Batys pen Shyghysqa moynyn tendey búryp, zәharly tilin sumandatyp túrghan qosbasty býrkit - qazirgi Resey simvolikasy. Búl tek eltanbadaghy jay ghana beder emes. Qosbasty býrkit qashannan «orys ayynyn» oiyn, pighyl-maqsatyn týzep otyrdy. Senbesenizder, osy belgining alghash ret 1497 jyly, yaghny orystyng ortalyqtandyrylghan memleketin qúru kezeninde payda bolghanyn eskeriniz. Yaki, sol kezdegi kreativ iyelerining oiyna kelsek, búl - Batysqa da, Shyghysqa da týbinde biyligin jýrgizetin imperiyalyq ýstem sayasattyng súlbasy edi. Rasynda, XV ghasyrdan bastap-aq, «talpaq tanaumen» birge tamaq iship, qotyryn tyr-tyr qasyp jýrgen orys aghayyn Mәskeu knyazdigine jaqyn kórshilerin ózine qosyp ala bastady. Odan әri Oral, Sibir, qala berdi Kindik Aziya, Qiyr Shyghys... XXI ghasyr. Tap osy sayasatynan tanbaghan Resey Ontýstik Osetiyanyng tәuelsizdigin tanyp jiberip, ony «zandy enesi» - Gruziyanyng emesheginen ajyratty.

Batys pen Shyghysqa moynyn tendey búryp, zәharly tilin sumandatyp túrghan qosbasty býrkit - qazirgi Resey simvolikasy. Búl tek eltanbadaghy jay ghana beder emes. Qosbasty býrkit qashannan «orys ayynyn» oiyn, pighyl-maqsatyn týzep otyrdy. Senbesenizder, osy belgining alghash ret 1497 jyly, yaghny orystyng ortalyqtandyrylghan memleketin qúru kezeninde payda bolghanyn eskeriniz. Yaki, sol kezdegi kreativ iyelerining oiyna kelsek, búl - Batysqa da, Shyghysqa da týbinde biyligin jýrgizetin imperiyalyq ýstem sayasattyng súlbasy edi. Rasynda, XV ghasyrdan bastap-aq, «talpaq tanaumen» birge tamaq iship, qotyryn tyr-tyr qasyp jýrgen orys aghayyn Mәskeu knyazdigine jaqyn kórshilerin ózine qosyp ala bastady. Odan әri Oral, Sibir, qala berdi Kindik Aziya, Qiyr Shyghys... XXI ghasyr. Tap osy sayasatynan tanbaghan Resey Ontýstik Osetiyanyng tәuelsizdigin tanyp jiberip, ony «zandy enesi» - Gruziyanyng emesheginen ajyratty.

Endi mine... Resey basshysy Dmitriy Medvedev «El mýddesine qayshy tarihty búrmalaushylyq әrekettermen kýres jónindegi komissiyany qúru» turaly jarlyqqa mórin basty, qolyn qoydy. Áriyne, bazbireu búl komissiyanyng aqparat-nasihattyq júmyspen ainalysatynyn algha tartatyn shyghar. Áytse de, búl qadamnan tóner qauip te joq emes. Mysalgha, kezinde Kenester Odaghynyng shanyraghyna uyghyn shanshysqan qazaq, ukraiyn, belorusi elderinde bolghan  etnosiyd, ashtyq, repressiya sekildi nәubetterge tәuelsiz bagha berilip, tarihymyzdy últtyq túrghydan qayta saralau әreketterine komissiya salqyny tiii mýmkin. Qalay, qanday jolmen? Búl jaghynan әzirge beymaghlúmbyz. Biraq... osy jerden tarih betterin qayta sholyp ótsek. Aytalyq, 1950 jyly, Úly Otan soghysynan endi-endi ghana esin jiyp kele jatqan elde Iosif Stalin alapat qoghamdyq pikirtalas úiymdastyrdy. Til bilimine marksistik kózqaraspen qarau mәselesi talqygha týsti. Sonda «múnday әngimening azyp-tozghan әleumetke ne bereri bar?» dep, sheteldik sarapshylar basyn ústaghan.

Al, 1930 jyldary Stalinning ókimimen bolishevistik revolusiya, qyzyl terror men azamattyq soghystyng tarihy qayta jazylghany belgili. «Kýnkósemnin» jalghyz múrageri - Stalin ekendigine eshkim shýbә keltirmesin dep, «VKP(b) qysqasha kursy» da qayta jazylyp shyqty. Myna bir oqigha tarihty búrmalau isinde Stalinning qanshalyqty qúrbandyqqa barghanyn taghy bir әigilese kerek. 1934 jyly Stalinning qúlyn-tayday tebisip birge ósken jan dosy Aveli Enukidze «Kavkazdaghy jasyryn baspahana» atty kitabyn jaryqqa shyghardy. Búl enbek «Stalinning baspa isine sinirgen enbegin kemitip kórsetti» dep baghalanyp, Enukidzege syilyq retinde «halyq jauy» degen ataq pen qorghasyn oq búiyrady. Tipti, Sergey Eyzenshteynning «Qaharly Ivan» filimining jalghasyn týsiruine tyiym salynuy, Dmitriy Shostakovichtin, Anna Ahmatovanyng jana shygharmalaryna jandayshap synshylardyng jala jauyp, olardy halyqqa jekkórinishti kórsetui de - tarihty túma qalpynda kórsetuge jasalghan qarsylyq-túghyn.

Qarap otyrsanyzdar, qazirgi Medvedevting tarihty búrmalaugha qarsy «totemi» men sýiegi quraghan Stalinning is-qimyly - ekeui de bir nәrse bolatyn. Ayyrma - uaqytta, ony oryndaushy avtorda demeseniz. Qisyngha salsaq, atalghan komissiya Resey (kenes) tarihyndaghy ekiúshtylau, dauly mәselelerding qayta qaraluyna, qalyptasqan stereotipterding búzyluyna keudesimen tosqauyl qoymaq. Mysaly, Kenester Odaghy men Germaniyanyng arasyndaghy Molotov-Ribbentrop paktisi jayly, ne bolmasa Kenester Odaghynyng II Dýniyejýzilik soghys bitisimen býtkil Shyghys Europanyng boyynda repressivti quyrshaq rejimderdi qoldaghany turaly endi jaq ashugha bolmaydy. Bir jaghynan, Medvedevting tarih ghylymyn «tәrtipke saludaghy» qadamy «KSRO-nyng búrynghy respublikalarynda - tәuelsiz elderding territoriyalarynda últshyldyqtyn, últshyl qylmyskerlerding qayta janghyruyna qarsy is-qimyl turaly» Zang jobasynyng shyghuymen de baylanystyrugha bolady. Atalghan zang jobasy boyynsha, reseylik jәne sheteldik azamattardy 3-5 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrugha bolady-mys. Áytkenmen, Resey biyligi qaybir oqulyqtardaghy Stalindi «isker menedjer» boldy, al 1930-1950 jyldardaghy jappay qughyn-sýrgindi el aldynda túrghan ekonomikalyq, qorghanys mәselelerin sheshuding jalghyz joly boldy degen «qatelikterge» qalay qarar eken? Álde, qansha jerden búrmalanu bolsyn, «kenestik tarihtyn» bir qarpin bolsyn týzeuge mәskeulik iydeologtar arlanyp otyr ma eken?

Kezinde Vladimir Putin KSRO-nyng qúlauyn «HH ghasyrdyng eng úly geosayasy apaty» dep baghalaghan-dy. Qazirgi sheshimine qarasan, onyng izbasary tarih salasyndaghy teoriyasyn naqtylay is-әreketke úshtastyrmaq niyette ekenin tanytty. Osynyng ózi Kremli qabyrghasyndaghy Putin faktorynyng әli de pәrmendiligin aighaqtasa kerek.

«Jas qazaq» gazeti, №24, 19.06.2009