Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2683 0 pikir 22 Mausym, 2009 saghat 08:57

Júmabek Tәshenov. Jahanda jer kólemi jaghynan onynshy memleket sanalyp, әlem elderine astyqty esporttaytyn bestikke kiruining astarynda túlghalardyng eren enbekteri, orasan zor qan-teri jatqanyn «bireu bilse, biri bilmeydi».

Esimi eskerilmey jýrgen túlgha

Kenestik imperiyanyng qúrsauyndaghy elderding tarihy búrmalanyp, sol kezdegi sayasy aua rayyna qaray iykemdelip otyrdy. Sondyqtan bolar tәuelsizdik túghyry qonghan sәtte de qaharman túlghalardy eskermey, keybir jaghdaylarda úmytyp, qoghamnyng ruhany iygiligine jarata almay otyrghan jayymyz bar. Oiymyzdyng órnegin tótesinen kestelesek. Últymyzgha HH ghasyrdyng ekinshi shiyreginde ruhany sәule shashyp, qazirgi últ territoriyasynyng tútas saqtalyp qaluyna sýbeli ýles qosqan nar, alyp túlgha - Júmabek Ahmetúly Tәshenov. Búl - dausyz, búl - aqiqattyn eng sharyqtau shyndyghy. Sózimiz dәleldi, oiymyz aighaqty bolu ýshin túlghanyng halyq iygiligi ýshin sarap bolghan enbekterin kózi kórgender men sharapaty tiygen qyzmettes dostary hәm zamandastarynyng oilaryn ortagha salsaq.

Esimi eskerilmey jýrgen túlgha

Kenestik imperiyanyng qúrsauyndaghy elderding tarihy búrmalanyp, sol kezdegi sayasy aua rayyna qaray iykemdelip otyrdy. Sondyqtan bolar tәuelsizdik túghyry qonghan sәtte de qaharman túlghalardy eskermey, keybir jaghdaylarda úmytyp, qoghamnyng ruhany iygiligine jarata almay otyrghan jayymyz bar. Oiymyzdyng órnegin tótesinen kestelesek. Últymyzgha HH ghasyrdyng ekinshi shiyreginde ruhany sәule shashyp, qazirgi últ territoriyasynyng tútas saqtalyp qaluyna sýbeli ýles qosqan nar, alyp túlgha - Júmabek Ahmetúly Tәshenov. Búl - dausyz, búl - aqiqattyn eng sharyqtau shyndyghy. Sózimiz dәleldi, oiymyz aighaqty bolu ýshin túlghanyng halyq iygiligi ýshin sarap bolghan enbekterin kózi kórgender men sharapaty tiygen qyzmettes dostary hәm zamandastarynyng oilaryn ortagha salsaq.

Júmabek Ahmetúlynyng biylikke keluin Kәrishal Asan-ata «Shynjyrda ótken jolbarys...» kitabynda bylay órnekteydi: «...Tәshenovting Respublika dengeyindegi birinshi basshylardyng aldynghysynyng birine ainaluyna Hrushev pen Bugalinning 1955 jyldyng basyndaghy Ýndistangha barghan sapary birden-bir sebepker boldy. Shyghysqa úshyp bara jatqan barlyq úshaqtar jolda Aqtóbe aeroportynda ayaldama jasaytyn. Mәskeuden Deliyge deyin tura úshatyn laynerler ol kezde bolmaghandyqtan Hrushev úshaghy Aqtóbege taban tireydi. Aeroportqa obkomnyng birinshi hatshysy J.Tәshenov qonaqtargha bas tartyp qazaqsha syy qúrmet kórsetedi. Oblystyng barlyq jetistikterimen tanystyrady...». Mine, osylaysha Mәskeuding otaghasy Hrushev kózine týsken Júmabekting qyzmettik órleui bastalady. Ortalyq diktaturanyng qansha núsqauy bolghanymen últyn sheksiz sýigen ór túlgha últ iygiligi ýshin atqarylghan әrbir isting basynda túrdy. Qazirde Respublika sarayynyng aldynda ruhany sәule shashyp túrghan Abay eskertkishi salynuy, repressiya qúrbandaryn aqtau komissiyasynyng tóraghasy retinde talay-talay myqtylarymyzdyng aqtaluyn jedeldetti, sonday-aq, qazaq kadrlaryn biylikke tartu jәne t.b. tizbektep keltire beruge bolatyn qyzmetteri almaghayyp.

 

Aydaharmen alysqan...

Degenmen de, Júmabekting otan aldyndaghy asyl paryzyn óteudegi eng úly qyzmetin ghalym, jazushy, memleket qayratkeri Ády Shәripov estelikterinde «Bayaghy zamanda Bógenbay, Qabanbay, Kenesary men Nauryzbay siyaqty batyr babalarymyz qan tógip syrtqy jaularmen soghysyp aman saqtap qalghan qazaq halqynyng ata-mekenin Reseyge berip jiberuge qarsy bolghan jalghyz adam - Júmabek Tәshenov. Qazaq halqynyng erte zamannan beri qonystanghan tamasha shúrayly jerin, bir qaterden onyng saqtap qalghanynyng kuәsi bolghanbyz», - dep jazady.

Hrushev úsynysymen tyng iygergen 5 oblys Pavlodar, Kókshetau, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan jәne Aqmola oblystaryn Mәskeuge tikeley baghyndyru jóninde sheshim qabyldaghan sәtte Júmabek Tәshenov qarsylyq bildirip, Mәskeu basshysynyng mysyn basatynday otty myna sózdermen: «Ya rodom iz Akmolinska. Dvenadsati let rabotal v Severo-Kazahstanskoy oblasti. Moy rodiytely y ih rodiyteli, da y vse nashy predky pokoyatsya v etoy zemle. Y vy teperi hotiyte etu zemlu peredati Rossii? Vdumaytesi, tovarishi, kakoy kazah s etim soglasitsya?.. Ya, napriymer, kategorichesky protiv postanovky dannogo voprosa!..» babalar jerin tútas saqtap qalugha yqpal jasaghan eken. Osy qarsylyqtan keyin-aq Júmabek qyzmetin dúrys atqara almady dep, Ministrler Kenesining tóraghasy qyzmetinen bosatylyp (premierministr), Shymkent qalasyna qatardaghy komsomol retinde júmysqa jiberiledi. IYә, Qazaq KSR Jogharghy Kenesinin, keyinirek Qazaq KSR Ýkimetin basqarghan, HH ghasyrdaghy eng aituly túlghalarymyzdyng biri Júmabek Tәshenov Qazaqstannyng bes oblysyn - Reseyge, ontýstiktegi Bostandyq, Maqtaaral audanyn - Ózbekstangha, Manghystaudy - Týrkimenstangha bólip berudi imperiyashyldyq pighylmen maqsat tútqan N.Hrushevting sodyrly sayasatyna "qazaqtyng dalasy qúraq kórpe emes, әrkimge ýlestirip bere beretin" dep atoylap qarsy túrghan dara, qaharman qazaq. Býginde shyn baghasyn almay jýrgen ghasyr túlghasy Júmabek Tәshenúly desek eshkim daulasa qoymas.

Mәskeuding núsqauymen Júmabek Ahmetúlyn talay ret jamandap, týrli aidarly sózder taghugha tyrysqan Ismayyl Yusupovtyng ózi túlghanyn el aldyndaghy azamattyq qyzmetin moyyndap: «Qazaq halqy bir azamatqa qaryzdar bolsa, ol osy Júmabek Tәshenov bolar. Ol el aldyndaghy paryzy men qaryzyn adal atqarghan adam. Ol ata-babadan qalghan keng baytaq qazaq jerin janymen qorghap, sol ýshin barlyq iygiliginen airylghan adam». Sirә, osydan keyin-aq sóz qozghaudyng ózi qiyndau eken.

 

Sóz ben isting arasy

Pavlodar ónirinen últ damuy ýshin eren enbek etken túlghalar az emes. Dese de, Júmabek Tәshenovke óz dengeyinde qúrmet kórsetilu kerek-au. Bizderde jaman oy bar. Olay deytinimiz kózi qaraqty kóp adamdar ýshin Mahambet pen Ahmetting nemese Shoqan men  Maghjannyng Kerekuge eshqanday da qatysy joq. Joq, mýlde olay emes, tereng oilaytyn  o әrbir azamat ýshin Kenesary han, M.Shoqay men T.Rysqúlov bәri-bәri qazaqtyn darasy emes pe? Endeshe, qazir bizder jer basyp jýrgen dalany «aman alyp qalugha» ter tógip, yqpal jasaghan J.Tәshenovqa eng bolmasa uniyversiytet kóleminde biraz sharalardy atqarudy uaqyt talap etude. Mysalgha, auditoriya atauy berilip, múrajay ashylsa, monografiyalar shyghyp, ghylymiy-mәdeny sharalar ótse jastardyng patriottyq sezimin terendete týsuge ong әserin tiygizer edi. Búl oiymyzdy qara shanyraq rektory Erlan Múhtarúly qoldaydy degen ýmittemiz.

Ghabit Mýsirepov: «Biz SK emespiz, bireudi bir orynnan alyp, bir oryngha qoya almaymyz. Jazushy degen halyq maqtaghan kisige óz jýreginen oryn beredi. Mening jýregimning tórinen oryn alatyn, mening er inim, erkek inim Júmabek»

 

 

Esimi eskerilmey jýrgen túlgha

Núrlat AYTJANÚLY

«Abay-inform»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1485
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5514