Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1993 0 pikir 19 Qyrkýiek, 2011 saghat 05:32

Ghabbas QABYShÚLY. Ýshbu sәlem joldadym...

Qazaqstan parlamenti Mәjilisining tóraghasy

Oral MÚHAMEDJANOV myrzagha ashyq hat


Qúrmetti Tóragha!

 

Býginde biylikting basy-qasynda, ainalasynda jýrgenderding bәrin derlik  kezinde tandaghan atyna mingizgen Kenes ókimetining kense-mekemelerinde  júrtshylyqtan kelgen hatqa on kýnning ishinde jauap berudi mindettegen tәrtip bolghanyn  jaqsy biletin shygharsyz. Ol da ókimetimen birge kete bardy. Tәuilsizdigimizding jiyrma jyly kórsetip bergenindey, bizde joghary-tómendi kimge hat jazsang da, jauap qaytarylmaytyn «dәstýr» qalyptasty. Sonyng biregey mysaly -  Sizge 2004-jylghy qarashanyng 10-ynda jәne 2009-jylghy mausymnyng 16-synda jazghan, poshtanyng óz qolynyzgha tiygizetin jolymen jóneltilgen, Mәjilis deputattaryna mәlim etuinizdi ótingen hattarymnyng habar-osharsyz qalghany. Sony eskerip, myna hatymdy  Abai.kz portaly arqyly ashyq jazghanyma renjimegeysiz.

Parlamentting zang shygharushy oryn ekenin men de bilemin, alayda ondaghy deputattar halyqtyng qalaulylary ghoy, saylaushylarynan barghan hattargha uaqtyly nazar audarugha, ditteuge mindetti. Sondyqtan, saylaushy retinde, búl hatymnyng da deputattarymyzgha jetuin qalaymyn.

Qazaqstan parlamenti Mәjilisining tóraghasy

Oral MÚHAMEDJANOV myrzagha ashyq hat


Qúrmetti Tóragha!

 

Býginde biylikting basy-qasynda, ainalasynda jýrgenderding bәrin derlik  kezinde tandaghan atyna mingizgen Kenes ókimetining kense-mekemelerinde  júrtshylyqtan kelgen hatqa on kýnning ishinde jauap berudi mindettegen tәrtip bolghanyn  jaqsy biletin shygharsyz. Ol da ókimetimen birge kete bardy. Tәuilsizdigimizding jiyrma jyly kórsetip bergenindey, bizde joghary-tómendi kimge hat jazsang da, jauap qaytarylmaytyn «dәstýr» qalyptasty. Sonyng biregey mysaly -  Sizge 2004-jylghy qarashanyng 10-ynda jәne 2009-jylghy mausymnyng 16-synda jazghan, poshtanyng óz qolynyzgha tiygizetin jolymen jóneltilgen, Mәjilis deputattaryna mәlim etuinizdi ótingen hattarymnyng habar-osharsyz qalghany. Sony eskerip, myna hatymdy  Abai.kz portaly arqyly ashyq jazghanyma renjimegeysiz.

Parlamentting zang shygharushy oryn ekenin men de bilemin, alayda ondaghy deputattar halyqtyng qalaulylary ghoy, saylaushylarynan barghan hattargha uaqtyly nazar audarugha, ditteuge mindetti. Sondyqtan, saylaushy retinde, búl hatymnyng da deputattarymyzgha jetuin qalaymyn.

Aytpaqshy, ekinshi hatymda Sizdin  pikirinizdi bilgim kelgen mәsele beseu edi (hattarymda jeke basyma qatysty sóz bolghan emes), sonyng ekeuin qaytalap aityp, jana әngimemdi sodan keyin bastayyn. Sondaghy «eski» ekeu  mynalar-dy:

 

Aqyn ateist pe?

 

1. Aqyn Shәkәrim Qúdayberdiúly «halyq jauy» degen jaladan tolyq aqtalysymen marqúmnyng tandamaly tuyndylary 1988-jyly «Jazushy» baspasynan jaryq kórdi, biraq ol jinaq jarymjan boldy, sebebi: baspadaghy әsiresaqtardyng «arqasynda» aqynnyng ólen-dastandary: «Qúday, Alla, Tәnir, taghdyr, iman, músylman», t. b. diny sózderden «tazartylyp», qajy Shәken  kәdimgi ateistke ainaldyryldy. Shәkәrimtanushy bas ghalym-әdebiyetshimiz Qayym Múhamedhanov, synshy-jazushy Múhtar Maghauin ol óreskeldikti qatty synaghan maqalalar jazyp, dereu dabyl qaqty. Qostaushylar az bolmady.

Shәkeng jinaghy odan beride eki dýrkin shygharyldy («Amanat» jornalynyng kitaphanasy, Halyqaralyq Abay kluby,  Jiydebay, Semey, 2006 j.). Alayda, eng bolmasa Qayym aghanyng janayqayy eskerilmey, kitaptyng 1988-jylghysy qaytalana saldy. Aruaqqa odan ótken qiyanat boluy mýmkin emes!

Mektepterimizding birazynda shәkirtterge Shәkәrim ólenderin jattatu bәigesi ótkizilip, keybir oqushylar aqynnyng 50-80 ólenin jatqa aityp, jýlde alyp jýr. Búl aqynnyng «ateistik» ólenderin oqytyp, jattatyp, jas úrpaqty adastyru emes pe? Áriyne! Osy jóninde: «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili», «Jas Alash» gәzetterinde maqalalarym shyqty. Basshylar, júrtshylyq qúlaqtansyn dep jazdym. Aqyn babamyzdyng ólen, dastan, maqala, hattary avtordyng ózi barda basylghan «Qazaq ainasy» kitabymen salystyrylyp, akademiyalyq jinaq etilip, memlekettik baspadan shygharylsa dep úsynys jasadym. biraq, ókinishke qaray, tiyisti basshy oryndar ghana emes, jalpy ziyaly qauymnan  tiri  jan  ýn  qatpady.

Mirzoyan kim? «Myrzajan» ba?

 

2. Reseyding tarihshy-jornalshysy Yuriy Jukovtyng «Inoy Staliyn. Politicheskie reformy v SSSR v 1933-1937 gg.» dep atalghan kitabynda Qazaqstandy 1934-1938 jyldary biylegen L. Mirzoyannyng 1937-jyly Kremlige hat jiberip, «halyq jaularynyn» 2446-syn atugha, 4403-in jer audarugha rúhsat súraghany aitylghan. Jiyny - 6749  kisi (tizim joq, san bar). Al Ejov ony 7650 kisige jetkizip, bekitip qaytarghan. Mirzoyan odan song Stalinge qúpiya jedelhat joldap, «rysqúlov-núrmaqovtardyng revolusiyagha qarsy úlshyldyq-fashistik úiymy baryn» mәlimdegen. Ol «úiymnyng mýshesi», respublika Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy Ó. Qúlymbetovti ornynan bosatudy súraghan. Bosattyryp alyp, atqyzyp tastady. Yaghny Mirzoyan 7650 adamdy tizimdep, mysaly, aqyn-jazushylarymyzdan: Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyimbet Maylin jәne basqalardy jútty. Biraq qazekem, qalaysha ekenin týsinbedim, malyn tartyp alyp ashtan qyrghan Goloshekindi «qu jaq, jauyz» dep dúrys dattady da, malyna tiyispey, azamattaryn qyrghan Mirzoyandy  «Myrzajan» dep maqtady. Tanymal qart jurnalshy Madat Aqqozin «Vernuti iz zabveniya» atty kitabynda (Júmabay Shayahmetov turaly) bylay depti: «Mirzoyan posle takogo predshestvennika (Goloshekindi aitady, -       Gh. Q.) yavilsya kak spasiyteli naroda. Poyavilasi rabota. Otmenily kartochky na hleb, ego prodavaly v magazinah za denigi. Nachal nalajivatisya byt ludey. No na smenu massovomu golodu priyshel massovyy arest s rasstrelamiy».

Sóitken Mirzoyan turaly býgin de madaqtau maqala jazyluda, Almaty, Astana  kóshelerinde aty bar. Men osy keregharlyqqa da ashynyp, әr qyrynan birneshe  maqala jariyaladym. Almaty qalasynyn  әkimdigine hat jazdym. Eshqaydan eshkim lәm demedi. Bayaghy: «әi, qaytesing sony qozghap?».

Osy orayda babamyz әl-Farabiydin: «Sen dosynnan qauiptenbe, qatty bolsa satyp keter; jauynnan seskenbe, qapyndy tapsa óltirer; sen nemkettilikten qauipten, týbine sol jeter!» degen qaghidasy eske týsedi.

 

Búl jay sandyraq emes. Búl - qyrghyngha shaqyru!

 

Endi búrynghylardy óz tóreliginizge tapsyryp, jana sózime kirissem, ol - qogham qayratkeri aqyn Múhtar Shahanov bastaghan tiljanashyrlarynyng halyqqa, preziydentke, parlamentke jazghan ashyq hatymyz. Ol baspasózde jariyalanysymen preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng kenesshisi      E. Ertisbaevtyng ony: «Konstitusiyagha qarsy әreket»,  dep shygha kelgeni meni de eriksiz tanqaldyrdy. Konstitusiyamyz Qazaqstan azamattarynyng oy erkindigi men sóz bostandyghyn qamtamasyz etken bolsa, preziydentting kenesshisi ony ne bilmegen, ne bilgisi kelmegen. Álde bizdin: «...jetinshi baptaghy ekinshi tarmaq alyp tastalsyn» degenimizden  ólerdey shoshydy ma eken?

Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Konstitusiyasynda qazaq tili - memlekettik til, orys tili - últaralyq qatnas tili delindi. Ómir ynghayyna say oryndy baylam. KSRO kezinde odaqtas respublikalardyng bәrinde memlekettik til bolghan orys tilining KSRO ydyrap, әrqaysysy jeke shanyraq - tәuelsiz memleket bolghan elderde taghyda memlekettik til boluy qay qisyngha sayady? Kóp últ-úlysty Qazaqstanda últaralyq qatnas tili boluy orys tili ýshin  ýlken mәrtebe emes pe?!  Joq, ishki-syrtqy orys aghayyndar  ony olqysynyp, renjy bastap edi, bizding «kónilshek» biylik pen parlament Konstitusiyagha týzetu engizip, orys tiline «resmy til» dәrejesin bere qoydy. Meninshe, «memlekettik til» men «resmy tildin» bir-birinen aiyrmasy joq, aty basqa, zaty bir. Búl shyndyq pa? Shyndyq! Sonyng salqyny tiygendikten bizdin: ókimet, ýkimet, parlament әli kýnge orystildi me? Orys tildi! Múnymen keliskileriniz kelmese, qúrmetti Tóragha, deputattar, ózderiniz aitynyzdarshy: parlament 20 jylda  jiyny  neshe mәjilis ótkizdi jәne onyng nesheui memlekettik tilde ótkizildi? 20 jylda neshe Zang shyghardy jәne onyng nesheui  memlekettik tilde jazyldy?

Biz hatymyzdyng alghashqy mәtinin talqylaghanda orys tilin «resmy til» dep memlekettik tilmen tenestire bermeu kerek, «últaralyq qatnas tili» dәrejesine oraltudy aitu jón bolady degen pikir bolyp edi, ol songhy mәtinde qalayda oryn tappay qalypty. Oqys bolayyn dese, qashanda op-onay ghoy. Sonyng bayybyna bara almaghan bunakovtar ózderine úiymdasqan qastyq jasalghaly jatqanyn kórgendey uralady da, solardyng ynghayyna beyim birneshe qazaghymyz hatqa bilmey qol qoyghandaryn ókine mәlimdedi, al qoyylghan qoly joqtar qol qoymaghandaryn erlikke balap e órkeshtene «ýn qosty» (óitkenderin óz basym  «jaghympazdyqtyng jalaushasyn kórsetkenderi» dep bilem).  Áriyne, әrkimning erki. Áytsede, osy jerde bir gәp bar.

Álemge әigili týriktanushy ghalym Lev Gumiylev «Úly dala men Rusi» dep ataghan zamannan beride Resey patshalarynyng kenbaytaq Úly dalany - qazaq jerin iyemdengisi kelmegeni joq. Mәselen, 1-Petr Resey búl kenistikti ózine qaratyp, halqyn qara júmysqa paydalanuy kerek, olar ghylym-bilimge qabiletsiz dese, 2-Nikolay patsha qazaqtardyng kóngenderin pravoslavie dinine engizip, kónbegenin qyryp tastau turaly jarlyq shygharghan bolatyn. Jә, shovinistik ol jauyzdyqtardy tize bermey, bertingi soljenisyn-jirinovskiyshilderding ghana Qazaqstangha, qazaqtargha qarsy aitqan, jazghan sandyraqtaryn sanasaq, «kóptomdyq shygharmalar jinaghy» bolar edi. Syrtqy ister ministrligimiz birde jalaqor Jirinovskiydi Qazaqstannyng shegine jolatpaugha sheshim qabyldap (ziyaly qauymnyng talaby boyynsha), Resey Syrtqy ister ministrligine nota tapsyrghan, biraq, arada ay óter-ótpeste, ol sheshim dalada qaldy da, «sheshesi - evrey, әkesi - zanger» jerlesimiz Almatygha kelip, oqyghan mektebinde kezdesu ótkizip, meylinshe tayrandap qaytty. Ol qalay? Sonda Syrtqy ister ministrligimizdin  kim kóringenge qoljaulyq bolghany ghoy?!

Ony da qoya túryp, osydan ýsh apta búryn Maksim Akimov degenning (býrkenshik aty-jón boluy da mýmkin) reseylik internet-saytta jariyalanghan «K rossiyskim sootechestvennikam v Kazahstane...  Russkiye, ochniytesi!» dep ataghan ýndeuinen  birer ýzindi keltireyin:

«...Davayte razbiratisya v chem delo. A delo v tom, chto do prihoda russkih v stepnoy kray, osedlogo naseleniya zdesi ne bylo, ne bylo voobshe. Vozmojno, gde-to na yuge territoriy nyneshnego Kazahstana, sushestvovaly edinichnye nebolishie poselki, no gorodov ne bylo, nikakoy sivilizasiy ne obnarujilovalosi. Russkie (y prochie slavyane), pribyvaishie iz vnutrennih guberniy Rossii, yavlyalisi pervymy poselensami, pervym  postoyannym naseleniyem regiona. IYmenno ony y mogut schitatisya korennym naseleniyem Kazahstana...».

Ghúlama babamyz Mahmúd Qashghariyding 1082-jyly «Álemning domalaq kartasyn» («Kruglaya karta mira») jasap, onda býgingi Orta Aziya men Qazaqstannyng da jer bederin, qalalaryn ghylymy anyq mәnerlep syzghanynan habar-oshary bolmaghan, bolghan kýnning ózinde әdeyi bilmegensip byqsyghan Soljenisynnyng sayqaldyq elesine elitip jýrgen kóp  shuyldaqtyng biri - mynau M. Akimov qazaqtardyng tarihyna da, tiline de, әdebiyetine de jauyghyp, «mәdeniyetsizder, últshyldar» dep týtigip, qazaq jerindegi orystargha:  «Russkiye, ochniytesi, nujno vozvrashati  situasii v normalinoe ruslo, vozvrashati vse na krugy svoya, vedi vy u sebya doma, vy pervymy nachali  stroiti  doma v etih stepyah!» dep  úlyp otyryp úran tastady.

Búl ne? Jay ghana sandyraq pa? Joq, búl - Qazaqstandaghy qazaqtar men orystardyng arasyna әdeyilep, ashyq ot tastau!  Búl - qyrqysqa, qyrghyngha shaqyru! Búl - elin, jerin, memlekettik tilin qúrmetteushi  qazaqtardy taghyda túnshyqtyrudy kókseu! Búl - bizde: kazachestvosyn ýstem etudi kózdep qoqyraqtap jýrgen kazaktardy; «Otanymyz - Rossiya, preziydentimiz - Medvedev!» dep mantyrap jýrgen qaysybir keudemsoq orystardy jeliktiru, últaralyq  shiyelenis tughyzu, arandatu! Naghyz shovinizm!

Shyn bar-au, qazaqty halyq degisi kelmey sandalghan mynau Akimov tarihtan mýlde beyhabar eken: «Byt kazahov, kak my vse prekrasno znaem, nahodilsya na urovne kochevnikov-skotovodov, v to vremya kak v Rossiy uje poyavilisi Lomonosovy y Mendeleevy» depti. Bayghús-ay!..  Aristoteliden keyingi Ekinshi ústaz bolghanyn әlem ghalymdary moyyndaghan Ábu Nәsir Múhammed әl-Faraby babamyz ghylymda nebir janalyq ashyp jýrgen kezde lomonosovtar men mendeleevterding babalary da búl dýniyege kelmegen edi ghoy?!.

Qazaq tiljanashyrlarynyng hatyn tóbelerine týsetin bombaday kórgen orystildi gәzetter: soljenisyn-jirinovskiy-kuzimiyn-miroglov-akimov... siyaqty suhittardyng súmpighyldy sózderine nege nazar audarmaydy, qantalap  túrghan qaskóilik niyetterin nege aiyptamaydy? Jymysqy sayasatpen ýrritsoqtap qashanghy ýnsiz qala beredi? Internet sayttary arqyly qazaqqa, Qazaqstangha jynkóbigin  shashyp jýrgen kórgensizderine nege tiym sózin aitpaydy?

Bizding ýkimet she? Últaralyq, tipti memleketaralyq qatynasty ushyqtyrugha belsene, jantalasa kirisip jýrgen reseylik sayasatshylardy, jurnalshy-jazushylardy tәrtipke shaqyrudy talap ete  Resey ýkimetine nege salmaq salmaydy?

Sonday-aq, bizding hattan at-tondaryn ala qashqan qazaghy bar, basqasy bar «janashyrlarymyzdyn, batyrlarymyzdyn» qaysysy eng bolmasa mynau Akimovke qarsy bir auyz sóz aitty?

Joghary-tómen biyliktegi sheneunikter bolsa, orystildi gәzetterding jeke tilshilerining súraqtaryna, nemese orystildi jurnalshylarmen súhbat jasaghandarynda, nemese maqalalarynda Qazaqstannyn, qazaqtyng atyna aitylyp jatqan betpaqtyqqa, jalaqorlyqqa naqty, qújatty mysaldarmen toytarys berudi nege kerek etpeydi? Óituding ornyna ózimizdi ishten shala qosarlanyp: «Til mәselesin sayasattandyrugha bolmaydy... Konstitusiyagha qol súqpandar... parlament til mәselesimen ainalyspaydy...  parlament Konstitusiyagha týzetu engizbeydi... Qazaqstannyng tynyshtyghyn orys tili saqtap kele jatyr...» desti (N. Nyghmatulliyn, Q. Mәmi,  O. Múhamedjanov, M. Tinikeev, t. b.). Parlament many erekshe belsendilik tanytty. Deputat     B. Syzdyqova «tórt memlekettik tildi Shveysariyany» ýlgi etip, tipti aghylshyn tiline memlekettik mәrtebe beru kerek dep, Qojanasyr әpendi «aspangha shygharyp ketken» aidy jerge týsire jazdady. Pah, shirkinder!

 

Últtyng namysyn shabaqtaytyn qara kýsh - shovinizm!

 

Qazaq jerin ertede aralaghan sheteldik sayahatshy ghalymdar qazaqtyn: meymanqos, әdepti, enbekker, әnshi, kýishi, ónerli, momyn, keshirimdi, anqau halyq ekenin jazghany tarihtan mәlim. Al onyng syrttan kelgen jaugha qaharlanyp qarsy túrugha әrqashan әzir bolghany, ishtey ózara qaqtyghys-qyrqysqa barmaghany ózimizge de belgili. «Kórshindi qúdayday sila» - ejelgi qaghidasy. Mynau naryqty ekonomika kezindegi materialdyq-moralidik qiyndyqtargha da tózip, shydap keledi. Elimizdegi túraqtylyq pen tynyshtyq - qazaq halqynyn  osy  qasiyetining jemisi!

Qazaqtyng jerin jerlep, suyn sulap otyrghan orystardyng qaysybiri bizdi «últshyldar!» dep aiyptap әlek. IYә, biz óz últymyzdy sýiemiz jәne últymyzdyng últtyq nyshany - tilin qúrmetteymiz, qorghaymyz! Bizdi mazaq etkisi keletin shovinizmdi aiyptaymyz! Sany az qay halyqtyng bolsyn últtyq namysyn shabaqtaytyn qara kýsh - shovinizm!

Qúrmetti Tóragha, deputat myrzalar! Biz orystargha qarsy bolghan emespiz, bolmaymyz da. Abay men Pushkinning aruaqtaryn silaymyz.

Irgeles eki ýy - qazaq pen orys siyspay qalsa, birining kóship ketui mýmkin. Al qúday tabighy kórshi etken Qazaqstan men Resey óite almaydy. Myndaghan shaqyrymgha sozylghan ortaq shekaraly qazaq pen orys Úly dala men Rusi túsynda-aq qúdandaly tuys bolghan. Yaghny eki halyqtyng arasyna or qazu pighylynan bas tartqysy kelmeytin alys-jaqyndaghy arandatushylargha kesimdi sózderinizdi resmy týrde qashan aitasyzdar? Til sayasaty desek, halyqtyng kókeykesti mәselesine mәn bermeytin parlament qay halyqqa kerek? Birinshi Konstitusiyamyzdaghy: «Orys tili - últaralyq qatnas tili» degendi keyin «resmy til» dep týzetken  parlamentimiz emes pe? IYә, parlamentimiz! Endeshe, «resmy til» degen aghattyghyn «últaralyq qatnas tili» dep bastapqy qalpyna oraylastyra týzetuge tiyis pe? Áriyne!

Tiljanashyrlaryna ortaq osy oilarymyzdy eskeretinderinizge senemiz!

Saylaushylarynyzdyng biri retinde izgi tilekpen hat jazushy -

Ghabbas  QABYShÚLY,

Halyqaralyq әdeby «Alash»  silyghynyng iyegeri,

Qazaqstannyn  Qúrmetti  jurnalshysy.

 

17-qyrkýiek, 2011-jyl.

Almaty qalasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522