Roza Rymbaeva, әnshi, Qazaqstannyng halyq әrtisi:

- Abay dese, Shәkәrim Qúdayberdi­úlynyng shygharmashylyghy ghana aldymen eske týsedi. Shәkәrimning «Enlik-Kebek» tragediyasyn jaqsy bilesizder. Sol ýlken tragediyalyq, óleng sózben jazyl­ghan poemasynyng Kebek turaly jyryn oryndaymyn. Búl әndi 1979 jyldan bastap qazirge deyin oryndap kelemin. Óz repertuarymdaghy eng jaqsy әnderding qatarynda ekenin aita alamyn.

Roza Rymbaeva, әnshi, Qazaqstannyng halyq әrtisi:

- Abay dese, Shәkәrim Qúdayberdi­úlynyng shygharmashylyghy ghana aldymen eske týsedi. Shәkәrimning «Enlik-Kebek» tragediyasyn jaqsy bilesizder. Sol ýlken tragediyalyq, óleng sózben jazyl­ghan poemasynyng Kebek turaly jyryn oryndaymyn. Búl әndi 1979 jyldan bastap qazirge deyin oryndap kelemin. Óz repertuarymdaghy eng jaqsy әnderding qatarynda ekenin aita alamyn.

Amanhan Álim, aqyn, M.Maqataev atyndaghy syilyqtyng laureaty, QR mәdeniyet qayratkeri:

- Onyng shәkir­ti dep Kókbay aqyn­dy, Árip Tәnirber­gen­ov­ti, «Abay jo­ly» ro­manyndaghy Shúbardy aitugha bolady. Abaydyng óz balalarynan bas­tap býgingi kýnge deyin jalghasqan aqyndardy shәkirti dep aitugha bolady. Mәselen, Qadyr agha Myr­zaliyev. Jalpy, filosofiyalyq oi-pikirdi poeziyagha ainaldyru, ol - ne­ken-sayaq talant iyelerining enshisinde. Abay - sonyng basy. Basshysy bolghanda da, ol óz zamanynda, óz uaqytynda ke­lui­men basy bolyp otyr. Óitkeni Abay - oghan deyin de qazaq poeziyasyndaghy filosofiyalyq týiinderdi jazba stili­ge kóshirgen túlgha. Onyng Shәkәrim qajy­gha yqpalyn aitsaq, ol - ózinshe bir tóbe әngime. Sondyqtan da Abay - jana kezen­nin, jana zamannyng basynda túr­ghan qazaq jazba әdebiyetining tilin qalyp­tastyrghan aqyn. Men bir joly Abaydy bas aqyn, basty aqyn emes degenimde, keybireuler týsinbedi. Abay­dy joqqa shygharyp otyrghanday bolyp maghan soqtyqqandar tabyldy. Búl Abaydy joqqa shygharu emes, eger biz bar poeziyany Abaydan bastasaq, onda oghan deyingi aqyndarymyz ben jyrau­lary­myzdy joqqa shygharghanmen bir­dey bolamyz. Abay bolmasa, biz últ re­tinde ómirge eshtene de bermegen bolyp shygha kelemiz. Abaydy jana kezen­ning bas aqyny dep qabyldau ke­rek. Al keybir synshylarymyz osyny eskermeydi. Abay shәkirtteri de sol ja­na kezenning jemisi jәne dәstýr jalghas­tyrushysy. Mәselege osy túrghydan kelui kerek. Maghauiya, Shәkәrim, Áripterdi aitqanymyzben, Abaydyng shәkirti dep Abaydan keyingi barlyq aqyndardy aitugha bolady. Sebebi Abay - biz ýshin poetikalyq iri túlghalyqtan búryn últ aqyny retinde qabyldanatyn túlgha. Mening bir aitqanym bar «halyq aqyny kóp, al últ aqyny neken-sayaq» dep. Sondyqtan bas-basymen aityp, onyng bәrin de Abaydyng shәkirti dey beruge de bolmaydy. «Abay shәkirti» degen sózding ózine asa yjdahattylyqpen oilanyp, bayqap qarauymyz kerek. Kim Abaygha qay jaghynan shәkirt, mine, osyny úghyp alayyq. Búl әngime tónire­ginde ýlken «reviziya» jasaluy kerek. Shyn maghynasyndaghy shәkirti kim degen sú­raqty keninen taldap, talqylau ke­rek. Bizding syn әli soghan jauap bergen joq.

Jәdy Shәken, jazushy:

- Býkil qalam ús­taghan qauym - Abay­dyng shәkirti ghoy! Abay mektebin óne­ge tútpaghan aqyn joq. Ol - aqyl­dyn, lirika­nyng kәusar búlaghy. Sol búlaqtan su­syn­daghan jaziraly qúraq bar dese, múnyng barlyghy da - sol Abaydyng qa­la­ghan enbegi. Abay ólenderimen, óne­g­e­si­­men, lirikalyq sezimtaldyghymen, erek­she әuezdiligimen, qazaq poeziyasyna әkel­gen jana formasymen bizge mol bay­lyq syilaghany anyq. Óz basym Abaydyng bir­den-bir shәkirti retinde Shyn­jang qazaq­ta­ry qonystanghan Baya­n ólgey, Qobda óni­ri­ne keninen tanymal, qazirde Altaydyng ar­ghy jaghynda jatqan mәshhýr aqyn - Aqyt Ýlim­jiúlyn aita alamyn.

dep keletin óleni de bar. Men bir jana­lyq aitayyn, Abaydan búryn, 1890 jyldary kitap bastyryp ýlgergen aqyn­dar Abay ólenderining terendigin týsinip, ol turaly pikirler kóp aitqan. Ony ústaz tútqan. Aqyt aqyn Abaygha arnap bir dәpter óleng jaz­ghan. Abay baghytymen 90 óleng jazghan aqyn da osy - Aqyt Ýlimjiúly bolatyn. Abay 1845 jyly tusa, Aqyt 1868 jyly tu­ghan. Osynshalyqty tústas adamdar bolsa da, Aqyttyng Abaydy ústaz tútqany belgili. Abay ólenderi 1909 jyldary jaryqqa shyqsa, al Aqyttyng jinaghy 1890 jyldary jaryq kórdi. Al 1898 jyly orystyng Nikolay Kotanov degen ýlken ghalymy Aqyt shygharmashylyghyna toqtalghan. Mine, sonda Abaydan búryn shygharma jariyalaghan Aqyt Abaydyng sonshalyqty biyik ekenin moyyn­dap, ózine ústaz etkeni belgili boldy. Jәne ózin Abaydyng shәkirtimin dep esepte­gen.

Bekbolat Tileuhan, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, qogham qayratkeri:

- Abaydy ústaz tútatyn qazaqtyng bәrin de Abaydyng shәkirtteri deuge bo­lady. Bertindegi Uәiis, Shәkәrim, Áset­­terdi aitamyz ghoy, al biraq kim Abaydyng taghylymyn, poeziyasyn oqyp, sodan nәr alsa, ony, әlbette, Abaydyng shәkirt­teri dep aitugha bolady. Abaydyng ja­nyn­da Shәkәrim, Kókbay, Mýrsәlim sekil­di adamdar az bolmaghan. Onyng barlyghy da - onyng zandy shәkirtteri. Zert­teuge kelsek, Shәkәrim zerttelip-aq jatyr, al Áset Naymanbayúlynyng shy­ghar­mashylyghy әli de zerttelinbey kele jatqany ókinishti, әriyne. Kókbaydy bolsa, onsha aqyn retinde aita almay­myn. Qarap otyrsaq, Abaydyng ózi de, onyng shәkirtteri de jyraular poeziyasy­nan nәr alghan. Abaydyng tendesi joq aqyn ekenine eshkimning dauy joq, desek te, sol Abaydyng ózi jyraulardan susyndap, solardan ýlgi alghan. Osylay aitugha tolyq negiz bar. Sebebi bәri de dәstýrli qazaq poeziyasynyng jalghasy ekenin teriske shygharugha bolmaydy. Dulat jyraulardyng naq ózi bolsa, Abay - sol Dulattardyng jalghasy. Biraq ol qansha degenimen Qúnanbay qajynyng balasy ghoy. Abay - shyghys, batys әde­biyet­terinen de susyndaghan adam. Onyng shәkirtterine oralsaq, shynyn aitqanda, shәkirtterining barlyghy da sol Abaydyng kólenkesinde qaldy ghoy bәri. Abaydyng moldany synaghan jerin býkil músyl­man­dy synaghanday etip kórsetken zaman boldy, baydy synaghan jerin býkil qo­gham­dy synaghanday etip kórsetti. Múnyng ózi de bir ýlken taqyryp ekenin týsin­gendeymi

«Alash ainasy» gazeti