Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3485 0 pikir 22 Mausym, 2009 saghat 09:40

Núrlan MERALY. DÝR ATANGhAN DARABOZ DARYN

Alty alashtyng anasy atanghan Syr boyynyng bir bólshegi sanalatyn kiyeli Qarmaqshy ónirining jýz jýirikting otany atanuy tegin emes bolsa kerek. Aldynghy dәuirlerdi aitpaghanda on toghyzynshy ghasyrdyng ekinshi jartysy men ótken XX ghasyrdyng basynda bir top jyr júldyzdary top jaryp shyqty. Sol jýirikter shoghyrynyng kórnekti ókili - Onghar jyrau Dyrqayúly bolatyn. Bar joghy qyryq ýsh jyldyq qysqa ghúmyrynda artyna óshpes mol ruhany múra qaldyrghan oraq tildi, ot auyzdy arqaly aqyn, jampoz jyrshy, syrly sazger sol kezdegi Qazaly uezine qarasty Qarmaqshy audanynyng Jamansyr bolsyndaghy 3-auylda (qazirgi Janajol qonysy) 1859 jyly qarapayym otbasynda dýniyege kelipti.

Halyqtyng ózi dýr atandyrghan tau túlghaly talanttyng ónegeli ómiri men shygharmashylyq enbegin jana zaman talabyna say qayta janghyrtu maqsatynda audan әkimining ókimimen biylghy jyl "Dýr Onghar jyly" atalyp, bir jarym ghasyrlyq mereytoyyn oblystyq dengeyde ótkizuding baghdarlamasy jasaldy.

Audan halqyna tanamal ardager aqsaqaldar Súltan Sarmoldin jәne Ábdirey Bóribaevtyng tóraghalyghymen jyl basynda "Dýr Onghar aqyn atyndaghy qoghamdyq qor" úiymdastyrylyp, Josaly kentining kórikti túsynan shyghys ýlgisindegi segiz qyrly  kýmbezdi eskertkish keshenning qúrylysy jýrgizilude.

Alty alashtyng anasy atanghan Syr boyynyng bir bólshegi sanalatyn kiyeli Qarmaqshy ónirining jýz jýirikting otany atanuy tegin emes bolsa kerek. Aldynghy dәuirlerdi aitpaghanda on toghyzynshy ghasyrdyng ekinshi jartysy men ótken XX ghasyrdyng basynda bir top jyr júldyzdary top jaryp shyqty. Sol jýirikter shoghyrynyng kórnekti ókili - Onghar jyrau Dyrqayúly bolatyn. Bar joghy qyryq ýsh jyldyq qysqa ghúmyrynda artyna óshpes mol ruhany múra qaldyrghan oraq tildi, ot auyzdy arqaly aqyn, jampoz jyrshy, syrly sazger sol kezdegi Qazaly uezine qarasty Qarmaqshy audanynyng Jamansyr bolsyndaghy 3-auylda (qazirgi Janajol qonysy) 1859 jyly qarapayym otbasynda dýniyege kelipti.

Halyqtyng ózi dýr atandyrghan tau túlghaly talanttyng ónegeli ómiri men shygharmashylyq enbegin jana zaman talabyna say qayta janghyrtu maqsatynda audan әkimining ókimimen biylghy jyl "Dýr Onghar jyly" atalyp, bir jarym ghasyrlyq mereytoyyn oblystyq dengeyde ótkizuding baghdarlamasy jasaldy.

Audan halqyna tanamal ardager aqsaqaldar Súltan Sarmoldin jәne Ábdirey Bóribaevtyng tóraghalyghymen jyl basynda "Dýr Onghar aqyn atyndaghy qoghamdyq qor" úiymdastyrylyp, Josaly kentining kórikti túsynan shyghys ýlgisindegi segiz qyrly  kýmbezdi eskertkish keshenning qúrylysy jýrgizilude.

Osy izgilikti mәdeny sharalardyng bastamasy retinde juyrda Janajol auylynda Dýr Onghar jylynyng túsau keser rәsimi ótkizildi. Toydyng topjiyarynda audan әkimi Bighaly Qaypov memleket basshysynyng "Mәden múra" baghdarlamasyn jergilikti ónirdi jýzege asyru maqsatynda qolgha alynghan kezekti shara barysynda atqarylatyn júmystardyng barysyn bayandady. Búl orayda aqyn tuyndylarynan jinaq qúrastyryp, dәstýrli jyr ónerin zertteushi ghalymdar men ónerpaz jastardyng qatysuyndaghy derekti filim týsiru syndy basqa da tanymdyq túrghydaghy irgeli izdenisterding baryn bildik.

Óshpes óner iyesining auyzeki tildegi jauHar jyrlaryn úrpaqqa sabaqtastyrghan Mardan  Baydildaev pen Tynyshbek Dayrabay syndy kórnekti ghalymdar men Ýbisúltan Ayapov, Álquat Qaynarbaev, Ábdirәuyq Túrmaghanbetúly, Ýbijar Tolybekovterdey jergilikti azamattardyng eren enbegi airyqsha atap aityldy.                                             - Mәselen myna bir óleng sózderden ýlken filosofiyalyq týiindi angharmau mýmkin emes, - dedi Bighaly Ábdikerúly. - Bәlkim poeziya tilimen jýilengen júmbaq deuge bolatyn shyghar. Babamyzdyng tereng týisiktegi, úshqyr qiyalynyng jemisindey kórinetin jyr joldarynda adamdyq ghúmyrgha zor manyz berledi. Bir dariya tayazdaydy keshken sayyn (ómirding óte berui, jandynyng ólui); Bir nәrse qyza týsedi óshken sayyn (nәpsi qúmarlyq); Bir daraq óse týsedi kesken sayyn (úrpaqtyng ósip-ónui); Bir týiin kýrmeledi sheshken sayyn (qiyal, armangha berilgen sayyn úshyna jetpeu); Bir tesik tarylady tesken sayyn (dýnie qysqalyghy); Bir sharbat jan toymaydy ishken sayyn (bala sýy tәttiligi); Bir kólik qalmaydy artta kóshken sayyn (úrpaqtar jalghasy); Bir arqan tarqatylady esken sayyn. (oy, tilek); Aldynda kórinedi bir asqar tau (ýmit); Jaqyndap, úzarady jetken sayyn (adam ómiri, ajaly).                                                                                                           Qyzylorda oblystyq mәdeniyet basqaramasynyng bastyghy Berik Jýsipov óz sózinde biylghy mereytoy barysyndaghy sharalar Syr sýleylerining aldynghy qatarynda túrghan Balqy Bazar jyraumen iyq tenestiretin Dýr Onghar aqynnyng mol múrasyn óskeleng jastargha taghylym etu ýshin zerdeleu júmystaryn jýieli jýrgizu qajetigin algha tartty. Aymaq basshysy Bolatbek Quandyqovtyng qoldauymen oblystyq budjetten qarastyrylghan qomaqty qarjynyng negizinde Qyzylorda qalasynda ónirlik jyrshylar bayqauy men ghylymiy-tanymdyq konferensiya ótkizu jospargha engizilgenin esittik.

- Onghar Dyrqayúlynyng basqa zamandastarynan ózindik bir ereksheligi tarihy sóz qúnaryn jana zamanghy ýrdistermen bayytudaghy qyzmetinen anyq bayqalady. Aqynnyng shygharmalarynda diny týsinikter men eski úghymdardan ada taza da tereng qazaq dýnie tanymdyq  ólshemder keninen qoldanylghan,-dedi filologiya ghylymdarynyng doktory, foliklor zertteushi professor Baghdat Kәribozúly. - Ásirese onyng ólenderinen sol kezenmen ýndestikti angharugha bolady. Demek tolghaulary tútastay publisistikalyq saryngha qúrylghan. Yaghny biz últtyq poeziyamyzdyng birshama eseygendigin kóremiz. Keshegi kenestik jyldardyng tamasha tuyndylary kóqkten týsken joq. Osynday qúnarly topyraqtan ósip shyqty. Sondyqtan kәsiby jazba әdebiyetimizding búrynghy ýrdisterin qayta janghyrugha sýbeli ýles qosqan ózindik stiyli bar daraboz daryndy әr qyrynan kórsetu boryshymyz әri paryz.

Parij sahnasynda europalyqtargha qazaqtyng qarapayym da qasiyetti dombyrasynyng ýnin túnghysh ret pash etip, halyq әnin әuletken Ámire Qauashbaevtyng tarihy saparynan song úzaq jyldardan keyin fransuz últynyng ókilderin Syr sýleylerining maqamymen tanyrqatqan Qorqyt ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik Uniyversiytetining professory Almas Almatovtyng aituynsha "dýr" - sózi "eng asyl" - degen maghyna beretin úlaghatty tirkes kórinedi.

Onghar Dyrqayúlynyng 150 jyldyq mereytoyy jer-jerde jýieli jalghasyn tauyp, aldaghy kýz aiynyng birinde tughan elinde qorytyndalatyn bolyp kelisildi.

 

 

Qyzylorda oblysy.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512