oqushynyng ary ketkende bes-altauy ýlgermeushi boluy mýmkin. Al bir synyptaghy 21 oqushynyng jartysynan astam 14 oqushysy ýlgermeushi boluy mýmkin emes. Sonda búghan kim kinәli? Bәrinen búryn oqushylardy, sol oqushy balalardyng erteninen ýmit kýtip otyrghan ata-anany ayadym. Sonsha sauatsyz bolyp qarghysqa úshyraytynday (myna «Jahandanu» zamanynda sauatsyz hәm bilimsiz boludy men qarghysqa úshyrau dep esepteymin) perishtedey pәk býldirshinderding kýnәsi ne edi? Olardyng obaly kimge?

Búlar nege sonsha sauatsyz? dep búrynghy pәn múghaliminen súrasam ol:  «Oqushy sauatsyz bolmaghanda qaytedi, qazirgi jana oqu baghdarlamasy boyynsha Qazaq tili pәninen grammatikany basty oryngha shygharyp, grammatikalyq zandylyqtarly terendete oqu degen joq. Qazaq tili pәnining ornyna geografiya ma, әlde biologiya ma, basqa pәndi oqytyp otyrghan sekildisin. Diktant jazu degen atymen joq. Balagha eki qoi bylay túrsyn, mynauyng qate dep, qatesin týzep aitugha da bolmaydy»,dep sony da bilmeysiz be, artta qalyp ketipsiz ghoy, degendey jaqtyrmaghan kózben qarady. «Janartylghan bilim baghdarlamasyn» jatyrqap, qabylday almay túrghany kózinen kórinip túr. Sonda, qazaq tili pәninde diktant jazdyrmaytyn, qazaq til grammatikasyn terendetip oqytpaytyn búl qanday «Janartylghan oqu baghdarlamasy?» dep an-tang boldym.

Qay zamanda da orta bilimning eng basty maqsaty – oqushy balany qorshaghan ortasy men qoghamy turaly ózindik oi, pikir týiip, sol oidy auyzsha jәne jazbasha týrde jetkize biluge ýiretu. Eger, ol bala orta mektep baghdarlamasyndaghy qazaq tili grammatikasynyng zandylyqtaryn bilmey, óz oiyn sauatty týrde jazbasha jazyp jetkize almasa, onda orta mektep baghdarlamasynyng eng basty maqsatynyng oryndalmaghany. Orta mektap baghdarlamasyndaghy qazaq tilining eng negizgi mindeti – oqushyny sóileu mәdeniyetine ýirete otyryp, oiyn sauatty týrde, jazbasha jetkize aluy ýshin qazaq tili grammatikasyn oqushygha terennen mengertu. Osynday abyroyly da asa jauapty mindetti «Jana oqu baghdarlamasy» qalay oryndady eken? Dәl osynday oimen jana oqu baghdarlamasy boyynsha 8-synypqa arnalghan Qazaq tili oqulyghyn qolymyzgha aldyq. 256 betten túratyn ýlken sary kitap eken. Birinshi bettegi basty paraghynda (titulinyy list) Qazaq tili: jalpy bilim beretin mektepting 8-synybyna arnalghan oqulyq. / Ermekova T.N., Erhojina Sh.L, Toqbaeva A.E. - Astana: «Arman-PV» baspasy, 2018 - degen jazuy bar.

Mamandyghymyz bolghandyqtan qazaq tilining grammatikasyn bir kisidey bilemiz dep oilaushy edik. Biraq, myna kitaptyng basty paraghyndaghy «Qazaq tili» degen sózden keyingi qos nýkte men avtorlyq újymnyng aldyna qoyylghan jaqsha bolmasa jantaya ornalasqan syzyqsha men «Astana» degen sózding aldynan qoyylghan syzyqsha jәne sonynan qoyylghan qos nýkteni – avtorlyq újym qazaq tilining qanday grammatikalyq zandylyqtaryna sәikes qoyghanyna esh týsinbedik. Biz biletin grammatikalyq zandylyqta, kitaptyng basty betinde kitaptyng shyqqan jyly jazylyp ýtir qoyylady, baspa atauy tyrnaqshagha alynyp, sodan song kitaptyng shyqqan jyly jazylady. Eshqanday jaqsha, syzyqsha, qos nýkte qoyylugha tiyisti emes.

Mening aldymda qazaq Til bilimi ghylymynyng úly koriyfeyleri I.Kenesbaev, T.Qordabaev, Gh.Músabaev jәne taghy da basqa birneshe ghalymdar 1978 jyly «Ghylym» baspasynan qúrastyryp shygharghan «Qazaq tilining orfografiyalyq sózdigi» jatyr. M. Balaqaev jauapty redaktor, al redaksiyalyq alqa mýsheleri:   I.Kenesbaev, Gh.Músabaev, A.Ysqaqov, R.Syzdyqova. Dәl osy sózdikting basty paraghy men aitqan zandylyq boyynsha jazylghan. Al, endi 7-synyp әdebiyeti «Atamúra» baspasy  2003 jyl, 6-synyp әdebiyeti «Atamúra» baspasy 2002 jyl, qazaq әdebiyeti 9-synyp «Arman-PV» baspasy 2013 jylghy oqulyqtarynyng basty paraghy birkelki emes, birinde kitap shyqqan qalanyng aldynda syzyqsha qoyylghan, birinde qoyylmaghan, әrtýrli. Basty paraghynan bastap qatesi bar ol qanday oqulyqtar? Kim senedi múnday oqulyqqa? Álde, qazaq tili grammatika zandylyqtaryna ózgeris endi me? Aqyldaspay, eshkimmen kelispey, tilimizding grammatikalyq zandylyqtaryna ózgertuler engizgen kim? Oghan qanday múqtajdyq boldy? Til bilimining grammatikalyq zandylyqtary – zang aktisi sekildi memlekettik qújat. Ony ózdiginen ózgertuge eshkimning de qúqyghy joq.

Eger, Til bilimining grammatikalyq zandylyqtaryna ózgertuler ense, ony eng aldymen bizge, mektep múghalimderine týsindiru kerek emes pe? Sebebi elimizding bolashaghy jas úrpaqqa qazaq tilining grammatikasy men auyzsha dúrys sóiley biludi oqytyp, ýiretip jatqan myna biz, qarapayym mektep múghalimderi. Mine, osy mektep múghalimderi ózderining mamandyghyna baylanysty bolyp jatqan ózgerister turaly esh nәrse bilmeydi. Olarmen eshkim aqyldasyp, sanaspaydy da. Múghalimdermen aqyldaspay jasalynghan bilim salasyndaghy týrli «reformalar» sonyng aiqyn dәleli. Osy «reformalar» mysalynan-aq, mektep múghalimderine jogharydaghylardyng mensinbey, astamshylyqpen qaraytyn óktem kózqarasy aiqyn sezilip túr.

Sonymen, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim salasyndaghy songhy reformanyng «jemisi» 8-synyptyng qazaq tilining 1-bólimin ashtyq. Bólim atauy «Kóne týrki jazbalary jәne qazaq jazuy». Sodan song «Orfografiya»,  «Jalqy esim emlesi», degen jazular kózimizge shalyndy. «Orfografiya» til bilimining qanday salasy, neni oqytady? Eshqanday týsinik berilmepti. Onyng esesine «Kóne týrki jazbalary – bagha jetpes qúndy baylyq» atty Erbolat Sauryqovtyng maqalasy berilipti. Mektep oqushylary úghymyna say emes, ghylymy stilide, auyr tilde jazylghan maqala, ghylymy monografiyadan qiyp alyp, oqulyqqa engizilgen sekildi әser qaldyrdy. Kelesi 7- bette «Bas әrippen jazylatyn kýrdeli ataular» degen sóilemning tórt búryshy syzyqshamen qorshaluyna qaraghanda, búl – grammatikalyq zandylyq sekildi. Meni tanqaldyrghan osy taqyryp boldy. Sebebi, bas әrippen jazylatyn ataular, búl – bastauysh 2-3-synyptyng oqu baghdarlamasynyng taqyryptary. Aptasyna eki-aq ret bolatyn qazaq tili pәnining onsyz da az saghatyna, bastauysh synyp taqyryby ne ýshin kiriktirilgen? Óte týsiniksiz. Jogharghy synyp bolyp eseptelinetin 8-synyp ýshin taqyryp óte jenil әri 8- synyp oqushylarynyng psihologiyalyq jas ereksheligine say emes. Kitapty jazghan avtorlyq újymnyng mektepte sabaq berip, balamen tyghyz júmys istep kórmegeni anyq sezilip túr.

2-bólim «Adamzattyq qúndylyqtar jәne әlem mәdeniyeti». Fonetika, әuen, әuez, tembr, qarqyn, kidiris, dep berilgen. Múnda da «Fonetika» til bilimining qanday salasy? Neni zertteydi, degen súraqtar tónireginde bir auyz sóz aitylmaghan. «Fonetikanyn» negizgi zertteu aimaghy – dybys. Al,  «Fonetika» bóliminde – dybys, dybystyng týrleri, emlesi, buyn, buynnyng týrleri, tasymal turaly eshteme joq. Onyng esesine tilimizdegi «tembr»,  «qarqyn», «әuez», degen úghymdardy oqushygha týsindiruge tyrysqan. Sonda, ózderiniz oilanyzdarshy, mektep oqushysyna sózderding dúrys jazylu emlesi, buyn men dybystyng týrleri, sózderdi dúrys tasymaldau manyzdy ma, joq әlde «әuen, әuez, tembr» sózderining maghynasyn bilu manyzdy ma? Buynnyng ne ekenin bilmeytin, sózderdi dúrys tasymalday almaytyn oqushy, oiyn qalay sauatty týrde jazbasha jetkize alady? Ókinishtisi sol, bizde bilim baghdarlamasy men olardy josparlau jәne mektep oqulyqtaryn zerttep taldaytyn tәuelsiz saraptamalyq ortalyqtar da, saraptamalyq merzimdi basylymdar da joq. 5-10-synyp aralyghyndaghy oqulyqtardy jýieli taldau-bir maqala kóleminde mýmkin emes.

Desek te, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan 5-10-synyp aralyghyndaghy qazaq tili oqulyghynyng biz bayqaghan kemshilikteri myna tómendeginshe:

1. 5-10-synyp aralyghyndaghy qazaq tili oqulyghynda Til bilimining grammatikasyn bar dep te, joq dep te aita almaysyz. Sebebi, «Janartylghan baghdarlama» boyynsha jazylghan qazaq tili oqulyqtarynda belgili ghylymy jýie joq. Mysaly: qazaq tilining «Fonetika», «Leksika» bólimderi 5-synypta da, 8-synypta da berilgen. 5-synyptyng Qazaq tili oqulyghynda til bilimining salalary «Fonetikanyn» da, «Leksikanyn» da, «Morfologiyanyn» da basyn bir jerge qosyp, qoyyrtpaq bylamyq jasap jibergen. Til bilimining kýrdeli ýsh salasyn 5-synyp oqushylary qalay birden mengermek?

2. Oqulyqtar ghylymy negizde jazylmaghan. Mektep oqushylary til bilimining «Fonetika», «Leksika», «Morfologiya», «Sintaksiys», «Stilistika» sekildi salalaryn jeke-jeke bir-birimen aralastyrmay, mektep oqushylarynyng jas ereksheligi men olardyng jeke túlgha retinde qalyptasu psihologiyasyn eskere otyryp, jenilden kýrdelige qaray kezegin búzbay oqytu kerek.

3. Qazaq tili oqulyqtaryndaghy grammatikalyq erejeler men anyqtamalar ghylymy tilde jazylmaghan. Mysaly: Bastauysh atau septiginde túryp, is-oqighanyng iyesin bildiredi. Kim? Ne? Kimder? Neler? Kimim? Nem? degen súraqtargha jauap beredi, dep, óte qarabayyr tilde jazylghan (8-synyp. Qazaq tili,124-bet) Mysal ýshin: Sóilemde atau septiginde túryp, oidyng kim, ne jayynda ekenin bildirip, bastauyshpen qiysa baylanysatyn túrlauly mýsheni bastauysh dep ataymyz. Súraqtary: Kim? Ne? Kimder? Neler? Kimi? Nesi?, dep jazsa, ghylymy tilde jazylghan grammatikalyq ereje, oqushygha әldeqayda týsinikti bolar edi. Biz oqushylargha ghylymy tújyrym men ghylymy tilde sóileudi mektep qabyrghasynan bastap ýiretuimiz kerek.

4. Oqulyq jazuda oqushylardyng jas erekshelikteri eskerilmegen. Mysal ýshin: Jogharghy synyp oqushylaryna óte auyr «Avtor sózi, Tól sóz, Tóleu sóz jәne olardyng tynys belgileri», sekildi kýrdeli taqyryptar 5-synyp oqu baghdarlamasyna kiriktirilgen. Búl taqyryp 5-synyp oqushysy ýshin óte auyr. Dәl osy taqyrypty 8-9-synyp oqushylarynyng ózi ýlken qiynshylyqpen mengeredi.

5. Qazaq tilin jәne onyng grammatikasyn basqa ghylym týrlerimen birge mengertemiz, degen oy ústanymda bolghan avtorlyq újym, oqulyqqa basqa pәnderding taqyryptaryn engizu arqyly oqushylar oiyn negizgi qazaq tili pәninen mýldem basqa jaqqa búryp jibergen. Nәtiyjesinde synyp oqushylaryna qazaq tili grammatikasy ekinshi, ýshinshi kezektegi mәsele sekildi bolyp kórinip qalghan.

Songhy jazylghan 5-10-synyp aralyghyndaghy oqulyqtardy zerdeley otyryp, qazirgi oqushylardyng bilimsiz de sauatsyz boluyna sebepkerdi taptym. Ol –  «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan Qazaq tili oqulyqtary! ...Sebepker tabylar-au, biraq sauatsyz úrpaqtyng obaly kimge?

«Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha, kemshiligi әr jerden kózge anyq kórinip túrsa da, qazaq әdebiyetine qaraghanda, qazaq tilining jaghdayy kósh irgeli deuge bolady.

Eng birinshi aitpaghymyz: Bizding tarihymyz ben mәdeniyetimizding últtyq kórinisi bayandalatyn bizding bay auyz әdebiyetimiz ben onyng týrleri jәne olardyng janrlyq erekshelikteri turaly janartylghan oqu baghdarlamasynda bir auyz sóz joq. Bizding últtyq әdebiyetimizding negizi bolghan, «Halyq auyz әdebiyeti» degen әdebiyet bolmaghan sekildi.

Eger biz, býkil tarihymyz ben mәdeniyetimizding ózegi – auyz әdebiyetimizdi oqushylargha mektep qabyrghasynan bastap, ghylymy negizde, jýieli týrde oqytpasaq, jas úrpaq-mektep oqushylaryn elin, jerin, últynyng әdebiyeti men mәdeniyetin sýietin patriot etip qalay tәrbiyeleymiz? Ekinshiden, әdebiyet – ghylym. Ádebiyet ghylym retinde «Ádebiyet tarihy», «Ádebiyet syny», «Ádebiyet teoriyasy» degen ýsh bólimnen túrady. Janartylghan oqu baghdarlamasy boyynsha jazylghan qazaq әdebiyeti oqulyqtarynda jogharyda atalghan ýsh bólimning eshqaysysy da ghylymy negizde tolyq qamtylmaghan. 10-synyp әdebiyetinde әdeby janrlar men әdebiyet kórkemdegish qúraldaryna avtor shygharmasymen baylanystyrmay jeke-jeke týsinik bergenimen, oqulyqqa engizilgen avtorlar shygharmashylyghyna tarihiy-әleumettik túrghydaghy syn jәne teoriyalyq taldau jasalynbaghan. Shygharmashylyq túlghalardyng ómir sýrgen uaqytyna qaray, әdebiyetti kezen-kezenge jiktey otyryp, әdebiyet belgili jýiemen ghasyr-ghasyrgha bólinip toptastyrylmaghan. (Mysaly: «XIX-ghasyr әdebiyeti», «XX-ghasyr әdebiyeti» degen sekildi.) Ádebiyetti ghylym retinde oqytuda qalyptasqan osynday әlemdik ýrdisti avtorlyq újym eskerusiz qaldyrghan. Eng bastysy, mektep okushylaryna әdebiyet pәnin ghylym retinde oqytudy avtorlyq újym maqsat etpegen. Búl – oqulyqtyng mazmúny men sapasyna ýlken núsqan keltirip, oqulyqty týkke alghysyz, jaramsyz etip kórsetip túr. Janartylghan oqu baghdarlamasy boyynsha jazylghan qazaq tili jәne әdebiyeti pәni oqulyq avtorlarynyng ústanghan eng negizgi basty qaghidasy, ol – jana oqulyqtardy búrynghy oqulyqtargha barynsha úqsatpaugha tyrysqan sekildi. Oqulyq avtorlarynyng búl әdisi – oqulyqtyng ghylymy negizine ýlken núsqan keltirip, onyng bilimdilik sapasyn syn kótermeytin óte tómengi dәrejege týsirip jibergen.

Toqsan auyz sózdi birer sózben týiindesek: «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan 5-10-synyp aralyghyndaghy qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqulyqtary,pәn múghalimderin bylay qoyghanda, mektep oqushylarynyng qarapayym súranysyna jauap bere almaydy. Biz, mektep múghalimderi eshkimnen janartylghan oqulyq súraghanymyz joq. Sondyqtan da memleket qarjysyn bostan-bosqa shasha bermey, ghylymy negizde jazylghan búrynghy qazaq tili men qazaq әdebiyeti oqulyghyn qaytaryp berulerinizdi talap etemiz!

Biz sóz basynda jas úrpaqtyng sauatsyz boluyna sapasy tómen Qazaq tili oqulyghy kinәli desek te,shyn mәninde oqushylardyng bilimsiz de sauatsyz boluynyng negizgi sebepkeri bireu, ol «Janartylghan oqu baghdarlamasy».

«Janartylghan oqu baghdarlamasynyn» teoriyalyq negizi, Qazaqstan múghalimderine «Kembridjdik tәsil» degen ataumen belgili – «Blumm taksonomiyasy».

«Blumm taksonomiyasynyng negizgi ýrdisi, pedogogika ghylymyna búrynnan belgili – aitylym, tyndalym, oqylym, jazylym dese de, negizinen amerikandyq ghalym Blumnyng oqu jýiesi boyynsha, sabaqty múghalim emes, oqushylar oiyn týrinde bir-birine ózderi týsindirui kerek. Al, endi jana sabaq ótkizginiz kelse, jaqsy oqityn oqushylargha jana sabaqty aldyn ala tapsyrma retinde ýige berip jiberesiz. Sabaqty ýide dayyndap kelgen oqushylar, jana sabaqty da oiyn týrinde bir-birine ózderi týsindiredi. Oqushygha eki degen bagha qoigha jәne onyng qatesin týzeuge bolmaydy. Shygharma, diktant jazugha rúqsat joq. Múghalim oqushygha: «Seniki dúrys» degen sózden bastap, óz pikirin sodan song aitugha qúqyly. Oqushy óz bilimin ózi baghalaydy.

Shygharma jәne diktant jazdyrmaytyn, oqushy óz bilimin ózi baghalap, jana sabaqty oqushylar oiyn týrinde bir-birine  ózderi týsindirse, onda múghalimning keregi ne? degen saual osynday jaghdayda ózinen-ózi tuyndaydy.

Búryn da aitqanbyz,taghy qaytalaymyz: Oqushylar ózderin-ózderi oqytatyn bolsa, olardyng belgili bir zat nemese qúbylys turaly terendep oilanuy, ainalasy men qoghamy turaly oy jinaqtauy, sóileu qabileti qay kezde damidy? Jana sabaqty dayyndalyp kelip týsindiretin oqushy qansha jerden daryndy bolsa da, ol jogharghy bilimdi, kózqarasy qalyptasqan jeke túlgha, kәsiby maman emes. Sondyqtan da oiyn elementteri arqyly oqushylardyng jana sabaqty bir-birine ózderi týsindirui, olardyng jana taqyrypty tereng týsinuine mýmkinshilik bermeydi.

«Jana oqu baghdarlamasy» boyynsha oqu jospary ÚMJ (úzaq merzimdi jospar) jәne QMJ (qysqy merzimdi jospar) bolyp ekige bólinedi. Múghalimder Oqu ministrligi bekitken oqu standartyna say ÚMJ-ny yaghny úzaq merzimdi oqu josparyn saghat sanyna ynghaylap, múghalimning ózi týzgeni – qúptarlyq is. Al, qysqa merzimdi oqu jospary yaghny QMJ-pedogika ghylymy tarihynda búryn sondy bolmaghan qúbylys. QMJ-y turaly aitsam men de jylaymyn, siz de jylaysyz, kýlli múghalim jylap, jyndy bolugha ainaldy. Ózim tanityn birneshe múghalimning psihikalyq daghdarystan búrynghy nauqastary qozyp, jedel týrde auruhanagha týskenderi de bar. QMJ degen qysqa merzimdi oqu jospary bolsa, búryn da sabaq josparyn jazyp jýrgen múghalimge onyng nesi qiyn dersiz. Qiyndyghy sol, búl – belgili formada, ózindik formulamen jazylatyn oqu jospary. Áueli sabaq maqsaty, odan oqu maqsaty, belsendi oqytu әdisteri, saralau әdisteri men kriyterialdy baghalau týrleri jәne sabaqtyng yqpaly turaly qorytyndylar, qabiletine qaray topqa bólingen oqushylar ne ýirendi t.s.s. Qysqasy qanday qimyl jasap, ne istediniz – bәrin-bәrin hattap jazyp otyruynyz kerek. Jәne barlyghy da óz kezegimen. Tura bir krossvord sheship otyrghanday bolasyz. Osynday jaghdayda jazylyp, kompiuterge basylghan QMJ ýsh-tórt paraq jazu bolady. On segiz saghaty bar múghalim kýnine ýsh-tórt saghat sabaq beredi. Ár synyptyng dengeyi әrtýrli. Sondyqtanda ol әr synypqa jeke-jeke QMJ jazu kerek. Oilanyp, aqyl tezine salyp kórinizdershi. On segiz saghaty bar múghalim kýnine ýsh-tórt saghat sabaq berip, әr sabaqqa ýsh-tórt paraq QMJ jazsa, ol orta eseppen kýnine 10 paraq, aptasyna 50 paraq, aiyna 200 paraq, bir oqu jylynda 1600 paraq jazu jazady eken. 1600 «A-4» paraghyn ekige býktesek 3200 bet shyghady. 3200 betti 300 betten kitap etip týptesek, bir múghalim bir jylda orta eseppen 300 bettik 10 tom kitap jazady eken. Búghan әr oqushydan alatyn BJB (bólimdik jinaqtyq baghalau) TJB (toqsandyq jinaqtau baghalauy) jәne QB (qalyptastyrushy baghalau) jazularyn qosynyz. Múnyng bәrine ketetin qaghaz ben ony kompiuterden shygharugha júmsalatyn shyghyndardy múghalim óz qaltasynan tóleydi. Búrynghy qaghazbastylyq dep jýrgenimiz – qazirgi qaghazbastylyq jazudyng qasynda jay әsheyin balanyng oiyny. Qazirgi mekteptegi qaghazbastylyq búrynghymen salystyrghanda million ese ósti!

Aytudyng ózi úyat qazirgi tandaghy múghalimderding bilim jetildiru kurstary múghalimderge tek qana QMJ, ÚMJ, TJB, BJB-ny jazugha ghana ýiretedi. Bir QMJ jazugha bir saghattay uaqyt ketedi eken. Múghalim kýnine ýsh-tórt saghat boyy tek qana QMJ jazsa, sonda ol qay kezde qosymsha әdebiyetter oqyp, kәsiby túrghyda ózin-ózi jetildiredi? Qazirgi múghalimderdi kitap oqymaydy deymiz. Oghan olardyng uaqyty joq. Mektep әkimshiligi oqu standartyna sәikes múghalimderden ÚMJ, QMJ talap etude. Zandy búzugha bolmaydy, biraq ony ainalyp ótuge әrqashanda bolady. Múghalimder de qulyqqa kóshken. Saghattap otyryp QMJ jazyp әure bolghansha, internettegi dayyn QMJ-ny taqyryp qoyyp ala salady. Sabaq bir jaqta, sabaq jospary men múghalim ekinshi jaqta jýr. Sóz basynda aityp ótkenimizdey, sapasyz oqulyghymyzdyng týri anau, «qaghazbastylyqpen» túnshyghyp jatqan múghalimderimizding týri mynau. Osynday jaghdayda mektep oqushylarynan qanday sapaly bilim kýtuge bolady?! Qazirgi mektepte tirligi týzu, jýikesi býtin bir múghalim joq. QMJ jazu múghalimderdi jýike aurularyna shaldyqtyryp, jyndy etip bitiretin týri bar.

QMJ-búl metodikalyq núsqau. Al, metodika ghylym emes, ol – әdis. Qanday әdis qoldansa da múghalim oqu standartyna sәikes sabaq taqyrybyn mengertse boldy emes pe? Sondyqtan da QMJ jazyp, oqushygha sabaq taqyrybyn mengert dep talap qon, búl – múghalimning kәsiby hәm adamy qúqyghyn ayaqqa taptap, múghalimdi qorlau! Sebebi, múghalim memlekettik emtihan tapsyryp, memlekettik komissiyanyn  sheshimimen sol pәnning múghalimi degen dәreje alghan – kәsiby maman. Men mynaday sheshimge keldim: Oqu standarty boyynsha taqyrypty mengertemin, biraq, QMJ jazbaymyn! Taqyrypty oqushygha qalay mengertemin, ol mening kәsiby sheberligime baylanysty óz qúqyghymdaghy jeke sharuam! Eger, meni QMJ jazugha mәjbýrler bolsa, mening kәsiby qúqyghymdy ayaqqa taptaghany ýshin men ol adamdy sotqa beremin. Eshqanday ghylymy negizi joq, sauatsyz týrde múghalimderge zorlyqpen jazdyryp jatqan QMJ-dan bas tartyp, qútyludyng ózge jolyn óz basym kórip otyrghan joqpyn.

Qazirgi múghalimderdi jýike auruyna shaldyqtyryp jatqan taghy da bir kesel bar. Onyng aty – «Kýndelik kz» Mektepte internet bar ma, mektep kompiutermen qamtamasyz etilgen be, joq pa múnda eshkimning sharuasy joq, jappay úranmen elimizding mektepterining «Kýndelik kz»-ke kirip ketkenine jyldan asty. Sodan beri múghalimderding ishkeni –  irin, jegeni – jelim! «Kýndelik kz» arqyly oqushy kýndeligining joyylyp, synyp jurnalynyng elektrondy núsqagha kóshui, búl – pedogogika-psihologiyalyq túrghydan óte qate sheshim boldy. Birinshiden, jurnaldyng boluy, jurnaldyng songhy paraqtaryndaghy oqushy turaly tolyq aqparatty-mәlimet jәne oqushygha kýndelikti bagha qon-múghalimge oqushylardy psihologiyalyq túrghyda tolyq zerttep biluine mýmkinshilik jasaytyn edi. Qazirgi múghalim óz oqushylaryn túlgha retinde jeke zertteui bylay túrsyn, olardy tolyq tanyp bilmeydi de. Oghan mýmkinshilikteri de joq. Oqushylardy tolyq zerttep bilmegen son, birtýrli ótirik sabaq berip jýrgen sekildisin. Synypta jurnal bolsa, oqushy jurnalgha qoyylghan baghany kózimen kórip, sabaqqa qaray bet búrar edi. Kýndelik joq. Internetting nashar júmys isteuine baylanysty, ata-ana balasynyng tәrtibi men sabaghyn kýndelikti tekserip otyra almaydy. Jurnal qolymyzda túrghanda, toqsan sonynda oqushydan auyzsha, jazbasha synaq alyp, eger toqsangha « 4» ne «5» shyqqyng kelse, myna taqyrypty oqyp kel dep tapsyrma beretinbiz. Búl әdis balanyng bilimge degen yntasyna әser etetin. Qazir ol joq. Eng bastysy, internet joq. Býkil mektepte internetting eki-ýsh nýktesi ghana bar. Ol jerdegi múghalimder arasyndaghy kezekting ózin aitpaghanda, mekteptegi internet nýktelerining ózi kýndiz nashar tek týnge qaray jaqsy júmys isteydi. Sonda múghalim «Kýndelik kz»-ti týnde toltyru kerek pe? «Kýndelik kz» mýmkin múghalim men әr oqushysy kompiutermen qamtamasyz etilip, interneti mýltiksiz jaksy júmys isteytin elderge qolayly shyghar. Al, bizdegidey myng oqushy oqityn mektepte ary ketkende 150-200 kompiuteri bar, interneti mýldem joq nemese nashar júmys isteytin bizding elde «Kýndelik kz» múghalim psihologiyasyna әser etip, olardy týrli nauqasqa shaldyqtyruda. Sebebi, múghalim júmysy «Kýndelik kz» arqyly toltyrylghan jurnal boyynsha eseptelinedi.

Aqyry aitqan song bilim salasyndaghy sheshimin taptay jýrgen ózekti mәselerin týgel aitayyq. Qazirgi múghalimderding jýikesine tiyip jýrgen taghy bir mәsele, ol – múghalimning jalpy pedogogikalyq enbek ótili eskerilmey, kәsiby biliktiligin tekseru maqsatynda olardan alynatyn test-synaghy. Men ol testti ózim tapsyryp kórdim. Test synaghynan ótip «sheber-pedagog» sanatyn qorghadym da. Sonda da bolsa aitarym: Múghalimning shyn bilim dәrejesin test synaqtary anyqtap bere almaydy. Búl – bir. Ekinshiden, múghalimning enbek ótili tolyq eskerilui kerek. Sebebi, ol – múghalimning úzaq jylgha sozylghan auyr enbegining ótemi. Dәl býgingi tanda ÚMJ, TJB, QMJ, «Kýndelik kz»-pen basy qatyp jýrgen múghalimder ýshin kәsiby biliktiligin anyqtau maqsatyndaghy test-synaghyn tapsyru – múghalim jýikesine psihologiyalyq túrghydan kýsh týsiretin ýlken jýkteme.

Qay zamanda da múghalimning biliktiligin oqytqan oqushylarynyng bilim dengeyimen eseptegen. Jeke oqushylarynyng jetken jetistigimen emes. Jeke jetistikke jetken oqushy mýmkin, ol erekshe daryndy shyghar. Mening oiymsha, múghalimning ýsh-tórt jyl ýzdiksiz oqytqan oqushylarynyng bilim dengeyin synaq arqyly anyqtap, sol oqushylardyng synaqtan alghan baghasy arqyly synyptyng ortalama balyn shygharyp, sol ball arqyly múghalimning kәsiby biliktiligi anyqtalsa. Búl tәsil mektep oqushylarynyng bilim dengeyin az da bolsa kóteruge óz septigin tiygizer edi, - dep oilaymyn. Búl – mening jeke óz pikirim.

Qazirgi bilim salasyndaghy sheshimin tappay túrghan ózekti mәselelerding barlyghynyng týp-tamyry – shegi joq, bitpeytin bilim reformalarynda. Oqushygha sapaly bilim bermeytin, bilim salasyna da eshqanday paydasy joq «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty songhy bilim reformasy kimge qajet boldy?

Men keyde oilaymyn, jemqorlyqqa belshesinen batqan bizding qoghamda memleket qarjysyn talan-tarajgha týsiru ýshin jogharydaghy bireuler osynday reformalardy әdeyi oilap tabatyn sekildi. Búl jaghdaydy biylik basynda otyrghan jogharydaghylar da biledi. Mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhan elimizde jasalynyp jatqan bilim reformalaryn: «Milliardtaghan qarjy júmsalsa da eshqanday syn kótermeytin, «shirik qoghamnyn» eldi qúrdymgha bastaytyn reformasy» - dep baghalady. Deputat sózine bizding óz tarapymyzdan alyp qosarymyz joq.

Bir memleketti basyp alu ýshin oghan soghys ashyp, bomba tastaudyng eshqanday qajeti joq. Sol elding bilim salasyn tas-talqan etseniz jetip jatyr. Tәuelsiz el bolghanymyzgha otyz jylday uaqyt boldy. Bizde әli kýnge deyin qalyptasqan bilim jýiesi joq. Memleket múnaysyz, bidaysyz kýn kóre alady. Al, bilimsiz kýn kóre almaydy. Osynday jaghdayda elimizding tәuelsizdigining erteni men úrpaq bolashaghy ne bolmaq?

Elbasymyz N.Á.Nazarbaev «Núr-Otan» partiyasynyng kezekti bir otyrysynda: «Qoghamdaghy týrli jaghdaylardy synaushylar kóp, al, sol synaushylardyng ózderi synap otyrghan kelensiz jaghdaylardan shyghu joldaryn kórsetpeydi» - dedi. Elbasy sózining jany bar. Synau әrqashan da onay. Al, synap otyrghan kelensiz jaghdaylardan shyghu joldaryn kórsetu, búl – onay sharua emes. Kelisemin. Desek te, elimizding bilim jýiesining daghdarysqa úshyrap, tyghyryqqa tirelgeni, kózge aiqyn kórinip túrghan – aqiqat dýniye! Mening oiymsha, daghdarysqa úshyraghan elimizding bilim jýiesin tyghyryqtan shygharu joldary bar.

Osy mәsele tónireginde mening úsynystarym mynau:

1.Bilim salasyn qalpyna keltirip, rettep alghansha latyn әlipbiyin engizudi kidirte túruymyz kerek. Sebebi, daghdarysqa úshyraghan elimizding bilim salasy latyn әlipbiyin qabyldaugha dayyn emes. Bilim salasynyng qazirgi jaghdayyna latyn әlipbiyin aralastyrsaq, onda elimizding bilim salasyn qútqara almay, ony mәngilik qúrdymgha jiberemiz.

2. Bilim jәne ghylym turaly zang qabyldap, bilim jýiesin әkimshilikten tys, óz aldyna jeke sala etip qayta qúru kerek.

3. Bilim salasyndaghy test jýiesin joi kerek. Jattandy bilim adam boyyna júqpaydy. (Á.Bókeyhan) Qytay atomdyq sintezining bastauynda túrghan, әlemdik dengeydegi belgili ghalym, akademik Szini Sychjannyng «Qazirgi bilim men ghylym salasynyng ózekti mәseleleri» (Sovremennye problemy v sfere nauky y obrazovaniya) atty ghylymy enbegindegi zertteui boyynsha, testileu jýiesin qoldanatyn elderding bilim dengeyi songhy on jylda 61% payyz qúldyrap,  testileu jýiesinen bas tartqan elderding bilim dengeyi bir jylda 3% payyzgha ósken. Mening oiymsha, elimizding bilim dengeyining qúldyrauynyng negizgi  sebebi – testileu jýiesinde jatyr. Sondyqtan da elimizding bilim salasy test jýiesinen bas tartu kerek. Qytay, Japoniya sekildi damyghan elderding bilim salasy test jýiesinen әldeqashan bas tartqan.

4. Kenestik oqu jýiesine qayta oralu kerek. Elimizding býgingi tandaghy kórneki ghalymdary men aqyn-jazushylary, memleket qayratkerleri, is basynda jýrgen belgili azamattardyng barlyghy da Kenestik oqu jýiesining shekpeninen shyqqandar. Ózderiniz oilanyzdarshy, jiyrmasynshy jyldary, Kenes ókimeti endi ornaghanda ógiz soqamen jer jyrtyp jýrgen el, arada otyz jyl ótkende, 1954 jyly aigha Jer serigin úshyryp, atomdyq derjavagha ainaldy. Nening arqasynda? Áriyne, bilimnin!

Bilim jýiesining birneshe ghasyrlyq tarihy bar kóne Angliya úzaq zerttep, ýzdik bilim jýiesi ekenine kózi jetken song Kenestik oqu jýiesine kóshti. Búl turaly dýnie jýzi aqparat qúraldary týgel jazdy. Al, biz qalyptasqan Kenestik oqu jýiesinen bas tartyp, elimizding bilim salasyn tyghyryqqa tirep, daghdarysqa úshyrattyq. Elimizding bilim salasyn daghdarystan shygharu ýshin Kenestik oqu jýiesine qayta oraluymyz kerek.

Osy aitylghan mәselelerdi jýzege asyryp, elimizding bilim salasyn qalpyna keltiruimiz ýshin, ózeginde eshqanday bilim negizi joq, batys oqu jýiesinen talghamsyz kóshirilip, elimizding bilim salasyna zorlyqpen engizilgen «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasynan bas tartuymyz kerek.

Elimizding bolashaghy – bilimdi úrpaq, - dep úrandatyp, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» arqyly jas úrpaghymyzdy bilimdi etemiz dep jýrgende – qaranghy bólmeden joq qara mysyqty izdep jýrgen Ápendeni kóz aldyma elestetedi. Osy orayda úly oishyl Konfusiydin: «Qaranghy bólmede qara mysyqty tabu qiyn, al ol joq bolsa tipten qiyn» - degen sózi eske týsedi.

Núrghaly Mahan, 

Jogharghy sanatty «sheber pedagog»,                  

Týrkistan oblysy, Sozaq audany. 

Abai.kz