Qazaq poeziyasy ýshin Qasym Amanjolovtyng orny bólek. «Jyghylsam  da jýgirumen  ótermin, Ayanshyldyn  aqylyn  men  ne  etermin?» dep jyrlaghan dauylpaz aqyn, shynymen-aq, ómirde de, ólende de jasynday jarqyldap, qúiylyp-tógilip, búrqasynday boratyp ótti.

Qazaq poeziyasy ýshin Qasym Amanjolovtyng orny bólek. «Jyghylsam  da jýgirumen  ótermin, Ayanshyldyn  aqylyn  men  ne  etermin?» dep jyrlaghan dauylpaz aqyn, shynymen-aq, ómirde de, ólende de jasynday jarqyldap, qúiylyp-tógilip, búrqasynday boratyp ótti.

Qasymnyng beting bar, jýzing bar demeytin qaysar minezi, qaltarys-búltarysy joq, býkpesiz tabighaty kóp adamdargha, әriyne, únay qoyghan joq. Sol sebepti de, sonau soghysqa deyin-aq ol «poet-huligan» atandy, әdiletsiz syndargha úshyrady. Biraq ózi aitpaqshy, «soldattyng etigindey jany siri» aqyn bәrine tózdi, bәrine tótep berdi. Almas qylyshtyng qyn týbinde jatpaytyny tәrizdi, Qasym poeziyasy da talay ótkelekten ótip baryp qaltqysyz moyyndaldy, shynayy baghasyn aldy. Degen­men aqyn poeziyasyna jasalghan kezindegi qysastyqtan býgingi úrpaq qanshalyqty habardar jәne sol qiyanat saldarynan jol berilgen olqylyqtardy týzete aldyq pa?! Qasym poeziyasyn shynayy saralap-salmaqtaymyz, óz dәrejesinde baghalaugha tyrysamyz desek, mine, osy mәseleni oida ústaghanymyz abzal.

Últyn sýigen úly jýrek Qasymnyng eline, jerine degen perzenttik mahabbatqa, sýiispenshilikke toly ólender jazuyna týrtki boldy. Qazaqtyng arghy-bergi tarihy, býgini men bolashaghy keybir jaghdayda aqyndy tereng oigha shomdyryp, kóniline alang kirgizdi, nәzik múngha, sezimge boylatty. Alayda onyng sonday sәtte jazylghan: 

...Keng dalaly, keng peyildi qazaqpyz,

Sertin  osy, azat jigit, azat  qyz, – degen tәrizdes jýrek syrlary jyr jinaqtaryna mýldem jolatylghan joq. Sol siyaqty: 

...Elu jasta «elim bar»

dep aita almay, 

Qyzyl tuly el «Qazaqstan» deytúghyn, – degen shumaqtaryndaghy Qorqyttyn, Asanqayghynyng attary alynyp tastaldy. Asanqayghynyng ornyna Abaydyng aty qoyylyp, óleng joly «Atam Abay, arma­nyna ber tynym» degen sarynda ózgertildi. Áriyne, ózgenin, naqtyraq aitqanda, kenes­tik sayasatpen ulanghany sonsha – últty sýn­ding kez kelgen nyshanyna shoshyna qaray­tyn «qyraghy» baspa redaktorla­ry­nyng qo­lymen. Múnday reviziya aqynnyng kópte­gen ólenderine ayausyz jýrgizildi. Sóitip, «Ertis» ólenindegi:

Terbelip tolqynynda әn sap ósken,

Qaytyp ta sorly bolsyn qazaq úly! – degen  joldardaghy «qazaq  úly» «sovet úly» degen sózdermen auystyryldy. «Tu­ghan jer» degen óleninin:

Jaqyn jýrsem, men –

tórinde raqattyn,

Altyn dingek – ózim tughan bosagham! – degen songhy joldary:

Óz sovetim – ózim tughan bosagham! – bolyp shygha keldi.

Týpnúsqadan aitarlyqtay auytqyp, osynday ýlken týzetulerge úshyray otyryp jariyalanghan shygharmalarynyng ýsh tom­dyghyn Qasymnyng ózi kóre almay ketti. Nebәri 44 jasynda ajal qúryghyna ilikken ayauly aqyn ólenderine jasalghan múnday redaksiyany kórse, ózining tikminezine salyp, biraz adamdarmen, bәlkim, birjola ketiser de edi. Qasym ólenderining tereng bilgiri, akademiyk, synshy Serik Qirabaev aqynnyng keyingi tórt tomdyghyn shygharu barysynda Ghafu Qayyrbekovting kóp ólen­derdi qalpyna keltiruge tyrysqanyn, biraq jóndelmey ketken nәrselerding әli de jetip-artylatynyn aitady. Mysaly, Qasymnyng poemalar bayqauynda topjar­ghan «Qúpiya qyz» atty shygharmasynyng alghashqy núsqasy 1938 jyly «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda basylghan eken. Biraq aqynnyng ýsh tomdyghynda da, tórt tomdyghynda da poema qysqarghan ký­yin­de jaryq kórgen, al týpnúsqasy jogha­lyp ketken. Sonday-aq Qasymnyng soghys kezin­de jazghan oryssha ólenderi kóp bol­ghan. Olar da tabylmay, shyndyghynda, iz­des­tirilmey keledi. Osynday jayttar aqyn­nyng ólenderin búrynghy shyqqan m­әtin­derimen, qoljazbalarymen salysty­ryp otyryp, qaytadan jinaqtau, tipti qay­ta bastyru qajettigin anghartady.

Shygharmashylyghyna qatysty alghanda, «Qasym ýlken aqyn retinde soghys jylda­ryn­da qalyptasty» degen de pikirler ai­ty­lady. Biraq qalamgerlik quatyn, qarym-qa­biletin Qasym soghysqa deyin-aq tanytyp ýlger­gen. Mysaly, onyng erterek­te jazyl­ghan «Mazasyz muzyka» atty bal­ladalyq sipa­ty bar óleni ózge qalamdas­tarynyng eshqaysysynikine úqsamaytyn ózgeshe tuyndy ekendigin әdebiyetshi ghalymdar sózsiz moyyndaydy. Túlghalyq jaghynan da Qasym ózgelerden oq boyy ozyq túr. Yaghny aqyn, kompozitorlyghy óz aldyna, sony­men birge ol – Pushkiyn, Ler­montov, Rusta­veli, Shevchenko siyaqty bas­qa da aqyn­dardy qazaq tilinde sóiletken óte sheber audarmashy, «Dosymnyng ýi­lenui», «Anqau Jýsip» piesalaryn jazghan dramaturg, әngime, ocherk jazyp, әdeby syngha aralas­qan jan-jaqty túlgha. Yaghny «Dýniyege keler әli talay Qasym» dep jyrlaghanymen de, qazaq ýshin Qasym qa­shanda Qasym bolyp qala beredi. Últ ruhyn meylinshe asqaq­tatqan dauylpaz aqyndy býginde qalay dәriptep, qalay úlyq­tasaq ta oryndy.

Avtor: Roza RAQYMQYZY

http://alashainasy.kz/main/26980/