Býgin Mәjilis otyrysynda deputat, «Aq jol» fraksiyasynyng jetekshisi Azat Peruashev QR Ýkimet basshysy Asqar Maminning atyna deputattyq saual joldap, Semey qalasyna erekshe mәrtebe berudi súrady. Búl turaly «Abai.kz» aqparattyq portaly habarlaydy.

«Ótken jyly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jarlyghymen týrik elderining altyn besigi - ejelgi Týrkistan qalasy - oblys ortalyghyna ainalyp, al Shymkent shaharyna respublikalyq dәreje berildi. Búl tarihy sheshim Týrkistan aimaghyn býkil týrki әlemining ordasy retinde qayta nyghaytugha jol ashty. Al, Shymkent óz mәrtebesin týsirmey, elimizding betke ústar qalalardyng biri retinde ary qaray damuda.  Osy orayda, ker zamanda qazaqtyng ruhyn kótergen, qazaqtyng dauysyn jetkizip, iyisin tanytqan, Abay  ruhynyng ordasy - Semey qalasyna da tiyisti mәrtebesin beru oryndy dep sanaymyz», delingen deputattyq saualda.

Áueli Azat Peruashev bastaghan «Aq jol» fraksiyasy deputattarynyng úsynysyna kóz jýgirteyik....

Qazaqstan Respublikasynyn

Premier-Ministri

A.Ú. Maminge

Deputattyq saual

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

Barshamyzgha belgili, kelesi jyly Preziydent bastamasymen halqymyzdyng abyzy, zamanauy qazaq tilining qúrastyrushysy Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyghy memlekettik dengeyde atap ótiledi.

Ghasyrlardyng toghysynda últymyzdy oyatushy da, úyaltushy da – Úly Abay! Onyng tek últtyq әdebiyetke ghana emes, sonymen birge halqymyzdyng damuyna, aghartushylyqqa, órkeniyetine etken әseri erekshe.

Alash kósemderi Abaydy ózderining ruhany ústazy eseptegeni de qúpiya emes. Abay býtindey bir últtyng sanasyna tónkeris jasap, ony sol kezdegi progresshil әlemning dengeyine shygharugha tyrysty. Alashtyng ústanymdarynyng da negizin Abaydan izdeu kerek.

Alash qayratkerlerining biri – Múhtar Áuezov «Abay joly» epopeyasyn jazyp, býkil әlemge Abay fenomenin tanystyrdy.

Álihan Bókeyhan týrmeden bylay dep jazghan: «Qamaugha alarda bas-ayaghymdy qaldyrmay tintip shyghyp sonynan, qolymdaghy portfelimdi alghandaryna qatty abyrjyp qaldym: onyng ishinde Abaydyng baspahanagha audaryp, ótkizeyin degen qoljazbasy bolatyn. Týrmede ózimdi qansha ústap jazalasa da, maghan bәri bir, tek «Abayym» saqtalsa eken degennen basqa oiyma eshnәrse kirgen joq...».

Mirjaqyp Dulatúly «Eng joghary, ardaqty oryn Abaydiki, qazaq halqyna sәule berip, alghashqy atqan jaryq júldyz — Abay» degen.

Yaghni, bir sózben aitqanda, Abaydy úlyqtau, Abaydy nasihattau, qarapayym halyq arasynda Abaydyng sózin taratyp, tanystyru, týsindiru o basta Alashtyng enbegi edi.

Al, býgingi kýni Qasym-Jomart Toqaevtyng Abaydyng 175 jyldyghyn layyqty dengeyinde ótkizuge bergen tapsyrmasy Memleket basshysy retinde onyng eng alghashqy jәne manyzdy sheshimderining biri. Preziydent «Semeyding әr kóshesi men ghimaratynda tarihtyng salghan izi bar» dep, onyng erekshe manyzyn qúptady.

Osyghan oray, býgingi kýni Abay jeri -  Semey ónirinde birqatar sharalar qolgha alyndy. Semey qalasy men aimaghyn kóteruge búryn-sondy bolmaghan qomaqty qarajat bólinip, gýldenuine kýsh júmsaluda.

Áriyne, halyq ta Semey qalasynyng ósuine, órkendeuine quanuda. Óitkeni, Semey qalasynyng geografiyalyq orny, ekonomikalyq dengeyi, sayasy múrasy oghan әbden layyq. «Alash Orda» Qazaq últtyq avtonomiyasynyng astanasy bolghan, soltýstik shekaranyng boyynda ornalasqan, býginde ýsh jýz otyz mynday halqy bar, oblys ortalyghy emes qalalardyng arasyndaghy eng ýlken eldi meken, avtotehnika, ún, sement, kómir, azyq-týlik, jenil ónerkәsip t.b. tauarlar shygharatyn iri óndiristeri ornalasqan Semey qalasy Abaydyng merey toyynan keyin de qol jetkizgen dәrejeden týspeui kerek.

Ótken jyly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jarlyghymen týrik elderining altyn besigi - ejelgi Týrkistan qalasy - oblys ortalyghyna ainalyp, al Shymkent shaharyna respublikalyq dәreje berildi. Búl tarihy sheshim Týrkistan aimaghyn býkil týrki әlemining ordasy retinde qayta nyghaytugha jol ashty. Al, Shymkent óz mәrtebesin týsirmey, elimizding betke ústar qalalardyng biri retinde ary qaray damuda.

Osy orayda, ker zamanda qazaqtyng ruhyn kótergen, qazaqtyng dauysyn jetkizip, iyisin tanytqan, Abay ruhynyng ordasy - Semey qalasyna da tiyisti mәrtebesin beru oryndy dep sanaymyz.

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly, QR «Ákimshilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» Zannyn 3-shi babyna sәikes, respublikalyq manyzy bar qalalar qataryna halqynyng sany bir million adamnan asatyn eldi mekender, nemese erekshe memlekettik manyzy bar qalalar jatady. Bizding oiymyzsha, Semey qalasy - dәl osy erekshe memlekettik manyzy bar qala. Sondyqtan, oghan erekshe mәrtebe beru jóninde Memleket Basshysyna úsynys engizu mýmkindigin qarastyruynyzdy súraymyz.

Azat Túrlybekúly bastaghan deputattar toby búl bastamany QR «Ákimshilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» Zannyn 3-shi babyn negizge ala otyryp kóteripti.

«QR «Ákimshilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» Zannyn 3-shi babyna sәikes, respublikalyq manyzy bar qalalar qataryna halqynyng sany bir million adamnan asatyn eldi mekender, nemese erekshe memlekettik manyzy bar qalalar jatady. Bizding oiymyzsha, Semey qalasy - dәl osy erekshe memlekettik manyzy bar qala. Sondyqtan, oghan erekshe mәrtebe beru jóninde Memleket Basshysyna úsynys engizu mýmkindigin qarastyruynyzdy súraymyz», deydi «Aq jol» parityasynyng deputattary.

Deputattardyng búl úsynysy әleumettik jeli qoldanushylary arasynda qyzu talqygha týsude. Pikirler әraluan. Olardyng arasynda «Semeyde 1 million halyq joq» dep uәj aitushylar da bar. Osy rette biz atalmysh Zannyng babyna taghy bir mәrte kóz jýgirtkendi jón sanadyq.

«Qazaqstan Respublikasynyng «Ákimshilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» QR 1993 jylghy 8 jeltoqsandaghy № 2572-XII Zany. 3-bap «Qalalar men basqa da eldi mekenderding standarttary» dep atalady.

Osy 3-baptyng 1-tarmaqshasynda: «Respublikalyq manyzy bar qalalar, olargha erekshe memlekettik manyzy bar nemese halqynyng sany bir million adamnan asatyn eldi mekender jatady», dep taygha tanba basqanday jazylghan. Endeshe, «erekshe manyzy bar qala» statusy tek túrghyn sany millionnan asatyn qalalargha ghana berilmeytinin jәne bir eske sala ketemiz.

Taqyrypqa túzdyq retinde esterinizge sala keteyik, 2017 jyly «Aq jol» partiyasynyng bastamasymen Semey qalasynda Alash kósemi Álihan Bókeyhangha eskertkish ornatylghan edi. Al 2015 jyly Azat Peruashev bastaghan deputattar Semeydi «Alash qalasy» dep atau jóninde Ýkimetke úsynys joldaghan. 2017 jyly «Abai.kz» aqparattyq portalynda «Semey qayta oblys bola ma?» atty maqala jariya boldy.  Sol jyly Semeyge – Alash, Óskemenge – Álihan emisimin beru mәselesi BAQ-ta qyzu talqy boldy.

Búl joly Mәjilis deputattary Alashtyng astanasy bolghan Semeyge – erekshe manyzy bar qala statusyn súrap otyr.

Tarihy derekterde Semey qalasynyng búrynghy «Zarechnaya slobodkasyn» 1917 jyly «Alash» qalasy dep atau turaly sheshim qabyldanghan. Semey – Alashtyng astanasy boldy.

Zertteushi Zanghar Kәrimhan: «Semeyding atyn shygharyp, danqyn aspandatqan oqighalar – Birtútas Alash iydeyasyna úiyghan últ ziyalylarynyng bir mýddege jinaluy. Tarihy 1905 jyldan bastau alatyn últ-azattyq kýresting belortasynda Alash qayratkerlerining úmtylysy túrghany anyq», dep jazady.

Belgili alashtanushy ghalym Túrsyn Júrbay: «bir týp kódeden bastap aspan ayasyndaghy alash kenistigin tútas qamtyghan ataulardyng basyn biriktirip, jer dauy, jesir dauy, ru tartysy degen týsinikterdi últtyq sana, últtyq oilau jýiesi, últtyq iydeya, últtyq memlekettik qúrylym, tәuelsiz ýkimet alqasy, Alash kenesi, últtyq sayasat, últtyq mýdde, últtyq sayasy ekonomika, últtyq til, últtyq ghylym, últtyq qorghanys, alashtyng ortaq otany, últtyq namys, últtyq moyynsúnbau, últtyq әdeby til, últtyq ghylym tili degen úghymdardyng dәrejesine deyin qasiyettendire kóterip, múqym qazaqty Birtútas Alash iydeyasy degen kiyeli tudyng astyna biriktirdi» deydi. Osy biriguding úiytqy ordasy – Semey bolghany jәne fakt!

Tarihshylardyng pikirinshe, Alash últtyq әskerining qúryluynyng bastauy da osy qasiyetti shahardan bastalady. Semeyding atauyn alashordashylar Alash qalasy dep ataghynyn tarihy derekter aighaqtaydy. Demek, Alashordanyng astanasy Alash qalasy bolghanyn synar ezu bireu bolmasa eshkim joqqa shyghara qoymas. Ári-beriden son, Alashorda memleketi 2 jyl 3 ay óz tәuelsizdigin saqtap túrghanyn eskersek, Semeyding de osynsha uaqyt astana bolghany jәne fakt!

Sóz týiininde aitpaghymyz, kesheli-beri әleumettik jelilerde, tipti keybir BAQ-ta aqyn Oljas Sýleymenovting Almaty qalasynyng atauyn «Alma-Ata» dep ózgertu turaly aitqan úsynysy júrt talqysynda jýr. Oghan basqa-basqa emes, Aqordadaghy Preziydent kómekshisi Erlan Tynymbayúlynyng ózi jauap qatyp, úsynystyng orynsyzdyghyn astarlap aitqan bolypty.

Kelesi jyly Abaydyng 175 jyldyghy. Ony Memlekettik masshtabta atap ótudi Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng ózi tapsyryp, arnayy komissiya qúrylghan.

Endeshe Mәjilis deputaty Azat Peruashev bastaghan «Aq jol» deputattarynyng búl úsynysy kelesi jylghy dóngelek datagha dóp keletin iygi bastama bolary anyq. Siz ne deysiz?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz